3.Välja mõista kostjalt N. P.’lt hageja Revensen OÜ kasuks viivis alates 25.04.2025 põhinõudelt 1 351.65 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 31% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 1 351.65 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt N. P.’lt hageja Revensen OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 590 (viissada üheksakümmend) eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 240 eurot).
1 (6)
2-25-6299
5.Välja mõista kostjalt N. P.’lt hageja Revensen OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (590 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Revensen OÜ esitas 24.04.2025 Viru Maakohtule hagi N. P. vastu põhivõlgnevuse 1 351.65 eurot, intressi 146.01 eurot, lepingu hooldustasu 19.16 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot, viivise 101.45 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 19.09.2023 sõlmis kostja (laenuvõtja) Ü OÜ-ga (edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr xxxx 1 500 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu alusel võttis kostja laenu 1 500 eurot intressiga 31% aastas ja 0.086% päevas, 60 kuud, kohustusega tasuda alates 20.10.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 53.96 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 20.09.2028. Kokku kohustus kostja tasuma 3 312.60 eurot (igakuised osamaksed 53,96 eurot x 60 kuud +lepingutasu 75,00 EUR). Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 19.09.2023. Peale laenulepingu sõlmimist on kostjalt laenuandjale laekunud 647,52 eurot. Kostja tähtaegselt laenulepingujärgseid kohustusi täitma ei asunud. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 28.10.2024 ja 28.12.2024 edastas Ü OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 05.01.2025 edastas Ü OÜ kostja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. 28.01.2025 edastas Ü OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ü OÜ laenulepingu nr xxxx 28.01.2025 üles.
2.Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks, seega hageja nõue kujuneb alljärgnevalt: 2 (6)
2-25-6299 Laekumised summas 647.52 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. 1.esimeses järjekorras loeb hageja tasutuks põhivõla, so põhinõue 148,35 eurot (tasutud on 1. – 12. osamakset). 2.järjekorras loeb hageja tasutuks intressi nõuetekohaselt kuni 20.09.2024 (tasutud 1. 12. osamakse), so intress 445,17 eurot. 3.järjekorras hageja loeb tasutuks hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks 20.09.2024 (tasutud 1. - 12. osamakse), so tasutud hooldustasu 4,50 eurot * 12 = 54 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on summas 1 351.65 (1500 – 148,35) eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 31%. Pooled on 19.09.2023 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 1 542.60 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates kolmeteistkümnendast tasumata osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule osalise tasumata osamaksest alates 20.10.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni so 28.01.2025 summas 146.01 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,3% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 4,5 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu 8 päeva eest (alates 13. kuni 16.osamakseni) summas 4 x 4,5 eur + 4,5*8/31 (1,16)= 18 +1,16= 19.16 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6: võlateatist (sisult meeldetuletus) 2 x 5 eurot + ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 5 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot = 35 eurot. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast alates so 20.10.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 31% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 24.04.2025 on summas 101.45 eurot. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.
3.Krediidiandja hindab igakordselt iga laenutaotleja krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamise taotleja suhtes teeb läbi selleks vastava kvalifikatsiooni omandanud isik ehk kliendihaldur, kellel on laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks nõutav kompetents ja ta on teadlik kõikidest krediidivõimelisuse hindamise juurde käivast protsessist. Laenutaotleja on krediidivõimeline, kui ta on võimeline teenindama konkreetsest krediidilepingust tulenevat kohustust jätkusuutlikul viisil. Laenutaotleja peab taotlusesse märkima vastavad andmed: taotletava krediidi soovitavad tingimused, s.h summa, periood ja sihtotstarve; isikuandmed, s.h ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed, isikut tõendavadokumendi andmed, perekonnaseisu, hariduse ja töökoha andmed; sissetuleku andmed, s.h töötasu, pension, elatis, toetused, üüritulu, dividenditulu ja muu; finantsilised kohustuste andmed, s.h hulgas kohustuse tüüp, jääk, igakuine makse ja tähtaeg; muud väljaminekud, s.h elamisega seotud kulud, kindlustusmaksed, laste kulud jne; tagatiseks pakutava vara andmed (kinnisvaraga tagatud Krediidi puhul); vajadusel Kaastaotleja ja/või Käendaja andmed. Laenutaotluses tuleb märkida ära ka laenu eesmärk. Juhul, kui Laenutaotlejal on kehtivaid maksehäireid ja/või kui Laenutaotleja laenu peamine eesmärk on olemasolevate oluliste maksehäirete refinantseerimine (ehk võlgnevuste likvideerimine), siis Krediidivahendaja/kliendihaldur sellist taotlust ei menetle. Laenutaotleja krediidivõimelisuse 3 (6)
