4.Välja mõista Kadri Sommerilt riigilõiv 162,50 eurot riigituludesse. Anda Kadri Sommerile tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest (makseinfo edastatakse kohtuotsuse jõustumisel eraldi lehel, selgitus “riigilõiv tsiviilasjas nr 2-18-15825“). Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise Kadri Sommeri suhtes kohtutäituri kaudu. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb Kadri Sommeril tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Lugeda Arvo Kiurult Kadri Sommeri kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 312 eurot.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-18-15825 Arvo Kiuru menetluskulude rahaliseks suuruseks 462 eurot (lepingulise esindaja kulud).
8.Lugeda Kadri Sommerilt Arvo Kiuru kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 240,24 eurot.
9.Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista Arvo Kiurult Kadri Sommeri
kasuks menetluskulud 71,76 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad otsuse peale esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue Kadri Sommer (hageja) esitas 22. oktoobril 2018 Tartu Maakohtule hagi Arvo Kiuru (kostja) vastu 14 063,25 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kaaslaenutaotlejatena XX.XX.XXXX Swedbank AS-ga (pank) laenulepingu nr XX.XX.XXXX kostja ainuomandis olnud äriühingu Pentastar OÜ ning panga vahel sõlmitud lepingute nr XXX ja XXX refinantseerimiseks. Kuigi XX.XX.XXXX abieluvaralepingu järgi on äriühinguga seonduv kasum või kahjum ja kohustused ainuisikuliselt kostja kanda, tasub hoopis hageja Pentastar OÜ refinantseeritud ärilaenu, kuna XX.XX.XXXX laenulepingut tagab hageja kodu. Kuivõrd alates 15. maist 2012 kuni hagiavalduse esitamiseni on hageja tasunud igakuiseid makseid kokku 28 153,05 eurot, aga panga ees on tegemist solidaarse kohustusega, nõuab hageja kostjalt poolt pangale tasutud summast ehk 14 063,25 eurot. Hageja lisas avaldusele Swedbank AS 20. juuli 2016 tõendi, XX.XX.XXXX laenulepingu, XX.XX.XXXX abieluvaralepingu, hageja pangakonto väljavõtted 15. juuni 2018 kuni 1. oktoobri 2018 ja 1. oktoobri 2016 kuni 1. oktoobri 2018 kohta (tl 7-32). Kostja vastus Vastuse kohaselt ei tunnista kostja hageja nõuet. Kostja märgib, et Pentastar OÜ asutati poolte XXX ja kuulus abikaasade ühisvarasse. Laenulepingud nr XXX ja XXX sõlmiti samuti abielu kestel enne abieluvaralepingut, millega jäi osalus Pentastar OÜ-s kostja lahusvaraks. Kui ettevõttel tekkisid majanduslikud raskused, otsustati ühisvarasse kuulunud ettevõtte laenud refinantseerida ja selleks sõlmiti XX.XX.XXXX laenuleping. Kuna laenukohustuse võtmisega likvideeriti ettevõtte võlgnevused panga ees, on laenukohustuse näol olemuslikult tegemist mitte kostja lahusvaraga seotud laenuga, vaid ühisvarasse kuulunud ettevõtte laenuga. Laen võeti arvestusega, et laenulepingust tulenevad kohustused täidab see isik, kelle omandisse jäi laenu tagatiseks olev vara. Seega antud juhul hageja, kellele jäi ühisvarasse kuulunud kinnistu tervikuna ilma kostjale enamsaadu ühisvara väärtuse hüvitamise kohustuseta. Tegemist on tavapärase ühisvarasse kuuluva vara jagamise kokkuleppega. Kostja märgib täiendavalt, et kuigi alates 15. maist 2012 on laenu tagasimakseid teostatud hageja arvelduskontolt, on raha makseteks laekunud kostjalt. Seega ei saa hagejal eksisteerida kostja vastu rahalist nõuet ka sellel põhjusel. Tegelikult on hoopis kostjal rahaline nõue hageja vastu, sest peale abieluvaralepingu sõlmimist on kostja panustanud oluliselt laenulepingu tagatiseks olevasse kinnistusse. Kostja teeb ettepaneku lahendada antud vaidlus kompromissiga viisil, nagu on kostja välja pakkunud septembris 2016. Kui hageja sellega ei nõustu, soovib kostja esitada hageja vastu omapoolse nõude, mida on hagi rahuldamise korral võimalik tasaarvestada hageja nõudega. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja seisukoha kohaselt ei ole õiged kostja väited selles, et XX.XX.XXXX laenulepingu alusel saadud rahalisi vahendeid kasutati perekonna ühisteks huvideks, sest selle rahaga kustutati äriühingu võlgnevused panga ees. XX.XX.XXXX abieluvaralepingu kohaselt on varade jaotusest johtuvalt vastutus selle abikaasa kanda, kelle varaga seoses on tehingud sõlmitud. Kuna laenulepinguga refinantseeriti Pentastar OÜ ärilaenud, on vastutus tegelikult kostja kanda. Kostja 2(5)
