3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.05.2018 esitatud hagi ning selle 05.11.2018 ja 19.11.2018 täpsustuste kohaselt palub hageja rendileandjana kostjalt kui rentnikult välja mõista 350 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid rendilepingu nr 29111701, mille kohaselt: oli lepinguesemeks sõiduauto Toyota Prius (reg/nr-ga XXXXXX) rentimine perioodil 29.11.2017– 31.01.2018; rendileandja andis auto üle täispaagiga ja rentnik pidi auto tagastama täispaagiga; autol puudusid enne rendile andmist kahjustused ja kostjal märkusi auto seisukorra kohta ei olnud (auto oli nii seest kui väljast puhas); renditasu suuruseks oli päevas 18.33 eurot ja kuus 550 eurot. Auto anti kostjale üle kostja poolt allkirjastatud rendilepingus ja selles sisalduvas üleandmisaktis kirjeldatud seisundis. Kostja tagastas auto rendiperioodi viimasel päeval 31.01.2018.
3.Tagastamisel fikseeris hageja autol järgmised puudused: 1) bensiinipaak on 45 liitrit ja täispaagist oli puudu u 18 liitrit bensiini. 02.02.2018 oli bensiini hind 1.337 eurot/liiter, seega on hagejal õigus küsida 24 eurot (20 + käibemaks); 2) auto salong oli määrdunud ja puhastamata. Hageja oli sunnitud teostama salongi puhastuse, mille eest nõuab kostjalt hüvitist 25 eurot + käibemaks, kokku 30 eurot. Tegemist on mõistliku hüvitisega, kuna Tondi Käsipesula näitel on standardse salongipesu hind 50 eurot; 3) auto oli väljast määrdunud ning porine, mistõttu oli vajalik teostada välipuhastus, mille eest hageja nõuab kostjalt hüvitist 30 eurot + käibemaks, kokku 36 eurot. Tegemist on mõistliku hüvitisega, kuna Tondi Käsipesula näitel on standardse välipesu hind 50 eurot; 4) kostja oli autot kahjustanud ja auto esistange oli sügavalt kriimustatud ning vajas taastamist, sh üle värvimist. Rendilepingu kohaselt oli auto kostjale üle andes terve ning kahjustuste vaba. Esistange taastamise kulu oli 216.67 eurot. Hageja nõudis kostjalt 216.67 eurot + käibemaks, kokku 260 eurot.
4.Hageja teavitas kostjat puudustest 01.02.2018, s.o vähem kui 24h möödudes auto tagastamisest. Hageja kirjeldas iga puudust koos pildimaterjaliga.
5.Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja järgmist. Kostja ei tagastanud autot täispaagiga. 01.02.2018 kirjas hagejale kirjutas kostja: „Sest ma täitsin paagi eelmisel päeval. Tagastamise päeval kulutasin ainult väikese osa.” Sellest ilmneb, et kostja tankis auto ja seejärel sõitis veel enne tagastamist. Kostja kasutas autot taksoteenuse osutamiseks, mida kinnitab mh kasutamise aja läbisõit 9807 km (lepingu sõlmimise ajal oli läbisõit 295 192 km, tagastamisel 304 999 km). Selline kilometraaž on omane üksnes taksoveo osutamisele. Kostja väidab, et tankis autot 30.12.2018 kell 14:23 ja tagastas auto 31.12.2018. Seega sai ta veel teenust osutada 30.12.2018 pärast tankimist ja 31.12.2018 enne auto üleandmist. Kostja vastuse lisana 2 esitatud tõend ei tõenda, kas ja millist sõiduvahendit tangiti. Kostja vastuväide, et ta tagastas seest ja väljast puhta auto, ei ole eluliselt usutav. Esitatud Aqua käsipesula kviitungi kohaselt pesi kostja 30.01.2018 autot. Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt sadas 30.01.2018 kell 2(9)
