Hageja: UAB „Ermitažas“ (registrikood 124048043, asukoht Raudondvario pl. 131, LT-47191 Kaunas, Leedu Vabariik) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, asukoht F.R. Kreutzwaldi 3, 10124 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: ASTORFI OÜ (registrikood 11280344, asukoht Kadaka tee 2/4, 10621 Tallinn, e-post:[email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, asukoht Rävala pst 4, 10149 Tallinn, e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
07.02.2018 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta hageja menetluskulud hageja UAB „Ermitažas“ kanda. 2.2 Mõista hagejalt UAB „Ermitažas“ välja kostja ASTORFI OÜ kasuks menetluskulud summas 1925 eurot. 2.3 Hageja UAB „Ermitažas“ poolt kostjale ASTORFI OÜ hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1925 eurot) tuleb hagejal UAB „Ermitažas“ tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus
2-17-15222 menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja UAB „Ermitažas“ esitas Harju Maakohtule 12.10.2017 hagiavalduse kostja ASTORFI OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 54 049,19 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tegevusalaks on ehitus- ja aiakaupade jaening hulgimüük. 2016. aasta alguses pöördus hageja projektijuhi Erikas Garsva poole kostja esindajana Aleksandr Bumažnikov, kes soovis tellida valgusteid ehitusobjektile asukohaga Tartu mnt 56, Tallinn. Pooled pidasid seoses valgustite tellimusega läbirääkimisi, mille tulemusel esitas kostja esindajana A. Bumažnikov e-posti vahendusel 06.04.2016 tellimuse, mida palus kontrollida ja täpsustada 12.04.2016 e-kirjades. Pärast tellimuse esitamist ning täpsustamist edastas kostja esindajana A. Bumažnikov 18.04.2016 allkirjastatud tellimused valgustite tellimiseks. Nii tellimuse üle läbirääkimiste pidamisel kui ka tellimuse esitamisel määratles A. Bumažnikov ennast selgelt ASTORFI OÜ esindajana. Samuti märkis A. Bumažnikov oma e-posti aadressiks [email protected] koos viitega veebilehele www.astorfi.eu, milline domeen kuulub kostjale.
2.Hageja täitis kostja tellimuse tarnetega, mis toimusid vastavalt 23.05.2016, 25.05.2016, 31.05.2016 ja 27.06.2016. Kõigi tarnete puhul oli saajaks kostja, st ASTORFI OÜ ning CMRsaatelehtede kohaselt on kostja kauba kätte saanud. Andmed tarne saaja ning koha kohta edastas hagejale sealjuures taas A. Bumažnikov, kelle e-kirja jaluses olid ASTORFI OÜ kontaktandmed. Arvestades seda, et tellimus oli esitatud kostja nimel ning kauba tarne pidi toimuma kostjale, ei tekkinud hagejal kahtlust selles, et kaubad on tellitud kostja poolt paigaldamiseks Tartu mnt 56, Tallinn asuvale ehitusobjektile. Hageja märgib, et Tartu mnt 56 ehitusobjektil teostas elektritöid kostja. Hageja väljastas kauba kohta 04.07.2016 arve nr 121874 summas 7251,46 eurot, 04.07.2016 arve nr 121875 summas 824,58 eurot, 04.07.2016 arve nr 121876 summas 1260,70 eurot ja 01.08.2016 arve nr 123303 summas 48 709,45 eurot. Kokku väljastas hageja seega kostjale tarnitud kauba eest neli arvet kogusummas 58 046,19 eurot. Kuivõrd hagejal ei õnnestunud pärast kauba tarnimist A. Bumažnikov’iga ühendust saada, edastas hageja 01.09.2016 kostjale meeldetuletuse arvete kohta aadressile [email protected]. Kostja lükkas oma vastuses arved tagasi ning selgitas, et üksnes Tanel Lillesaarel on õigus ASTORFI OÜ nimel tellimusi esitada.
3.Hageja on seisukohal, et asjaolusid arvestades tuleb lugeda poolte vahel A. Bumažnikov’i tehtud tehingud kehtivaks ning kostjale siduvaks, kuivõrd A. Bumažnikov on tegutsenud näivusning talumisvolituse alusel. Käesoleva asja lahendamise seisukohast on esiteks oluline, kas A. Bumažnikov saab lugeda tegutsenuks tellimuse esitamisel ASTORFI OÜ nimel. Hageja toob esile, et A. Bumažnikov pöördus hageja poole ASTORFI OÜ esindajana ning kasutas lepingueelsetel läbirääkimistel ning tellimuse kinnituse esitamisel ASTORFI OÜ rekvisiite. See nähtub nii pooltevahelisest kirjavahetusest kui ka esitatud tellimuse kinnitusest. Samuti esitas A. Bumažnikov kauba tarne saajana ASTORFI OÜ andmed ja ehitusobjekti, kus ASTORFI OÜ töövõtjana tegutses, mistõttu oli hagejal mõistlik alus uskuda, et A. Bumažnikov on tellimuse esitanud kostja nimel. Hageja rõhutab, et kaup tarniti Tartu mnt 56, Tallinn asuvale ehitusobjektile ning kauba saajaks oli ASTORFI OÜ. Kaup on vastu võetud kohapeal ning seda ei ole hagejale tagasi saadetud kui ekslikku tarnet. Kuivõrd kauba saajaks oli ASTORFI OÜ, siis pidi ta olema
2-17-15222 teadlik sellest, et kaup telliti, tarniti ning Tartu mnt 56 Tallinn objektil ka paigaldati. Seega pidi olema kostja teadlik sellest, et tellimus tema nimel esitati ning samuti pidi ta olema teadlik kauba tarne toimumisest. Taludes sellist tagajärge ning kasutades hageja tarnitud kaupa, talus kostja ka A. Bumažnikov’i tegutsemist kostja esindajana. Tulenevalt ülaltoodust on hageja seisukohal, et poolte vahel tuleb lugeda A. Bumažnikov’i poolt 21.04.2016 tellimuse kinnituse esitamisega VÕS § 9 lg-st 1 juhindudes sõlmituks müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses.
4.Käesoleval juhul on hageja oma kohustused täitnud ning andnud kostjale üle kauba omandi, mida tõendavad CMR-saatelehed. Kostja poolt on kauba ostuhind tasumata, mida tuleb käsitleda lepingurikkumisena. Hageja arvates pidanuks kostja tasuma arved vastavalt neis märgitud maksetähtaegadele. Kostja sai arvetest teada hiljemalt 01.09.2016, millal esitas hageja Tanel Lillesaarele ülevaate kauba tarnete eest esitatud arvetest. Arvestades sellega, et hageja poolt on esitatud arved kauba hinna tasumiseks enam kui aasta tagasi, on lisaks eelnevalt märgitule igal juhul möödunud mõistlik aeg arvete tasumiseks, mistõttu oleks VÕS § 82 lg-test 3 ja 7 juhindudes hageja nõuded igal juhul muutunud käesoleva hagi esitamise ajaks sissenõutavaks.
