Rakvere linn, Laada tn 10 KÜ hagiavaldus S R vastu võla nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende AVALDAJA Rakvere linn, Laada tn 10 KÜ, rk 80236225, asukoht Laada 10, Rakvere, lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel
PUUDUTATUD ISIK
S R, ik xxxx, elukoht: xxxx
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista S R’ilt avaldaja Rakvere linn, Laada tn 10 KÜ kasuks perioodi juuni 2016 kuni mai 2018 katteks põhivõlgnevus summas 2323,26 eurot ja viivised summas 64,05 eurot.
3.Võtta vastu loobumine ja lõpetada menetlus Rakvere linn, Laada tn 10 KÜ avalduses S R vastu viiviste summas 307,48 euro tasumise nõudes.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista S R’ilt Rakvere linn, Laada tn 10 KÜ kasuks menetluskulud kokku summas 780 eurot (sh käibemaks), so. riigilõiv 50 eurot ja esindaja kulu 730 eurot.
Välja mõista S R’ilt Rakvere linn, Laada tn 10 KÜ kasuks viivis menetluskuludelt (summalt 780 eurot) alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Rakvere linn, Laada tn 10 KÜ esitas 25.04.2018 S R vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses. Pärnu Maakohus lõpetas 08.06.2018 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2018 esitas Rakvere linn, Laada tn 10 KÜ hagi S R vastu võlgnevuse nõudes. Kohus on asja lahendamise 12.11.2018 istungil lõpetanud kohtuvaidlusega, teatades, et lahend tehakse teatavaks 03.12.2018. 28.11.2018 kohtumäärusega uuendas kohus menetluse kohtuliku uurimise staadiumi ning määras asja lahendamise alates 01.01.2018 kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel hagita menetluse asjana. Kohus märkis, et käsitleb algset hagiavaldust hagita asja avaldusena, hagejat avaldajana ja kostjat puudutatud isikuna.
2.Esialgse avalduse kohaselt puudub vaidlus selles, et puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Laada 10-1, Rakvere ning puudutatud isik on korteriühistu liige. Vaidlus puudub ka selles, et avaldaja on korteriühistu liikmetele sh puudutatud isikule edastanud igakuiselt majandamiskulude arveid, millel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud korteriühistule tasuma ning fikseeritud on ka korteriühistu liikme poolt tasumisele kuuluvad sihtotstarbelised maksed, mis on vajalikud elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks. Puudutatud isik on jätnud korduvalt tasumata avaldaja poolt temale esitatud majandamiskulude arvete eest või on neid tasunud vaid osaliselt ning avalduse esitamise seisuga on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees 2 694,79 eurot. Nimetatud summas võlgnevus on tekkinud perioodi eest alates juuni 2016 kuni avalduse esitamiseni. Nõude tõendamiseks esitab avaldaja kohtule puudutatud isikule esitatud majandamiskulude arved alates juuni 2016 kuni mai 2018, viivisarved kuni märts 2017 ja kliendilaekumiste aruande. Arvetelt on nähtav periood, mille eest arve on esitatud, maksetähtaeg, maksmisele kuuluv summa ning samuti võlgnevuse suurus eelnevate perioodide eest. Võlgnevuse kujunemine on jälgitav kliendilaekumiste aruandes (aruandest on nähtav mis kuupäeval on puudutatud isik makseid avaldajale teinud ning millise kohustuse täitmiseks on avaldaja laekumist arvestanud). Seonduvalt viivisarvetega selgitab avaldaja täiendavalt, et kuni märts 2017 arvestas avaldaja puudutatud isiku poolt võlgnetavalt summalt ka viivist, kuid üldkoosoleku otsusega peatati viivise arvestamine. Märts 2017 seisuga oli kogunenud viivist summas 628,35 eurot (märts 2017 majandamiskulude arve). Alates aprill 2017 puudutatud isikule edastatud majandamiskulude arvetel on seega viivise real kajastatud kuni märts 2017 arvestatud viivise jääk. Avaldaja on korduvalt nõudnud puudutatud isikult kohustuse täitmist. Puudutatud isik ei ole vaielnud vastu nõude suurusele (puudutatud isik ei vaielnud vastu nõude suurusele ka maksekäsu menetluses), kuid on sellele vaatamata senini keeldunud nõude täitmisest. Kuna on aga ilmne, et puudutatud isik ei soovi kohtuväliselt oma kohustust täita, siis on avaldaja sunnitud oma õiguste kaitsmiseks pöörduma avaldusega kohtu poole.
