OÜ NARVA EHITUSPROJEKT hagi PROPERTIES OÜ vastu 9720 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ NARVA EHITUSPROJEKT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
apellatsioonkaebuse hind 9720 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (registrikood 11002901), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Kostja TESTAMA PROPERTIES OÜ 12585193), lepinguline esindaja Ene Solovjev
Menetluse liik
TESTAMA
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus muutmata ja OÜ NARVA EHITUSPROJEKT apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ NARVA
Määrata kindlaks TESTAMA PROPERTIES OÜ apellatsiooniastmes hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt NARVA EHITUSPROJEKT välja TESTAMA PROPERTIES OÜ kasuks 570 eurot.
4.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus
1(11)
menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (hageja) esitas 26.12.2017 maakohtule hagi TESTAMA PROPERTIES OÜ (kostja) vastu 9720 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.04.2014 projekteerimistööde töövõtuleping nr T284/6P, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale kuuluval kinnistul asuva kauplusehoone ja seda ümbritseva territooriumi (sh parkla ja parkla sissesõidud) ehitustööde jaoks vajalikud projekteerimistööd ja hankima ehitusloa. Pooled leppisid kokku, et projekti esitamise tähtaeg on 08.08.2014. Projekt oli valmis määratud tähtpäevaks ja 14.08.2014 esitati projekti alusel ehitusloa taotlus. Esitatud projekti alusel on väljastatud 22.10.2014 ehitusluba, seega vastas projekt projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Ehitusloa alusel alustatud ehitusprotsess lõpetati 08.07.2015 kasutusloa väljaandmisega. Kostja on jätnud hagejale tasumata viimase osamakse 9720 eurot. 14.08.2014 muutus lepingujärgne tasu sissenõutavaks. Kostja on hoidunud kõrvale tööde vastuvõtmisest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on tööde teostamise tähtaega rikkunud ning hageja tasunõue on lõppenud kostjapoolse leppetrahvi tasaarvestusega. Lepingu p-de 8.3 ja 8.2.3 koostoimes oli hagejal õiguslik alus nõuda viimase osamakse tasumist summas 9720 eurot pärast hageja poolt lõplikult tehtud töö üleandmist ja ehitusprojekti ekspertiisist tulnud kõigi vigade ja märkuste parandamist ning kostja poolt vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Viimase osamakse tasumise arve on hageja esitanud kostjale 02.07.2015, mil ei olnud tööd lõpetatud, kõiki ehitusprojekti ekspertiisiaktis nimetatud vigu ja märkusi ei olnud parandatud ning sellest tulenevalt puudus kostja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja on puuduste esinemisest hagejat teavitanud ja puudusi selgitanud. Kostja saatis hagejale 19.08.2014 kirja puudustest projekti eriosa (küte, elekter, ventilatsioon, veevarustus, kanalisatsioon ja ATS) kohta. Töös esinevatele puudustele on tähelepanu juhtinud ka Narva Linnavalitsus. Pärast hageja poolt 03.10.2014 töö esitamist teavitas kostja hagejat puudustest 13.10.2014. Hageja esitas töö uuesti 03.12.2014 ja kostja teavitas järgmisel päeval, et töö on puudustega. 07.01.2015 saatis kostja täiendavalt hagejale puuduste nimekirja. Hageja teavitas kostjat 23.04.2015, et kõik puudused on projekti sisse viidud, kuid ka siis esinesid puudused, sest projekteerimata oli taarapunkt. Kostja sai posti teel hageja poolt edastatud lepingu p 7.5 kohases formaadis oleva dokumentatsiooni kätte 05.06.2015. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja töö osas esitatud pretensioonid võiksid olla põhjendamatud. Lepingu p 7.1 kohaselt oli tööde lõpliku valmimise tähtaeg 08.08.2014. Töö esitati kostjale 05.06.2015. Sellest tulenevalt oli töövõtja viivituses 300 päeva. Lepingu p-s 5.2.5 on ennenähtud leppetrahv tööde lõpliku valmimisega viivitamise korral 0,5 % lepingu tasust iga
2(11)
