hageja Hüpoteeklaen OÜ (registrikood 11663703, asukoht Rävala pst 6, XXX); hageja lepinguline esindaja Kadri Uus (e-post XXX); kostja XXX (isikukood XXX,) kostja lepinguline esindaja Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ, Ahtri 8, Tallinn, e-post). kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXXilt hageja Hüpoteeklaen OÜ kasuks välja võlgnevus 23 542 (kakskümmend kolm tuhat viissada nelikümmend kaks) eurot, millest põhivõlg moodustab 11 771 eurot ja viivised 11 771 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja Hüpoteeklaen OÜ nõue viiviste väljamõistmiseks 3 374.16 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2-15-110449 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue
Hüpoteeklaen OÜ esitas 13.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6 400 euro saamiseks. Kohus tegi 19.05.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.09.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.09.2015 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõue XXX ́i vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. 05.10.2015 esitas hageja Hüpoteeklaen OÜ XXX ́i vastu hagiavalduse. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja Lai 9 Residence OÜ 23.07.2013 laenulepingu nr 1077.0713.B. 24.03.2014 sõlmiti nimetatud lepingule muudatus nr 1, mille alusel kapitaliseeriti eelmisest lepingust tulenev laenu põhiosa ja lisa nr 1 sõlmimise päevaks laenusaaja Lai 9 Residence OÜ poolt tasumata kõrvalnõuded. Kostja, kes on Lai 9 Residence OÜ juhatuse liige, sõlmis hagejaga ühtlasi käenduslepingu 24.03.2014, maksimaalse vastutusega 160 000 eurot. Nimetatud laenulepingu tagatiseks oli hüpoteegiga koormatud korteriomand asukohaga Tallinn, Kentmanni 21/W.O 27/Kaupmehe 14-11. Tagatise omanikuks oli Eugene Soukharnikov, kelle suhtes hageja on algatanud maksekäsu kiirmenetluse tulenevalt käenduslepingust. Kuna Lai 9 Residence OÜ ei täitnud laenulepingut korrektselt, ütles hageja lepingu üles ja teavitas sellest ühtlasi ka kostjat ja kolmandat isikut, XXX ́i. Nimetatud teatisega andis hageja kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse kustutamiseks kogu ulatuses. Kostja võlgnevust ei tasunud ja makseettepanekut hagejale ei teinud. 30.10.2014 alustas hageja kohtutäitur Elin Vilippuse büroos tagatiseks oleva korteriomandi sundmüüki. Täitemenetluse raames müüdi kolmandale isikule kuuluv tagatis hinnaga 139 000 eurot. Hagejale laekus nimetatud müügihinnast 127 505.36 eurot. Lähtudes TMS § 56 nõuete rahuldamise regulatsioonist jäi hageja nõudest tasumata põhiosa summas 11 771 eurot, millele lisanduvad arestimise järgsed viivised summas 11 477.53 eurot ja tagatise müügijärgsed viivised summas 1 370.83 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostjal tasumata võlgnevus summas 24 619.36 eurot, millest põhivõlg on 11 771 eurot ja viivised 12 848.36 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 11 771 eurot, viivised 12 848.36 eurot ja täiendava viivise 2 296.80 eurot perioodi 24.11.2015 – 24.11.2016 eest.