5.Hageja esitas 12.01.2018 arvamuse kostja vastusele. Kostja teostas töid objektil Tartu mnt 56, Tallinn ning oli sõlminud tööde teostamiseks alltöövõtulepingu Elconnect OÜ-ga, kelle esindaja oli hageja väitel A. Bumažnikov. Kostja poolt tellitud alltöövõtu hulka kuulus valgustite tarne ja paigaldamine. Seoses alltöövõtulepingu sõlmimise ja täitmisega registreeris kostja A. Bumažnikovile kasutamiseks @astorfi.eu domeeninimega e-posti aadressi. Elconnect OÜ tehtud tööd on lõpetatud ja kostjale üle antud, sh on ehitisele paigaldatud valgustid, mis on tellitud hagejalt. Vastupidiselt kostjale leiab hageja, et kostja vastusega on tõendatud hagi aluseks olev väide: A. Bumažnikov on tegutsenud suhetes hagejaga kostja teadmisel ja huvides ning kostja on A. Bumažnikov’i käitumist talunud. Kostja on andnud A. Bumažnikov’i kasutusse kostjale kuuluva domeeni nimega e-posti aadressi, mis on käsitletav ühemõtteliselt kostja poolt A. Bumažnikov’ile sellise vahendi andmisena, mis võimaldas A. Bumažnikov’il tegutseda seoses Tartu mnt 56, Tallinn asuva ehitusobjektil tehtavate töödega kostja nimel.
6.Hageja peamine väide on, et A. Bumažnikov tegutses valgustite tellimisel hagejalt kostja esindajana ning A. Bumažnikov’i käitumine veenis hagejat esindusõiguse olemasolus. Kostja on sellele vastu vaielnud ning väitnud, et hageja oli teadlik sellest, et valgustite tellijaks on kas Elconnect OÜ või Eproff OÜ. Samuti väidab kostja, et ainuüksi @astorfi.eu laiendi kasutamine A. Bumažnikov’i e-posti aadressis ei tähenda, et tellimus oleks esitatud kostja nimel. Hageja sellega ei nõustu ning esitab järgmised faktid läbirääkimiste ja tellimuste esitamise kohta. A. Bumažnikov kontakteerus hageja töötaja Erikas Garšvaga e-posti aadressilt [email protected]. A. Bumažnikov’i e-kirjade jaluses oli märgitud ASTORFI OÜ kui firma, kelle nimelt on A. Bumažnikov kirjad saatnud. Seda nii [email protected] kui ka [email protected] aadressidelt tulnud kirjades. Viimaselt aadressilt tulnud kirjades oli saatjaks (mitte saatja aadressiks) märgitud A. Bumažnikov ASTORFI. A. Bumažnikov on esitanud 15.04.2016 kostjale valgustite tellimuse sõnaselgelt ASTORFI OÜ nimel koos rekvisiitidega, mis viitavad samuti, et A. Bumažnikov tegutses kostja nimel. Seega on ekslik kostja väide, et hageja tugineb üksnes väitele, et A. Bumažnikov kasutas @astrofi.eu laiendiga e-posti aadressi. Lisaks sellele esitas A. Bumažnikov välisvalgustite tellimuse 15.04.2016 ASTORFI OÜ nimel ning allkirjastas samas sisevalgustite tellimuse. Tellimustes puudub mistahes viide sellele, et tellimused oleks esitanud A. Bumažnikov Elconnect OÜ või Eproff OÜ nimel. Ühtlasi märgib hageja, et tema käsutuses ei ole e-kirja, milles oleks viidatud Elconnect OÜ-le kui kauba tellijale. Kostja peaks tõendama, et taoline kiri on hagejale edastatud.
7.Tellimuste esitamise ning täitmise ajal ei olnud A. Bumažnikov isegi mitte Eproff OÜ nimelise äriühingu olemasolust hagejat teavitanud. Kostja on ekslikult oma vastuse p-s 1.2 märkinud nagu oleks 26.06.2016 kirjavahetuses A. Bumažnikov edastanud hageja töötajale E. Garšvale andmed
2-17-15222 arvete vormistamiseks Eproff OÜ nimele. Tegelikkuses leidis selline kirjavahetus aset 26.07.2016 ehk kuu aega hiljem kostja väidetust ning ajal, mil kaup oli 15.04.2016 tellimuste alusel juba Tartu mnt 56, Tallinn asuvale objektile hageja poolt tarnitud. Hageja rõhutab, et müügileping tuleb lugeda poolte vahel sõlmituks tellimuse esitamise ning selle täitmisega, mistõttu asjaolud, mida avaldab üks pooltest (antud juhul A. Bumažnikov) pärast lepingu täitmist, ei ole lepingupoolte määratlemisel enam olulised. Seda, et hageja oleks nõustunud ostja isikut muutma, tõenditest ei tulene. Hageja toob esile, et tema poolt hagiga esitatud arvete väljastamise aeg nähtub arvete päisest. Kostjat on eksitanud see, et arve väljastamise aeg ei ole märgitud numbritega, vaid osaliselt sõnades. Nimelt on arve nr 121874 väljastamise ajaks „2016 m. liepos mėn. 4 d.“ „Liepos“ tähendab leedu keeles juulikuud ning 4 d. tähistab neljandat päeva, st arve on väljastatud 04.07.2016. Samal päeval on väljastatud ka arved nr 121874 ja 121875. „Rugpjūčio“ tähendab leedu keeles augustikuud, millest järelduvalt on arve nr 123303 väljastatud 01.08.2016. Ülaltoodust järelduvalt on hageja väljastanud kauba eest kolm arvet 04.07.2016 ja ühe arve 01.08.2016.
8.Kostja esitatud ja Eproff OÜ-le adresseeritud arved pärinevad hilisemast perioodist (02.08 ja 09.08.2016) ning tegemist on ettemaksuarvetega. Tegemist ei ole kahtlemata arvetega, mis muudaksid kehtetuks kostjale esitatud arved. Veelkord, hageja ja kostja vaheline müügileping tuleb lugeda sõlmituks hiljemalt kaubatarnete tegemisega hageja poolt kostjale, mistõttu ei mõjuta hilisemad A. Bumažnikov’i avaldused õiguslikku olukorda ja võlasuhte kvalifitseerimist müügilepingu sõlmimise aja seisuga. Asjas esitatud põhjendustest ja tõenditest järeldub kokkuvõtvalt, et kostja kasutas A. Bumažnikov’i kui alltöövõtja esindajat selleks, et korraldada oma tegevus Tartu mnt 56, Tallinn asuval ehitusobjektil. Seega tuleb järeldada, et hageja ning A. Bumažnikov tegutsesid ühise majandusliku eesmärgi nimel, milleks oli tööde valmimine Tartu mnt 56, Tallinn ehitusobjektil. Selleks, et A. Bumažnikov saaks kostja huvides tegutseda, registreeris kostja @astorfi.eu domeeninimega e-posti aadressi A. Bumažnikov’i nimele ning hageja ei kujuta endale ette sellise toimingu muud ajendit, kui et võimaldada A. Bumažnikov’il pidada kostja esindajana korrespondentsi seoses Tartu mnt 56, Tallinn ehitusobjekti töödega. Seega pidi olema kostja teadlik sellest, et A. Bumažnikov saab tegutseda kostja nimel ning olles sellest teadlik, kostja talus A. Bumažnikov’i käitumist. Pole mingit alust eeldada, et kostja tegi A. Bumažnikov’ile @astorfi.ee laiendiga e-posti aadressi mingitel muudel kaalutlustel, kui asjaajamiseks nõusoleku andmine seoses Tartu mnt 56, Tallinn objekti ehitustöödega.
