Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-15222
Kohtuasi
UAB „ERMITAŽAS“ hagi 58 049 euro 19 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. veebruari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
UAB „ERMITAŽAS“ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
58 049 eurot 19 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) UAB „ERMITAŽAS“ (registrikood 124048043, asukoht Raudondvario pl. 131, Kaunas), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
ASTORFI
OÜ
vastu
Kostja (vastustaja) ASTORFI OÜ (registrikood 11280344, asukoht Kadaka tee 2/4, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 13. veebruari 2018. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-17-15222 muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
Jätta UAB „ERMITAŽAS“ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud UAB „ERMITAŽAS“ kanda.
4.Mõista UAB-lt „ERMITAŽAS“ ASTORFI OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 793 eurot 10 senti. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-17-15222 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UAB „ERMITAŽAS“ (hageja) esitas 12. oktoobril 2017 Harju Maakohtule ASTORFI OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 58 049 eurot 19 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja ehitus- ja aiakaupade jae- ja hulgimüügiga. 2016. a alguses pöördus AB kostja esindajana hageja projektijuhi EG poole ja soovis tellida Tallinnas Tartu mnt 56 asuvale ehitusobjektile valgusteid. Läbirääkimiste järel esitas AB 6. aprillil 2016 e-kirja teel hagejale tellimuse, mida palus kontrollida ja täpsustada 12. aprilli 2016. a ekirjades. 18. aprillil 2016 edastas AB hagejale allkirjastatud tellimused. Nii läbirääkimistel kui ka tellimust esitades määratles AB end selgelt kostja esindajana, kasutades kostja ärinime ASTORFI OÜ. Ta märkis oma e-postiaadressiks XXX või kasutas seda e-postiaadressi. Samuti kasutas ta oma e-kirjade jaluses kostja rekvisiite ja kontaktandmeid, sh viitas kostja veebilehele www.astorfi.eu. Arvestades seda, et kaup telliti kostja nimel ning tarne pidi toimuma Tartu mnt 56 asuvale ehitusobjektile, kus kostja pidi teostama elektritöid, ei tekkinud hagejal kahtlust selles, et kostja tellis kauba sellele ehitusobjektile paigaldamiseks. Kuna kostja andis ABi kasutusse e-postiaadressi XXX, siis võimaldas kostja AB-l enda nimel tegutseda ning pidi olema teadlik, et AB saab tema nimel tegutseda ja talus seda. AB ei viidanud lepingut sõlmides kordagi sellele, et ta on seotud mõne muu äriühinguga. See, et pärast lepingu sõlmimist ja täitmist hageja poolt palus AB teha arve kolmanda isiku nimele, ei muuda lepingu sõlmimise fakti kostjaga ega tühista kostjale tehtud arveid. Hageja täitis kostja tellimused 23., 25. ja 31. mai ja 27. juuni 2016. a tarnetega. Kõigi tarnete puhul oli kauba saajaks kostja. Saatelehtede järgi on kaup kätte saadud. Valgustid on paigaldatud Tartu mnt 56 asuvale ehitusobjektile. Hageja väljastas saadetud kauba kohta 4. juulil 2016 arve nr 121874 summaga 7251 eurot 46 senti, arve nr 121875 summaga 824 eurot 58 senti ja arve nr 121876 summaga 1260 eurot
2-17-15222 70 senti, samuti 1. augustil 2016 arve nr 123303 summaga 48 709 eurot 45 senti. Arvete kogusumma oli 58 046 eurot 19 senti. Kuna hagejal ei õnnestunud pärast kauba tarnimist ABiga ühendust saada, edastas hageja 1. septembril 2016 meeldetuletuse arvete kohta kostja kontaktaadressile YYY. Kostja lükkas oma vastuses arved tagasi ning selgitas, et AB ei ole kunagi töötanud kostja juures ning üksnes TL-l on õigus ASTORFI OÜ nimel tellimusi esitada. Asjaolusid arvestades tuleb lugeda, et AB sõlmis hagejaga müügilepingu, sest ta tegutses näivus- ja talumisvolituse alusel. Kostja kasutas ABi kui alltöövõtja esindajat selleks, et korraldada oma tegevust Tartu mnt 56 asuval ehitusobjektil ning nad tegutsesid ühise majandusliku eesmärgi nimel, mis on saavutatud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled sõlminud müügilepingut, hageja ei ole kostjale kaupu müünud ning kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale kaupade eest. Kostja juhatuse liige ei ole sõlminud hagejaga lepingut ega võtnud hageja kaupa vastu. Kostja ei ole selleks volitanud ka AB ning asjaolusid arvestades ei olnud AB-l talumisvolitust. AB ei ole end kostja esindajana esitlenud. See, et AB kasutas suhtluses hagejaga kostja ärinime, kontaktandmeid ja rekvisiite, ei tekitanud talle volitusi, sest kostja juhatuse liige ei teadnud, et AB tellib tema nimel kaupu, ega talunud AB sellist käitumist. Niipea, kui kostja seaduslik esindaja sai tehingust teada, vaidles ta kohe sellele vastu. Kostja oli Tartu mnt 56 ehitusobjektil töövõtja ja andis alltöövõtjatele, sh AB-le kui alltöövõtja esindajale enda ärinimega e-postiaadressi selleks, et vältida ehitusobjekti tellijaga suhtlemisel segadust. See ei andnud aga AB-le õigust esindada kostjat kõigis õigussuhetes. Hageja jättis täitmata elementaarse hoolsuskohustuse ja kontrollimata AB volitused. Hageja jättis kohtule esitamata osad e-kirjad ja moonutas asjaolusid. AB saatis hagejale 18. aprillil 2016 e-kirja, milles märkis selgelt, et tellimus tuleb vormistada Elconnect OÜ nimele ning esitas selle ühingu andmed. 