II Kostja vastuväited
2-15-110449
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole laenulepingut üles öelnud. Hageja on kohtule esitanud 28.07.2014 ülesütlemise teate, mis ei sisalda viidet selle kohta, mis ajast alates leping loetakse üles öelduks. Teates on üksnes märgitud, et kui nõuet ei tasuta või ei saavutata teistsugust kokkulepet hiljemalt 11.08.2014, alustame sundmüüki tagatise suhtes, mis asub XXX, XXX. Täitemenetlus algab 12.08.2014. Antud teates palutakse kostjal kiiresti hagejaga kontakteeruda. Seega ei ole võimalik aru saada, et laenusaajaga sõlmitud leping on üles öeldud, kuna lepingu lõppemise kuupäeva pole märgitud. Samuti pole märgitud, et laenusaajalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et antud teade ei saanud kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Ka ei ole hageja tõendanud, kuidas ja millisel viisil on kostjale ülesütlemisteade kätte toimetatud. Hageja on tõenditena esitanud üksnes Eesti Posti kviitungid, millest nähtub tähitud posti saatmine, mitte kättetoimetamine. Lisaks on hageja ülesütlemisteatise saatnud inglisekeelsena. Kostja leiab, et ka käenduskohustuse täitmise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Käenduslepingu punkti 3.2 kohaselt tuli käendajal võlgniku kohustus täita 14 päeva jooksul alates kreeditori, s.o hageja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja ei ole kostjat käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude olemasolust ja tekkimisest käenduslepingu alusel lepingus ettenähtud korras teavitanud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et käendatava kohustuse täitmise tähtpäev oleks saabunud, mistõttu ei või hageja VÕS § 151 lg 1 järgi esitada võlgniku vastu nõudeid enne kohustuse täitmise tähtpäeva saabumist. Hageja ei ole tõendanud oma kohustust informeerida käendajat enne kui ta alustab hüpoteegi realiseerimist. Hageja on esitanud inglisekeelse 28.07.2014 lepingu ülesütlemise teate edastamise tähitud postiga kostjale aadressile Lai 9, Tallinn. Sellega on tõendatud, et hageja on antud dokumendis käsitlenud laenulepingu lõpetamisega seonduvaid asjaolusid ja nõuab sellest tulenevate kohustuste täitmist, mitte käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja ei ole tõendanud oma kohustust informeerida käendajat enne kui ta alustab hüpoteegi realiseerimist. Samuti on hageja pandipidajana hea usu põhimõttest tulenevalt kohustatud teavitama kohtutäiturit käendusest juhul, kui ta esitab hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse algatamise avalduse. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtutäiturit käendusest teavitanud. Kostja ei nõustu ka hageja seisukohaga, et 28.07.2014 inglisekeelses dokumendis on märgitud, et hageja asub hüpoteeki realiseerima. Hageja on nimetatud dokumendi tõlkes märkinud nagu tähendaks sõna foreclosure hüpoteegi realiseerimist. Kostja, tutvunud ingliseeesti sõnaraamatuga, leidis, et antud sõna tähendab (hüpoteegi) väljalunastamisõiguse takistamist. Sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks pidanud aru saama, et alustatakse hüpoteegi realiseerimist. Samuti on arusaamatu, miks hageja on üldse kostjale soovinud edastada inglisekeelseid dokumente. Selleks, et lugeda isik talle edastatavate dokumentide sisust aru saanuks, tuleb need talle edastada isiku jaoks arusaadavas keeles. Käenduslepingust ei tulene, et hageja võib kostjat teavitada võõrkeelsete dokumentidega. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja ei ole kostjat käenduslepingu alusel tekkivast kohustusest teavitanud ega ole teavitanud kohtutäiturit käendusest.
2-15-110449 Kostja on seisukohal, et tal on õigus esitada tasaarveldusavaldus, kuna hageja on rikkunud teavitamiskohustust ja sellega on kostjale kui käendajale tekkinud kahju. Kostja leiab, et tema oleks suutnud leida kinnisasjale kallima hinnaga ostja või ka ise selle kiirmüügihinnaga ära ostnud ja siis kallima hinnaga müünud. Eksperthinnangust nr TLH-001/02/18 selgus, et tagatiseks olnud korteriomandi hind ajavahemikul oktoober 2014. a – mai 2015. a oli 177 000 eurot, kuid kohtutäituri poolt pandi korteriomand müüki hinnaga 139 000 eurot. Kuna laenu tagatiseks olnud korteriomand müüdi sedavõrd väikese hinnaga, et see ei katnud ära kogu võlgnevust, siis on hageja laenuandjana rikkunud oma kohustust selgitada välja vara väärtus, et see suudaks tagada kõiki tekkida võivaid kohustusi. Hageja on rikkunud teavitamiskohustust ka sellega, et ei ole käendajat teavitanud tagatisvara väärtuse langemisest. Seega on kostjal hageja vastu nõue, mis tekkib vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja teavitamiskohustuse rikkumisel, kus ta võib muuhulgas nõuda ka sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, millega loeb oma kahju hüvitamise nõude tasaarvestatuks hageja nõudega summas 24 619.36 eurot. Hageja poolt esitatud viivisenõue on ülemäära suur. Juhul, kui kohus leiab, et hagi kuulub siiski rahuldamisele, siis palub kostja viivist vähendada. Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 24 415.68 eurot, millest põhivõlg on 11 970.68 eurot ja viivis 12 445.16 eurot, samuti palub hageja mõista kostjalt välja täiendava viivise 2 296.80 eurot perioodi 24.11.2015 – 24.11.2016 eest. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole laenulepingut üles öelnud. Samuti pole hageja teavitanud kostjat hüpoteegi realiseerimisest ega käenduslepingu alusel tekkivatest kohustustest.