9.Vaidluse all ei ole, et hagejale esitati tellimused seoses Tartu mnt 56, Tallinn ehitusobjekti välisja sisevalgustite tarne ja paigaldamisega. Tõendatud on see, et hageja tarnis valgustid objektile ASTORFI OÜ-le üleandmiseks ning kostja esitatud tööde üleandmise akt nr 290916 tõendab, et valgustid ka objektile paigaldati. Seega saavutas kostja A. Bumažnikov’i tegevuse kaudu taotletud majandusliku eesmärgi – alltöövõtjale teostamiseks antud tööde valmimise. Seega on kostja seotud hagejalt kauba tellimisega nii tellimuse esitanud isiku (A. Bumažnikov’i) kui ka tellimuse tegemise majandusliku eesmärgi kaudu. Asjaolu, et pärast tellimuse tegemist ja täitmist paluti vormistada arved kolmandale (maksejõuetule) isikule, ei oma tähtsust ning pigem viitab soovile saavutada töövõtu teostamisel kokkuhoid hageja arvel. Hageja töötajas E. Garšvas tekitas eeltoodu põhjal usalduse A. Bumažnikov’i volituste olemasolus järgnevad asjaolud. A. Bumažnikov võttis ühendust e-posti aadressilt @astorfi.eu, sai sinna saadetud kirjad kätte ning kasutas ASTORFI OÜ ärinime oma kirjades. Kostja oli sellest, et A. Bumažnikov kasutab @astorfi.eu aadressi, teadlik ega piiranud ASTORFI OÜ ärinime ja domeeni kasutust. A. Bumažnikov esitas tellimuse ASTORFI OÜ nimel. Kaubad tarniti ASTORFI OÜ nimele Tartu mnt 56, Tallinn objektile, kus need võeti vastu ning nähtuvalt kostja vastusest, paigaldati hoonesse ning vastavad tööd võttis kostja vastu. See tähendab, et kaubad jõudsid adressaadini, kelleks oli hageja arusaama kohaselt ASTORFI OÜ ning leidsid kasutuse otstarbel, milleks neid vajas ASTORFI OÜ. Kaupade saatmise ajal ei olnud hagejal mitte mingisugust põhjust arvata, et tellijaks on keegi teine peale ASTORFI OÜ, kuivõrd Eproff OÜ andmed edastas A. Bumažnikov alles 26.07.2016.
2-17-15222
10.Arvestades seda, et kostja lõi A. Bumažnikov’ile vahendi (e-posti aadressi), mis võimaldas A. Bumažnikov’il tekitada hageja töötajas usaldus A. Bumažnikov’i volituste olemasolus, pidi ta olema teadlik sellest, et A. Bumažnikov saab esineda ASTORFI OÜ nimel ning seega talus kostja A. Bumažnikov’i tegutsemist ASTORFI OÜ nimel. Oluline on siinjuures, et kostja jaoks aitas A. Bumažnikov’i tegevus saavutada ka taotletud majandusliku eesmärgi – tööde teostamise Tartu mnt 56, Tallinn hoones. Seega on hageja hinnangul ilmne, et käesolevas asjas esinevad TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused. Hageja on seisukohal, et kostja vastuses esitatu toetab hageja versiooni ja õiguslikku positsiooni A. Bumažnikov’i tegutsemise kohta talumisvolituse alusel. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Hageja peab taunitavaks äripraktikat, mille kohaselt korraldatakse teistest riikidest kauba tellimine selliselt, et jäetakse mulje tegutsemisest usaldusväärse tellija nimel ning alles pärast seda, kui kaup on saabunud ja vastu võetud, avaldatakse, et tegelikuks tellijaks on maksejõuetu riiulifirma. Tegemist on pahauskse käitumisega ärisuhetes. Vajab toonitamist, et lõpptulemusena on seesama kaup, mille hageja tarnis, kostjale Tartu mnt 56, Tallinn objekti tellija poolt tasu väljamaksmise eelduseks, mistõttu on kooskõlas nii kohaliku kui ka rahvusvahelise ärieetikaga, kui kohustused ka valgustite tarnija ees täidetaks. Hageja märgib lõpetuseks, et niipea kui täiendavate kontrollimenetluste tulemusel on selgunud asjaolusid, mis on olulised käesoleva asja lahendamisel, edastab ta vastava teabe kohtule.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja oma 01.12.2017 vastuses hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi kohaselt on hageja ja kostjal vahel sõlmitud valgustite ostmiseks müügileping, mille alusel on hageja kostjale kauba üle andnud, kuid kostja on jätnud ostuhinna 58 049,19 eurot maksmata. Kostja teatab, et osapoolte vahel ei ole müügilepingut sõlmitud. Siit tulenevalt ei ole hageja kostjale kaupa müünud ja kostjal puudub kauba eest tasumise kohustus. Kostjal oli tehingu tegemise ajal ainult üks juhatuse liige, kes sai kostjat TsÜS § 34 lg 1 alusel tehingutes kolmanda isikuga esindada – Tanel Lillesaar, kes ei ole hagejaga müügilepingut sõlminud ega volitanud kedagi kolmandat seda tegema. Samuti ei ole kostja hagejalt kaupa vastu võtnud, mistõttu hageja ei saa ka olla nõuet tulenevalt kauba üleandmisest.
12.Hageja on väitnud, et kostjat esindas kauba tellimisel A. Bumažnikov. Kostja ei ole A. Bumažnikov’i volitanud enda nimel hagejaga müügilepingut sõlmima ega kauba ostmiseks volitust andnud. Hageja ei ole ka ise tõendanud, et A. Bumažnikov’il oleksid olnud volitused kostjat kauba ostmisel esindada. Hageja on küll viidanud veoselehtedele, kuid sellelt nähtub, et kauba võttis vastu A. Bumažnikov ja Kamenski nimeline isik, mitte kostja volitatud esindaja. Asjaolu, et veoselehtedele on märgitud kauba saajaks kostja, ei tee kostjast müügilepingu poolt ega kauba faktilist saajat. Nimelt veoselehe täidab kauba saatja (st hageja) ja teoorias võib kauba saatja sinna märkida mistahes isiku. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis või nõustus A. Bumažnikov’i tegevusega. Seetõttu on alusetu hageja väide, mille kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti müügileping justkui kostjapoolse taluvusvolituse alusel. Kostjale ei ole olnud teada väidetavalt A. Bumažnikov’i poolt kostja nimel kauba tellimine ja ta ei ole seda talunud. Kokkuvõttes siit tulenevalt ei ole poolt vahel sõlmitud müügilepingut, mille täitmist hageja oma hagis nõuab.