viitab tema poolt tehtud kuni 400 euro suurustele maksetele, kuid jätab märkimata, et pooltel on kaks ühist last ning see oli ainus raha, mida kostja perekonna hüvanguks tasus. Kõik majapidamise ja lastega seotud maksed tasus hageja. Laenumakse ainuüksi moodustab peaaegu samasuure summa. Vale on ka kostja väide kinnistule tehtud parenduste osas ja seega puudub võimalikul vastunõudel igasugune alus. Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et nõuab kostjalt ainuisikuliselt makstud summast vaid 50%, olles arvestanud enda solidaarkohustusega sõltumata laenu sõlmimise ja selle tagamise tagamaadest.
5.veebruari 2019 kohtuistung Hageja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude ja selgituste juurde ning palub hagi rahuldada. Kuna väljamõistetav summa on vähenenud nõude osalise aegumise tõttu, on mõistlik määrata kogu summa tagasimaksmine poole aasta jooksul. Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja oma vastuväidete juurde ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib täiendavalt, et abieluvaralepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, lisaks on hageja nõue osaliselt ka aegunud. Kohtu põhjendused
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2.Hageja on esitanud kostja vastu solidaarvõlgniku laenumaksete tagasinõude summas 14 063,25 eurot.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja sõlmisid 6. jaanuaril 2010 Swedbank AS-ga laenulepingu nr XXX (tl 8-11) laenulimiidiga 51 162 eurot (p 3.1), mille tagastamise lõpptähtpäevaks on 15. detsember 2029 (p 3.5). Seega on tegemist jätkuva võlasuhtega. Laenulepingu kohaselt on hageja ja kostja kaaslaenusaajad (p 2). Järelikult vastutavad nad laenuandja (pank) ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.
4.VÕS § 69 lg 1 järgi eeldatakse, et solidaarvõlgnikud täidavad kohustuse võrdsetes osades. Seega eelduslikult peavad kaaslaenusaajad omavahelises suhtes kandma pangale tehtavaid tagasimakseid võrdselt. Seadusest ega kohustuse olemusest ei tulene, et laenu tagasimaksed peaksid jääma täies ulatuses hageja kanda. Samas on solidaarvõlgnike osade võrdsusest võimalik kõrvale kalduda ka solidaarvõlgnike omavahelisel kokkuleppel. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul leidnud kinnitust kostja väited selle kohta, nagu oleks kaaslaenusaajate vahel olnud kokkulepe, et panga ees võetud laenukohustus jääb edaspidi üksnes hageja kanda. Kohtule esitatud XX.XX.XXXX abieluvaralepingu (tl 12-16, 17-21) kohaselt jäi kinnistu ja sõiduauto hageja lahusvaraks (p-d 4.1.1 ja 4.1.2) ning osa Pentastar OÜ-s kostja lahusvaraks (p 4.1.3). Kummagi abikaasa poolt pärast abieluvaralepingu sõlmimist võetud varalised kohustused jäid selle abikaasa lahuskohustusteks, kelle varalistest õigustest nimetatud kohustused tulenevad või kes nimetatud kohustuste täitmiseks lepingu sõlminud on (p 4.1.5). XX.XX.XXXX laenulepingust nähtuvalt ei ole laenulimiidi kasutamise sihtotstarvet määratud (p 3.2), kuid laenulepingu pooled (hageja ja kostja laenusaajatena ning pank laenuandjana) on leppinud kokku, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse Pentastar OÜ ja panga vahel sõlmitud lepingud nr XXX ja XXX (p 3.17.3). Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud muid seaduses sätestatud protsessivormis tõendeid (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 229), kuid kostjal tulnuks hageja nõude rahuldamata jätmiseks oma vastuväiteid laenu tagasimaksmise kohustuse hageja kanda jäämise, abieluvaralepingu näilikkuse, hagejale laenumakseteks raha ülekandmise kohta tõendada (TsMS § 230). Arvestades hageja esitatud nõuet tuleb kohtul seega lähtuda VÕS § 69 lõikes 1 sätestatud eeldusest, et omavahelises suhtes täidavad solidaarvõlgnikud kohustuse võrdsetes osades. Sellest 3(5)
tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 69 lg 2 alusel pangalaenu tagasimaksete hüvitamist pooles ulatuses.