26. juunil 2016 palus AB koostada arved EPROFF OÜ nimele, lisades kirjale viimase andmed, ning hageja koostaski arved sellele ühingule. Kostja sõlmis Elconnect OÜ-ga (alltöövõtja) 1. novembril 2015 töövõtulepingu nr 033-7/4, mille alusel pidi viimane tegema elektri- ja valgustusega seotud töid Tartu mnt 56 asuval ehitusobjektil. AB oli alltöövõtja esindaja. Lepingu järgi sisaldasid tööd mh sise- ja välisvalgustite tarnimist ning nende paigaldust. Seega ei olnud kostjal vaja ise valgusteid tellida. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 13. veebruari 2018. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1925 eurot kooskohustusega tasuda hüvitiselt alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:
2-17-15222 -
-
-
-
kostja ja Elconnect OÜ sõlmisid 1. novembril 2015 töövõtulepingu nr 033-7/4, mille kohaselt pidi Elconnect OÜ tegema Tartu mnt 56 asuval ehitusobjektil alltöövõtu korras elektri ja valgutusega seotud töid. Lepingu lisa nr 3 ja 2 järgi sisaldasid tööd mh valgusteid ja nende paigaldust. Ka lepingu lisa nr 6 p 15 järgi kuulus töövõtu hulka valgustite tarnimine ja paigaldamine; AB oli Elconnect OÜ esindaja; AB pöördus 2016. aasta alguses hageja projektijuhi poole, soovis tellida valgusteid Tartu mnt 56 asuvale ehitusobjektile ja edastas 18. aprillil 2016 hagejale allkirjastatud tellimused; AB ei ole kostja seaduslik esindaja ja kostja ei ole andnud talle volikirja; AB kasutas e-kirjavahetuses kostja ärinime, kostja ärinimega e-postiaadressi ja kostja kontaktandmeid, aga ka enda isiklikku e-postiaadressi; AB palus 18. aprilli 2016. a e-kirjas vormistada tellimuse Elconnect OÜ nimele ja 26. juuli 2016. a e-kirjas arve Eproff OÜ nimele; hageja täitis 23., 25. ja 31. mai ja 27. juuni 2016. a tarnetega need tellimused Tartu mnt 56 asuvale ehitusobjektile. Kauba võtsid vastu AB ja Kamenski nimeline isik; hageja väljastas saadetud kauba kohta 4. juulil 2016 arve nr 121874 summaga 7251 eurot 46 senti, arve nr 121875 summaga 824 eurot 58 senti ja arve nr 121876 summaga 1260 eurot 70 senti, samuti 1. augustil 2016 arve nr 123303 summaga 48 709 eurot 45 senti (arvete kogusumma 58 046 eurot 19 senti); hageja väljastas arved ABi 26. juuli 2016. a e-kirjas esitatud palve alusel Eproff OÜ-le; hageja saatis 1. septembril 2016 arved kostja seaduslikule esindajale, kes keeldus arveid aktsepteerimast.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja ja kostja vahel müügilepingut sõlmitud ning kostja ei vastuta arvete tasumise eest, sest AB-l ei olnud kostja esindamiseks talumisvolitust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 tähenduses. Asjas esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et kostja teadis või pidi teadma, et AB tegutseb hagejalt valgusteid tellides kostja esindajana, ega seda, et kostja talus AB tegevust enda esindajana. Samuti ei kinnita asjas esitatud tõendid seda, et ABi avaldused või käitumine mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et AB-l oli kostja volitus.
3.3.Sellest, et AB kasutas lepingueelsetel läbirääkimistel ja tellimust esitades kostja ärinime, kostja ärinimega e-postiaadressi ning kostja rekvisiite, ei saa järeldada, et ta tegutses kostja nimel talumisvolituse alusel. Kostja võimaldas AB-l kasutada oma ärinimega e-postiaadressi tellijaga suhtlemiseks. Ainuüksi sellise e-postiaadressi kasutamine ei anna isikule volitust esitada tellimusi kostja nimel. Lisaks ei olnud kostjal vaja hagejalt valgusteid tellida, sest seda pidi alltöövõtulepingu järgi tegema Elconnect OÜ, keda esindas AB. Samuti nähtub AB 18. aprilli 2016. a e-kirjast, et ta palus vormistada tellimuse Elconnect OÜ-le. Kuigi hageja väidab, et ta ei ole sellist kirja saanud, ei väida ta ka seda, et see oleks võltsitud. Seega, isegi kui see kiri ei jõudnud hagejani, ei ole alust kahelda, et AB ei pidanud end kostja esindajaks. Ka 26. juuli 2016. a e-kirjas avaldas ta, et arve tuleb esitada hoopis Eproff OÜ-le. Kuna AB ei pidanud end kostja esindajaks ega teinud hagejale sellekohast avaldust, ei saanud hageja eeldada, et kostja teadis või pidi teadma, et AB tegutseb kostja esindajana. Samuti pole kostja seda talunud.
