lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-19185/13

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 27.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-19185/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2741
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 637 lg 3, 4, 5Tasu maksmise kohustusTsMS § 330 lg 1, 3Avalduste esitamise tähtajadTsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamineVÕS § 641 lg 1, 2Töö vastavus lepingutingimusteleTsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-19185/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
TESTAMA PROPERTIES OÜ12585193(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19185

Tsiviilasi

OÜ NARVA EHITUSPROJEKT hagi TESTAMA PROPERTIES OÜ vastu 9720 euro nõudes

Tsiviilasja hind

9720 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (registrikood

esindajad

11002901),

lepinguline

esindaja

advokaat

Andrei

Matvejev Kostja TESTAMA PROPERTIES OÜ (registrikood 12585193), lepinguline esindaja Ene Solovjev Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Mitte menetleda OÜ NARVA EHITUSPROJEKT poolt 20.04.2018 elektrooniliselt esitatud tõendeid ja uusi asjaolusid.
2.Jätta OÜ NARVA EHITUSPROJEKT hagi rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta OÜ NARVA EHITUSPROJEKT kanda.
4.Rahuldada TESTAMA PROPERTIES OÜ taotlus määrata maakohtumenetluse kulude suuruseks 585,07 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 159 lg 1Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 636 lg 1Üleandmise kohustus
VÕS § 638Töö vastuvõtmise kohustus
VÕS § 646Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
5.Määrata kindlaks TESTAMA PROPERTIES OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt NARVA EHITUSPROJEKT TESTAMA PROPERTIES OÜ kasuks välja menetluskulud 585,07 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.04.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (hageja) esitas 26.12.2017 maakohtule hagi TESTAMA PROPERTIES OÜ (kostja) vastu 9720 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.04.2014 projekteerimistööde töövõtuleping nr T284/6P, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale kuuluval kinnistul asuva kauplusehoone ja seda ümbritseva territooriumi (sh parkla ja parkla sissesõidud) ehitustööde jaoks vajalikud projekteerimistööd ja hankima ehitusloa. Pooled leppisid kokku, et projekti esitamise tähtaeg on 08.08.2014. Projekt oli valmis määratud tähtpäevaks ja 14.08.2014 esitati projekti alusel ehitusloa taotlus. Esitatud projekti alusel on väljastatud 22.10.2014 ehitusluba, mis kinnitab asjaolu, et esitatud projekt vastas projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Ehitusloa alusel alustatud ehitusprotsess oli täielikult lõpetatud 08.07.2015 kasutusloa väljaandmisega. Kostja on jätnud hagejale tasumata viimase osamakse 9720 eurot. Hageja leiab, et lepingujärgsed tööd teostati 14.08.2014 ning lepingujärgne tasu on muutunud sissenõutavaks. Kostja on hoidunud kõrvale tööde vastuvõtmisest. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on tööde teostamise tähtaega rikkunud ning hageja tasunõue on lõppenud kostjapoolse leppetrahvi tasaarvestusega. Lepingu p-de 8.3 ja 8.2.3 koostoimes oli hagejal õiguslik alus nõuda viimase osamakse tasumist summas 9720 eurot pärast hageja poolt lõplikult tehtud töö üleandmist ja ehitusprojekti ekspertiisist tulnud kõigi vigade ja märkuste parandamist kostja poolt vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Viimase osamakse tasumise arve on hageja esitanud kostjale 02.07.2015, mil ei olnud tööd lõpetatud, kõiki ehitusprojekti ekspertiisiaktis nimetatud vigu ja märkusi ei olnud parandatud ning sellest tulenevalt puudus kostja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja on puuduste esinemisest hagejat teavitanud ja puudusi selgitanud. Kostja saatis hagejale 19.08.2014 kirja puudustest projekti eriosa (küte, elekter, ventilatsioon, veevarustus, kanalisatsioon ja ATS) kohta. Töös esinevatele puudustele on tähelepanu juhtinud ka Narva Linnavalitsus. Pärast hageja poolt 03.10.2014 töö esitamist teavitas kostja hagejat puudustest 13.10.2014. Hageja esitas töö uuesti 03.12.2014 ja kostja teavitas järgmisel päeval, et töö on puudustega. 07.01.2015 saatis kostja täiendavalt hagejale puuduste nimekirja. Hageja teavitas kostjat 23.04.2015, et kõik puudused on projekti sisse viidud, kuid ka siis esinesid puudused, sest projekteerimata oli taarapunkt. Kostja sai posti teel hageja poolt edastatud lepingu p 7.5 kohases formaadis oleva dokumentatsiooni kätte 05.06.2015. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja töö osas esitatud pretensioonid võiksid olla põhjendamatud.