2-15-110449
5.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja Lai 9 Residence OÜ on 24.03.2014 sõlminud laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr 1 (I köide, tl 21-22), mille alusel Lai 9 Residence OÜ on saanud hagejalt laenusummana 122 871.49 eurot ja kohustunud tagasi maksma 156 818.05 eurot. Lepingu tagatiseks on nimetatud laenulepingu muudatuse kohaselt korteriomand asukohaga Kaupmehe 14/Kentmanni 21/W.O 27, Tallinn, mille turuväärtuseks on 170 000 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et pooled on 24.03.2014 sõlminud käenduslepingu (I köide, tl 27-28), mille kohaselt on kostja käendanud Lai 9 Residence OÜ laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevat kohustust hageja ees.
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud ja kas hageja nõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud.
7.Hageja on kohtule esitanud 28.07.2014 inglisekeelse lepingu ülesütlemise teate (I köide, tl 54-55), millest nähtuvalt on hageja XXX ́i ja kostjat teavitanud asjaolust, et kuna laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevaid kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, viimase 4 kuu osamakseid ei ole tasutud ning laenusaaja ja kostja ei ole täitnud lubadusi osamaksete tasumiseks, siis ütleb hageja laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr 1 üles, kui 11.08.2014 ei tasuta hagejale võlgnevust. Sama kirjaga on hageja XXX ́i ja kostjat teavitanud, et juhul kui 11.08.2014 ei ole võlgnevust hageja ees tasutud või kui pooled ei ole saavutanud muud kokkulepet, alustab hageja 12.08.2014 laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga Kaupmehe/Kentmanni/W.O 27, Tallinn, sundmüüki.
8.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole lepingut üles öelnud ja sellest tulenevalt ei ole kostja kohustus sissenõutavaks muutnud. Vastavalt VÕS § 195 lg 1 lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja väide, et 28.07.2014 ülesütlemise teates on üksnes märgitud, et kui nõuet ei tasuta või ei saavutata teistsugust kokkulepet hiljemalt 11.08.2014, alustab hageja sundmüüki tagatise suhtes, mis asub Kaupmehe/Kentmanni/W.O 27, XXX, on väär. Lepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt on hageja XXX ́i ja kostjat teavitanud, et juhul, kui hageja nõue pole 11.08.2014 täies ulatuses tasutud, ütleb hageja lepingu üles tulenevalt lepingu punktist 12.1.2. Laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr 1 üldtingimuste (I köide, tl 23 – 26) punti 12.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda ja nõuda varalise kohustuse ja kõigi teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida koheselt lepingust tulenevaid mistahes kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuste mittetäitmist ka 7 pangapäeva möödumisel arvates vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Lai 9 Residence OÜ ei täitnud laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevaid kohustusi korrektselt ega tasunud osamakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajaks. Seega oli hagejal õigus leping üles öelda. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
9.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejat ei saa lugeda lepingut ülesöelnuks seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, kuidas ja millisel viisil on kostjale ülesütlemisteade kätte toimetatud. Kohus märgib, et sisuliselt ei eita kostja ülesütlemisteate kättesaamist, vaid vaidleb vastu hageja poolt esitatud tõenditele, täpsemalt Eesti Posti kviitungitele, millest
2-15-110449 nähtub tähitud posti saatmine. Hageja on kohtule esitanud ka 28.07.2014 e-kirja (II köide, tl 41), millest nähtuvalt on hageja lepingu ülesütlemise teate edastanud kostjale e-posti aadressile XXX. Kostja on kõigis oma kohtule esitatud vastuväidetes oma kontaktandmetes märkinud muuhulgas e-posti aadressiks XXX. Sama e-posti aadress on kostja kontaktandmetena märgitud ka kostja esindaja esindusõigust tõendavas volikirjas (I köide, tl 152). Seega on kostja sisuliselt kinnitanud, et e-posti aadress on tema e-posti aadress, millisele saadetud e-kirjad ta kätte saab. Hageja on 30.04.2018 vastuses (II köide, t 33) kinnitanud, et kostja ise on hagejale oma e-posti aadressi andnud ja nimetatud e-posti aadressi kaudu on pooled varem suhelnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid e-posti teel ülesütlemisteatise kättesaamisele. Seega tuleb lugeda, et kostja on lepingu ülesütlemise teatise e-posti aadressilt XXX kätte saanud.
