Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-110544
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Mame Via OÜ hagi Heintam OÜ vastu 1620 euro ja viivise tasumise nõudes 1808,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mame Via OÜ (11326992), asukoht Harju maakond, Saku vald, Üksnurme küla, Loo tee 2, 75513, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kostja: Heintam OÜ (12210487), asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve tn 44a-2, 11314, e-post: [email protected] Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda ning mõista Mame Via OÜ-lt Heintam OÜ menetluskulude katteks 715 eurot ja nendelt võlgnetavatelt menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võla: arve nr 170435 alusel 1620 eurot, viivise summa (04.10.2018-23.07.2018) arvutatuna vastavalt arvel märgitud protsendis (0,05% päevas) 237,33 eurot ning menetluskuludena riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse esitamisel 54,26 eurot ja hagiavalduse esitamisel 125 eurot (tlk 1-2).
2.Hageja väidetele tellis Sungate Security OÜ Mame Via OÜ käest liugvärava, mida pidi paigaldama Heintam OÜ. Mame Via OÜ esitas arve nr 170435 Heintam OÜ`le 19.09.2017 maksetähtpäevaga 03.10.2017. Kaup: liugvärav 7040*2300mm ral6027 summas 1350eurot + km = 1620 eurot.
3.Vaatamata korduvatele kirjalikele meeldetuletustele, telefonivestlustele ning värava tellija (SUNGATE SECURITY OÜ esindaja) nõudmisele arve tasuda, pole liugvärava paigaldaja, võlgnik Heintam OÜ, oma kohustui täitnud. Hageja tõi hagis muuhulgas välja, et Sungate Security OÜ andis kõneall oleva tellimuse täitmiseks Mame Via OÜ ja Heintam OÜ-le.
4.Selgituses kohtule tõi hageja esile 28.01.19 e-kirjas, et tal ei olnud kostjaga lepingut, suhtles heauskselt firmadega. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda (tlk 29-30). Kostja leiab, et haginõue on vastuoluline, täies ulatuses tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
6.Kostja hinnangul pole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et pooled on sõlminud kokkuleppe viidatud kauba, liugvärav 7040*2300mm ral6027 tarnimiseks või paigaldamiseks. Samas on hageja märkinud, et Sungate Security OÜ tellis Mame Via OÜ käest liugvärava. Kostja hinnangul jääb selgusetuks, miks esitab hageja kostja vastu nõude kui hagiavalduses selgitab, et liugvärava tellijaks on Sungate Security OÜ. Kostja kinnitab, et pooltel puudub mistahes kokkulepe arvel 170435 märgitud kauba tarnimiseks. Kostja väidab, et ta ei ole liugväravat tellinud ega seda saanud. Seega ei ole kostjal kohustust tasuda asja eest mida ta ei ole saanud/tellinud, samuti ei saa kostja tagastada asja, mida ei ole saanud.
7.Samuti vaidleb kostja vastu viivisnõudele leides, et hageja esitatud viivisenõude viivise summa arvutatuna vastavalt arvel märgitud protsendis (0,05% päevas) 237,33 eurot, ei ole hageja ja kostja vahel kokku lepitud. Kostja leiab, et hageja pole põhjendanud, mis hetkest või sündmusest algab viivisearvestus ning millel põhineb viivisnõude määr.
8.Ühtlasi palub kostja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kohustades hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused
9.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 2 (5)
ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 4 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus lepingust taganeda või see üles öelda. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Põhinõue Vaidlus on selles, kas hagejal on sõlmitud leping kostjaga.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista võla: arve nr 170435 alusel 1620 eurot. Samas on hageja ise esile toonud et tal ei olnud kostjaga lepingut. Hageja poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hagejal see leping kostjaga oleks, millest tulenevalt tekib hagejal õigus kostjalt seda summat nõuda. Hagist ega hageja poolt esitatud täiendustest ja dokumentidest ei nähtu, et hageja ja kostja oleks omavahel milleski kokku leppinud ja et sellest tulenevalt tekib kostjal kohustus maksta hagejale hagis nõutud tasu.