13.Pärast hageja poolt nõude esitamist hakkas kostja olukord uurima. Selle tulemusel selgus, et hageja on teadlikult jätnud osaliselt A. Bumažnikov’i ja hageja esindaja vahelise e-kirjavahetuse esitamata, mistõttu on tegelikest asjaoludes loodud moonutatud pilt. Nimelt 18.04.2016 kirjutas A. Bumažnikov e-kirja hageja esindajale seoses valgustite tellimisega. A. Bumažnikov kirjutas ekirjas selgelt, et tellimus tuleb vormistada Elconnect OÜ nimele ja esitas Elconnect OÜ andmed mh käibemaksukohustuslase numbri. Lisaks sellele küsis 26.06.2016 hageja töötaja Erikas Garšva A. Bumažnikov’ilt, millisele äriühingule kauba müügi eest arve koostada. A. Bumažnikov vastas
2-17-15222 omakorda, et hagejal tuleb arved koostada EPROFF OÜ nimele ning e-kirjale oli lisatud EPROFF OÜ andmed sh käibemaksukohustuslase numbrit. Seega hageja ei saanud eeldada, et A. Bumažnikov ostab kauba kostjale, sest A. Bumažnikov palus tellimuse ja arved vormistada teistele äriühingutele. Hageja jättis kohtule eelnimetatud e-mailid esitamata, luues tegelikest asjaoludest moonutatud pildi. Siiski tuleb märkida, et hageja nõustus A. Bumažnikov’i palvega vormistada arved OÜ Eproff nimele ja koostas EPROFF OÜ-le valgustite eest järgmised arved: arve nr 501141750 summas 807,07 eurot, maksetähtaeg 02.08.2016; arve nr 501118456 summas 9339,74 eurot, maksetähtaeg 09.08.2016; arve nr 501141732 summas 48 709,45 eurot, maksetähtaeg 01.09.2016.
14.Kostja juhib tähelepanu, et arvete kirjelduste ja summade osas on hagi lisaks olevad arved identsed EPROFF OÜ-le esitatud arvetega. Hagi lisaks nr 10, 11 ja 12 olevad arved on sisuliselt identsed arvega nr 501118456. Hagi lisaks 12 olev arve on sisuliselt identne arvega nr 501141732. Samuti tuleb märkida, et kuigi hagiavalduse lisaks olevate arvete väljastamise kuupäevad ei ole arvetelt nähtavad, on nende maksetähtajad ajavahemikus 02.09.2016 kuni 15.09.2016, vt arvel viidet „Due date.2“. Seega maksetähtajad on ca 1 kuu hilisemad, kui hagiavalduse lisaks olevatel arvetel. Järelikult hageja esitas valgustite eest arved esmalt EPROFF OÜ-le, kuid on need hiljem ka kostja nimele teinud. Teisisõnu, hageja nõuab ühe kauba eest tasu erinevatelt isikutelt. Samuti märgib kostja, et hagiavalduse lisaks oleva e-mailivahetuse kohaselt ei ole A. Bumažnikov ennast kunagi kostja esindajaks tituleerinud. Seega hageja ei saanud ainuüksi seetõttu teda kostja esindajaks pidada. Näiteks hagiavalduse lisa 1.2 kohaselt on tellijaks märgitud üldsegi OÜ Baushcmidt. Seega isegi kui juhinduda ainult hagiavalduse lisaks olevatest tellimiskirjadest, siis samuti nende dokumentide alusel ei saanud hageja kostjat ostjaks pidada. Ülaltoodust tulenevalt ei ole A. Bumažnikov mitte kunagi hageja poole kauba tellimisel ennast kostja esindajaks tituleerinud, kostja nimel kaupa tellinud ega müügilepingut sõlminud.
15.Kostja selgitab, et 01.11.2015 sõlmisid kostja ja Elconnect OÜ töövõtulepingu nr 033-7/4, mille kohaselt Elconnect OÜ kohustus kostjale alltöövõtu korras tegema elektri- ja valgustusega seonduvaid töid Tartu mnt 56, Tallinn asuvas majas. A. Bumažnikov oli OÜ ElConnect esindajaks. Antud lepingu lisa nr 2 ja 3 kohaselt sisaldasid tööd mh sise- ja välisvalgustid ja nende paigaldust. Samuti on lepingu lisas nr 6 p-s 15 on kokkulepitud, et töövõtu hulka kuulub valgustite tarnimine ja paigaldamine. Siit tulenevalt puudub mõistlik põhjendus, miks kostja oleks üldse pidanud hagejalt valgusteid tellima, kui tal oli selle töölõigu jaoks sõlmitud lepingu OÜ-ga Elconnect. Asjaolu, et tellitud tööd said tehtud, tõendab 29.09.2016 tööde üleandmise akt nr 290916. Kostja ei hakka siinkohal avaldama arvamust kas ja mis asjaoludel A. Bumažnikov’i poolt hagejalt valgustid telliti. Nimelt see ei puutu kostjasse. Samas kostja märgib, et tema ei ole volitanud A. Bumažnikov’i enda nimel hagejalt kaupa tellima.
16.Hageja on hagiavalduse p-s 3.4. väitnud, et @astorfi.eu laiendi kasutamine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada justkui A. Bumažnikov’il on TsÜS § 118 lg 2 alusel kostja esindusõigus hagejaga valgustite ostmiseks müügileping sõlmida. Kostja sellega ei nõustu. Isiku poolt äriühingu nime kasutamine oma e-maili laiendis ei tekita talle kehtivat volitust äriühingut esitada. Käesoleval juhul ei ole TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Ainuüksi hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja juhatuse liige olnud kunagi teadlik A. Bumažnikov’i poolt kostja nimel hagejalt kauba tellimisest ega oma käitumisega välja näidanud selle tegevuse talumist. Kuivõrd A. Bumažnikov ei ole hagejaga suhtluses ennast kostja esindajana tituleerinud, siis kostja esindaja ei saanud ainuüksi objektiivsete asjaolude tõttu A. Bumažnikov’i väidetavast tegevusest kostja nimel teadlik olla. Siit tulenevalt ei saanud kostja juhatuse liige ka A. Bumažnikov’i käitumist nn taluda. Sealjuures hageja on ise tõendanud, et kostja ei aktsepteerinud A. Bumažnikov’i poolt tehtud tehingut ja kostja seaduslik esindaja vaidles tehingule koheselt vastu. Kuivõrd kostjal oli sõlmitud Tartu mnt 56 objektil alltöövõtuleping OÜ-ga ElConnect ja A. Bumažnikov oli OÜ ElConnect esindaja, tegi kostja A. Bumažnikov’ile oma ärinimelise domeeniga e-maili aadressi @astorfi.eu.