viivitatud päeva eest. Kostja on hagejale 03.08.2015 edastanud teate nõuete tasaarvestamise kohta ning hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks kostja menetluskulud ja mõistis need hagejalt 585,07 euro suuruses välja kostja kasuks. Hageja esitas kostja vastu lepingu p-st 8.2.3 tuleneva tasunõude summas 8150 eurot, millele lisandub käibemaks (02.07.2015 arve nr 40 maksetähtajaga 01.08.2015, tl 47). Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 108 lg 1, VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 3. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 24.04.2014 projekteerimistööde töövõtuleping nr T284/6P (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale kuuluval kinnistul asuva kauplusehoone ja seda ümbritseva territooriumi (sh parkla ja parkla sissesõidud) ehitustööde jaoks vajalikud projekteerimistööd ja hankima ehitusloa; - lepingu p 7.1 järgi on projekti esitamise tähtaeg 08.08.2014; - ehitusluba kaubandushoone püstitamiseks väljastati 28.10.2014; - kostja ei ole tööde vastuvõtmise aktile alla kirjutanud; - pärast hageja väljastatud arve saamist esitas kostja hagejale 03.08.2015 tasaarvestuse avalduse; - pooled on kohtuväliselt nõude tasaarvestuse osas esitanud seisukohti. Pooled vaidlesid, kas hageja täitis töövõtulepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt ning kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Pooled on lepingu p-s 7.5 kokku leppinud, et töö antakse tellijale üle 3 eksemplaris paberil ja digitaalselt DWG-formaadis CD-l. Lepingu p 8.3 järgi töö eest tasumine toimub esitatud arve alusel 30 päeva jooksul pärast töö vastuvõtmist ja arve kättesaamist tellija poolt. Tellija poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt on arve esitamise aluseks. Puudub vaidlus, et hageja arve nr 40 oli koostatud kuupäevaga 02.07.2015 ja maksetähtajaga 01.08.2015. Pooled ei ole töö üleandmist-vastuvõtmist aktiga fikseerinud. Vaidluse all oli, kas hageja on töö üleandmise ja kostja töö vastuvõtmise kohustuse täitnud. Seoses tööde üleandmise ja vastuvõtmisega viitas maakohus VÕS § 636 lg 1 esimesele lausele, §-le 638, § 637 lg-tele 4 ja 5. Kohus tuvastas, et poolte kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks polnud täidetud. Hageja pidi VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et ta on tööd üleandmiseks kostjale esitanud ehk praegusel juhul tööde üleandmisevastuvõtmise akti kostjale esitanud. Eeltoodud asjaolu on tõendamata. Seega tulnuks hagejal tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust. Samuti tulnuks hagejal tõendada, et ta on andnud töö vastuvõtmisest keeldumise korral kostjale mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks, misjärel saab tööd lugeda vastuvõetuks. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1).
3(11)
Hageja leiab, et kuna 14.08.2014 kohalikule omavalitsusele esitatud ehitusloa taotluse alusel väljastati 28.10.2014 ehitusluba, siis on ta töö nõuetekohaselt teostanud (tl 17). Siinjuures viitab hageja ehitusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 2 p-le 2. Töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleeris leping. Lisaks ei tuvastanud kohus VÕS § 638 teise lause eelduse olemasolu, et kostja on rikkunud töö vastuvõtmise kohustust. Kostja tõendas, et töö eesmärgiks ei olnud üksnes kaubandushoonele ehitusloa väljastamine. Lisaks kaubandushoonele tuli ehitusluba saada ka taarapunktile (vt poolte kirjavahetus, tl 97, tõlge 120). Ehitusloa taotlemisel oli aluseks ehitusprojekt eelprojekti mahus. Lepingu lisa 1 järgi kuulus töövõtu koosseisu kauplusehoone täiemahuline projekteerimine, mille alla kuulus muuhulgas ehitusprojekti ja selle eriosa projektide koostamine tööprojekti mahus. Kohus tuvastas, et hageja töö ei olnud tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostatud: hageja laadis töö terviklikult üles oma serverisse 03.10.2014 (tl 108); hageja ei teavitanud kostjat