3.4.Ainuüksi kostjale viitava e-postiaadressi kasutamine ei andnud ABile õigust võtta kostja nimel kohustusi ega saanud tekitada kostjal teadmist sellest, et AB tegustes valgusteid tellides kostja esindajana. Kostjale viitav e-postiaadress ei saa tekitada piiramatut volitust ja müüja
2-17-15222 peab sõltumata kasutatavast e-postiaadressist kontrollima isiku volituste ulatust. Asjakohane on kostja esindaja kohtuistungil esitatud näide selle kohta, et kohus ei pea maksma kinni arvet 10 Mercedese eest, kui kohtule viitavalt e-postiaadressilt on need tellitud. Hageja talumisvolituse loogika aktsepteerimine viiks olukorrani, kus mistahes ettevõtte ärinimele viitavat e-postiaadressi kasutavad isikud, kellel ei ole volitust ettevõtte nimel tehingute tegemiseks, saaks panna ettevõtte vastutama tehingute eest, mille tegemiseks pole kunagi volitust antud. See ei oleks TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolituse mõttega kooskõlas.
3.5.Talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. Sõltumata ülalnimetatud seose olemasolust võib mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on vastavad tehingud täitnud. Kuna praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine, ei saanud AB avaldused ja käitumine mõjutada hagejat mõistlikult uskuma, et viimasel on kostja volitus.
3.6.Kuigi AB kasutas e-kirjades viidet kostja ärinimele, ei ole see käsitatav kostja ametliku blanketi või pitsatina. Lisaks on AB saatnud hagejale e-kirju isiklikult e-postiaadressilt CCC ja hageja ei saanud eeldada, et kostja nimel esitatakse tellimusi selliselt aadressilt. See, et AB kasutas kostja ärinime, ei olnud kostja kontrolli all. Samas on ühe tellimuse puhul tellijaks hoopis OÜ Bauschmidt. Asjaolu, et hageja väljastas arved kahekordselt, kinnitab seda, et hagejal puudus mõistlik veendumus selles, et AB tellis kaupu kostja esindajana. AB ei ole väitnud, et ta on kostja esindaja, ega seda, et tellitava kauba ostjaks on kostja. AB on end e-kirjavahetuse kohaselt sidunud hoopis Elconnect OÜ-ga ja Eproff OÜ-ga.
3.7.Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis AB väidetavast esindajana tegutsemisest ja talus seda. Esindaja tegevusest teadmine ning selle talumine võib eksisteerida positiivse teadmise vormis. See eeldab, et esindatav kasutab teadlikult tehingute tegemisel esindajat, kellele ta ei ole andnud tehingute tegemiseks volitust. Esindaja tegevusest teadma pidamine eeldab esindatava poolset hooletust, mille tõendiks võib olla asjaolu, et esindataval on olnud võimalik pikema aja jooksul esindatava nimel tehinguid teha või et tegemist on selliste tehingutega, mille tegemise esindatava poolt pidanuks hoolikas esindatav avastama. Hageja möönab, et kostja seaduslik esindaja sai arvetest teada 1. septembril 2016 ja teatas kohe, et ei aktsepteeri arveid, sest kostja nimel võib tehinguid teha üksnes TL ning AB ei ole kunagi olnud kostja töötaja. Seega ei ole kostja talunud AB käitumist esindajana. Samuti ei ole kostja olnud hooletu, sest pooled ei olnud varem sõlminud lepinguid AB vahendusel ning kostjal ei olnud põhjust arvata, et alltöövõtja võtab talle kohustusi.
3.8.Tähtsust ei ole sellele, et kaup tarniti Tartu mnt 56 asuvale ehitusobjektile. Hageja järeldab meelevaldselt kauba tarne aadressi ja kauba vastuvõtmise alusel, et kostja oli kauba saaja. Ainuüksi saatelehtede alusel ei saa järeldada, et hageja sõlmis kostjaga müügilepingu. Hageja viidatud saatelehtedest nähtub, et kauba võtsid Tartu mnt 56 asuval ehitusobjektil vastu AB ja K nimeline isik, mitte aga kostja volitatud esindaja. Asjaolu, et saatelehtedele on kauba saatja poolt märgitud kauba saajaks kostja, ei tee kostjast müügilepingu poolt ega kauba faktilist saajat, sest nende dokumentide täitmine ei olnud kostja kontrolli all. Kuna kostja ei teadnud AB tegutsemisest esindajana ega talunud seda, ei saa ainuüksi kauba tarnimisest kolmandatele isikutele järeldada, et hagejal oli kostjaga müügileping. Objektil tegutses mitmeid alltöövõtjaid.