2-17-15222
17.Kostja selgitab, et ta on töövõtja, kes ehitustellimuste täitmisel kasutab ehitustööde tegemiseks erinevate töölõikude osas alltöövõtjaid. Igal objektil on tellijal erinevate töölõikude jaoks mitmeid töövõtjaid, kellel igaühel on omakorda alltöövõtjad. Kuivõrd alltöövõtjad peavad erinevates küsimustes tellijaga otse suhtlema (nt elektri olemasolu, veevarustuse tagamine, objekti valve, tööde teostamise järjekord jne), siis tellijaga suhtlemisel segaduste vältimiseks on kostja oma alltöövõtjate kontaktisikutele teinud kostja ärinimega samasugused e-maili domeenid. Seetõttu e-posti suhtlusel saab tellija koheselt aru, millise töövõtja alltöövõtjaga on tegemist ja seega millisest töölõigust jutt saab käia. Kostja poolt A. Bumažnikov’ile oma ärinimelise domeeniga e-maili aadressi tegemine ei teinud A. Bumažnikov’ist kostja täievolitustega esindajaks. Käesoleval juhul ei ole volikirja väljastatud. Hagiavalduse lisaks oleva e-kirjavahetuse kohaselt tuli suur hulk e-kirju A. Bumažnikov’i isiklikult e-posti aadressilt [email protected]. Hageja ei saanud kuidagi eeldada, et kostja nimelt esitatakse tellimusi kellegi isiklikult e-posti aadressilt. Asjaolu, et A. Bumažnikov’i poolt [email protected] e-posti aadressilt saadetud nime taha on arvutiprogrammis Outlook lisatud tekst „ASTORFI“ ei tähenda seda, et tehingud kostja nimel täieõiguslike volitustega tegutses.
18.Rahvusvahelises äris on elementaarne, et enne mitmekümne tuhande euro suuruse tellimise täitmist (kauba välja saatmist) kontrollitakse isiku volitusi ja sõlmitakse kirjalik müügileping. Käesoleval juhul ei ole hageja kumbagi teinud. Hageja on müünud kaupa ilma ostja volitusi kontrollimata ja kirjaliku müügilepinguta. Hageja oleks saanud hõlpsasti kontrollida äriregistris olevaid andmeid ja küsida A. Bumažnikov’ilt volikirja. Seda enam olukorras, kus A. Bumažnikov on viidanud tellimuse vormistamisel EPROFF OÜ-le ja Elconnect OÜ-le, kui A. Bumažnikov’i emaili laiendis kasutati kostja ärinime laiendit. Äriregister on avalik ning registrikande kohaselt on kostja juhatuse liige Tanel Lillesaar, mitte A. Bumažnikov. Hageja oleks saanud käesolevat vaidlust vältida, kui ta oleks enne kauba välja saatmist täitunud minimaalsed äripraktikas eeldatavad hoolsusnõuded - kontrollinud ostja esindaja volitusi ja sõlminud kirjaliku müügilepingu. Kostja hinnangul ei olnud hagejal mingit alust uskuda, et A. Bumažnikov’il oli volitus kostja nimel tehingu tegemiseks. Nimelt A. Bumažnikov on ennast e-kirjades selgelt väljendades sidunud hoopis EPROFF OÜ ja Elconnect OÜ-ga, mitte kostjaga. Ta ei ole e-mailis kordagi öelnud, et ta on kostja esindaja ja kauba ostjaks on kostja. Asjaolu, et hageja ka ise ostjaks kostjat ei pidanud, on tõendatud hageja poolt müüdud kauba eest EPROFF OÜ nimel väljastatud arvetega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13 selgitanud, et ka nõukogu liikmeks olek ei tähenda automaatselt seda, et isikul on esindusõigus TsÜS § 118 lg 2 alusel. Samuti ei ole A. Bumažnikov hagejalt kostja nimel kaupu ostnud (rääkimata pidevalt kaupade ostmisest). Järelikult ei saanud hageja e-posti laiendi pinnalt eeldada, et A. Bumažnikov’il on volitus kostjat esindada.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
20.Vaidlus puudub selles, et 2016. aasta alguses pöördus hageja projektijuhi Erikas Garšva poole Aleksandr Bumažnikov, kes soovis tellida valgusteid ehitusobjektile asukohaga Tartu mnt 56, Tallinn. Pärast tellimuse täpsustamist edastas A. Bumažnikov 18.04.2016 allkirjastatud tellimused valgustite tellimiseks (vt tl 5-19). Hageja täitis A. Bumažnikov’i poolt esitatud tellimuse tarnetega, mis toimusid vastavalt 23.05.2016, 24.05.2016, 31.05.2016 ja 27.06.2016 (tl 20-23). Hageja väljastas kauba kohta kostjale 04.07.2016 arve nr 121874 summas 7251,46 eurot, 04.07.2016 arve nr 121875 summas 824,58 eurot, 04.07.2016 arve nr 121876 summas 1260,70 eurot ja 01.08.2016 arve nr 123303 summas 48 709,45 eurot (tl 26-30). Kokku väljastas hageja seega tarnitud kauba eest neli arvet kogusummas 58 046,19 eurot; algselt saadeti arved A. Bumažnikov’ile, kuid 01.09.2016 ka kostja seaduslikule esindajale. Kostja teatas oma 01.09.2016 vastuses hagejale, et
2-17-15222 ei aktsepteeri neid arveid ning selgitas, et üksnes Tanel Lillesaarel on õigus ASTORFI OÜ nimel tellimusi esitada; A. Bumažnikov ei ole kunagi töötanud ASTORFI OÜ-s (vt tl 31-32).
21.Käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja poolt A. Bumažnikov’ile konkreetse tehinguga volituse andmine kostja nimel tegutsemiseks ning hageja ei tuginegi sellele. Samuti puudub vaidlus selles, et A. Bumažnikov’il puudus seadusjärgne esindusõigus kostja esindamiseks. Hageja on seisukohal, et asjaolusid arvestades tuleb lugeda poolte vahel A. Bumažnikov’i tehtud tehingud kehtivaks ning kostjale siduvaks, kuivõrd A. Bumažnikov on tegutsenud näivus- ning talumisvolituse alusel. Kostja ei nõustu sellega, nagu oleks A. Bumažnikov tegutsenud näivusning talumisvolituse alusel kostja esindajana. Seega peab kohus lahendama pooltevahelise vaidluse selles, kas seoses vaidlusaluste valgustite müügiga hageja poolt oli A. Bumažnikov’il kostja esindamiseks hageja ees tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 nn talumisvolitus. TsÜS § 118 lg 2 on sätestatud, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
22.Kostja märkis õigesti, et TsÜS § 118 lg 2 järgse talumisvolituse olemasolu eeldusena peavad üheaegselt esinema kõik järgnevad tingimused: 1) esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks; 2) esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana; 3) esindatav talub selle isiku sellist tegevust. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole täidetud nõutavad eeldused talumisvolituse olemasolu tuvastamiseks. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust, nagu oleks kostja teadnud või pidanud teadma, et A. Bumažnikov tegutseb hagejalt valgusteid tellides kostja esindajana ja nagu oleks kostja A. Bumažnikov’i tegevust enda esindajana talunud. Kohtu arvates ei kinnita asjas esitatud tõendid ka seda, nagu oleks A. Bumažnikov’i avaldused või käitumine mõjutanud hagejat mõistlikult uskuma, et A. Bumažnikov’ile oli kostja poolt antud volitus hagejaga tehingu tegemiseks.
