Hageja: Rentest AS (registrikood 10814092; asukoht: Tammetõru tn 14b, Saue linn, 76506 Harju mk), hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso (OK Incure OÜ, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post: [email protected])
esindajad
Kostja: R U (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R Uilt hageja Rentest AS-i kasuks välja põhivõlg 7839,36 eurot, intress 304,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 97,99 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulude 40 eurot väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 99% osas kostja R Ui kanda ja 1% osas hageja kanda.
Välja mõista kostjalt R Uilt hageja Rentest AS kasuks menetluskulu 910,80 eurot.
3.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
Edasikaebamise kord
2-18-17486
Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASAJAOLUD, HAGEJA NÕUE
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Rentest AS hagi R U vastu võla nõudes. Rentest AS palub R U-ilt välja mõista hageja kasuks: 1. põhivõlg summas 7839,36 eurot; 2. intress summas 304,00 eurot; 3. sissenõutavaks muutunud viivis summas 97,99 eurot; 4. Sissenõudekulud summas 40 eurot. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt vastavalt Rentest AS (edaspidi hageja) ja Ribeira OÜ vahelisele laenulepingule (edaspidi leping) nr. 30/11/2017 laenas hageja Ribeira OÜ – le 8396,00 eurot. (lep. punkt 1). Vastavalt lepingu punktile 1.1.1 kohustus Ribeira OÜ tagastama laenu koos intressidega lepingu lisas olevale tasumisgraafikule. Ribeira OÜ on täitnud lepingu lisas olevat maksegraafikut osaliselt ja on tasunud 6 esimest makset põhisummas 556,62 eurot. Seega on vastavalt maksegraafikule Ribeira OÜ – l tasumata põhisumma 7839,36 eurot. Ühtlasi sõlmisid hageja ja R U (edaspidi kostja) käenduslepingu millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos Ribeira OÜ – ga vastutama lepingust nr. 30/11/2017 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. (käenduslepingu punkt 1 ning laenulepingu punkt 1.7.2). Vastavalt käenduslepingu punktile 2 on kostja rahalise vastutuse maksimumsumma 8396,00 eurot. Kuna Ribeira OÜ (praeguse nimega Lammatel OÜ) on mittetegutsev äriühing siis tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kohustuste täitmist ainult käendajalt ehk kostjalt. Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on hagejal õigus kostjapoolse lepingu rikkumise puhul nõuda lepingu täitmist nii kostjalt kui käendajalt kui ka mõlemalt ühiselt. VÕS §-i 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Õiguslik alus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses kostjapoolse Laenulepingust tulenevate laenu- ja intressimaksete mittetasumisega ütles hageja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 kohaselt Laenulepingu üles ja nõudis kostjalt kogu laenusumma kohest tagastamist. Hageja on laenulepingu üles öelnud ja nõudnud kostjalt kogusumma kohest tagastamist 14.11.2018.a. ning teavitanud kostjat sellest kirjalikult. Nõuded Kostja on tasunud vastavalt lisas 2 olevale maksegraafikule makseid kuni 15.05.2018 ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgneb kostja hagejale tulenevalt lepingust kokku 7839,36 eurot, mis on kostja põhivõlaks. Vastavalt laenulepingu punktile 1.3.1 kohustus kostja tasuma hagejale intresse 8 % aastas. Kostjal on hagejale tasumata intressid alates 15.06.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 304,00 eurot.