2-17-15222
3.9.Asjakohatu on hageja käsitus kostja ja AB ühise majandusliku eesmärgi kohta. Sellest, et erinevad äriühingud võivad olla majanduslike eesmärkide kaudu seotud, ei saa tuletada järeldust, et isikud vastutaksid ka teiste isikute kohustuste eest või selliste lepingute täitmise eest, mida nad ise ei ole sõlminud. Hageja loogikat aktsepteerides võiksid Tartu mnt 56 asuva ehitusobjekti valgustite tarne eest vastutada hageja ees nt ka näiteks selle maja korterite ostjad, kelle jaoks on samuti kasulik, et hoonesse paigutati valgustid.
3.10.Arvestades kohtupraktikas levinud pigem ranget standardit talumisvolituse tuvastamisel, ei saanud hageja ainuüksi AB käitumisest, sh kostja ärinimele viitava e-postiaadressi kasutamisest järeldada, et AB-l on kostja volitus. Hageja saanuks vältida praegust vaidlust, kui oleks enne kauba väljasaatmist täitnud äripraktikas eeldatavaid hoolsusnõudeid – kontrollinud esindaja volitusi ja sõlminud kirjaliku müügilepingu.
3.11.Isegi kui AB oleks sõlminud hagejaga kostja nimel müügilepingu, oleks see TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, sest kostja ei ole seda heaks kiitnud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt lahendas maakohus õigesti esindusõiguse küsimuse Eesti õiguse alusel, kuid ei põhjendanud, miks saab kohaldada Eesti õigust olukorras, kus hageja ja kostja asukohad on erinevates riikides.
4.2.Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid vääralt ja valikuliselt ning tuvastas seetõttu ekslikult, et AB tegutses tahteta esindada kostjat. AB esitas selgelt 15. aprilli 2016. a tellimuse kostja nimel ja tema esindajana, ega viidanud muudele äriühingutele. Maakohus tuvastas ekslikult, et AB teatas hagejale 18. aprillil 2016 saadetud e-kirjaga, et tellijaks on Elconnect OÜ. Hageja selgitas maakohtus, et temale saadetud e-kirjas ei ole sellist osa, mis puudutas Elconnect OÜ-d. Arvestades hageja vastuväidet pidi kostja tõendama, et AB saatis hagejale sellise sisuga kirja, kuid seda ei ole kostja teinud. Isegi kui AB oleks sellise kirja saatnud, ei ole tähtsust sellel, mida AB pärast lepingu sõlmimist hageja töötajale avaldas. Seetõttu ei ole tähtsust ka sellel, et AB palus 25. juulil 2016 esitada arve hoopis Eproff OÜ-le ja hageja töötaja seda segaduses olles tegi. Need asjaolud ei saa muuta lepingu sõlmimise fakti hageja ja kostja vahel. Lepingupoolte määratlemisel on oluline teave, mida vahetati tellimust esitades ja kinnitades.
4.3.Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite alusel vääralt, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused ei olnud täidetud ja AB ei tegutsenud kostja talumisvolituse alusel. Maakohus jättis arvestamata kaupade tellimise ja tarnega seotud asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad, et kostjal tekkis veendumus, et AB tegutseb kostja volituse alusel. Hagi alusena tõi hageja esile oluliselt rohkem asjaolusid kui üksnes kostja ärinimega e-postiaadressi kasutamine. Neil asjaoludel puudus hagejal alus kahelda AB esindusõiguses. Lisaks on oma ärinimega e-postiaadressi registreerimine isiku nimele koos õigusega kasutada sõnumi jaluses
2-17-15222 kostja äriühingu rekvisiite võrdsustatav dokumendiplangi kasutamisega. Kui kostja soovis anda AB-le e-postiaadressi piiratud kasutuseesmärgil, pidanuks ta ka e-postiaadressi kasutamist piirama. Seda piiramata tekkis hagejal põhjendatult veendumus volituse olemasolus. Asjaolud ja tõendid kinnitavad sedagi, et kostja teadis või pidi teadma, et AB tegutseb tema esindajana seoses Tartu mnt 56 asuva ehitusobjekti elektritöödega ja talus seda. Kostja kasutas AB oma tegevuse korraldamiseks sel ehitusobjektil ja registreeris selleks talle ka oma ärinimega e-postiaadressi. Seega pidi ta olema teadlik, et AB saab tegutseda tema nimel ja talus seda. Kostja pidi ette nägema võimalust, et AB võib esitada tema nimel tema ärinimega e-postiaadressi kasutades ka kauba tellimusi. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt lahendas maakohus õigesti vaidluse Eesti õiguse alusel ning hageja väitel ei ole tähtsust, sest ta ei leia, et maakohtu otsus oleks Eesti õiguse kohaldamise tõttu väär. Muus osas jäi kostja menetluses varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, mistõttu jääb hageja apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale AB ja hageja vahel 2016. a aprillis sõlmitud müügilepinguga müüdud valgustite eest 58 049 eurot 19 senti. Hageja väitel sõlmis AB kostja esindajana kostja nimel hagejaga müügilepingu, st müügilepingust tulenesid õigused ja kohustused kostjale. Kostja väitel aga ei olnud AB-l kostja esindamise õigust, mistõttu ei saanud AB sõlmida tema nimel lepingut ega tekitada talle müügilepingut sõlmides õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades ekslikult seisukohale, et AB ei sõlminud kostja nimel müügilepingut. Sellest hoolimata leidis maakohus põhjendatult, et AB-l ei olnud müügilepingu sõlmimiseks kostja volitust (talumisvolitust). Seda arvestades juhtis maakohus õigesti tähelepanu sellele, et esindusõiguseta tehtud tehing oleks tühine, kuid jättis analüüsimata, kas hageja nõude saaks rahuldada tühise tehingu alusel saadu tagamise sätete alusel. Seetõttu muudab ja täiendab ringkonnakohus osaliselt kohtuotsuse põhjendusi, kuid maakohtu eksimused ei anna alust tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni ega hagi rahuldada.