7 hommikul vihma ja kuni 21:00-ni lund. Teatavasti ka tänavaid soolatakse, seega sadanud lumi sulas veeks ja tänavad muutusid poriseks. Lisaks tuleb arvestada, et talveperioodile omaselt olid tänavad juba varasemast porised. Kuivõrd 30.01.2018 ja 31.01.2018 ei läinud soojemaks kui -1 kraadi, 30.01.2018 sadas nii vihma kui lund, siis tänaval olnud lumi või lumevesi ei saanud ka aurustuda ja tänavad jäid läbivalt mustaks. Kostja vastuse lisana 3 esitatud tõend ei tõenda, kas üldse ja millist sõiduvahendit pesti. Kostja ei ole auto sisepesu tõendanud. Seda ei tõenda Aqua käsipesula kviitung, sest seal on võimalik vaid tolmuimejaga autot seest puhastada ja matipesu teha. Auto interjööri tekstiilil ja nahal olid arusaadavad plekid. Aqua pesula ei paku sisupuhastust. Kostja tagastas kahjustatud stangega auto. Hageja saatis kostjale vahetult pärast auto tagastamist 01.02.2018 kell 9:39 kirja koos pildiga, millelt on näha kahjustatud auto stange. Samuti on sisuliselt ümberlükkamatult tõendatud, et 30.12.2018 ja 31.12.2018 olid Tallinna tänavad porised ning kostja sõitis pärast auto puhastamist veel autoga ringi (usutavasti taksoveo osutamise eesmärgil). Järelikult on ka igati loogiline ja tõendatud, et kostja tagastas määrdunud auto ning vigastada saanud stange ei saagi pildil puhas olla. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tagastas auto täispaagiga, tankis autot 30.01.2018. Kostja ei kasutanud autot sõitmiseks, sest tal oli olemas enda sõiduk. Kostja otsis 19.01.2018 sõiduauto Renault reg/nr-ga XXX XXX. Enne tagastamist lasi kostja auto ära pesta. Hageja 01.02.2019 e-kirjas on tankimata jätmise kohta esitatud tõendina foto, millel on näha kütusepaagi andur. See foto ei tõenda, et on tehtud just tagastatud auto armatuurlauast. Hagejal on mitmeid Toyota’sid, mida rendib klientidele. Samas e-kirjas on hageja saatnud fotod auto salongist, kuid ka need ei tõenda, et pildistatud on kostja tagastatud autot. Hageja esindaja vaatas auto tagastamise hetkel üle ning on alust väita, et sellises seisundis salongiga ei oleks hageja autot vastu võtnud või oleks kindlasti koostanud akti, milles oleks fikseeritud tagastatud auto puudused. Hageja e-kiri sisaldab ka fotosid auto stange väidetava vigastamise kohta. Viimasel fotol, millel on näha stange väidetavat kahjustamist, on auto määrdunud. Kõigil teistel fotodel on auto laitmatult puhas. See asjaolu seab kahtluse alla foto tegemise aja. Hageja ei ole esitanud ühtegi teist tõendit selle kohta, et auto sai kahjustada ega selle kohta, millal see juhtus ning kelle süül. Esimese astme kohtu otsus
7.01.03.2019 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 264 eurot. Kohus jättis hageja menetluskulud 75,43% ulatuses kostja kanda ning kostja kulud 24,57% ulatuses hageja kanda. Kohus määras kindlaks hüvitatavate kulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 331.89 eurot koos viivisega.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: pooled sõlmisid rendilepingu nr 29111701 (t lk 46), mille esemeks oli sõiduauto Toyota Prius (reg/nr-ga YYYYYY) rentimine hageja poolt kostjale perioodiks 29.11.2017–31.01.2018; hageja andis kostjale auto üle täis kütusepaagiga; kostjal ei olnud auto kättesaamisel märkusi selle seisukorra kohta; kostja tagastas auto 31.01.2018; hageja teavitas kostjat 01.02.2018 e-kirjas sõidukil leitud puudustest. Hageja palus kostjalt välja mõista 350 eurot, mis seisneb kütuse maksumuses 24 eurot, auto salongi puhastamise kulus 30 eurot, auto välipesu kulus 36 eurot ning auto esistange parandamise kulus 260 eurot.