2-18-17486
VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja on laenulepingu punktis 1.5.1 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,25 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 19.11.2018 summas 97,99 eurot (perioodil 14.11.2018 19.11.2018, s.o viivis 0,25 % päevas 5 päeva võlasummalt 7839,36 eurot). Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivise nõudeõigus kasutab hageja seda õigust ja nõuab kostjalt kahju summas 40 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja on esitanud vastuse hagile 04.12.2019. Kostja selgitab, et kuna sai selgeks, et Ribeira OÜ oma laenulepingu kohustusi täita ei suuda, siis käendajana asus kostja ilma kellegi pöördumiseta ise eraisikuna laenumakseid tasuma. Kui vahepeal tekkis lootust, et ettevõte siiski suudab iseseisvalt oma kohustusi tasuda, siis katkestas kostja eraisikuna tasumise (kostja tunnistab enda viga sisuliselt olematu laenuandja informeerimise osas, aga samuti oli ka teise lepingupoole huvi kostja vast sel ajaperioodil olematu). Kuna see siiski nii ei läinud, siis 27.08.2018 asus kostja taas eraisikuna tasuma eesmärgiga tasuda iga kuu kaks osamakset seni, kuni maksed jälle graafikus on. Vastavasisuline vestlus toimus telefonitsi ka Rentesti töötajaga, mida aga paraku tõestuseks taasesitada ei ole võimalik. Kui peale teist, 13.09 teostatud makset võttis kostjaga ühendust inkassofirma, siis katkestas kostja maksed taas. Kostja on olnud OK Incure OÜ esindajaga suhtluses ja kostja on pakkunud omalt poolt, et saab tasuda igakuiselt 100€, mis paraku esindajale ei tundunud sobivat. Väiksemat summat kui enne lubas kostja, kuna arvab, et selle summa kostja ikka kusagilt leiab, suuremaid lubades võib tekkida oht, et asjad lähevad taas nihkesse. Kostja selgitab, et laenuleping number 30/11/2017 sai sõlmitud kahe ettevõtte vahel lepingus nimetatud tasumata arvete ajatamiseks. Arvetest 59,47% (4993,06€) on käsitletav tegeliku võlana. 9,81% (823,59€) moodustavad nende võlas olevate arvete viivised ja 30,72% (2579,60€) on leppetrahvid, mis niigi raskustes ettevõte endale lepingute enneaegse lõpetamise eest lisaks kauba peale sai. Need arved on olemas kostjal ja kindlasti ka Rentestil ja vajadusel kontrollimiseks esitatavad. Kostja kindel soov ja huvi on kogu aeg olnud ja on ka praegu kõik kostja poolt (paraku kehvasti) juhitud ettevõtte kohustused likvideerida. Kostja on jätkuvalt valmis püüdma leidma kompromisslahendusi maksegraafikuga võlgnevuse tasumiseks. Kostja palub kohtul kaaluda kostja järgmist ettepanekut: Võimaldada tasuda Rentest OÜ-le ainult tegelikult saadud teenuste eest maksmata olev tegelik võlg summas 4993,06 - 883,26 (juba tasutud osamaksed) = 4109,80€. Võimaldada tasuda võlgnevus 36 kuu jooksul igakuiste maksetena summas 114,16€/kuus. Jätta kõik hagiavalduse punktis 5 esitatud kulud hageja kanda, kuna hagi esitamine ei olnud möödapääsmatu valik, sest kostja on olnud kogu aeg olemas ja kostja eesmärk on olnud saadud teenuste eest ka tasuda.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
2-18-17486
3.Vastuseks kostja 04.12.2018 vastusele märgib hageja, kostja on lisanud oma vastuses tasumiste väljavõtte 6 makse osas. Samad maksed on hageja poolt märgitud graafikujärgsete esimeste maksete katteks, (vt. hagiavalduse lisa 2) seega pooltel selles osas vaidlus puudub. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja arvutuskäigud laenulepingust erinevate summade ja võlgnevuse jäägi kohta. Kostja peaks esitama kohtule tõendid tasumiste osas juhul kui ta leiab, et tema vastu suunatud nõue on tegelikust võlgnevust väiksem. Hetkel kostja selle kohta tõendeid esitatud ei ole, mistõttu leiab hageja, et kostja väide justkui oleks võlgnevus 4109,80 eurot on paljasõnaline. Kostja on teinud ettepaneku tasuda võlgnevust 100 eurose kuumaksena. Hageja esiteks ei saa sellega nõustuda kuna hageja näol ei ole tegemist krediidiasutustega, et ta suudaks oma äritegevuses jätkusuutlikult finantseerida oma käibevahenditest sarnaseid graafikuid (ca 8-10 aastat) ja teiseks on avaliku info põhjal nähtub, et kostja kuulub 3 ettevõtte juhatusse (XXXXXXXXXXXXX) ning