8.Kolleegiumi hinnangul kinnitavad asjas esitatud asjaolud ja tõendid seda, et AB sõlmis hagejaga müügilepingu kostja nimel.
8.1.Isik võib TsÜS § 115 lg 1 I lause järgi teha tehingu esindaja kaudu. Seejuures võib esindaja teha TsÜS § 116 lg 1 järgi tehingu otseselt esindatava nimel, kuid see võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Esindusõigust arvestades peab lepingut sõlmides olema teisele poolele äratuntav, kellega ta lepingu sõlmib – kas lepingut sõlmiva isikuga
2-17-15222 isiklikult või kolmanda isikuga, keda see isik lepingut sõlmides esindab. Kui teisele poolele on esindajana tegutseva isiku käitumisest ja avaldustest mõistetav, et ta sõlmib lepingu kolmanda isiku nimel, saab teine pool lähtuda sellest, et leping sõlmitakse esindaja vahendusel kolmanda isikuga ning kolmandale isikule tekivad lepingust ka õigused ja kohustused. Seejuures on oluline teise lepingupoole arusaam lepingu sõlmimise ajal. Kuigi ka hilisemad asjaolud võivad aidata tagantjärele mõista lepingu sõlmimise asjaolusid, on eelkõige määrav siiski see, mis toimus lepingu sõlmimise ajal VÕS § 9 tähenduses, s.o pakkumuse ja nõustumuse väljendamisel. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kas esindaja ise pidas end kolmanda isiku esindajaks, vaid oluline on see, kas tema avaldused ja käitumine tekitasid lepingu teisele poolele õigusnäivust.
8.2.Praegusel juhul väidab hageja, et tal tekkis põhjendatud veendumus, et ta sõlmib lepingu kostjaga, ning kolleegiumi hinnangul on hageja ka tõendanud, et AB esitles end hagejale kostja esindajana. ABi ja hageja e-kirjavahetusest nähtub, et AB saatis 6. ja 12. aprillil 2016 hagejale e-kirja kostja ärinime sisaldavalt e-postiaadressilt (XXX) ning mõlema e-kirja lõpus sisaldus automaatne osa kostja rekvisiitidega, sh kostja ärinimi (ASTORFI OÜ) ja viide kostja veebilehe aadressile (www.astorfi.eu). Kuigi AB vastas pärast seda 12., 18. ja 20. aprillil 2016 hagejale ka oma isiklikult e-postiaadressilt, oli ka nende e-kirjade puhul lisatud tema kasutajanimele laiend „ASTORFI“ ning kirja lõppu sama automaatne osa kostja rekvisiitidega (tl 5 ja 12, tõlge tl 6 ja13). Samuti allkirjastas AB 15. aprilli 2016. a valgustite tellimuse (hind 48 349 eurot 69 senti), millele on selgelt märgitud tellijaks ASTORFI OÜ (tl 14–18). Sama kuupäeva kandval teisel tellimusel (hind 8078 eurot 51 senti) on sama allkiri, kuid otsest viidet sellele, et tellimus esitatakse kostja nimel, sellelt ei nähtu (tl 19). Arvestades aga seda, et mahult suurema tellimuse esitas AB kostja nimel, võis hageja mõistlikult arvata, et AB tellib samale objektile ka ülejäänud valgustid kostja nimel. Kostja on küll väitnud, et AB teatas hagejale 18. aprilli 2016. a e-kirjas, et tellijaks on Elconnect OÜ, ja edastas hagejale ka viimase andmed, mille kinnituseks esitas tõendina ka selle e-kirja väljatrüki, kuid hageja vaidles sellele vastu, väites et sellise sisuga e-kirja ei ole ta saanud. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esitatud 18. aprilli 2016. a e-kirja kuvatõmmise lõpus (tl 12, tõlge tl 13) ei ole sellist lisandust nagu kostja väljaprindil sellest e-kirjast (tl 70, tõlge tl 70 pöördel). Seega ei ole poolte tõendid küll otseselt vastuolulised, kuid kostja soovib tõendada, et hagejale saadetud e-kirjas sisaldus rohkem andmeid, kui hageja ise väidab. Arvestades seda, et hageja oli sama kuupäeva e-kirja kohtule esitanud, pidanuks kostja lisaks e-kirja väljatrükile tõendama ka seda, et AB on e-kirja kostja väidetud sisuga saatnud ja hageja on selle sellisena ka kätte saanud. Seda ei ole aga kostja teinud. Seetõttu ei ole kostja oma väidet tõendanud. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et asjas esitatud tõendid kinnitavad, et hageja töötajal tekkis põhjendatult arusaam, et AB võttis hagejaga ühendust, tegi hagejale tellimuse ning sõlmis valgustite ostmiseks müügilepingu kostja nimel.