vastavalt lepingu p-le 4.1.10, et ei saa järgida töö valmimise tähtaega; pooled leppisid kokku, et kui hageja töö lõpptähtaega mõjutavast probleemist kostjat nõuetekohaselt ei teavita, siis kaotab ta õiguse sellele hiljem tugineda; tähtaja ületamise tingis hageja enda tegevus, sest töö ei vastanud nõuetele; enne seda oli kostja 19.08.2014 saatnud hagejale nimekirja projekti eriosa puudustest (tl 53-55, tõlge 109-111); töö mittevastavust kinnitas ka Narva Linnavalitsus 28.08.2014 kirjaga (tl 56). Kohus tuvastas, et 03.10.2014 serverisse laetud töö ei vastanud nõuetele. Hageja ei tõendanud, et kostja esitas nõudeid projekti muutmiseks, mis ei olnud kooskõlas lepingu p-s 2.2 loetletud dokumentide lähteandmetega. Kostja teavitas hagejat 13.10.2014 uuesti puuduste esinemisest. Puudus arhitektuuriosa selgituskiri (tl 57, tõlge 113). Projekti esmane ekspertiis, mille kostja saatis hagejale 07.11.2014, tuvastas hulgaliselt puuduseid, mille tõttu ei olnud võimalik ekspertiisiga lõplikku hinnangut projekti sobivuse kohta anda (tl 59-74, tõlge 114). Kostja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14.11.2014. Hageja laadis projekti uuesti serverisse 03.12.2014, millele kostja järgmisel päeval vastas, et projektis on endiselt puudused (tl 115117). Kostja saatis hagejale 05.01.2015 projekti teise ekspertiisi koos märkustega (tl 77-93, tõlge 118). Kostja viitas, et lisaks täiendavatele puudustele ei ole esimeses ekspertiisis välja toodud puuduseid täies ulatuses kõrvaldatud ning nõudis jätkuvalt puuduste kõrvaldamist. Kostja saatis hagejale 07.01.2015 kirja puuduste nimekirjaga, viidates kõrvaldamata puudustele. Kanalisatsiooniprojekti täies mahus projekti saatis hageja kostjale alles 10.03.2015 (tl 95-96, tõlge 119-120). Hageja teavitas kostjat 23.04.2015, et kõik parandused on projekti sisse viidud ning projekt on välja prinditud kujul valmis kostjale üleandmiseks. Kostja vastas 14.05.2015 ja palus projekti saata Tallinnasse ning küsis täiendavalt taarapunktile välja antud ehitusloa kohta. Hageja vastas 18.05.2015, et taarapunkti ehitamiseks ehitusluba eraldi ei ole ning täiendavalt on vaja korrigeerida projekti ning esitada ehitusloa taotlus (tl 121-122). Esitatud tõenditest nähtuvalt ei esitanud hageja kostja poolt esitatud puudustele vastuväiteid ning tegeles nende kõrvaldamisega kuni ajani, mil kostja luges tööd vastuvõetuks, s.o 05.06.2015 (tl 102). Pooled olid kokku leppinud lepingu p-s 7.5 töö üleandmise viisis. Hageja on ise 18.05.2015 kirjas tunnistanud, et töö ei ole lõplikult valmis (tl 122 pöördel). Taarapunktile väljastati ehitusluba alles 17.06.2015. Esitatud kirjavahetus tõendab, et kostjal oli õiguslik alus keelduda töö vastuvõtmisest, kuni hageja kõrvaldas töös puudusi. Tegemist ei olnud ebaoluliste puudustega.
4(11)
Kostja täitis VÕS §-s 644 täidetud kohustuse, teavitades hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest ja kirjeldades mittevastavusi piisavalt täpselt. Kostjal oli õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 646 alusel. Kuna kostja võttis töö vastu 05.06.2015, siis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel enam tähtsust kostja väide, et ehitamise käigus ilmnes projektis täiendavalt vigu (tl 100-101). Kostja ei ole lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet menetluses esitanud. Kostja on menetluses esitanud tasaarvestuse vastuväite ning leidnud, et tasaarvestuse tõttu puudub hagejal kostja vastu nõue (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestuse formaalsed eeldused on täidetud (VÕS § 198). Kostja nõudeks on leppetrahv, mis tuleneb lepingu p-st 5.2.5. Nimetatud punkti kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi summas 0,5% lepingu tasust iga viivitatud päeva eest tööde teostamise graafikus määratud tähtaegade rikkumise korral. Tellijal on õigus ühepoolselt arvestada leppetrahv maha tasust ilma täiendavaid tahteavaldusi esitamata ja maksta töövõtjale selle võrra alandatud tasu. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja võib nõuda leppetrahvi lisaks kohustuse täitmisele (VÕS § 159 lg 1). Kohus ei tuvastanud leppetrahvi nõudmist välistavaid asjaolusid. Lepingu p 7.1 ja lisa 5 järgi oli tööprojekti valmistamise tähtaeg 08.08.2014 (tl 16 pöördel). Hageja sai vastavalt lepingu p-le 7.5 töö kätte 05.06.2015. Seega oli hageja viivituses 301 päeva. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 161,70 eurot. Kostja on arvestanud hagejale leppetrahvi 300 päeva eest summas 48 510 eurot. Kostja on teinud hageja tasunõudega tasaarvestuse, mistõttu hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kostja esindajaks oli Ene Solovjev, kes ei ole kostja töötaja, samuti mitte advokatuuri liige, kuid kes ei esitanud volikirja ega haridust tõendavat dokumenti. Seoses sellega tekkisid eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja taotluse ignoreerimisega teha tagaseljaotsus rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus ei edastanud kostja lepingulise esindaja esindusõigust tõendavaid dokumente hagejale ega laadinud üles AET-i. Seega tuleb lugeda antud dokumendid mitte esitatuks. Kohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes tähelepanuta hageja 20.04.2018.a esitatud tõendid ja vastuväited. Kohus andis 13.03.2018.a kirjaga hagejale tähtaja kuni 26.03.2018.a vastuväidete ja tõendite esitamiseks, märkides, et hiljem esitatud dokumendid jätab kohus tähelepanuta. Kohus ei informeerinud 13.03.2018.a kirjas, mis staadiumis menetluse on ja et kohtul on kavatsus hagi läbi vaadata kirjalikus menetluses. 09.04.2018 kirjaga teatas kohus, et hagi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ja pooltele antakse tähtaeg kuni 20.04.2018.a. avalduste ja dokumentide esitamiseks. TsMS § 463 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Kohus ei teinud määrust tõendite vastuvõtmise või sellest
5(11)
keeldumise kohta (TsMS § 463 lg 1 ja § 238 lg 4). Pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on kohtul õigus vastu võtta vaid TsMS § 237 lg-s 1 sätestatud tingimustel. Juhul kui asja lahendatakse kirjalikus menetluses, peab kohus pärast eelmenetluse lõppu teatama menetlusosalistele, missugused esitatud tõenditest on vastu võetud ning missuguste tõendite vastuvõtmisest keeldutud. Tõendi vastuvõtmisest keeldumise korral võib kohus teha menetlusosalisele TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Seni kuni pole teada, missugused ühe või teise poole esitatud tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja missugust vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Kohus viis hageja eksimusse. 13.03.2018.a kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavad tõendid ja vastuväited. Kuid kohus ei selgitanud, kas edasi toimub menetluse läbivaatamine kirjalikus menetluses, kuidas kohus planeerib edaspidise asja menetlemist, eelmenetluse lõpetamist ja milliseid toiminguid planeeritakse põhimenetluses. Hagejale jäi arusaamatuks
13.03.ja 09.04.2018 kirjadest, kas kohus luges esitatud tõenditega tuvastatuks asjaolu, et kostja sai 28.10.2014.a ehitusloa hageja tehtud projekti alusel või mitte. Kohus teatas alles 09.04.2018 sellest, et eelmenetlus on lõppenud ja edasi toimub vaidluse menetlemine kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse läbiviimisega ei või piirata poole õigust esitada menetluse kestel täiendavaid tõendeid, argumente jms, pidada kohtuvaidlust ja esitada lõppseisukohti. Kohus andis pooltele 09.04.2018.a kirjaga tähtaja kuni 20.04.2018.a avalduste ja dokumentide esitamiseks. Hageja esitas tähtaegselt dokumendi, s.o teesid kohtuvaidluses. Teesid ei sisaldada uusi faktiväiteid ja kohtul puudus alus jätta need tähelepanuta. Isegi kui kohus leidis, et teesides esitatakse uusi asjaolusid, võis jätta tähelepanuta ainult