23.Hageja leiab, et A. Bumažnikov pöördus hageja poole kostja ASTORFI OÜ esindajana ja kasutas lepingueelsetel läbirääkimistel ning tellimuse kinnituse esitamisel ASTORFI OÜ rekvisiite. Täpsemalt leiab hageja, et A. Bumažnikov’i tuleb lugeda talumisvolituse alusel kostja esindajaks, sest kostja ise andis A. Bumažnikov’ile õiguse kasutada „astorfi“ laiendiga e-maili (tl 85), A. Bumaznikov’i e-kirjade jaluses oli viide ASTORFI OÜ-le ning ka valgustite tellimus on hagejale esitatud ASTORFI OÜ nime kasutades (tl 18). Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludest ei saa järeldada A. Bumažnikov’i tegutsemist talumisvolituse alusel kostja esindajana.
24.Kostja on selgitanud A. Bumažnikov’ile „astorfi.eu“ laiendiga e-maili kasutada andmist tema kui ehitusettevõtja töökorralduslike vajadustega. Kostja selgitas, et tellimuste täitmisel kasutab ta ehitustööde tegemiseks erinevate töölõikude osas alltöövõtjaid, kellel igaühel on omakorda alltöövõtjad. Kuna alltöövõtjad peavad erinevates küsimustes tellijaga otse suhtlema (nt elektri olemasolu, veevarustuse tagamine, objekti valve, tööde teostamise järjekord jne), siis tellijaga suhtlemisel segaduste vältimiseks on kostja oma alltöövõtjate kontaktisikutele teinud kostja ärinimega samasugused e-maili domeenid. Seetõttu e-posti suhtlusel saab tellija aru, millise alltöövõtjaga on tegemist ja millisest töölõigust käib. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi kostjale viitava laiendiga e-maili kasutamine ei anna volitust esitada tellimusi kostja nimel ning kostja andis oma alltöövõtjatele laiendiga e-maili tööalaseks mugavussuhtluseks, mitte kauba tellimiseks.
25.Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et 01.11.2015 sõlmisid kostja ja Elconnect OÜ töövõtulepingu nr 033-7/4, mille kohaselt Elconnect OÜ kohustus kostjale alltöövõtu korras tegema elektri- ja valgustusega seonduvaid töid Tartu mnt 56, Tallinn asuvas majas. Antud lepingu lisa nr 2 ja 3 kohaselt sisaldasid tööd mh valgusteid ning nende paigaldust. Samuti on lepingu lisas
2-17-15222 nr 6 p-s 15 kokku lepitud, et töövõtu hulka kuulub valgustite tarnimine ja paigaldamine (vt tl 7584). Kostja märgib õigustatult, et eelnevat arvestades puudub mõistlik põhjendus, miks kostja oleks üldse pidanud hagejalt valgusteid tellima, kui tal oli selle töölõigu jaoks sõlmitud leping Elconnect OÜ-ga. A. Bumažnikov oli kostja alltöövõtja Elconnect OÜ esindajaks (vt tl 85). Ka A. Bumažnikov’i 18.04.2016 e-kirjast nähtub, et A. Bumažnikov on valgustite tellimuse edastamisel rohkem kui 1 kuu enne kaubatarnete algust määratlenud Elconnet OÜ firmana, millele tellimus vormistada (tl 70 ja 70 pöördel). Kuigi hageja väitis, et tal puudus info selle kohta, et Elconnet OÜ oleks pidanud olema arvete adressaat, ei väida hageja ka seda, et kostja poolt kohtule esitatud A. Bumažnikov’i 18.04.2016 e-kiri oleks võltsitud (tl 104). Seega isegi juhul, kui A. Bumažnikov’i 18.04.2016 e-kiri ei jõudnud tl 70 esitatud kujul hagejani, ei ole kohtul siiski alust kahelda, et ka A. Bumažnikov ise ei käsitlenud ennast valgustite tellimisel kostja esindajana. Seda kinnitab täiendavalt A. Bumažnikov’i 26.07.2016 e-kiri, kus ta vastusena hageja küsimusele avaldas, et arve tuleks koostada Eproff OÜ nimele (tl 71 ja 71 pöördel). Nimetatu on kohtu arvates oluline, sest kuna A. Bumažnikov ise ei pidanud ennast kostja esindajaks ega teinud sellekohaseid avaldusi hagejale, siis ei saanud kohtu hinnangul eeldada ka seda, et kostja teadnuks või pidanuks teadma, et A. Bumažnikov tegutseb hagejalt valgusteid tellides kostja esindajana. Samuti ei ole võimalik järeldada, nagu oleks kostja A. Bumažnikov’i tegevust enda väidetava esindajana talunud.
26.Kohus nõustub kostjaga selles, et ainuüksi kostjale viitava e-maili laiendi kasutamine ei andnud A. Bumažnikov’ile õigust võtta kostja nimel ühtegi varalist kohustust. Kohus leiab, et ainuüksi kostjale viitav e-maili laiend ei saanud tekitada kostjale teadmist või teadmiskohustust, nagu tegutsenuks A. Bumažnikov hagejalt valgusteid tellides kostja esindajana. Kostja märkis seoses sellega kohtuistungil õigustatult, et e-maili laiend ei saa tekitada piiramatut volitust ja kauba müüja kohustus on sõltumata kauba tellija e-maili laiendist kontrollida volituste ulatust. Kohtu arvates on asjakohased ka kostja esindaja poolt kohtuistungil esitatud võrdlused, et kui näiteks kohtule viitava e-maili laiendiga tellitakse kohtule 10 Mercedes autot, siis see ei tähenda, et kohus peaks need esindusõiguse puudumisel kinni maksma. Samuti ei ole nt Swedbanki tuhandetel töötajatel, kes kasutavad Swedbankile viitavat e-maili, õigust panga nimel tehinguid sõlmida (vt tl 104 pöördel). Kohtu hinnangul viiks hageja talumisvolituse loogika aktsepteerimine olukorrani, kus mistahes ettevõtte e-maili laiendit kasutavad isikud, kellel ei ole volitust ettevõtte nimel tehingute tegemiseks, saaksid panna ettevõtte vastutama tehingute eest, mille tegemiseks pole kunagi volitust antud. Kohtu arvates ei oleks see TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolituse mõttega kooskõlas.
27.Riigikohus on 20.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13 p-s 18 selgitanud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. TsÜS kommenteeritud väljaandes on märgitud, et sõltumata ülalnimetatud seose olemasolust võib mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on vastavad tehingud täitnud (vt TsÜS kommenteeritud väljaanne, P. Varul, I. Kull, V.Kõve, M. Käerdi, lk 356). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, nagu olnuks A. Bumažnikov hageja majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatav isik. Hageja ei tugine ka sellele, nagu oleks hageja ja kostja vahel A. Bumažnikov’i vahendusel eelnevalt sarnaseid tehinguid tehtud ja täidetud. Seetõttu leiab kohus, et A. Bumaznikov’i esindajana avaldused või käitumine ei saanud mõjutada hagejat mõistlikult uskuma, nagu olnuks A. Bumažnikov’ile antud volitus kostja nimel tehingu tegemiseks.