3(9)
9.Esmalt analüüsis kohus nõuet kütuse maksumuse osas. Lepingust nähtub, et sõiduki üleandmisel oli kütusepaak täis, selle osas ei ole poolte vahel vaidlust. Lepingu üldtingimuste (t lk 31) punkt 5.1 sätestab, et rentnik on kohustatud tagastama sõiduki täis kütusepaagiga, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1 ja §-le 100. Hageja on esitanud tõendina foto auto näidikutest (t lk 47 pöördel), kust nähtub, et sõiduki kütusepaagis oli kütust ca 60% täispaagist. Kostja on märkinud, et foto võib olla mistahes hageja autoparki kuuluvast sõidukist. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide asjakohane. Lepingust nähtub, et auto kostjale üleandmisel oli selle läbisõit 295 192km ning hageja väitel oli sõiduki tagastamisel läbisõit 304 999km. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Seega on leidnud kinnitust, et vaidlusalune foto on tehtud just rendilepingu esemeks olnud sõidukist ning on tõendatud, et sõiduki tagastamise hetkel oli paagis kütust 60%. Kostja on küll tõendanud, et temale kuuluv ettevõte on päev enne sõiduki tagastamist kütust ostnud (t lk 83, maksekorraldus), kuid nimetatud tõend ei ole asjakohane, kuna kostja ise on väitnud, et omas alates 19.01.2019 isiklikku sõidukit ning maksekorralduselt ei ole võimalik tuvastada, millist sõidukit tangiti. Samuti on kostja möönnud, et sõitis pärast sõiduki väidetavat tankimist ning sõiduki paak ei olnud tagastamisel täis (t lk 69 pöördel, e-kiri hagejale). Hageja on tõendanud, et nimetatud sõiduki kütusepaagi maht on 45 liitrit (t lk 70, auto spetsifikatsioon), mis tähendab, et täispaagist oli puudu 18 liitrit (45l x 40%) bensiini. Hageja on tõendanud, et kütuse liitrihind maksis kõnealusel perioodil 1.337 eurot liiter (t lk 52, pöördel). Seega kuulub kütuse eest hüvitamisele 24.07 eurot (18 x 1.337). Kuivõrd hageja on soovinud puuduoleva kütuse hüvitamist 24 euro ulatuses, rahuldas kohus nimetatud nõudekomponendi hageja soovitud ulatuses.
10.Järgmisena analüüsis kohus hagi auto salongi puhastamise kulu osas. Kohus viitas VÕS § 345 lõikele 1 ning § 358 lõigetele 1 ja 2. Hageja on esitanud fotod auto salongist (t lk 68), millelt nähtub, et see on määrdunud. Kostja märkis, et nimetatud fotode põhjal ei ole võimalik veenduda, et need kujutavad lepingu esemeks olnud auto salongi ning lisaks, et hageja on auto tagastamise hetkel sõiduki üle vaadanud ega esitanud salongi osas pretensioone ega koostanud vastavat akti. Hageja ei ole kostja eelnimetatud väitele vastu vaielnud. Siiski on loomulik, et enam kui 2-kuulise rendiperioodi lõppedes, mil on autoga läbitud ca 10 000km, osutub vajalikuks auto salongi puhastamine. Kostja ei ole hageja poolt 01.02.2018 hommikul saadetud ekirjas esitatud salongi kujutavatele fotodele ning neil põhinevale puhastuskulude nõudele vastu vaielnud (vt t lk 69 pöördel, e-kiri). Kostja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et ta on vahetult enne auto tagastamist salongi puhastanud. Hageja on märkinud ja tõendanud, et salongi põhjaliku kuivpuhastamise tavapärane kulu on 50 eurot (t lk 54), mistõttu tuleb lugeda, et hageja nõutav kuluhüvitis 30 eurot on mõistlik. Kohus rahuldas nimetatud nõudekomponendi hageja soovitud ulatuses.