asjaolud, kuid mitte terve dokumendi. Hageja lisas 20.04.2018 kõnede juurde tõendid, mis olid samad hagiavavalduses esitatutega, märkides ära tõendites need tunnused, millistele hageja soovib pöörata kohtu tähelepanu. Osa hageja tõenditest, mis olid esitatud koos hagiavaldusega, on väljatrükid ehitisregistrist ja kinnistusraamatust. Lisaks sellele esitas hageja mitte uued tõendid, vaid samade registrite andmete värskendatud väljavõtted. Hageja pidas seda vajalikuks, kuna kohus ei täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust nii kirjaliku menetluse määramisel, kui ka esitatud dokumentide hindamisel. Kohus jättis alusetult tähelepanuta nii 20.04.2018 kohtukõned kui ka hageja seletused varasemalt esitatud tõendite kohta. Kohus hindas valesti esitatud tõendeid ja kohaldas valesti materiaalõigust (VÕS § 637 lg 4). Kohus tuvastas, et 28.10.2018.a kostja sai ehitusloa hageja poolt koostatud projekti alusel, aga leidis vääralt, et antud toiminguga ei saavutatud lepingu eesmärki. Lepingu p. 2.1. on selgelt määratud, et lepingu tulemuseks peab olema selline ehitusprojekti koostamine, mille alusel on võimalik ehitada kaubandushoone aadressil Tallinna mnt. 19, Narva ja ehitusloa hankimine. Seoses sellega on lepingu eesmärgiks ehitusloa alusel ehitamise võimaluse saamine. Puudub vaidlus, et 05.08.2014 oli olemas hageja poolt koostatud projekt, mis oli edastatud kohalikule omavalitsusele. 28.10.2018.a kostja sai võimaluse ehitada hageja poolt koostatud projekti alusel temale sobiva hoone. Projekti koostamise ajal olid ehitusloa väljaandmise alused ja eeldused reguleeritud ehitusseadusega ja ehitusseadusest (EhS § 2 lg 5, § 6 p 1, § 12 lg 1, §
6(11)
24 lg 1 p-de 1-3, § 22 lg 1 p 1) tuleneb, et ehitusprojekti õiguslik eesmärk on saada võimalus ehitada ehitusprojektiga ettenähtud hoone. Ehitusprojektiga ettenähtud hoone ehitamiseks peab olema ehitusluba. Ehitusluba jääb välja andmata juhul, kui ehitusprojekt ei ole nõuetekohane. Vale on kohtu järeldus, et kostja eesmärk lepingu sõlmimisel oli serverisse projekti saamine teatud formaadis. Lepingu p-de 7.2 ja 7.5 koostoimest tuleneb, et töö tulemused (projekt) antakse kostjale üle paberikandjal ja CD-plaadil. Kostja esitas hageja 03.10.2014 e-kirja, millega hageja teatab kostjale, et lisaks lepinguga ettenähtule on projekt laetud hageja serverisse. 06.10.2014.a hageja vastuskiri tõendab, et projekt oli olemas ka serveris, v.a. arhitektuurne osa. Hageja esitas AS Telora-E ekspertiisi, millest tulenevalt seisuga 2014.a oktoobri kuus oli ehitusprojekt olemas. Ekspertiis on tehtud tööprojekti staadiumil (EhS § 18 lg 3, lg 5 § 16 lg 1, § 17 lg 2). Kostja esitas Narva Linnavalitsuse 28.08.2014.a kirja, millest tuleneb, et Narva linn esitas märkusi projektile, kuid ei viidanud selle, et ehitusprojektis puuduvad määrusega ettenähtud osad. Tõenditest järeldub, et projekt oli 14.08.2014.a seisuga (projekti Narva linnale esitamise kuupäev lähtudes 28.08.2014.a linna kirjast) eelprojekti staadiumis. Lähtudes määruse „Nõuded ehitusprojektile1“ § 17 projekt oli sellises komplektsuses, mis võimaldab taotleda ehitusloa saamist, seega sisaldas kõiki selles paragrahvis ettenähtud osi. AS Telora-E ekspertiisist tuleneb, et ekspertiisi teostamise momendiks oli projekt tööprojekti staadiumis, mis koostatakse ehitustööde teostamisel eel- ja põhiprojekti täpsustamiseks. AS-i Telora-E poole pöördus kostja. Seega oli kostja võimeline esitama projekti eksperdile, mis oli kostja käes ja täiesti komplektne. 28.10.2014.a oli väljastatud ehitusluba, millest tulenevalt projekt oli valmis, andmekandjal, kostja käes ja komplektne. 05.06.2015 oli kaubanduskeskuse ehitamine lõpetatud (see tuleneb kasutusloa väljaandmise kuupäevast). Kostja ei saanud ehitada objekti ilma selleta, et tema käes oleks nõuetekohane projekt. Ehitusprojekt oli esitatud kostjale lepinguga ettenähtud kandjatel 05.08.2014, mis kinnitatakse ka ehitusloa andmetega. 