10.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et käenduskohustus ei ole sissenõutavaks muutunud. Käenduslepingu (I köide, tl 85 – 86) punkti 3.1 kohaselt kohustub käendaja täitma laenulepingust tulenevaid võlgniku kohustusi kreeditori ees juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja/või nõuetekohaselt. Kuivõrd kostja oli ühtlasi laenusaaja, Lai 9 Residence OÜ juhatuse liikmeks ja seega seaduslikuks esindajaks, siis pidi ta teadlik olema asjaolust, et laenusaaja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt käenduslepingu punktile 2.1 on kreeditor kohustatud teavitama käendajat võlgniku poolse kohustuse täitmise käigust üksnes vastava taotluse saamisel. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks kunagi hagejale vastava taotluse esitanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole teda käenduslepingu alusel lepingus ettenähtud korras nõude olemasolust ja tekkimisest teavitanud, leides, et hageja 28.07.2014 lepingu ülesütlemise teatist ei saa käsitleda tema teavitamisena käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest, vaid üksnes laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist nõudva teavitusena. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on 28.07.2014 edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles on kostjat teavitanud võlgniku täitmata kohustustest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkti 1.2.2 (I köide, tl 85) kohaselt juhul kui võlgnik ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja kandma kreeditori ees koos võlgnikuga solidaarset vastutust. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd pooled on lepingus kokku leppinud solidaarvastutuses, siis on kohus seisukohal, et 28.07.2014 teatist tuleb käsitleda ka ühtlasi kostja teavitamisena käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Käenduslepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja täitma võlgniku kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates kreeditori sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja on 28.07.2014 teatises andnud tähtaja 14 päeva võlgniku kohustuste täitmiseks. Seega on hageja kostjat käenduslepingust tuleneva kohustuse olemasolust käenduslepingu p 3.2 kohaselt teavitanud.
11.Kostja väide, et hageja ei ole teda enne hüpoteegi realiseerimist käenduskohustuse täitmisest teavitanud, on samuti väär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja teavitas kostjat 28.07.2014 teatises muuhulgas asjaolust, et juhul, kui võlgnik või kostja ei täida
2-15-110449 laenulepingust tulenevat kohustust hiljemalt 11.08.2014, siis alustab hageja sundmüüki laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi suhtes.
12.Kostja väide, et ta ei saanud 28.07.2014 teatisest aru, et hageja soovib võla maksmata jätmisel asuda hüpoteeki realiseerima, kuna hageja kasutas nimetatud teatises sõna „foreclosure“, mis inglise-eesti sõnaraamatu kohaselt tähendab (hüpoteegi) väljalunastamisõiguse takistamist, on kohtu hinnangul otsitud ja paljasõnaline. Avalikult kättesaadava Google Translate otsingumootori kohaselt on sõna „foreclosure“ defineeritav kui protsess võtmaks üle hüpoteegiga koormatud kinnisvara, kui hüpoteegipidaja ei suuda laenumakseid tasuda. Asjaolu, et kostja tugineb sõna „foreclosure“ alternatiivsele tõlkele, ei tähenda, et hageja oleks 28.07.2014 teatise valesti sõnastanud.