28.Eeltoodut ei muuda asjaolu, et A. Bumažnikov kasutas oma e-kirjade jaluses viidet ASTORFI OÜ-le. Nimetatud e-kirjade jalused (nt tl 5-6) ei ole vaadeldavad kostja ametliku blanketi või
2-17-15222 pitsatina. Pealegi hagiavalduse lisaks oleva e-kirjavahetuse kohaselt olid A. Bumažnikov’i e-kirjad saadetud tema isiklikult e-posti aadressilt [email protected] (vt tl 5-6; 12-13; 24-25). Hageja ei saanud eeldada, et kostja nimelt esitatakse tellimusi kellegi isiklikult e-posti aadressilt. Asjaolu, et valgustite tellimus on hagejale esitatud ASTORFI OÜ nime kasutades (tl 18), ei saanud olla aga kostja kontrolli all, sest kostja kinnitusel pole ta A. Bumažnikov’ile kostja nimega templit kasutada andnud ega lubanud (tl 104 pöördel). Vastupidiseid tõendeid, st et kostja oleks lubanud A. Bumažnikov’il enda nimel kaupa tellida, pole aga kohtule esitatud. Hagiavalduse ühe lisa kohaselt on tellijaks märgitud hoopis OÜ Baushcmidt (vt tl 7). Hageja 26.07.2016 e-kirjast nähtuvalt küsis hageja esindaja aga ise A. Bumažnikov’ilt, kelle nimele arved väljastada, mille peale A. Bumažnikov andis hagejale 26.07.2016 arve esitamiseks Eproff OÜ andmed (tl 71 ja 71 pöördel). Seejuures hageja nõustus A. Bumažnikov’i palvega vormistada arved OÜ Eproff nimele ja koostas Eproff OÜ-le valgustite eest järgmised arved: arve nr 501141750 summas 807,07 eurot, arve nr 501118456 summas 9339,74 eurot; arve nr 501141732 summas 48 709,45 eurot (vt tl 7274). Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et tegemist on identsete arvetega võrreldes kostjale esitatud arvetega (vt tl 103). Kuigi arvete adressaadi täpsustamisega seotud episood leidis aset peale kaubatarnet ja hageja leiab, et n-ö „õiged“ arved esitati kostjale, kinnitab kahekordsete arvete esitamine kohtu hinnangul siiski, et ka hagejal endal puudus mõistlik veendumus selles, et A. Bumažnikov oli hagejalt kaupa tellinud just kostja esindajana. Õige on kostja väide, et A. Bumažnikov on ennast hagejale saadetud e-kirjades selgesõnaliselt sidunud hoopis Eproff OÜ ja Elconnect OÜ-ga, mitte kostjaga (vt tl 70-71). A. Bumažnikov ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt kordagi väitnud, et ta on kostja esindaja või et tellitava kauba ostjaks on kostja.
29.Asjas puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks kostja A. Bumažnikov’i väidetavast tegevusest kostja esindajana teadnud (või pidanud teadma) ja seda talunud. TsÜS kommenteeritud väljaandes on märgitud, et esindaja tegevusest teadmine ning selle talumine võib eksisteerida positiivse teadmise vormis, see eeldab, et esindatav kasutab teadlikult tehingute tegemisel esindajat, kellele ta ei ole andnud tehingute tegemiseks volitust. Esindaja tegevusest teadma pidamine eeldab esindatavapoolset hooletust, mille tõendiks võib olla asjaolu, et esindataval on olnud võimalik pikema aja jooksul esindatava nimel tehinguid teha või et tegemist on selliste tehingutega, mille tegemise esindatava poolt pidanuks hoolikas esindatav avastama (vt TsÜS kommenteeritud väljaanne, P. Varul, I. Kull, V.Kõve, M. Käerdi, lk 356). Asjas esitatud tõendid ei kinnita, nagu olnuks kostjal teadmine A. Bumažnikov’i tegevusest kostja väidetava esindajana. Hageja möönab ka ise, et kostja sai hageja arvetest teada 01.09.2016, millal hageja esitas kostja seaduslikule esindajale Tanel Lillesaare’le ülevaate kauba tarnete eest esitatud arvetest. Kostja teatas oma 01.09.2016 vastuses hagejale aga viivitamatult, et ei aktsepteeri neid arveid ning selgitas, et üksnes Tanel Lillesaare’l on õigus ASTORFI OÜ nimel tellimusi esitada. A. Bumažnikov ei ole kunagi töötanud ASTORFI OÜ-s (tl 31-32). Olukorras, kus kostja viivitamatult peale arvete saamist teatas, et ta neid ei aktsepteeri, ei ole võimalik rääkida kostja poolt A. Bumažnikov’i kui oma väidetava esindaja tegevuse talumisest. Samuti ei ole asjas esitatud tõenditest võimalik järeldada kostja hooletust seoses A. Bumažnikov’i tegevusega, sest poolte vahel puudus varasem praktika ja eelnevad tehingud, kus kostja oleks A. Bumažnikov’i oma esindajana kasutanud. Samuti ei olnud kostjal mingit põhjust eeldada, et A. Bumažnikov alltöövõtja OÜ Elconnect esindajana võtaks valgustitega seotud kohustusi kostjale olukorras, kus valgustite tarne ja paigaldus kuulus OÜ Elconnet kohustuste hulka (vt käesoleva kohtuotsuse p 25).
30.Tähtsust ei oma hageja poolt rõhutamist leidnud asjaolu, et kaup tarniti Tartu mnt 56, Tallinn asuvale ehitusobjektile. Kohtu arvates on hageja kauba tarne aadressist ja kauba vastuvõtmisest teinud meelevaldse järelduse, et kauba saajaks oli just kostja. Vastusena kohtu küsimusele („Mis kinnitab, et hageja tegi kaubatarned just kostjale, kui kauba on vastu võtnud A. Bumažnikov ja Kamenski, kelle esindusõigust kostja eitab? (vt tl 20-23)?“) vastas hageja esindaja kohtuistungil, et müügilepingu sõlmimisel tugineb hageja tl 20-23 veoselehtedele (vt tl 104). Kohus leiab, et ainuüksi nimetatud veoselehtedest ja kauba tarnimisest Tartu mnt 56, Tallinn objektile ei saa
2-17-15222 järeldada hageja ja kostja vahelise müügilepingu sõlmimist. Kostja märgib õigustatult, et hageja viidatud veoselehtedest nähtuvalt võttis kauba Tartu mnt 56, Tallinn objektil vastu A. Bumažnikov ja Kamenski nimeline isik, mitte aga kostja volitatud esindaja. Asjaolu, et veoselehtedele on kauba saatja poolt märgitud kauba saajaks kostja, ei tee kostjast müügilepingu poolt ega kauba faktilist saajat, kuivõrd veoselehtede täitmine ei olnud kostja kontrolli all. Kuna asjas kinnitatud tõenditest ei nähtu, et kostjale olnuks teada A. Bumažnikov’i poolt väidetavalt kostja nimel kauba tellimine ja kostja oleks sellist tegevust talunud, siis ei saa ainuüksi kaubatarnimise faktiga kolmandatele isikutele järeldada hageja ja kostja vahelise müügilepingu sõlmimist. Kuna teiste alltöövõtjate kõrval ka OÜ Elconnet, kelle esindaja oli A. Bumažnikov, tegutses alltöövõtjana Tartu mnt 56, Tallinn objektil, siis ka sellel põhjusel ei saanud kaubatarnimisest antud objektile tuletada mõistlikku järeldust, et kaup on tarnitud just kostjale.