9.Hageja ekslik arusaam ei tähenda aga seda, et kostja sai kehtivalt AB sõlmitud müügilepingu pooleks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt müügihinna tasumist.
9.1.Selleks, et esindaja sõlmitud leping kehtiks esindatava suhtes ja seoks viimast õiguslike tagajärgedega, peab lepingut sõlmides esindajana tegutsenud isikul olema ka õigus esindada kolmandat isikut. Esindusõigus on TsÜS § 117 lg 1 järgi õiguste kogum, mille piires esindaja
2-17-15222 saab tegutseda esindatava nimel ning TsÜS § 117 lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Seejuures saab volituse anda TsÜS § 118 lg 1 järgi vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Lisaks loetakse TsÜS § 118 lg 2 järgi volitus antuks ka juhul, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Praegusel juhul ei väida hageja, et AB-l oleks olnud seadusjärgne esindusõigus, ega tugine sellele, et kostja volitas otsese tahteavaldusega AB end esindama. Hageja väitel tuleb aga asjaolusid arvestades TsÜS § 118 lg 2 alusel lugeda, et kostja oli volitanud AB end esindama, st AB tegutses hagejaga müügilepingut sõlmides talumisvolituse alusel. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul ei ole täidetud TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused. Seetõttu ei saa kohus kasutada ka TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud fiktsiooni ega lugeda selle alusel volitust antuks. Maakohus tõi õigesti esile, et talumisvolituse tekkimise eelduseks on TsÜS § 118 lg 2 järgi ühelt poolt see, kas hageja võis mõistlikult uskuda, et AB tegutses kostja esindajana, teisalt aga ka see, kas kostja teadis või pidi teadma, et AB teda hagejaga müügilepingut sõlmides esindas ning talus AB sellist tegevust. Siiski muudab kolleegium ka selles osas kohtuotsuse põhjendusi.
9.2.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et AB avaldused ja käitumine ei mõjutanud hagejat mõistlikult uskuma, et AB-l on kostja volitus. Võlasuhtes loetakse VÕS § 7 lg 1 järgi mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Seega on TsÜS § 118 lg 2 kohaldamiseks oluline selgitada, kas esindajana tegutsenud isiku avaldused või käitumine oleksid mõjutanud samas olukorras heas usus tegutsenud müüjat uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Arvestades seda, et ülal p-s 8.2 viidatud tõendid kinnitavad AB tegutsemist lepingueelsetel läbirääkimisel ja lepingut sõlmides otseselt kostja nimel, võis mõistlikul müüjal jääda mulje, et AB-l on kostja volitus. Praktikas on tavaline, et äriühingu nimel tellivad kaupu äriühingu töötajad, kellel on äriühingu nime sisaldav e-postiaadress. Seetõttu võib heas usus tegutsev müüja eeldada, et selliselt e-postiaadressilt saadetud e-kiri, mis sisaldab ka ärihingu rekvisiite, on saadetud äriühingu volitatud töötaja poolt.