11.Järgmisena analüüsis kohus hagi auto välipesu kulu osas. Hageja on esitanud fotod auto välimusest (t lk 68 pöördel), kust nähtub, et see on määrdunud. Nimetatud fotod on sõiduki tagastamisele järgneval päeval edastatud ka kostjale. Kostja märkis, et on enne auto tagastamist, s.o 30.01.2019, teinud autole välipesu (t lk 85, Aqua Pesulad OÜ arve). Hageja on omakorda märkinud ja tõendanud, et 30.01.2019–31.01.2019 valitsesid ilmastikuolud, mille mõjudes liigeldes ei ole eluliselt usutav, et sõiduki tagastamise hetkel sai sõiduk väliselt puhas olla (vt 27.12.2018 menetlusdokumendi lisad 4–5 tõendid ilmastikuolude kohta). Kostja on ise kinnitanud, et ta on sõidukiga 30.01.2019–31.01.2019 sõitnud (t lk 69 pöördel, e-kiri hagejale). Lisaks märkis kohus, 4(9)
et nimetatud tõendilt ei ole võimalik tuvastada, kas kostja on pesnud vaidlusalust sõidukit või isiklikku sõidukit. Seega luges kohus tõendatuks, et vaidlusalune sõiduk oli hagejale tagastamisel määrdunud ning vajas välipesu. Lähtudes VÕS § 358 lõikest 2 leidis kohus, et mõistlik hüvitis sõiduki välipesu eest on 10 eurot, kuivõrd fotodelt nähtuvalt ei ole sõiduk raskesti määrdunud. Kohus rahuldas nimetatud nõudekomponendi osaliselt.
12.Viimaks analüüsis kohus hagi auto esistange parandamise kulu osas. Lepingu üldtingimuste punkt 1.5 sätestab, et rentnikul on soovitatav renti alustades sõiduk üle vaadata võimalike kahjustuste tuvastamiseks ja teha vastavasisuline märge rendilepingule. Taoliste märgete puudumine rendilepingul välistab rentniku hilisemate pretensioonide esitamise võimaluse sõiduki kahjustuste osas. Lepingust nähtub, et kostjal ei olnud sõidukit rendile võttes märkusi kahjustuste kohta (t lk 46), kostja on seda kinnitanud omakäelise allkirjaga lepingul. Hageja on esitanud fotod auto esistangest (t lk 69), kust nähtub, et see on parempoolsest alumisest servast kahjustatud. Nimetatud fotod on sõiduki tagastamisele järgneval päeval edastatud ka kostjale, mille peale kostja on märkinud, et sõiduki üleandmisel nimetatud puudustele ei osundatud. Seega on tõendatud, et sõiduki esistange kahjustused on tekkinud kostja rendiperioodi ajal, kuna rendiperioodi algul need puudusid. Lepingu üldtingimuste punkt 2.1.1 sätestab, et rentnik on kohustatud hüvitama sõidukile või selle seadmetele rendiajal tekitatud kahjustused, millised ei kuulu hüvitamisele kindlustusfirma poolt. Lepingu üldtingimuste punkt 2.1.2 sätestab, et rentnik on kohustatud hüvitama sõidukilt kaotatud, purunenud või vigastatud osad täies ulatuses. Lepingu üldtingimuste punkt 2.1.5 sätestab, et rentnik kinnitab, et on teadlik, et sõidukile kahju tekkimisel on tema omavastutuse summa nimetatud rendilepingus esimesel poolel. Rendilepingust nähtub, et rentniku omavastutuse suuruseks oli 200 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et esineksid üldtingimuste punktides 2.2–2.2.9 toodud asjaolud, mis tingiksid kostja vastutuse suuremas ulatuses kui omavastutuse summa. Samuti ei ole hageja esile toonud, et kindlustusfirma oleks keeldunud sõidukil olevaid kahjustusi likvideerimast. Seega leidis kohus, et kostja vastutab sõiduki esistangele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise eest 200 euro ulatuses.
13.Kõik vaidlusalused hagis nõutavad rahasummad on lepingu üldtingimuste punktide 2.2.11 ja 2.2.12 kohaselt sissenõutavaks muutunud. Tuginedes eeltoodule, rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hagejale välja 264 eurot (24 + 30 + 10 + 200). Kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
14.Kuivõrd kohus rahuldas hagi 75,43% ulatuses (264 x 100 / 350), jäid TsMS § 163 lõikest 1 lähtudes hageja menetluskulud 75,43% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 24,57% ulatuses hageja kanda.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulud kokku 721.80 eurot. Toimikust nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 75 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid 631.80 eurot (käibemaksuta; 4,86h, tunnihind 130 eurot) ning tõlkekulusid 15 eurot. Hageja palus kulud mõista välja koos viivisega ja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vastuväiteid ei esitanud.