omab kinnisvara, mistõttu on hageja seisukohal, et kostja ettepanek 100 euroste kuumaksetega tasumiseks on pahatahtlik ja põhjendamata. Kostja peab tõendama kohtule ja hagejale oma rahalist ülirasket seisu kui soovib sarnaseid kuumakseid. Arvestades kostja tausta soovitab hageja pöörduda kostjal krediidiasutuse poole, et haginõue hageja ees täies mahus rahuldada. Õigusrahu huvides on hageja nõus kompromissiga kus võlgnevus koos kõrvalnõuete ja menetluskuludega tasutakse kostja poolt 1 aasta jooksul. Arvestades eeltoodut jääb hageja kõikides hagiavalduses välja toodud nõuete juurde ja arvestades, et sisulised ja põhjendatud vastuväited kostjal hagiavalduse osas puuduvad palub hageja kohtul hagi rahuldada ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGEJA SEISUKOHALE
4.13.01.2019 vastuses hageja 21.12.2018 seisukohale kostja selgitab, et 04.12.2018 vastuses lisatud tasumise väljavõte oli lisatud eesmärgiga tõestada kostjapoolse tasumise jätkamise soovi, kuna seal olid märgitud ka teostatud maksete kuupäevad. Hageja poolt esitatud tasumistes tegelikud maksete tegemise kuupäevad puudusid ja see on võimaldanud maalida pildi pahatahtlikust maksete lõpetamisest, mis võis olla ka hageja eesmärk. Vastab tõele, et tasutud summade osas vaidlus puudub. Kostja täpsustab ka arvutuskäiku. Ribeira OÜ ja Rentest AS vahel sõlmitud laenuleping tulenes Rentest AS poolt esitatud arvete võlgnevusest. Arved nr. 1417150; 1419358 ja 1420787, summas 6069,02€, olid esitatud saadud teenuste eest. Arved nr. 160936 ja 161001, summas 823,59€, olid esitatud viiviste eest. Arved nr. 1420313 ja 1420357, summas 2579,60€, olid esitatud leppetrahvidena lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest Ribeira OÜ raskustesse sattumise tõttu. Kreeditarved nr. 1420999 ja 1421025, summas 1075,96€ olid lepingu lõppemisest tingitud erinevad tagasiarvestused. Kostja kinnitab jätkuvat enda soovi tasuda võlgnevused saadud ja tasumata teenuste eest summas 6069,02€ miinus1075,96€ kreeditarved ja miinus tänaseks tasutud summa 883,26€, mis teeb Ribeira OÜ poolt saadud tasumata teenuste eest võlgnevuse jäägiks eelmises vastuses välja toodud 4109,80€. Kostja täpsustab, et eelmises kirjalikus vastuses tegi kostja ettepaneku tasuda igakuiselt 114,16€ igakuiselt (mitte hageja väidetud 100€, mille kostja pakkus välja enne hageja kohtu poole pöördumist) summa 4109,80€ täitumiseni ja seda 36 kuu jooksul. Ka kogu hageja nõude rahuldamiseks ei oleks vaja hageja väidetud 8-10 aasta pikkust perioodi ning järelikult on see väide tahtlikult suuremaks paisutatud. Avaliku infona välja toodud väide ettevõtete XXXXXXXXXXXXXX juhatustesse kuulumise kohta vastab tõele. Täpselt samamoodi on ka kättesaadavad nende ettevõtete viimased majandusaasta aruanded, millest oleks hea hageja ja/või tema esindaja saanud soovi korral välja
2-18-17486
lugeda nende ettevõtete käekäigu (näiteks palgakulu ning juhatuse liimetele makstavad tasud) ning sellest lähtuvalt peab kostja hageja ja/või tema esindaja suhtumist pealiskaudseks ning tema väidet kostja pahatahtlikkuse kohta sooviks kostja isikut kohtu silmis halba valgusse seada. Kuigi hageja ei ole tõepoolest klassikalises mõttes krediidiasutus, siis on tema põhitegevusalaks sisuliselt krediidi vahendamine. Ka ettepanek laenulepingu sõlmimiseks Ribeira OÜ ja Rentest AS vahel tuli algselt Rentest AS esindajalt, mille sai läbi käenduse ka kindlustunde. Laenulepingule kostja poolt isikliku käenduse andmine oli vastutulek, sest kostja teadis algusest peale, et kostja soovib saadud teenuste eest tasuda. Omapoolse vastutulekuna pakub kostja igakuiste maksete suuruseks 147,21€, mis võimaldab võlas olevate saadud teenuste eest tasuda 28 kuuga. Samuti võrdub see summa algse Rentest OÜ ja Ribeira OÜ vahel sõlmitud laenulepingu kuumaksete suurusega. Kuna on tõendatud läbi kostjapoolse maksete tasumiste vabatahtliku jätkamise, et hageja poolt inkassofirma ning kohtu poole pöördumine oli tema enda valik, mitte möödapäsmatu olukord, siis jätta sissenõudmis- ja kohtukulud hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA 13.01.2019 VASTUSE OSAS.