3.Avaldaja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 6 alusel on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramise korra otsustab üldkoosolek.
4.Kommunaalkulude (so majandamiskulude) arvestamise metoodika on kinnitatud KÜ Laada 10 üldkoosoleku poolt 04.04.2017. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isikul kui avaldaja liikmel, on kohustus tasuda nii elamu majandamiseks mõeldud jooksvate kulutuste eest kui ka elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Avaldaja on nimetatud kulude ja teenuste eest esitanud puudutatud isikule arveid, kuid arveid ei ole nõuetekohaselt tasutud vaatamata korduvalt edastatud meeldetuletustele. Avaldaja palub välja mõista S R Rakvere linn, Laada tn 10 korteriühistu kasuks välja 2 694,79 eurot ja jätta poolte kõik menetluskulud S R kanda.
5.07.09.2018 seisukohas puudutatud isiku vastuse osas märgib avaldaja, et vastusest tulenevalt ei vaidlusta puudutatud isik avaldaja nõuet (st puudutatud isik võtab avaldaja nõude omaks), kuid soovib võlgnevuse tasumist osamaksetena selliselt, et ühe osamakse suuruseks on 35 eurot. Avaldaja sellise maksegraafikuga ei nõustu. Esiteks on puudutatud isikul avaldajale teadaolevalt olemas töökoht ning püsiv sissetulek, puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord on niivõrd halb, et ta ei ole suuteline oma võlgnevust avaldaja ees ühekordse maksena tasuma. Lisaks, kui puudutatud isiku majanduslik olukord on tõesti sedavõrd halb, siis on puudutatud isikul võimalik soetada endale elamine, mille ülalpidamisest tulenevaid kulusid ta on suuteline tasuma. Teiseks tähendab 35 euro suurune igakuine tagasimakse seda, et puudutatud isik tasub oma võlgnevust avaldaja ees sisuliselt seitse aastat (põhivõlgnevus + viivis + avaldaja menetluskulud). Sedavõrd pikk võlgnevuse tagasimakse aeg ei ole aga mõistlik, põhjendatud ega ka teiste korteriühistu liikmete suhtes õiglane. Kolmandaks on puudutatud isik avaldaja ees juba pikaajaline võlgnik ning tema eelnev maksekäitumine näitab selgelt seda, et tal puudub igasugune huvi ja soov oma kohustusi korrektselt täita. Puudutatud isikule on ka varasemalt pakutud võimalust võlgnevused likvideerida maksegraafikuga (sh igakuine makse 50 eurot), kuid senini ei ole puudutatud isik graafikust kinni pidanud või siis on küll maksnud graafikujärgselt, kuid jätnud maksmata igakuised maksed. Ka käesoleva kohtumenetluse ajal suureneb puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees.
6.13.12.2018 esitatud täiendavas nõude kujunemise selgituses märgib avaldaja, et pooltel puudub vaidlus selles, et seisuga 30.06.2016 võlgnes puudutatud isik avaldajale eelnevalt tasumata arvete (majandamiskulude- ning viivisarved) eest kokku 2326,87 eurot. Avaldaja selgitab täiendavalt, et 30.06.2016 arve nr 1/0616 kohaselt (tlk 22) on puudutatud isiku majandamiskulude võlg avaldaja ees 30.06.2016 seisuga 1899,69 eurot, millele lisandub varasematest (so enne 30.06.2016 esitatud) viivisarvetest tulenev võlgnevus summas 427,18 eurot (juuni 2016 arvel viivise real märgitud summa 464,79 eurot sisaldab ka 30.06.2016 viivisarvel nr 160324 märgitud summat 37,61 eurot). Perioodil 30.06.2016 kuni 31.05.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule arveid majandamiskulude eest kokku summas 2410,52 eurot. Perioodil 30.06.2016 kuni 31.05.2018 laekus puudutatud isikult avaldajale makseid kokku summas 2414,13 eurot, mis kattis täielikult varasema võlgnevuse ning summas 87,26 eurot (2414,13-2326,87) ka perioodil 30.06.2016 kuni 31.05.2018 esitatud arvetest tulenevad kohustused. Kuna puudutatud isik ei märkinud makseid tehes seda, millise arve tasumiseks konkreetne makse on teostatud, siis luges avaldaja täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused (so varasema võlgnevuse). Eeltoodust tulenevalt on avaldaja majandamiskulude nõue puudutatud isiku vastu avalduse esitamise seisuga (so perioodi eest juuni 2016 kuni mai 2018) 2323,26 eurot (2410,52-87,26) ning avaldaja palub kohtul nimetatud summa puudutatud isikult välja mõista.