16.Seoses hageja kohtukuludega märkis kohus, et Kohtute Infosüsteemist nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45 eurot ning hagi esitamisel 5(9)
30 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja on kandnud ka tõlkekulusid 15 euro ulatuses. Kohus leidis, et tõlkekulud on nimetatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, arvestades hageja esitatud võõrkeelsete tõendite sisu ja mahtu.
17.Alljärgnevalt analüüsis kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: 05.11.2018 hagi koostamine 2h; 21.12.2018 kliendiga olukorra selgitamine ja täiendavate tõendite küsimine 0,08h; kliendilt saadud täiendavate tõendite uurimine 0,17h; 27.12.2018 kostja vastusele täiendava seisukoha koostamine 1,4h; 12.02.2019 kliendile kompromissiettepaneku tegemise soovitamine ja kompromissi juhise võtmine 0,08h; kostjale kompromissiettepaneku vormistamine ja tegemine 0,25h; 15.09.2019 kostjalt saadud vastuettepanekuga tutvumine 0,02h; kliendi informeerimine kostja vastuettepanekust ja kliendilt juhise saamine 0,13h; kostja ettepanekule vastuse koostamine ja edastamine 0,1h; kostja kirjaga tutvumine 0,02h; 18.02.2019 kostjale asjaolude selgitamine ja viimast korda pakkumise tegemine 0,1h; 20.02.2019 kostja 19.02.2019 seisukohaga tutvumine 0,01h; hageja 20.02.2019 täiendava seisukoha koostamine 0,5h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Ka esindaja tunnitasu on kooskõlas Riigikohtu aktsepteeritud tasumääradega. Kokku luges kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 631.80 eurot (käibemaksuta). Viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-15 märkis kohus, et käesoleva asja hind on 350 eurot ning esindajakulude kogusuurus 631.80 eurot (käibemaksuta), s.o ca 2 korda suurem tsiviilasja hinnast. Praegusel juhul esineb vajadus esindajakulude vähendamiseks eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel. Seega leidis kohus, et esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 350 euro ulatuses.
18.Hageja menetluskulud on kokku 440 eurot (lepingulise esindaja kulu 350 eurot + tõlkekulu 15 eurot + kohtukulud 75 eurot). Kohus rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud 331.89 eurot (440 x 75,43%). Hageja avaldus jäi rahuldamata 389.91 euro ulatuses.
19.Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mistõttu märkis kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (331.89 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
20.19.03.2019 kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
21.Bensiinikulu hüvitamise nõude rahuldamise osas on kohtu põhjendus seoses sõiduki kilometraažiga arusaamatu, kuna sõiduki tagastamisel ei koostatud kirjalikku üleandmise-vastuvõtu akti, milles oleks fikseeritud sõiduki kilometraaž. Kohus ei põhjendanud, miks ta kostja väiteid ja tõendeid ei arvestanud.
22.Seoses salongi puhastamise kulu nõude rahuldamisega, mida kohus põhjendas ilmateenistuse andmetega, on hageja fotodelt on näha, et sõiduk on väljast puhas. Seega on arusaamatu, miks kohus peab oluliseks ilmateadet, mitte fotot autost. Hageja nõue põhines asjaolul, et kostja tagastas auto määrdunud salongiga, mitte väljast 6(9)
porisena ning sellesse vaidlusesse puutuvaid tõendeid ja väiteid ei ole otsuses hinnatud. Hageja foto määrdunud salongist ei tõenda, et see on tehtud kostja tagastatud autost.
