Hüpoteeklaen AS-i (endise ärinimega Hüpoteeklaen OÜ) hagi XX (X) vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
23 542 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Hüpoteeklaen AS (endiseotsus ärinimega Hüpoteeklaen OÜ, registrikood 11663703), esindaja Kadri Uus Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja Reet Vokk
Kohtuistungi toimumise aeg
14.02.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.06.2018 otsus muutmata.
2.Jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Hüpoteeklaen
AS-l
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hüpoteeklaen AS-i (endise ärinimega Hüpoteeklaen OÜ, hageja) esitas 13.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 6 400 euro väljamõistmiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.10.2015 nõude kostja vastu hagivormis ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 11 771 eurot ja viivis 15 145,16 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja Lai 9 Residence OÜ (laenusaaja) sõlmisid 23.07.2013 laenulepingu 1077.0713.B ja muutsid seda 24.03.2014, kui kapitaliseerisid eelmisest lepingust tuleneva laenu põhiosa ning selleks päevaks tasumata kõrvalnõuded. Kostja, olles laenusaaja juhatuse liige, käendas 24.03.2014 sõlmitud lepingu alusel laenusaaja kohustusi 160 000 euro ulatuses. Laenulepingu tagatiseks oli hüpoteegiga koormatud korteriomand asukohaga Kentmanni 21/Liivalaia 27/Kaupmehe 14-11, mis kuulus SS-le. Kuivõrd laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt, ütles hageja lepingu üles ja teavitas sellest mh kostjat ja SS. Ühtlasi andis hageja kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse kustutamiseks kogu ulatuses. Kostja võlgnevust ei tasunud ja makseettepanekut hagejale ei teinud. 30.10.2014 alustas kohtutäitur tagatise sundmüüki ja see müüdi hinnaga 139 000 eurot. Sellest laekus hagejale 127 505,36 eurot. Seega jäi põhivõlgnevusest tasumata 11 771 eurot. Eelnevale lisandus kuni 24.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 15 145,16 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja nõue ei olnud sissenõutav, sest hageja ei öelnud laenulepingut üles. Nimelt ei olnud 28.07.2014 ülesütlemise teates viidet, mis ajast loetakse leping ülesöelduks ja hageja ei tõendanud, et kostja sai teate kätte. Veel enam, teade oli inglisekeelne. Nõude kujunemine ei olnud selge. Hageja nõude suurus oli väidetavalt 139 276,36 eurot, millest põhivõlg oli 122 871,49 eurot, intress 9 146,99 eurot, võlgnevuse menetlemise kulud 2 000 eurot ja viivis 5 257,88 eurot. Enampakkumisel realiseeriti hüpoteegiga koormatud asi 139 000 euro eest. Puudusid tõendid, millest nähtuks, missuguste võlgnevuste katteks läks 139 000 eurone tulem. Kostja hinnangul rahuldati tulemist esmajärjekorras põhivõlg. Samuti oli arusaamatu ja põhjendamatu 2 000 euro suurune menetlemiskulu. Käendaja kohustus ei olnud sissenõutav, sest käendajat ei teavitatud kohustuse tekkimisest. Eelneva tõttu tekkis kostjal kahju, sest ta oleks suutnud leida kinnisasjale kallima hinnaga ostja või ise selle kiirmüügihinnaga ära ostnud ja siis kallima hinnaga müünud. Kostja tasaarvestas hageja nõude kõnealuse nõudega 24 619,36 euro ulatuses. Ka ei teavitatud kohtutäiturit käendusest. Lisaks oli kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue põhjusel, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nimelt müüdi tagatiseks olnud kinnisasi sedavõrd väikese hinnaga, et see ei katnud ära kogu võlgnevust. Lisaks rikkus hageja teavitamiskohustust sellega, et ei teavitanud käendajat tagatisväärtuse langemisest. Maakohtu otsus
3.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 23 542 eurot, millest põhivõlg oli 11 771 eurot ja viivis 11 771 eurot. Kohus jättis rahuldamata nõude viivise väljamõistmiseks 3 374,16 euro ulatuses. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et hageja ja laenusaaja sõlmisid laenulepingu ja 24.03.2014 selle muudatuse, mille kohaselt sai laenusaaja hagejalt 122 871,49 eurot ja kohustus tagasi maksma 156 818,05 eurot. Lepingu täitmist tagas korter. Samuti ei vaieldud selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2014 käenduslepingu, milles leppisid kokku, et kostja käendab laenulepingu muudatusest tulenevaid kohustusi hageja ees. Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas hageja ütles laenulepingu kehtivalt üles ja kas hageja nõue kostja vastu oli muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ütles hageja 24.03.2014 laenusaajaga sõlmitud lepingu üles. Lepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt teavitas hageja mh SS ja kostjat, et juhul, kui hageja nõue ei ole 11.08.2014 täies ulatuses tasutud, ütleb hageja lepingu üles tulenevalt lepingu punktist 12.1.2. Nimetatud punkti kohaselt oli hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda ja nõuda varalise kohustuse ja kõigi teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida koheselt lepingust tulenevaid mistahes kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuste mittetäitmist ka seitsme pangapäeva möödumisel arvates vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud osamakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajaks, mistõttu oli hagejal õigus leping üles öelda. Kostja sai lepingu ülesütlemise teate kätte, kui see edastati e-posti aadressile XXX. Käenduskohustus oli muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja oli ühtlasi laenusaaja juhatuse liige, oli kostja teadlik, et laenusaaja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Samuti edastati kostjale lepingu ülesütlemise teade, milles teavitati kostjat võlgniku täitmata kohustustest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Pooled leppisid lepingus kokku solidaarvastutuses, mistõttu tuli 28.07.2014 teatist käsitleda ühtlasi kostja teavitamisena käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Sellega anti kostjale 14 päeva pikkune tähtaeg kohustuste täitmiseks. Kostja väide, et hageja ei teavitanud teda enne hüpoteegi realiseerimist käenduskohustuse täitmisest, oli väär. Eelnev nähtus 28.07.2014 teatisest. Asjaolu, et teatis oli inglisekeelne, ei muutnud teatist tagajärjetuks. Kostja ei väitnud, et ta ei oska inglise keelt. Paljasõnaline ja tõendamata oli kostja väide, et temal kui käendajal oli tekkinud kahju, sest hageja ei andnud kostjale võimalust laenulepingu tagatiseks olevale korterile ostja leidmiseks, kes oleks nõustunud selle kallima hinna eest ostma. Kohtutäitur hindas asja arestimisel selle väärtuseks 170 000 eurot. Sellises korteri väärtuses leppisid kokku ka hageja ja laenusaaja 24.03.2014 lepingu sõlmimisel. Korter müüdi alles kordusenampakkumisel, kusjuures kordusenampakkumisel võis asja alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes ja korter müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 139 000 eurot, mis moodustas 81,8% alghinnast, s.o 170 000 eurost. Kui ka kostjale tekkis kahju, ei tekkinud see hageja süül. Seega oli hageja põhinõue tervikuna põhjendatud. Samas tuli hageja viivisenõuet piirata põhinõude suurusega. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuli menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Apellatsioonkaebus
4.Kostja palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja väitis maakohtus, et hageja ei öelnud nõuetekohaselt laenulepingut üles ja ei teavitanud ülesütlemisest; hageja ei teavitanud kostjat kui käendajat käenduse tekkimisest ja ei teavitanud teda ka täitemenetluse alustamisest, mistõttu tekkis kostjal kahju. Maakohus leidis kõikide väidete osas põhjendamatult, et hageja kohustused olid täidetud 28.07.2014 termination letter’i edastamisega. Hageja esitas nõude kostja kui käendaja vastu ja kostjat ei saanud segamini ajada laenusaaja või hüpoteegipidajaga. 28.07.2014 teade adresseeriti SS-le ja see oli inglisekeelne. Kogu kirja sisu oli suunatud SS-le. Põhjendamatu oli kohtu seisukoht, et kostja sai inglise keelest aru. Hageja 28.07.2014 teates märgitud sõna foreclosure ei pruukinud tähendada seda, mida hageja soovis. Hageja ei teavitanud laenulepingu ülesütlemisest ja ei toimetanud sellesisulist teadet kätte. Isegi juhul, kui hageja saatis ülesütlemise avalduse e-posti aadressile, tuli tõendada, et see jõudis laenusaajani. Hageja seda ei teinud. Ka ei tõendanud hageja, et kostjat kui käendajat teavitati kohaselt kõnealuse hageja nõude olemasolust. Nimelt tuli see käenduslepingu punkti 3.3 kohaselt teha kirjalikult allkirja vastu või tähitult. Hageja ei edastanud kostjale täitemenetluse alustamise avaldust koos vastavate dokumentidega, s.t ei teavitanud kostjat alustatud täitemenetlusest. Kostja kahjunõue oli põhjendatud. Kohus kohaldab õigust ise, mistõttu ei olnud oluline, missugustele normidele kostja kahjunõude esitamisel viitab. Kui kostjale oleks antud võimalus, siis küllap ta oleks ka ostja leidnud. Teiseks oli üldteada, et täitemenetluses ei ole mõtet rääkida asjade turuväärtusest, sest enampakkumisel müümine seda valdavas enamuses ei taga. Seda tõendas ka eksperthinnang. Viivist oleks pidanud oluliselt rohkem vähendama. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki menetlusosaliste seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 23 542 eurot ja jättis menetluskulud poolte kanda. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata viivise 3374 euro 16 sendi väljamõistmiseks. Osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei esitatud, on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu.
TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et tegemist on kehtiva käenduslepinguga ning, et põhivõlgnik ei täitnud laenulepingujärgset kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostjal tekkis kohustus põhivõlgniku kohustus täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et hageja ütles laenulepingu nõuetekohaselt üles ja teavitas ülesütlemisest nii tagatise omanikku, kui ka kostjat, kes oli ühtlasi võlgniku ehk laenusaaja juhatuse liige, osanik kui ka käenduslepingu järgi käendaja. Hageja teavitas kostjat posti teel ja e-kirja teel (I kd, lk 54-55, tõlge I kd, lk 70-71). Teade lepingu ülesütlemise kohta esitati kostjale ka posti teel (I kd, lk 56). Väide, et apellant ei ole saanud teadet kätte, ei vasta tõele. Üksnes e-posti teel saadetud kiri on saadetud samale meiliaadressile, mis oli kostja laenusaaja juhatuse liikmena märkinud laenulepingu lisale ja mille kaudu ta suhtles hageja ja hiljem kohtuga. Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades on eeldatav, et põhivõlgniku juhatuse liige käendajana oli teadlik selles, et kui põhivõlgnik oma kohustust ei täida, tuleb kostjal käendajana võlg tasuda. Veenev ei ole kostja väide, et ta ei saanud posti teel saadetud lepingu ülesütlemise teadet kätte. Samas oli kostja kohustatud käenduslepingu p 1.3 kohaselt teatama 1 nädala jooksul teatama hagejale lepingus toodud andmete muutumisest. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks sellekohaseid teavitusi hagejale saatnud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja on teavitamiskohustuse täitnud. Vaidlus puudus, et põhivõlgnik laenu ei tagastanud ja et kohtutäitur alustas hageja avalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetlust. Kostja ei esitanud vastuväiteid, et teda täitemenetluse alustamisest teavitati. 28.07.2014 teatises oli hageja andnud tähtaja võlgniku kohustuse täitmiseks ja et kui võlgnik või kostja laenulepingust tulenevat kohustust hiljemalt 11.08.2014 ei täida, alustab hageja laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi sundmüüki. Kostja väitele, et tema arusaamine ingliskeelsest teatisest oli kaheldav, on maakohus piisavalt vastanud otsuse p-des 13 ja 14 ja ringkonnakohus ei korda tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 põhjendusi. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt tekkis kostjal hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügi tulemina kahju, sest ta oleks suutnud leida kinnisasjale kallima hinnaga ostja. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses märkinud, et kostja väide, et ta oleks kolmandale isikule kuuluvale kinnisasjale leidnud kallima hinnaga ostja või selle ise kiirmüügihinnaga ära ostnud ja siis kallimalt müünud, ei ole õige. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et talle anti võimalus hiljemalt 11.08.2014 esitada nõude tasumiseks ettepanek ja selgitati, et nõude mittetasumisel alustatakse täitemenetlust 12.08.2014. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja selgitusele, mille kohaselt kostja ei teinud ühtki makset laenusaaja ega käendajana ning tasumise osas ei esitanud ettepanekuid. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud
7.Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Vastustajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.