7.Avaldaja on kohtule esitanud viivisarved perioodi eest juuni 2016 kuni märts 2017 kokku summas 371,53 eurot ning palunud selle summa väljamõistmist puudutatud isikult. Avaldaja täpsustab viivisnõuet seda vähendades ning esitab uue viivisearvestuse (tlk 130 ), millest tulenevalt palub puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks välja viivis kokku summas 64,05 eurot. Avaldaja selgitab, et viivise määraks on 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest (viivise määr on märgitud majandamiskulude arvetele) ning viivist arvestati majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
8.Arvestades eeltoodut palub Rakvere linn, Laada tn 10 korteriühistu kohtul rahuldada avaldus ja mõista S R avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevus summas 2323,26 eurot ning viivis summas 64,05 eurot. Avaldaja palub jätta poolte kõik menetluskulud S R kanda.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
9.Kirjalikus vastuses 24.07.2018 märgib puudutatud isik, et soovis avaldaja esimehega rahumeeli vestelda, soovides võlga tasuda kommunaalmaks + võlg 35 eurot kuus. Esimees ei olnud nõus, soovis 50 eurot kuus. Kuna puudutatud isikul on makseraskusi, oleks võinud tulla vastu, kuid hakkas karjuma, lubas arutada ühistu liikmetega ja helistada tagasi, aga seda ei teinud. Puudutatud isik on teadlik, et peab võla maksma ja püüabki seda teha kui tal lastakse. Puudutatud isik soovis maksegraafikut, aga avaldaja pöördus kohtusse. Võlg kasvas seoses sellega, et puudutatud isikul oli raske majanduslik olukord. Menetluskulud palub puudutatud isik teha pooleks, sest avaldaja ei olnud puudutatud isiku ettepanekuga nõus. Kohtuistungile puudutatud isik ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ja poolte seisukohtadega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on vähendatud nõudes põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
12.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 2323,26 eurot, mis on tekkinud perioodil juuni 2016 kuni mai 2018. Kohus märgib, et kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust ning rakendussätetes ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat korteriomandi- ja korteriühistuseadust (edaspidi KrtS).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui
korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid.
15.Kehtiva KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
16.Avaldaja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 6 alusel on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga Laada 10-1, Rakvere, omanik (registriosa nr. 3027731). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on KÜ Rakvere linn, Laada tn 10 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (tlk. 58) tulenevaid kohustusi.
18.Kohus leiab, et peale avaldaja poolt esitatud nõude täpsustust on nõude kujunemine järgitav ja arusaadav. Oma nõuete suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud arvestused võla suuruse kohta (tlk 127-130), avaldaja poolt koostatud kliendikonto väljavõtte (tlk 120) ja puudutatud isikule väljastatud arved (tlk 22-45). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud, teatades üksnes, et on teadlik, et peab võla maksma ja püüabki seda teha, soovides võlga tasuda 35 eurot kuus. Eelnimetatust hoolimata ei ole puudutatud isik Laada 10, Rakveres asuva korteri nr 1 omanikuna täitnud korteriomaniku kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel.
19.Lähtudes eeltoodust on põhjendatud puudutatud isikult põhivõlgnevuse summas 2323,26 euro väljamõistmine.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Avaldaja on menetluses vähendanud väljamõistetava viivise nõuet summas 307,48 eurot, mida ei peeta TsMS § 376 tähenduses hagi muutmiseks. Nõude vähendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes kujutab endast hagist osalist loobumist. Kohus leiab, et puuduvad avaldusest osalise loobumise vastuvõtmise keeldumise alused (TsMS § 429 lg 4). Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse viivise 307,48 euro tasumise nõude osas.