23.Seoses lõhutud stange parandamise kuluga hindas kohus hageja esitatud tõendeid ja väiteid valesti. Hageja ei esitanud sõiduki remondi kohta tõendit. Kohus on jätnud hindamata kostja vastuväited, et hageja enda esitatud tõendid välistavad selle, et lõhutud stangega foto on tehtud samal päeval, mil kostja auto tagastas. Ka ei esitanud kostja ühtegi tõendit auto remondi kohta. Määruse põhjendused
24.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
25.TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 350 euro väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21).
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, mistõttu ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
27.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Nõustuda ei saa kaebajaga, et maakohus jättis tema vastuväited ja tõendid tähelepanuta. Kohus on asja lahendamisel kostja esiletoodut hinnanud ja tema vastuväidetele vastanud. Seoses bensiinikulu väljamõistmise vaidlustamisega märgib kolleegium, et kuigi asja materjalidest nähtuvalt ei koostatud sõiduki tagastamisel kirjalikku akti, milles oleks fikseeritud sõiduki kilometraaž, ei ole kostja kordagi maakohtu menetluses (ega ka apellatsioonkaebuses) väitnud, et hageja esitatud fotolt (t lk 67 pöördel) nähtuva läbisõidu 304 999km puhul ei oleks tegemist kostja renditud sõiduki läbisõiduga rendiperioodi lõppedes. Seega lähtus kohus õigustatult hageja bensiinikulu hüvitamise nõude lahendamisel nimetatud fotol kajastuvast infost bensiinipaagi täituvuse kohta. Samuti võttis kohus õigesti arvesse asjaolu, et e-kirjas hagejale (t lk 69 pöördel) on kostja ise möönnud, et sõitis sõidukiga pärast selle tankimist (kuivõrd tankis sõidukit selle tagastamisele eelneval päeval), mistõttu ei saanudki bensiinipaak olla sõiduki tagastamisel täiesti täis. Kuna teistsugused tõendid sõiduki bensiinipaagi täituvuse osas puuduvad, luges kohus õigustatult tõendatuks, et sõiduki tagastamisel oli bensiinipaak tangitud ca 60% ulatuses.
7(9)
28.Kaebuses on vaidlustatud ka salongi puhastuse kulu väljamõistmist, kuid on seejuures arusaamatult leitud, et kohus on nimetatud kulu väljamõistmisel tuginenud ilmateenistuse andmetele, mitte fotodele. Samuti on leitud, et hageja nõue põhines asjaolul, et kostja tagastas auto määrdunud salongiga, mitte väljast porisena ning et sellesse vaidlusesse puutuvaid tõendeid ja väiteid ei ole kohus hinnanud. Ringkonnakohus selgitab, et seoses auto puhastuse kuludega esitas hageja kaks nõuet – a) auto salongi puhastuse kulu nõue 30 eurot, mille kohus rahuldas täielikult, b) auto välipesu kulu nõue 36 eurot, mille kohus rahuldas 10 euro ulatuses. Kostja ei esitanud maakohtus auto välipesu kulu nõudele vastuväidet, nagu oleks hageja esitatud fotodelt näha, et sõiduk oli väljast puhas. Maakohtus vaidles kostja välipesu kulu nõudele vastu üksnes põhjendusega, et enne tagastamist lasi ta auto ära pesta. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse väide, et hageja esitatud fotodelt on näha, et sõiduk oli väljast puhas ja jääb arusaamatuks, miks kohus peab oluliseks ilmateadet, esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses, mistõttu maakohus ei saanudki seda käsitleda. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja on esitanud fotod auto välimusest, kust nähtub, et see on määrdunud (t lk 68 pöördel). Kaebuses ei ole kostja ka konkreetsemalt viidanud, millistelt fotodelt tema hinnangul nähtub, et sõiduk oli väljast puhas. Lisaks leidis kohus, et sõiduki määrdunult tagastamine on ka eluliselt usutav, arvestades, et kostja esitatud tõendist (t lk 85) nähtuvalt pesi ta (väidetavalt) sõidukit tagastamisele eelneval päeval ning hageja on esile toonud, et auto tagastamisele eelnenud päeval ja tagastamise päeval valitsesid ilmastikuolud, mille mõjudes liigeldes ei saanudki auto olla tagastamise hetkel puhas. Seega on maakohus esitatud materjalide põhjal õigesti auto välipesu kulu nõude rahuldanud.