5.Kuna kostja arvates on hageja nõue osaliselt aegunud, tuleb kohtul esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Laenulepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS § 146 lõikes 1 nimetatud aegumistähtaega, aga kui nõue on suunatud korduvate kohustuste täitmisele, tuleb asjas kohaldada TsÜS § 154. Antud juhul on laenulepingus nähtud ette laenu tagastamine kuumaksetena (p 3.6), st kokku on lepitud korduvate kohustuste täitmises, mistõttu tuleb nõuete aegumistähtaeg TsÜS §-st 154, mille 1. lõige sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Sama põhimõte kehtis ka XX.XX.XXXX laenulepingu sõlmimise ajal. Arvestades, et hagi esitati kohtule 22. oktoobril 2018, on TsÜS § 154 lg 1 alusel aegunud nõuded, mis on tekkinud enne 1. jaanuari 2015. Seega tuleb rahuldada hageja tagasinõue kostja kui solidaarvõlgniku vastu osas, mis puudutab laenumakseid alates 1. jaanuarist 2015 (nõude aegumine algas 1. jaanuaril 2016 kell 00.00 ja aegumistähtaeg lõppes 31. detsembril 2018 kell 24.00) kuni 1. oktoobrini 2018 (hilisemate laenu tagasimaksete kohta puuduvad tõendid). Swedbank AS 20. juuli 2016 tõendist (tl 7) ja hageja pangakonto väljavõttest perioodil 1. oktoober 2016 kuni 1. oktoober 2018 (tl 32), millega on hõlmatud pangakonto väljavõtte periood 15. juunist 2018 kuni 1. oktoobrini 2018 (tl 22-31), nähtuvalt on hageja alates
1.jaanuarist 2015 kuni 1. oktoobrini 2018 tasunud pangale laenumakseid kogusummas 13 462,58 eurot (4541,65 + 2621,57 + 6299,36), millest kostja kohustuse suuruseks VÕS § 69 lg 1 alusel on 6731,29 eurot (13 462,58 / 2).
6.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6731,29 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt rahuldatakse hagi 48% ulatuses (hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja 14 063,25 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 6731,29 eurot). TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 48% ulatuses ja hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud 52% ulatuses.
8.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
8.1.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 650 eurot. Hagejale anti 31. oktoobri 2018 määrusega (tl 86-87) menetlusabi ning määrati riigilõivu 650 eurot tasumine igakuiste 162,50 euro suuruste osamaksetena nelja kuu jooksul. Hageja on 4(5)
käesolevaks ajaks tasunud riigilõivu 487,50 eurot. Tasumata on viimane osamakse, mille maksetähtaeg oli 15. veebruar 2019. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb tasumata riigilõivu osamakse 162,50 eurot hagejalt välja mõista riigituludesse. Kohus märgib, et hageja peab 162,50 eurot tasuma riigituludesse kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5) ja tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 650 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu 650 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot (riigilõiv), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 48%, so 312 eurot.
8.2.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 462 eurot, mis on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud hagivastuse koostamises (2 tundi) ning kohtuistungiks ettevalmistumises ja selles osalemises (1 tund 30 minutit) ajakuluga kokku 3 tundi 30 minutit ning tunnihinnaga 132 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (solidaarvõlgniku tagasinõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas) ning hagivastuses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 462 eurot kokku 3 tunni 30 minuti eest on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul tuleb kostjat esindanud lepingulise esindaja tasu 132 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 462 eurot (lepingulise esindaja kulud), millest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 52%, so 240,24 eurot.
8.3.Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 71,76 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.