13.Kostja on märkinud, et käenduslepingust ei tulene hageja õigus saata kostjale võõrkeelseid dokumente, mistõttu tuleb lugeda, et kostjat ei ole käenduslepingu alusel tekkida võivatest kohustustest teavitatud. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud kostja väide alust arvamiseks, et kostja ei saanud hageja 28.07.2014 teatise sisust aru. Kostja ei ole kohtule väitnud, et ta inglise keelt ei valda. Võttes arvesse asjaolu, et hageja ja Lai 9 Residence OÜ vahel sõlmitud laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga Tallinn, Kentmanni 21/W.O 27/Kaupmehe 14-11 omanikuks oli Tšehhi Vabariigis elav XXX, samuti on kostja esindaja 28.03.2016 e-kirjas (I köide, tl 104) kohut teavitanud, et kostja viibib juba pikemat aega Hispaania Kuningriigis, siis on kohtu hinnangul usutav, et kostja valdab võõrkeeli, sealhulgas inglise keelt.
14.Kostja väide, et temal kui käendajal on tekkinud kahju, kuna hageja ei andnud kostjale võimalust laenulepingu tagatiseks olevale korteriomandile ostja leidmiseks, kes oleks nõustunud korteriomandi kallima hinna eest ostma, on paljasõnaline ja tõendamata. 12.12.2014 kinnisasja arestimise aktist (II köide, tl 35 – 37) nähtuvalt on kohtutäitur Elin Vilippus eespool nimetatud korteriomandi väärtuseks hinnanud 170 000 eurot. Laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 (I köide, tl 21) nähtuvalt on hageja ja Lai 9 Residence OÜ-t esindanud W.O kokku leppinud lepingu tagatiseks olnud korteriomandi turuväärtuses seisuga 24.03.2014 170 000 eurot. 23.04.2015 kordusenampakkumise aktist (I köide, tl 31 – 36) nähtuvalt on Kentmanni 21/W.O 27/Kaupmehe 14-11 asuv korteriomand müüdud kordusenampakkumisel hinnaga 139 000 eurot. TMS § 100 lg 1 kohaselt enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist. Vastavalt TMS § 100 lg 5 teisele lausele võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. Eespool nimetatud korteriomand müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 139 000 eurot, mis moodustab 81,8% alghinnast, s.o 170 000 eurost. Asjaolu, et eksperthinnangust nr TLH001/02/18 (II köide, tl 2 – 17) nähtuvalt on ekspert hinnanud Kentmanni 21/W.O 27/Kaupmehe 14-11 asuva korteriomandi turuväärtuseks ajavahemikul oktoober 2014. a – mai 2015. a 177 000 eurot, ei tõenda, et kostja oleks suutnud korteriomandile sellise hinnaga ostja leida. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et eelnimetatud kinnistu müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 139 000 eurot, näitab, et esialgse enampakkumise hinnaga summas 170 000 eurot puudusid ostuhuvilised vaidlusaluse kinnistu ostmiseks, mis viitab asjaolule, et kinnistu väärtus ei pruugi olla oluliselt kõrgem selle müügihinnast kohtutäituri korraldatud enampakkumisel.
2-15-110449 Kohtule jääb arusaamatuks kostja seisukoht, et tal on tulenevalt VÕS § 14 ja § 115 lg 1 kahjunõue hageja vastu. VÕS § 14 käsitleb lepingueelseid läbirääkimisi. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kostjat teavitanud, et juhul, kui võlgnik ega käendaja kohustust hageja ees ei täida, asub hageja nõuet täitma laenulepingu tagatiseks oleva vara arvel. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalus otsida tagatiseks olnud varale ostjat. Asjaolu eest, et kostja jättis kõik võimalused käesoleva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kasutamata, ei vastuta hageja. Seega ei ole kostjale kahju tekkinud hageja süül.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus.
16.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 11 771 eurot ja viivise 12 848.36 eurot ning lisanduva viivise perioodi 24.11.2015 – 24.11.2016 eest summas 2 296.80 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on juhul, kui kohus peab hagi siiski põhjendatuks, palunud vähendada väljamõistetava viivise suurust. Kuivõrd hageja palub kostjalt välja mõista viivise suuremas ulatuses kui on hageja põhinõue, siis on kostja taotlus kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõude ulatuses, s.o summas 11 771 eurot.
17.Eeltoodust tulenevalt peab kohuspõhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 771 eurot ja viivise 11 771 eurot. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poole endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
2-15-110449 TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
19.Hageja on kinnitanud, et tema poolt kantud menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 1 000 eurot. Muid menetluskulusid hageja kandnud ei ole. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 2 596 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.