03.10.2014.a e-kirjaga kostjale teatatakse sellest, et varem koostatud ehitusprojekt kostja töö lihtsustamiseks on laetud hageja leheküljele. Projekti koostamise ja kostjale üleandmise kuupäeva osas soovib hageja viidata ka kostja poolt esitatud 9.08.2014 ekirjale, millest tuleneb, et vähemalt 19.08.2014.a oli projekt kostja käes. Samuti esitas kostja Narva Linnavalituse 28.08.2014.a kirja nr 1-12.1/8134-2, millest tuleneb, et 14.08.2014.a projekt oli esitatud ka Narva Linnavalitusele. Tööde valmisoleku aja vale kindlaksmääramine viis kohtu valele järeldusele, et kostjal on vastunõue, kuna tööd valmisid 05.06.2015, s.o hilineti 301 päeva. Kostja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna õigustatud isik ei saa nõuda viiviseid töö üleandmisega viivitamise eest juhul, kui õigustatud isik kasutab töö tulemusi oma majandushuvides. Kohus leidis valesti, et täidetud on tasaarvestuse formaalsed eeldused, mille tõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7(11)
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. I
7.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et asja materjalide juures ei ole kostja esindaja volitust ja diplomit. Nimetatud dokumendid asuvad toimikus ja on maakohtule esitatud. Ringkonnakohus tegi vastavad dokumendid hagejale peale hageja apellatsioonkaebusega tutvumist nähtavaks. Kuivõrd dokumendid olid olemas, ei rikkunud maakohus ka menetlusõiguse norme, kuna kostja esitas oma esindaja kaudu vastuse, milles vaidlustas hageja nõude. Maakohus ei saanud sisulise vaidluse tõttu teha asjas tagaseljaotsust.
8.TsMS § 403 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Nimetatud normidest nende koostoimes tuleneb, et kui kohus leiab, et asi on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses ja pooled on selleks nõusoleku andnud, peaks kohus selguse huvides tegema asja kirjalikus menetluses läbivaatamise kohta korraldava määruse. Kohus ei pea kirjaliku menetluse määruses korraga paika panema kõigi lg 1 teises lauses nimetatud tähtaegasid ning vajadusel on kohtul võimalik enda määratud tähtaegu muuta.
9.Hageja märgib õigesti, et 13.03.2018 kirjaga andis maakohus hagejale tähtaja kuni 26.03.2018.a vastuväidete ja tõendite esitamiseks, märkides, et hiljem esitatud dokumendid jätab kohus tähelepanuta. Nimetatud kohtu kirjast (tl 123) nähtub, et kirjaga soovis kohus selgitada kirjalikus eelmenetluses välja hageja nõuded ja kostja seisukohad nende nõuete suhtes. Maakohus on kirja teises lauses viidanud sellele, et eelmenetlus toimub kirjalikus vormis ja andnud pooltele tähtajad vastamiseks, samuti selgitanud tõendamiskoormist ja küsinud ka selgitusi (miks hageja viivitas viimase tasunõude esitamisega kostjale kuni 02.07.2015). Maakohtu kirjast tulenevalt pidi hageja aru saama, et ta peab tõendama asjaolu, et nõuetekohased tööd olid tähtaegselt valmis ja kostja keeldus nende vastuvõtmisest alusetult.
10.Ühtlasi selgitas kohus kirjas, et tegemist on tähtaegadega, mille jooksul tuleb pooltel esitada kõik sisulised väited ja taotlused. Sellest pidi hageja aru saama, et peale nimetatud tähtaega on eelmenetlus lõppenud ja hageja väited tema kohtu poolt eksitusse viimisest on põhjendamatud. On mõistetav, et selleks ajahetkeks ei pidanud kohus teadma, kas menetluse saab lõplikult läbi viia kirjalikus menetluses, kuna teada ei olnud, milliseid täiendavaid väiteid ja tõendeid soovivad pooled esitada. Kui kasvõi üks pooltest oleks soovinud näiteks tunnistaja ülekuulamist, poleks asja saanud läbi viia kirjalikus menetluses. Arvestades asjaolu, et kohus ei keeldunud ühegi tõendi vastuvõtmisest, pidi hageja mõistma, et kohus arvestab kõigi asjas seni esitatud tõenditega.
11.Toimikust nähtuvalt hageja asjaolusid ei täiendanud ega tõendeid ei esitanud, kohtu otsesele küsimusele arve esitamisega viivitamise kohta samuti ei vastanud.