5.Hageja on hagi aluseks esitanud laenulepingu ja käenduslepingu. Hagejale jääb täiesti arusaamatuks kostja viited arvetele nr. 1417150, 1419358, 1420787, 160936, 161001, 1420313, 1420357, 1420999, 1421025. Kuna kostja ei ole lisanud oma väidete ühtegi tõendit on kostja väited nimetatud arvete osas paljasõnalised. Kogu kostja vastus pigem selgitavat laadi ja sellest ei selgu, et kostja vaidleks hagile põhjendatult vastu. Kuna kostja tunnistab hagi ainult osaliselt siis ei ole võimalik sõlmida hetkel ka kostjaga mistahes maksgraafikut. Samuti ei võimaldada hageja finantsseis sõlmida kokkulepet tulenevalt hagihinnast summale kuumaksega 147,21 eurot. Kuna poolte vahel puudub vaidlus laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise osas ja esineb vaidlus ainult põhinõude summa osas palub hageja kohtul teha otsus tulenevalt esitatud tõenditest. Hageja on omalt poolt esitatud kõik olemasolevad tõendid ja midagi lisada ei soovi. Hageja palub teha kohtul antud asjas otsus kirjalikus menetluses, millega hagi täies ulatuses rahuldatakse ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
8.VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
9.Asja materjalidest nähtuvalt /tl 4-5/ sõlmisid hageja ja Ribeira OÜ 30.11.2017 laenulepingu nr 30/11/2017. Hageja andis Ribeira OÜ-le laenu 8396,00 eurot. Ribeira OÜ on tasunud 556,62 eurot. Laenulepingu punkti 1.1.2. kohaselt laenuandja loeb laenulepingu sõlmimisel tasutuks Rentest AS arved nr 1417150, 1419358, 160936, 1420313, 1420357, 1420787, 1420999, 1421025, 161001 summas 8396 eurot.
2-18-17486
Hageja on laenulepingu üles öelnud ja nõudnud kostjalt kogusumma kohest tagastamist 14.11.2018.a. ning teavitanud kostjat sellest kirjalikult /tl 7 pöördel/.
10.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
11.Kostjaga on hageja sõlminud käenduslepingu Ribeira OÜ kohustuste tagamiseks /tl 15/. Käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p 1 kohaselt käendaja kohustub vastutama kohustuste täitmise eest solidaarselt.
12.Hageja nõuab kohustuste täitmist kostjalt, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg 7839,36 eurot; intress 304,00 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 97,99 eurot ning sissenõudekulud summas 40 eurot.
13.Kostja kinnitab soovi võlgnevus tasuda 4109,80 euro osas /tlk 27; 36/ osade kaupa; viiviseid, leppetrahve ning hageja poolt tehtud kohtukulusid ei ole nõus tasuma, kuna hagi esitamine ei olnud möödapääsmatu. Kostja on väitnud, et arved nr. 1417150; 1419358 ja 1420787, summas 6069,02€, olid esitatud saadud teenuste eest. Arved nr. 160936 ja 161001, summas 823,59€, olid esitatud viiviste eest. Arved nr. 1420313 ja 1420357, summas 2579,60€, olid esitatud leppetrahvidena lepingute ennetähtaegse lõpetamise eest Ribeira OÜ raskustesse sattumise tõttu. Kreeditarved nr. 1420999 ja 1421025, summas 1075,96€ olid lepingu lõppemisest tingitud erinevad tagasiarvestused. Kostja on selgitanud, et kuna Ribeira OÜ ja Rentest AS vahel sõlmitud laenuleping tulenes Rentest AS poolt esitatud arvete võlgnevusest, soovib kostja tasuda võlgnevused saadud ja tasumata teenuste eest summas 6069,02€ miinus1075,96€ kreeditarved ja miinus tänaseks tasutud summa 883,26€, mis teeb Ribeira OÜ poolt saadud tasumata teenuste eest võlgnevuse jäägiks 4109,80€.
14.VÕS § 396 lõike 2 kohaselt võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 186 p 4 kohaselt võlasuhe lõpeb võlasuhte lõpetamise kokkuleppega.