29.Ekslik on kaebuse väide, et auto määrdunud salongiga tagastamise vaidlusega seonduvaid tõendeid ja väiteid ei ole otsuses hinnatud. Kohus on vastanud kõigile kostja vastavasisulistele vastuväidetele (et hageja esitatud fotod ei tõenda, et kostja tagastatud auto salong oli määrdunud; et hageja ei esitanud auto tagastamisel pretensioone). Maakohus on õigesti leidnud, et sõltumata eeltoodust, arvestades rendiperioodi ja läbitud kilometraaži, on loomulik, et osutub vajalikuks salongi puhastus ning et kostja ei tõendanud, et oleks vahetult enne auto tagastamist salongi puhastanud. Kolleegium nõustub hageja esiletooduga, et asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks üldse kogu rendiperioodi jooksul auto interjööri pesnud. Seega leidis kohus õigustatult, et kuivõrd hageja on märkinud ja tõendanud, et salongi põhjaliku kuivpuhastuse tavapärane kulu on 50 eurot, tuleb lugeda, et hageja nõutav kuluhüvitis 30 eurot on mõistlik.
30.Ka auto esistange parandamise kulu väljamõistmise osas tuleb nõustuda maakohtuga. Kostja esitas maakohtu menetluses vastuväited, et hageja esitatud fotod ei tõenda, et tagastatud autol oli stange vigastatud ning et hageja esitatud hinnakirjad ei tõenda, et autot kahjustati ajal, mil seda rentis kostja. Kostja ei ole väitnud ega kinnitanud, et ta ei ole rendiperioodi ajal autot kahjustanud või et stange oli kahjustatud juba temale sõiduki üleandmise ajal. Seega isegi kui lepingu üldtingimuste punkt 1.5 oleks tüüptingimusena VÕS § 42 lõike 1 alusel tühine, ei tooks see asjaolu käesolevas asjas kaasa teistsugust lõpplahendit. Kostja vastuväidetest, sh e-kirjast hagejale (t lk 69 pöördel), saab järeldada, et kostja heidab hagejale ette, et viimane ei osundanud vastavale puudusele auto üleandmisel, kuid eeltoodu ei tähenda, et hagejal ei oleks õigust viidata sellele kohtumenetluses ja et kostja ei peaks remondikulu hüvitama. Pooltevaheline leping ei sätestanud kohustust koostada kirjalik üleandmisevastuvõtmise akt sõiduki tagastamisel ning sellist nõuet ei tulene ka seadusest, seega ei saa kirjaliku akti koostamata jätmist hagejale ette heita. Lepingu üldtingimuste 8(9)
punkti 4.4 järgi kohustus hageja vaatama rentniku tagastatud sõiduki üle 7 päeva jooksul selle tagastamisest ning edastama pretensioonid seoses avastatud kahjustustega 14 päeva jooksul. Praegusel juhul on hageja, esitades pretensioonid sõiduki tagastamisele järgneval päeval, toiminud kooskõlas lepingus kokkulepituga. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et hageja on tõendanud nimetatud puuduse olemasolu sõiduki tagastamisel ning et seda puudust sõiduki rendile andmisel ei esinenud, seega on puudus tekkinud sõiduki rendiperioodi ajal. Kaebuse väide, et maakohus ei hinnanud kostja vastuväidet, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et autot remonditi, on asjakohatu. Nagu eelnevast nähtub, ei esitanud kostja maakohtus sellist vastuväidet, mistõttu kohus ei saanudki seda hinnata. Vastuväite, et hageja ei ole tõendanud auto remontimist, esitas kostja esmalt alles apellatsioonimenetluses. Seejuures ei ole kostja põhjendanud vastuväite esitamist alles apellatsioonkaebuses, mistõttu jätab ringkonnakohus vastava väite TsMS § 652 lõikest 4 lähtuvalt tähelepanuta.
31.Menetluskulude jaotuse on kostja vaidlustanud üksnes selle alusel, et tema hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata, millest tulenevalt tuleks ka menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise osas ei ole otsust vaidlustatud.
32.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna kaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.