Lepingu p 7.1 kohaselt oli tööde lõpliku valmimise tähtaeg 08.08.2014. Töö esitati kostjale 05.06.2015. Sellest tulenevalt oli töövõtja viivituses 300 päeva. Lepingu p-s 5.2.5 on ennenähtud leppetrahv tööde lõpliku valmimisega viivitamise korral 0,5 % lepingu tasust iga viivitatud päeva eest. Kostja on hagejale 03.08.2015 edastanud teate nõuete tasaarvestamise kohta ning hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Maakohtu põhjendused

3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 pde 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 

pooled sõlmisid 24.04.2014 projekteerimistööde töövõtuleping nr T284/6P (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale kuuluval kinnistul asuva kauplusehoone ja seda ümbritseva territooriumi (sh parkla ja parkla sissesõidud) ehitustööde jaoks vajalikud projekteerimistööd ja hankima ehitusloa (tl 7-11);



lepingu p 7.1 järgi on projekti esitamise tähtaeg 08.08.2014;



ehitusluba kaubandushoone püstitamiseks väljastati 28.10.2014 (tl 17-18).

5.Esmalt selgitab kohus, milliseid asjaolusid ja tõendeid kohus menetleb. Kohus menetleb asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1). Kostja vastas hagile tähtaegselt. Seega ei ole tagaseljaotsuse tegemise üks põhilisemaid eeldusi täidetud (TsMS § 407 lg 1). Kohus selgitas kirjalikus eelmenetluses pooltele nõude eeldusi ja tõendamiskohustust. Kohus määras hagejale asjaolude ja tõendite esitamiseks tähtaja 26.03.2018 (vt kohtu selgituskiri tl 104). Hageja esindajale toimetati kohtu selgituskiri koos määratud tähtajaga kätte 13.03.2018 (tl 105). Hageja kohtule määratud tähtaja jooksul ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud. Seejärel määras kohus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja, sh avalduste ja dokumentide ning menetluskulude nimekirja esitamise tähtajad (tl 123). 20.04.2018 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „Kohtuvaidluste teesid, vastuväide menetluskulude peale ja menetluskulude nimekiri“. Nimetatud menetlusdokument sisaldab uusi väiteid ja taotlust tõendite vastuvõtmiseks. TsMS § 330 lg 1 järgi avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 järgi pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus oli määranud kirjalikus menetluses tähtaja, mille jooksul sai hageja esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Hageja selle tähtaja jooksul avaldusi ja taotlusi kohtule ei esitanud. Kohus ei menetle 20.04.2018 esitatud tõendeid ega menetlusdokumendis sisalduvaid uusi asjaolusid tulenevalt TsMS § 331 lg-st 1. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
6.VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja leiab, et on teostanud temalt tellitud töö nõuetekohaselt. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu p-st 8.2.3 tuleneva tasunõude summas 8150 eurot, millele lisandub käibemaks (02.07.2015 arve nr 40 maksetähtajaga 01.08.2015, tl 47).

7.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja täitis töövõtulepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt ning kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Seejärel tuleb kohtul tuvastada, kas hageja nõue on VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.
8.Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Pooled on lepingu p-s 7.5 kokku leppinud, et töö antakse tellijale üle 3 eksemplaris paberil ja digitaalselt DWG-formaadis CD-l. Lepingu p 8.3 järgi töö eest tasumine toimub esitatud arve alusel 30 päeva jooksul pärast töö vastuvõtmist ja arve kättesaamist tellija poolt. Tellija poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt on arve esitamise aluseks. Puudub vaidlus, et hageja arve nr 40 oli koostatud kuupäevaga 02.07.2015 ja maksetähtajaga 01.08.2015 (tl 47). Pooled ei ole töö üleandmist-vastuvõtmist aktiga fikseerinud. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on töö üleandmise ja kostja töö vastuvõtmise kohustuse täitnud. VÕS § 636 lg 1 esimese lause järgi kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 järgi tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
9.Puudub vaidlus, et kostja ei ole tööde vastuvõtmise aktile alla kirjutanud. Seega pole poolte kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks täidetud. Hageja pidi VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et ta on tööd üleandmiseks kostjale esitanud ehk praegusel juhul tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale esitanud. Eeltoodud asjaolu on tõendamata. Seega tulnuks hagejal tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust.
10.Kostja on vastu vaielnud, et töö on nõuetekohaselt teostatud lepingus sätestatud tähtaja jooksul. Seega tulnuks hagejal tõendada, et ta on lepingutingimustele vastava töö tähtaja jooksul kostjale üle andnud, töö vastuvõtmisest keeldumise korral andnud kostjale mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks, misjärel saab tööd lugeda vastuvõetuks. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1).
11.Hageja leiab, et kuna 14.08.2014 kohalikule omavalitsusele esitatud ehitusloa taotluse alusel väljastati 28.10.2014 ehitusluba, siis on ta töö nõuetekohaselt teostanud (tl 17). Siinjuures viitab hageja ehitusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 2 p-le 2. Esmalt märgib kohus, et töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleeris leping ning samuti ei ole kohus tuvastanud VÕS § 638 teise lause eelduse olemasolu. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja on rikkunud töö vastuvõtmise kohustust.