21.Avaldaja arvestab viiviseid vastavalt arvetel märgitud tähtajast kuni 31.03.2017 ja seda üksnes perioodil alates 01.08.2016 – 31.03.2017 kokku summas 64,05 eurot (tlk 130). Viivise arvestamise perioodil kehtinud KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest
kuupäevast arvates. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid viivisearvestusele. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele summas 64,05 eurot.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
23.Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
24.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kohus on rahuldanud kogu avaldaja nõude vähendatud ulatuses, leiab kohus, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Avaldaja on pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas nähtub, et avaldajat esindas advokaat Maris Tekkel.
26.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskuludena riigilõivu 275 eurot ja esindaja kulu 1260 eurot (käibemaksuga), ajakuluga kokku 10 tundi 30 minutit. Õigusteenuse tunnihinnaks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on Riigikohtu praktika järgi põhjendatud ega ole ülemäärane (vt 3-2-1-145-13 p 14). Avaldaja kinnitab, et ta pole käibemaksukohustuslane.
27.02.07.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on tehtud järgmisi toiminguid: - 15.06.2018 asja materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine, 4 h 25 m, 100 eurot/tund, kokku 530 eurot (käibemaksuga). 23.11.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmisi toiminguid: 7.09.2018 kostja vastusega tutvumine, suhtlus kliendiga, hageja seisukoha koostamine, 0h 50m 83,33 eurot; 12.11.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine 0h 25m 41,67 eurot; 12.11.2018 kohtuistungil osalemine 0h 25m 41,67 eurot, kokku 200 eurot (käibemaksuga). 13.12.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmisi toiminguid: 20.11.2018 nõude kujunemise osas kohtule täiendavate selgituste koostamine sh suhtlus KÜ raamatupidajaga 1h 25m, 141,67 eurot; 12.12.2018 kohtunõude täitmiseks ning nõude täpsustamiseks vajalik analüüs ja materjalide kogumine (sh suhtlus kliendi raamatupidajaga telefoni teel) 1h; 100 eurot; 13.12.2018 kohtunõude täitmiseks ning nõude täpsustamiseks vajalik analüüs ja materjalide kogumine (sh suhtlus kliendi raamatupidajaga telefoni teel); menetlusdokumendi koostamine 2h 200 eurot, kokku 530 eurot (käibemaksuga).
28.Samuti palub avaldaja mõista S Rt TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Rakvere linn, Laada tn 10 korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, kuid seoses asjaoluga, et kohus 28.11.2018 kohtumäärusega menetluse uuendamisel kohtuliku uurimise staadiumisse määras asja lahendamise hagita menetluses, ei pea kohus põhjendatuks puudutatud isikult mõista välja riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb ehk riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt 50 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada nõuetekohane taotlus.
30.Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot koos käibemaksuga on mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus on kontrollinud, et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine käibemaksuga.
31.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Asjas toimus üks kohtuistung. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
32.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluses nimetatud sellised toimingud, millele ei järgne kohtule esitatavat menetlusdokumenti, nt korduvad kliendiga nõupidamised, ei ole sellised kulud, mida menetluse vastaspool peaks hüvitama. Samuti on kohus seisukohal, et puudutatud isik ei pea kandma seda riski, kui avaldaja ei suuda koheselt ning juba esimeses kohtule esitatavas menetlusdokumendis oma nõude kujunemist piisavalt selgelt esitada. Arvestades menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teine menetlusosaline peaks hüvitama õigusabikulusid analoogsete menetluste keskmist ajakulu ületavas ulatuses. Kohus, tutvudes avaldaja esindaja menetluskulude nimekirjaga, peab põhjendatud ajakuluks asja materjalidega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise ja hagiavalduse koostamise ajakulu 4 tundi 25 min.; kostja (puudutatud isiku) vastusega tutvumine, suhtlus kliendiga, hageja (avaldaja) seisukoha koostamine, 50 minutit; kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 50 minutit, kõik kokku 6 tundi 5 minutit, maksumusega 120 eurot tund (käibemaksuga), kokku 730 eurot. Seega tuleb S R’ilt avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 780 eurot, s.h. riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 730 eurot. Puudutatud isiku S R’i võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab avaldaja taotluse.