12.09.04.2018 määras maakohus lõpliku tähtaja pooltele oma avalduste ja dokumentide esitamiseks 20.04.2018, viidates TsMS §-dele 330 ja 331, samuti teatas maakohus kohtuotsuse
8(11)
kuulutamise aja 30.04.2018. Nimetatust tulenevalt saanuks pooled esitada ainult selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis ei oleks tinginud vajadust anda vastaspoolele õigust nendele vastata ja omakorda tõendeid esitada. Õiguslikke väiteid võisid pooled seega esitada.
13.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja esitas 20.04.2018 kohtukõne teesides uusi asjaolusid. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme, jättes need asjaolud menetlemata. Kohtukõne teesidest (tl 125-130) nähtub, et hageja on hakanud vaidlema vastu kostja vastuväidetele ja esitanud uusi väiteid. Kokkuvõtvalt on hageja asunud tõlgendama tööde objekti, väites, et hageja pidi tegema üksnes eelprojekti ja mitte tööprojekti (kaubanduskeskuse projekti lõplik variant); hageja leiab, et leping oli olulises osas täidetud ka ilma vastava dokumentatsiooni lepingus sätestatud viisil üleandmisega ja puuduste kõrvaldamiseta; hageja on toonud esile uusi asjaolusid seoses töö üleandmisega, nt projekti üleslaadimine ja kättesaadavaks tegemine kostjale; hageja leiab, et lepingu eesmärk oli saavutatud ehitusloa väljaandmisega ja puuduste kõrvaldamisega tegi hageja lisatööd. Kohtu 13.03.2018 kirjas esitatud küsimusele, miks esitati lepingus nõutav arve alles 02.07.2015, ei vasta hageja ka teesides.
14.Hagiasjas otsustavad pooled TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt ise tõendite ja tõendite kogumise taotluste esitamise üle ning kohus lahendab asja poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hagejal objektiivseid takistusi esitada kõik oma väited hiljemalt maakohtu määratud tähtajaks kirjalikus eelmenetluses. Hageja ei esitanud hilinemise kohta mingit mõjuvat põhjust, mis õigustanuks asjaolude menetlemist.
15.Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kui hageja soovis tugineda mingile asjaolule, mille kohta ta ise või kostja oli esitanud tõendi, tuli tal seda eelmenetluses selgelt väljendada. Uute asjaolude väljatoomine alles kohtukõne teesides koos varem esitatud tõendite uuesti markeerituna esitamine ei olnud peale eelmenetluse lõppemist lubatav.
16.Tõendite teistkordne esitamine oli ka ebaotstarbekas, kuna puudub vajadus koguda
toimikusse juba varem esitatud tõendeid ka siis, kui varem esitatud tõendites ei olnud markeeritud osad, millele hageja soovis tugineda, uuesti esitatud tõendites aga olid. Tegemist ei ole sedavõrd mahukate tõenditega, et kohtul oleks käesolevas asjas tekkinud raskusi hagis toodud asjaolusid tõenditega siduda. Tõendeid hindab kohus otsuses, mistõttu on põhjendamatu hageja etteheide maakohtule, et teesides tuli esitada tõendid uuesti, kuna kohus ei täitnud selgitamiskohustust hageja esitatud dokumentide hindamisel ja ei juhtinud menetlust.
17.Maakohus on sisuliselt andnud pooltele võimaluse kirjalikus vormis kohtukõne pidamiseks. Seetõttu on põhjendamatu apellandi etteheide, et temalt võeti ära õigus kohtukõne pidamiseks. Kirjalikus menetluses (TsMS § 403 mõttes) tõendeid kohtuistungil ei uurita ja kohtukõnesid ei peeta. Kohus ei ole võtnud hagejalt õigust esitada lõplikke seisukohti või kokkuvõtteid seni menetluses toodud asjaoludest ja hinnangutest tõenditele. Nimetatu on analoogne suulises menetluses peetava kohtukõnega ja sellele kohalduvad analoogia korras kohtuvaidluse normid. Kohtuvaidlus on suulises menetluses TsMS § 399 järgi istungil asja läbivaatamisel viimane staadium. Kohtuvaidluse kohtukõnes võib TsMS § 402 lg 2 teise lause järgi viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Viimased
9(11)
täiendused asja arutamisse ehk n-ö menetlusesemesse saab TsMS § 401 lg 2 järgi esitada pärast tõendite uurimist, kirjalikus menetluses peale tõendite esitamist. Tõendite osas on maakohus andnud lõpliku tähtaja. Seega ei võinud hageja menetluse asjaolusid kohtuvaidluses enam täiendada, vaid tugineda saab üksnes varem menetluses käsitletud asjaoludele. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis hageja menetlusdokumendis pealkirjaga „kohtukõne teesid“ esitatud uued asjaolud ja sellele lisatud tõendid menetlemata.