15.Käesoleval juhul on hageja ja Ribeira OÜ sõlminud laenulepingu, mille punkti 1.1.1. kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu 8396,00 eurot. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et pooled ei ole lepingut kehtivalt sõlminud. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud tõendamiskoormust ning teinud kostjale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks laenulepingu järgsete summade tasumise kohta. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud ega põhistanud oma vastuväiteid hageja laenulepingust tulenevale nõudele.
16.VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist arvestusega 0,25% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja võib nõuda viivise ja leppetrahvi vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur.
2-18-17486
Selleks tuleb kostjal esitada kohtule vastav taotlus ning kohus võib viivist/leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kostja poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud asjaolud, et kostja kuulub 3 ettevõtte juhatusse (XXXXXXXXXXXXXXX) ning omab kinnisvara ning kostja seisukoht, et nende ettevõtete viimaste majandusaasta aruannetest oleks saanud välja lugeda nende ettevõtete käekäigu (näiteks palgakulu ning juhatuse liimetele makstavad tasud) ning sellest lähtuvalt peab kostja hageja ja/või tema esindaja suhtumist pealiskaudseks ning tema väidet kostja pahatahtlikkuse kohta sooviks kostja isikut kohtu silmis halba valgusse seada, ei ole asjassepuutuvad. Kostja on väitnud, et soovib tasuda võlgnevused saadud ja tasumata teenuste eest summas 4109,80 eurot. Kostja ei ole selgitanud, miks ta peab õigustatuks just sellist summat. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtu ettepanekutele vaatamata tõendeid, millest nähtuks, et hageja poolt nõutava summa näol oleks tegemist ebamõistlikult suure viivisega.
17.Käenduslepingu p 2 kohaselt on käendaja vastutuse ulatus 8396 eurot ja käenduslepingu p 9 järgi on käenduslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 3 aastat. Käenduslepingu p 5 sätestab, et käendaja kohustub kohustuse täitma määratud tähtajaks. Hageja esitas kostjale 14.11.2018 /tlk 18/ nõude võla tasumiseks, kuid seda kohustust ei ole kostja täitnud. Hageja võib kostjalt põhivõlgnevust ja sellega kaasnevaid kõrvalkulusid nõuda VÕS § 142 lg 1 kohaselt. Vastuväiteid käenduslepingule ei ole kostja esitanud. Kohtu hinnangul ei saa pidada vastuväiteks ka kostja seisukohta, nagu laenulepingule kostja poolt isikliku käenduse andmist tuleks käsitleda vastutulekuna, sest kostja teadis algusest peale, et kostja soovib saadud teenuste eest tasuda. VÕS § 1131 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamine majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt, VÕS § 1131 lõike 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1132 lõike 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 1132 lõike 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Käesoleval juhul ei ole hagist nähtuvalt hagejal sissenõudmiskulusid tekkinud. Kostja füüsilise isikuna ei ole majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, vaid tarbija. Võlausaldaja on kohtule esitanud andmete kohaselt kostjale saatnud ühe teate lepingu lõppemise kohta 14.11.2018 ning on kohtusse hagi esitanud 19.11.2018.
18.Kohus asub lähtuvalt eeltoodust seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Sissenõudmiskulude osas summas 40 eurot jääb hagi rahuldamata.
19.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kindlaks menetluskulude suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.
2-18-17486
Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 500 eurot. Hageja esindajal on kulunud materjaliga tutvumisele, kliendiga kohtumisele ja seisukoha kujundamisele 2 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ning kohtusse esitamiseks 1,5 töötundi, kokku 3,5 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole toimikust nähtuvalt menetluskulusid kandnud. Kostja on teatanud, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuid ei ole hageja menetluskulude koosseisu osas oma seisukohta esitanud. Kohus, olles TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud hagejat esindanud lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega ning tsiviilasja keerukust, leiab et õigusabikulud on põhjendatud taotletud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Kõik lepingulise esindaja tehtud toimingud vastavad toimiku materjalidele ning on kohtu hinnangul olnud vajalikud. Hageja menetluskulud on esitatud ilma käibemaksuta. Seetõttu on hageja põhjendatud menetluskulud riigilõiv 500 eurot ning õigusabikulud kokku 3,5 tunni eest summas 420 eurot, kokku 920 eurot. Kostja peab hagejale hüvitama 99% menetluskuludest, s.o 910.80 eurot. Kuna hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos viivisega, tuleb mõista R Uilt Rentest AS-i kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.