9.3.Siiski leidis maakohus kolleegiumi arvates põhjendatult, et praegusel juhul ei ole täidetud talumisvolituse teine eeldus – kostja teadis või pidi teadma, et AB sõlmib tema nimel müügilepingu ja talus AB sellist tegevust. Hageja hinnangul tulenes talumisvolitus sellest, et kostja kasutas AB oma tegevuse korraldamiseks Tartu mnt 56 asuval ehitusobjektil ja registreeris selleks talle ka oma ärinimega e-postiaadressi. Seega pidi ta olema teadlik, et AB saab tegutseda tema nimel, ning ette nägema seda, et AB võib sõlmida tema nimel lepinguid, ning talus seda. Iseenesest on õige hageja arusaam, et talumisvolitus võib tuleneda mh sellest, et esindatav on jätnud järgimata käibes tavapäraselt oodatava hoole ja võimaldanud seeläbi esindataval enda nimel tehinguid teha. Sellisel juhul peaks esindatava tehtud tehingu risk jääma esindatava,
2-17-15222 mitte lepingu teise poole kanda. Seaduses sätestatud talumisvolituse eesmärk on kaitsta tehingu teist poolt olukorras, kus esindatav on teadlikult talunud esindaja käitumist ega ole esindatavat tema tegevuses takistanud, kuigi tal oli mõistlik võimalus seda teha. Kui aga esindatav ei ole teadlikult talunud teda esindanud isiku volitusi, on mõistlik jätta tehinguga kaasnevad riskid selle lepingupoole kanda, kes jättis esindaja volitused tehingu tegemise ajal kontrollimata. Praegusel juhul saaks kostjale ette heita üksnes seda, et ta andis enda ärinime sisaldava e-postiaadressi AB kasutusse. Pooled ei vaidle selle üle, et osad e-kirjad saatis AB hagejale sellelt e-postiaadressilt, ning seda kinnitavad ka poolte tõendina esitatud e-kirjade väljaprindid ja kuvatõmmised (viidatud ülal). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja võimaldas AB-l seda e-postiaadressi kasutada. Seda asjaolu kinnitab ka kostja tõendina esitatud 29. novembri 2017. a teatis (tl 85), mis on küll väljastatud pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist, kuid kinnitab koosmõjus kostja selgitustega seda, et AB kasutas e-postiaadressi kostja teadmisel. Siiski ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kostja talus teadlikult seda, et AB sõlmib tema nimel kaupade ostmiseks lepinguid. Kostja selgitas kohtule, et andis e-postiaadressi AB kasutusse selleks, et viimane saaks selle abil suhelda Tartu mnt 56 objekti tellijaga. Ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et kostja andis e-postiaadressi AB kasutusse ka enda nimel tehingute tegemiseks, ei ole hageja esile toonud. Iseenesest on õige hageja käsitus, et AB-le epostiaadressi kasutamisõiguse andmisega lõi kostja olukorra, kus AB-l oli võimalik jätta teisele lepingupoolele mulje oma esindusõigusest. Sellest ei saa aga järeldada, et kostja jättis järgimata käibes tavapärase hoole. Kolleegiumi hinnangul ei pea äriühing oma ärinime sisaldava e-postiaadressi kasutamist võimaldades eeldama, et isik, kelle kasutusse ta annab e-postiaadressi, hakkab seda pahatahtlikult kuritarvitama. Heas usus toimiv isik võib eeldada, et teine isik kasutab e-postiaadressi sihtotstarbeliselt selleks ettenähtud eesmärgil, arvestades selle isiku huve ja juhiseid, kes e-postiaadressi tema kasutusse andis. Seda arvestades võis kostja eeldada, et AB kui kostja alltöövõtja esindaja kasutab e-postiaadressi suhtlemiseks ehitusobjekti tellijaga. Kuna asjas ei ole esile toodud ega tõendatud ühtki asjaolu, mis viitaksid sellele, et AB oli juba varem kostja nimel kaupu tellinud ja kostja oli seda talunud, ei saa kolleegiumi hinnangul kostjale ette heita seda, et ta võimaldas AB-l enda esindajana tegutseda. Samuti ei ole hageja toonud asjas esile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja talus AB käitumist esindajana vaidlusaluse müügilepingu puhul. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et kostja vaidles AB tegutsemisele kohe vastu, kui sellest teada sai.
9.4.Eelnevat arvestades järeldas maakohus õigesti, et ABil ei olnud talumisvolitust TsÜS § 118 lg 2 tähenduses.
10.Kui esindaja sõlmib kellegi nimel lepingu, kuid tal ei ole selleks esindatava volitust, on selline leping küll sõlmitud, kuid see ei too endaga esindatavale kaasa õiguslikke tagajärgi.
10.1.Esindaja tehtud tehing kehtib TsÜS § 115 lg 1 II lahuse järgi esindatava suhtes üksnes juhul, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seejuures on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kui isik on saanud teiselt isikult midagi olemasoleva kohustuse
2-17-15222 täitmisena, võib üleandja saadu saajalt VÕS § 1028 lg 1 järgi tagasi nõuda mh juhul, kui kohustust ei ole olemas. Seejuures peab saaja hüvitama VÕS § 1032 järgi eelkõige saadu või selle väärtuse. Riigikohus on selgitanud, et esindusõiguseta tehtud tehingu tühisuse korral saab lepingu täitnud pool nõuda üleantu tagastamist, kuid oluline on tuvastada, kes oli soorituse saaja, sest üleandja saab üksnes temalt nõuda üleantut tagasi (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 18). Lisaks on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus esindatav ei olnud lepingust teadlik, ei saa teda lugeda soorituse saanud isikuks VÕS § 1028 tähenduses ega nõuda temalt sel alusel sooritust tagasi, kuid lepingu teisel poolel võib olla esindusõiguseta tegutsenud isiku vastu kahju hüvitamise nõue TsÜS § 130 alusel (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-13, p 13).