18.Kas kostjale 28.10.2014 väljastatud ehitusloa väljastamisega saab lugeda lepingu nõuetekohaselt täidetuks, on õigusliku hinnangu küsimus ja maakohus ei pidanud hagejale eelmenetluses otsuse õiguslikku põhjendust esitama. II
19.Põhjendamatud on apellandi väited, et maakohus hindas valesti esitatud tõendeid ja kohaldas valesti materiaalõigust.
20.Puudub vaidlus, et 28.10.2014 väljastati kohalikule omavalitsusele esitatud ehitusloa taotluse alusel kostjale ehitusluba (apellatsioonkaebuses ekslikult 28.10.2018). Maakohus tuvastas aga lisaks lepingule ka poolte kirjavahetuse ja lepingu lisa nr 1 põhjal, et lepingu eesmärgiks ei olnud üksnes kaubandushoonele ehitusloa väljastamine, vaid ehitusluba tuli saada ka taarapunktile ja töövõtu koosseisu kuulus kauplusehoone täiemahuline projekteerimine, sh ehitusprojekti ja selle eriosa projektide koostamine tööprojekti mahus. Apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud ehitusseaduse norme, kuid ei ole ümber lükanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, et lepingu eesmärk ei olnud saavutatud ehitusloa andmisega, kuna see ei olnud ainuke lepingu eesmärk.
21.Maakohus ei tuvastanud, et lepingu oluline eesmärk oli serverisse projekti saamine teatud formaadis. Maakohus on tuvastatud asjaolu, et hageja laadis töö terviklikult üles oma serverisse 03.10.2014, sidunud järeldusega selle kohta, et hageja ei teostanud oma töid tähtaegselt ega nõuetekohaselt.
22.Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
23.VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et 05.06.2015 oli kaubanduskeskuse ehitamine lõpetatud ja sellele oli antud kasutusluba, on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus nendega arvestada seetõttu ei saa (TsMS § 652 lg 4). Maakohtus tugines hageja asjaolule, et ehitusloa alusel alustatud ehitusprotsess lõpetati 08.07.2015 kasutusloa väljaandmisega. Samal põhjusel pole võimalik arvestada hageja õigusliku väitega, et tulenevalt eeltoodust on kostja poolt viivise nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna õigustatud isik käsitab töö tulemusi oma majandushuvides. Lisaks viitab kolleegium Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö
10(11)
vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause) (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18).
24.Kostja esitas menetluses AS Telora-E ekspertiisi tõendamaks oma väiteid, et hageja tehtud tööl esinesid puudused. Ekspertiisist ei ole võimalik teha hageja poolt soovitud järeldusi, et hageja töös ei olnud puudusi ja töö oli tehtud nõuetekohaselt, kaasa arvatud oli projekteeritud taarapunkt. Kuna käesolevas vaidluses taandub poolte vaidlus küsimusele, mida hageja pidi tegema lepingulise eesmärgi saavutamiseks ja maakohus tuvastas, et lepingu eesmärk ei olnud täidetud üksnes hagis viidatud ehitusloa saamisega, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust hageja viidetel ehitusseaduses reguleeritud projektide erinevatele staadiumitele ja määruse „Nõuded ehitusprojektile“ tingimustele ehitusloa saamiseks.
25.Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Hageja ei tuginenud aga maakohtu menetluses väitele, et kostja viidatud puudused ei oleks mingil eeltoodud põhjusel andnud alust tööde vastuvõtmistest keelduda. Maakohus tuvastas põhjendatult, et kostja poolt märgitud puudused olid olulised. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. III
26.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
27.Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulude katteks 570 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu otsuse analüüs 2 h, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja selle kohtule esitamine 4 h, kokku 6 h ja 570 eurot. Taotlusele lisatud arvest nähtuvalt on teenust osutatud hinnaga 95 eurot tunnis. Esitatud arve kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
28.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastustaja poolt esitatud vastuse mahtu ning sisu peab ringkonnakohus ajakulu 6 tunni ulatuses põhjendatuks. Tunnihind 95 eurot on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks apellatsioonimenetluse kulu 570 eurot. Kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuses, et TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.