2-25-6299 hindamise võimaldava teabe omandamiseks küsib krediidiandja esmalt informatsiooni isikult endalt. Krediidiandja kogub andmeid laenutaotleja varalise seisundi ja sissetuleku suuruse, allika ja regulaarsuse kohta isiku poolt täidetud ja esitatud krediiditaotlusest ning kontrollib esitatud andmeid. Vajadusel täpsustab esitatud andmeid telefoni teel peetava vestlusega või küsides täiendavaid dokumente ja/või arvelduskontode väljavõtete esitamist. Krediidivahendaja kontrollib Laenutaotleja poolt esitatud andmeid tema sissetulekute kohta vajadusel ka muudest Laenutaotleja poolt esitatud sissetulekuid tõendavatest dokumentidest (näiteks, Laenutaotleja poolt esitatud tööleping, palgatõend, maksudeklaratsioon vms), et veenduda Laenutaotleja sissetuleku regulaarsuses ning kontrollida krediiditaotluses näidatud sissetuleku suurust. Juhul, kui Laenutaotleja poolt krediiditaotluses näidatud sissetulek erineb konto väljavõttel kajastatud sissetulekust ning Laenutaotleja pole esitanud muid sissetulekut tõendavaid dokumente, võtab Kliendihaldur arvesse konto väljavõttel kajastatud sissetulekut. Kostja esitas 18.09.2023 laenutaotluse laenusummale 10 000 eurot, perioodiga 60 kuud. Märkis enda sissetulekuks (töötasu) 1000 eurot, kehtivateks finantskohustusteks 200 eurot, majapidamiskulud summas 200 eurot. Töökoht OÜ F ametikohal xxxx, perekonnaseisult vabaabielus, üks ülalpeetav. Kostja tööstaažiks märkis kuni 5 aastat. Elukohaks kostja märkis vaid postiindeksi ja meili aadressiks xxxx. Telefoni numbriks märkis kostja XXX. Laenuandjal ei olnud alust kahelda esitatud andmete ebaõigsuses. Kostjal paluti esitada konto 22.03.2023 - 18.09.2023 väljavõte. Kostja sissetulekuks kontoväljavõtte järgi oli summas 778.77 eurot, millele lisandus peretoetus summas 80 eurot. Kostja märkis sissetulekuks 1 000 eurot. Kostja igakuised finantskohustused summas 400,53 eurot ja majapidamiskulud summas 320 eurot. Taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostja märkis enda majapidamiskuludeks 200 eurot. Töökoht OÜ F ametikohal xxxx, perekonnaseisult vabaabielus, üks ülalpeetav. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 1 500 eurot, tagasimakse perioodiga 60 kuud ja kuumaksega 53,96 eurot. Kostjale kuulus kaks kinnisasja. Kostja suhtes kontrolliti andmeid ka Maksehäireregistrist. Päringu tulemusena selgus, et kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja suhtes kontrolliti Ametlikke Teadaandeid. Päringu tulemusena selgus, et kostja kohta teateid esitatud ei ole. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 53,96 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 774,49 eurot (kostja finantskohustused 400,53 + majapidamiskulud 320,00 + väljastatud laen 53,96= 774,49). Reserv summas 138,24 eurot.
4.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 351.65 eurot, intressi 146.01 eurot, lepingu hooldustasu 19.16 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis alates 25.04.2025 põhinõudelt 1 351.65 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 31% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 950 eurot, so riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 600 eurot.
5.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
6.Viru Maakohus võttis 28.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 02.05.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu 4 (6)
2-25-6299 antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
8.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja O OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
9.Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 658.27 eurot ulatuses (sh laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1 351.65 eurot, intress 146.01 eurot, lepingu hooldustasu 19.16 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis 101.45 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 25.04.2025 põhinõudelt 1 351.65 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 31% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 1 351.65 eurot.
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja teenust 120 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 5 tunni ulatuses, so summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardse ülesehitusega hagiavaldus on sisuliselt küll 16-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud lepingud, ülesütlemise teatis, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavad dokumendid, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, kuid hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega 5 (6)
2-25-6299 tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Asjaolu, et hagiavalduses on peaaegu 7-l leheküljel seletatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise metoodikat, ei ole see kohtu hinnangul piisav alus trafaretse hagi esitamisel täiendavateks menetluskuludeks. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 240 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 24.04.2025 summas 350 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 590 eurot, so riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.