10.2.Eelnevat arvestades on ABi ja hageja sõlmitud müügileping TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, sest ABil ei olnud kostja volitust lepingu sõlmimiseks. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt müügilepingu alusel müügihinna tasumist. Hageja nõue võiks olla käsitatav õiguslikult ka alusetult saadu tagastamise nõudena VÕS § 1028 tähenduses, kuid arvestades seda, et kostja ei teadnud ABi sõlmitud müügilepingust midagi kuni 1. septembrini 2016, mil hageja saatis talle müügihinna tasumiseks arved, ei saa hageja nõuda kostjalt üleantu tagastamist ega selle väärtuse hüvitamist. Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui kostja teadmatus ei välistaks hageja nõuet VÕS § 1028 alusel, ei ole hageja tõendanud, et soorituse saajaks oli kostja. Pooled ei vaidle küll selle üle, et nii AB esindatav äriühing Elconnect OÜ kui ka kostja olid seotud Tartu mnt 56 asuva ehitusobjektiga. Hageja on tõendanud, et AB tellis kauba aadressile Tartu mnt 56 (tl 24, tõlge tl 25) ning neljas osas saadetud kauba võtsid vastu AB ja isik nimega K (tl 20–23). Hageja ei ole aga väitnud ega tõendanud, et nimetatud isikud oleksid tegutsenud kaupa vastu võttes kostja juhiste alusel või muul viisil kostja huvides või teadmisel. Ainuüksi asjaolu, et hageja saatis kauba ekslikust esindusõigusest juhindudes kostja nimele ning see toimetati objektile, millega oli mh seotud ka kostja, ei saa järeldada, et kauba saajaks oli kostja. Samuti ei saa sellist järeldust teha asjaolust, et kostja ja AB esindatav äriühing Elconnect OÜ tegutsesid samal objektil sama eesmärgi nimel. Maakohus leidis õigesti, et töövõtja ei saa ega pea vastutama alltöövõtja sõlmitud lepingute eest. Arvestades seda, et kostja oli sõlminud ABi esindatava äriühinguga alltöövõtulepingu, mille järgi oli valgustite hankimine Elconnect OÜ ülesanne, võis nende omavaheliste majanduslike suhete eesmärki arvestades olla valgustite saajaks Elconnect OÜ, kes paigaldas need kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingu alusel tellija objektile. Seega ei kinnita ka Tartu mnt 56 asuva ehitusobjektil tegutsenud isikute omavahelised suhted kuidagi seda, et kauba saajaks võinuks olla kostja.
10.3.Eelnevat arvestades ei saaks kohus rahuldada hageja nõuet kostja vastu ka VÕS § 1028 alusel. Küll aga võib hagejal olla õigus nõuda ABilt TsÜS § 130 alusel kahju hüvitamist.
11.Ülalmärgitud põhjendustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata.
12.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka hageja apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohus ei põhjendanud, miks ta lahendab esindusõiguse vaidluse Eesti õiguse alusel olukorras, kus hageja ja kostja asukohad on erinevates riikides.
2-17-15222 Esmalt märgib kolleegium, et hageja on küll viidanud põhjendamiskohustuse rikkumisele, kuid ei ole toonud esile, et selle tõttu oleks maakohtu otsus väär, vaid nõustub sellega, et esindusõiguse küsimus tuli lahendada Eesti õiguse järgi. Seega ei ole hageja vaidlustanud sel põhjusel maakohtu otsuse resolutsiooni. Arvestades aga seda, et kohus peab vaidlust lahendades TsMS § 438 lg 1 järgi sõltumata menetlusosaliste väidetest otsustama, millist õigusakti kohaldada, sh selgitama juba eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p 41 järgi välja asja lahendamisele kohaldatava õiguse, vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väitele järgmist. Maakohus kohaldas asjas õigesti Eesti õigust. Olukorras, kus õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, määratakse õigussuhtele kohaldatav õigus rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 1 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks rahvusvahelise eraõiguse seadusega, kui välislepingutes või EL määrustes ei ole sätestatud teisiti. Eeldustele, mille korral esindaja tehtud tehing tekitab esindatavale õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes, kohaldatakse REÕS § 9 lg 1 järgi selle riigi õigust, kus esindaja tegutses. Kuigi Eesti on ühinenud Rooma 1980. a konventsiooniga lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta ning Eestis kohaldub ka Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. a määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”), jääb mõlema õigusakti rakendusalast kummagi art 1 järgi välja küsimus, kas esindaja saab võtta juriidilisele isikule kohustusi kolmanda isiku ees. Seega, arvestades seda, et AB tegutses Eestis, saab selle küsimuse lahendada REÕS § 9 lg 1 järgi Eesti õiguse alusel. Menetluskulud
13.Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Kostja 16. jaanuari 2019. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud vastavalt arvele nr 2/18/ASTORFI 793 eurot 10 senti (käibemaksuta). Kostja esindaja ei ole täpsustanud toimingutele kulunud aega ega tunnihinda. Kolleegiumi hinnangul võis kogenud esindajal kuluda praeguses asjas maakohtu otsuse ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades nendega tutvumisele, kliendiga suhtlusega ning vastuse koostamisele kokku 6–7 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Seega on esindaja tasu 793 eurot 10 senti (käibemaksuta) põhjendatud ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.