12.Hageja märkis hagis, et Sungate Security OÜ tellis Mame Via OÜ käest liugvärava. Hagile on lisatud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt (tlk 5-7p), milles on AS Oma Ehitaja tellijana ning OÜ Heintam OÜ töövõtjana kokku leppinud Eleringi büroohoone töödes (mootoriga avatava liugvärava hange ja paigaldustööd). Samuti esitas hageja kohtule arve, millest nähtub, et AS Oma Ehitaja on Heintam OÜ-le tööde eest tasunud arve nr 1205 alusel 4586 eurot. Hageja ei ole selgitanud, mis puutumus on AS Oma Ehitaja ja OÜ Heintam vahelisel kokkuleppel ja arve tasumisel käesoleva hagiga, kus Mame Vie OÜ nõuab võlga Heintam OÜ-lt.
13.Kohus selgitas pooltele (18.01.2019 e-kirjas) lepingu sõlmimise põhimõtteid. Ühtlasi märkis kohus, et arve ja selle esitamine ei tekita õigusi ega kohustusi. Õigused ja kohustused tekivad lepingust. Kohus palus hagejal (hiljemalt 28.01.2019) täpsustada, kellega leppis hageja kokku värava paigaldamises/müümises ning milline oli lepingu sisu. Samuti palus esitada tõendid nende väidete kohta.
14.Hageja saatis seejärel kohtule hulga dokumente (liugvärava kasutusjuhendi jmt). 28.01.2019 e-kirjas kinnitas hageja, et „Mame Via OÜ, Heintam OÜ ja Sungate Fence OÜ vahel polnud sõlmitud lepingut, sest mõlema firmaga on varemgi koostööd teinud ja et suhtlemine valmistamise ja paigaldamise osas toimus heauskselt paralleelselt mõlema firmaga. Hageja ei vastanud kohtu 18.01.2019 kirjas toodud küsimustele. Hageja on ise kinnitanud, et hageja ja kostja ei ole lepingut sõlminud, nimetatud asjaoluga on nõustunud ka kostja. Asjaolu, et hageja on kostjaga varemgi koostööd teinud (vt hageja 28.01.2019 e-kiri), ei kinnita kohtu hinnangul, et hagejal oleks lepingut kostjaga sõlminud. Seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oleks VÕS § 8 lg 1 kohane leping sõlmitud. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ega tõendatud ning seega ei saa rääkida ka lepingu rikkumisest kostja poolt ning hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS § 8 lg 1, 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1 § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja põhivõla 1620 eurot tasumist.
15.Eeltoodu alusel jätab kohus põhinõude rahuldamata. Viivis 3 (5)
16.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.Hageja nõuab kostjalt viivist (04.10.2018-23.07.2018) arvutatuna vastavalt arvel märgitud protsendis (0,05% päevas) 237,33 eurot. Hageja 28.01.2019 e-kirjast kohtule nähtub, et viivise määr oli automaatselt Merit Tarkvara poolt sisestatud. Seega ei ole ka viivise osas poolte vahel kokkulepet. Kuna tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostja oleks raha maksmise kohustust rikkunud, siis ei ole põhjendatud ka VÕS § 100, 101 lg 1 p 1, 6, 113 lg 1 kohase viivise väljamõistmine kostjalt.
18.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna hageja põhinõue jäi rahuldamata, siis ei kuulu ka hageja viivisenõue rahuldamisele. Otsuse viivitamata täidetavus
19.Käesolev otsus kui lihtmenetluses tehtud otsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi. Menetluskulud
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuludeks on kostja lepingulise esindaja kulud TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi.
21.Kohus jättis hagi rahuldamata ning seetõttu jäävad kostja kulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi. Kostja menetluskuluks on esindaja kulud 5,5 h eest kokku 715 eurot (5,5 h x 130 €), mis ei sisalda käibemaksu.
22.TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse analüüs ning seisukoha koostamiseks on põhjendatud aeg kokku 2,5 h. Põhjendatud on ka ülejäänud kostja esindaja aeg tööle, mis seostub hageja väidete ja esitatud tõenditega tutvumise ja arvamuse koostamisega kokku 5,5 h. Seega on põhjendatud kostja esindaja töö aeg 5 h ja 30 min ja sellele vastav tasu 715 eurot. Tasu määr on mõistlik ega ole vastuolus kohtupraktikaga. Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel hageja esindaja põhjendatud kulud 715 eurot ilma käibemaksuta. Kokkuvõtvalt kuuluvad kostja menetluskulud rahuldamisele ja hagejalt tuleb kostjale välja mõista esindaja kulud ilma käibemaksuta 715 eurot ja kostja taotluse alusel kooskõlas TsMS § 177 lg 4 nende 4 (5)
kulude tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni.
23.Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi hageja kulud 225 eurot on põhjendatud, kuid jäävad tema enda kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.