31.Asjakohatu on hageja väide, et kostja jaoks aitas A. Bumažnikov’i tegevus saavutada taotletud majandusliku eesmärgi – tööde teostamise Tartu mnt 56, Tallinn hoones ning et kostja on seotud hagejalt kauba tellimisega nii tellimuse esitanud isiku (A. Bumažnikov’i) kui ka tellimuse tegemise majandusliku eesmärgi kaudu. Nagu eelnevalt mainitud, kuulus valgustite tarne ja paigaldus Tartu mnt 56, Tallinn objektil OÜ Elconnet kohustuste hulka (vt käesoleva kohtuotsuse p 25). Sellest, et erinevad äriühingud võivad olla majanduslike eesmärkide kaudu seotud, ei saa aga tuletada järeldust, et isikud vastutaksid ka teiste isikute kohustuste eest või selliste lepingute täitmise eest, mida nad ise ei ole sõlminud. Hageja loogikat aktsepteerides võiksid Tartu mnt 56 valgustite tarnega seoses hageja ees vastutada ka näiteks Tartu mnt 56 korterite ostjad, kelle jaoks on samuti kasulik asjaolu, et antud hoonesse valgustid paigaldati. Kokkuvõtlikult ei saa kostja ja OÜ Elconnet vahelisest alltöövõtusuhtest ning nende äriühingute ühistest majanduslikest eesmärkidest tuletada järeldust, nagu oleks hageja sõlminud valgustite tarne lepingu kostjaga ja nagu kostja vastutaks sellise lepingu täitmise eest. Hageja tarnitud valgustite kasutamisest Tartu mnt 56 hoones ei saa samuti järeldada, nagu oleks kostja talunud A. Bumažnikov’i väidetavat tegutsemist kostja esindajana.
32.Kohus juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et senises kohtupraktikas on kasutatud talumisvolituse olemasolu tuvastamiseks pigem rangeid standardeid. Näiteks on Riigikohus 20.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13 p-s 18 leidnud, et isegi äriühingu nõukogu liikme poolt lepingu allakirjutamisest ei saa tuletada talumisvolituse olemasolu, kuivõrd nõukogu liikme positsioon ja tavapärased ülesanded ei anna alust eeldada, et ta sõlmiks kostja nimel pidevalt lepinguid. Seetõttu kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saanud ka käesolevas asjas ainuüksi A. Bumažnikov’i käitumise, sh e-posti laiendi pinnalt eeldada, et A. Bumažnikov’il (kes ei omanud kostjaga mingit äriõiguslikku ega tehingulise esindusõiguse seost) on volitus kostjat esindada, rääkimata mitmekümne tuhande euroste tehingute tegemisest kostja nimel. Kostja märgib õigesti, et hageja oleks saanud käesolevat vaidlust vältida, kui ta oleks enne kauba välja saatmist täitnud äripraktikas eeldatavad hoolsusnõuded - kontrollinud ostja esindaja volitusi ja sõlminud kirjaliku müügilepingu.
33.Kohus leiab kokkuvõtlikult, et seoses vaidlusaluste valgustite müügiga hageja poolt ei olnud A. Bumažnikov’il kostja esindamiseks hageja ees nn talumisvolitust. Sellest tulenevalt ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingut ning kostja ei saa vastutada hageja poolt ilma lepingulise aluseta esitatud arvete tasumise eest. Isegi juhul, kui A. Bumažnikov oleks sõlminud hagejaga kostja nimel müügilepingu (mida asjas esitatud tõendid kohtu arvates ei kinnita), siis kuuluks kohaldamisele TsÜS § 129 lg 1, mille kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei ole nõustunud sellega, nagu oleks A. Bumažnikov tema nimel hagejaga tehinguid teinud ega järelikult ka selliseid tehinguid heaks kiitnud. Hageja poolt esiletoodud asjaolude ja tõendite pinnal ei ole kohtul võimalik tuvastada hageja väidetud kostja pahauskset käitumist. Kohus jätab hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata.
2-17-15222
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
35.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide põhjal. Kostja esitas 07.02.2018 kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikuludena kokku 2625 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja osutanud õigusabi kokku 18,75 tunni eest õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, siis ta menetluskuluna käibemaksu hüvitamist ei nõua. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot/h (ilma käibemaksuta) on iseenesest mõistlik. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et täies ulatuses põhjendamatud on kostja menetluskulud seoses menetluskulude tagatise nõudmise taotluse koostamise ning sellega seotud hageja vastuse ja Harju Maakohtu määrusega tutvumisega, kokku ajalises mahus 3,5 h. Kuna kohus jättis kostja taotluse kohustada hagejat andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks oma 17.11.2017 määrusega rahuldamata, siis kohus leiab, et tegemist oli ebavajaliku ja põhjendamatu taotlusega, millega seotud menetluskulu hageja hüvitama ei pea (TsMS § 169 lg 3). Osaliselt ülemääraseks peab kohus kostja esindaja ajakulu seoses hagiavaldusele vastuse koostamise ja lisade komplekteerimisega, arvestades mh seda, et kostja on eraldi menetluskuluna näidanud ka tõendite kogumist ja analüüsi. Seega kohus vähendab kostja esindaja ajakulu seoses hagiavaldusele vastuse koostamise ja lisade komplekteerimisega 0,5 h võrra, leides, et mõistik ajakulu nimetatud tegevusteks ei ületa 5 h. Samuti on kohtu hinnangul ülemäärane 12.01.2018 vastuse analüüsina näidatud ajakulu 1,5 h, arvestades mh asjaolu, et hageja ei esitanud oma 12.01.2018 arvamuses uusi tõendeid ja kostja ei koostanud hageja 12.01.2017 arvamuse osas kirjalikku dokumenti. Kostja sai võimaluse vastata hageja 12.01.2018 arvamusele 07.02.2018 kohtuistungil, kuid kohtuistungi ettevalmistamisele on kostja näidanud täiendavalt eraldi ajakuluna 2 h. Seega vähendab kohus kostja esindaja ajakulu seoses hageja 12.01.2018 arvamuse analüüsiga 1 h võrra, leides, et mõistlik ajakulu nimetatud tegevuseks ei ületa 0,5 h. Kokkuvõttes vähendab kohus kostja esindaja ajakulu 5 h võrra, leides, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas asjas ei ületa 13,75, mis kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot/h arvestades vastab summale 1925 eurot. Kostja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 700 eurot (taotletav summa 2625 eurot – kohtu poolt rahuldatud summa 1925 eurot). Arvestades eeltoodut mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1925 eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.