Kohtu hinnangul ei viita üksnes kaubandushoonele ehitusloa väljastamine, et hageja teostas töö nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et töö eesmärgiks ei olnud üksnes kaubandushoonele ehitusloa väljastamine. Lisaks kaubandushoonele tuli ehitusluba saada ka taarapunktile (vt poolte kirjavahetus, tl 97, tõlge 120). Ehitusloa taotlemisel oli aluseks ehitusprojekt eelprojekti mahus. Lepingu lisa 1 järgi kuulus töövõtu koosseisu kauplusehoone täiemahuline projekteerimine, mille alla kuulus muuhulgas ehitusprojekti ja selle eriosa projektide koostamine tööprojekti mahus.

12.Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja töö ei olnud tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostatud. Asjas on tõendatud, et hageja laadis töö terviklikult üles oma serverisse 03.10.2014 (tl 108). Hageja ei teavitanud kostjat vastavalt lepingu p-le 4.1.10, et ei saa järgida töö valmimise tähtaega. Pooled leppisid kokku, et kui hageja töö lõpptähtaega mõjutavast probleemist kostjat nõuetekohaselt ei teavita, siis kaotab ta õiguse sellele hiljem tugineda. Tähtaja ületamise tingis hageja enda tegevus, sest töö ei vastanud nõuetele. Enne seda oli kostja 19.08.2014 saatnud hagejale nimekirja projekti eriosa puudustest (tl 53-55, tõlge 109-111). Töö mittevastavust kinnitas ka Narva Linnavalitsus 28.08.2014 kirjaga (tl 56).
13.Kohtu hinnangul on tõendatud, et 03.10.2014 serverisse laetud töö ei vastanud nõuetele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas nõudeid projekti muutmiseks, mis ei olnud kooskõlas lepingu p-s 2.2 loetletud dokumentide lähteandmetega. Kostja teavitas hagejat 13.10.2014 uuesti puuduste esinemisest. Puudus arhitektuuriosa selgituskiri (tl 57, tõlge 113). Projekti esmane ekspertiis, mille kostja saatis hagejale 07.11.2014, tuvastas hulgaliselt puuduseid, mille tõttu ei olnud võimalik ekspertiisiga lõplikku hinnangut projekti sobivuse kohta anda (tl 59-74, tõlge 114). Kostja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14.11.2014. Hageja laadis projekti uuesti serverisse 03.12.2014, millele kostja järgmisel päeval vastas, et projektis on endiselt puudused (tl 115-117). Kostja saatis hagejale 05.01.2015 projekti teise ekspertiisi koos märkustega (tl 7793, tõlge 118). Kostja viitas, et lisaks täiendavatele puudustele ei ole esimeses ekspertiisis välja toodud puuduseid täies ulatuses kõrvaldatud ning nõudis jätkuvalt puuduste kõrvaldamist. Kostja saatis hagejale 07.01.2015 kirja puuduste nimekirjaga, viidates kõrvaldamata puudustele. Kanalisatsiooniprojekti täies mahus projekti saatis hageja kostjale alles 10.03.2015 (tl 95-96, tõlge 119-120). Hageja teavitas kostjat 23.04.2015, et kõik parandused on projekti sisse viidud ning projekt on välja prinditud kujul valmis kostjale üleandmiseks. Kostja vastas 14.05.2015 ja palus projekti saata Tallinnasse ning küsis täiendavalt taarapunktile välja antud ehitusloa kohta. Hageja vastas 18.05.2015, et taarapunkti ehitamiseks ehitusluba eraldi ei ole ning täiendavalt on vaja korrigeerida projekti ning esitada ehitusloa taotlus (tl 121-122). Esitatud tõenditest nähtuvalt ei esitanud hageja kostja poolt esitatud puudustele vastuväiteid ning tegeles nende kõrvaldamisega kuni ajani, mil kostja luges tööd vastuvõetuks, s.o 05.06.2015 (tl 102). Pooled olid kokku leppinud lepingu p-s 7.5 töö üleandmise viisis. Hageja on ise 18.05.2015 kirjas tunnistanud, et töö ei ole lõplikult valmis (tl 122 pöördel). Taarapunktile väljastati ehitusluba alles 17.06.2015. Esitatud kirjavahetus tõendab, et kostjal oli õiguslik alus keelduda töö vastuvõtmisest, kuni hageja kõrvaldas töös puudusi. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist ebaoluliste puudustega ning kostja täitis VÕS §-s 644 täidetud kohustuse, teavitades hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest ja kirjeldades mittevastavusi piisavalt täpselt. Kostjal oli õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 646 alusel.
14.Kuna kostja võttis töö vastu 05.06.2015, siis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel enam tähtsust kostja väide, et ehitamise käigus ilmnes projektis täiendavalt vigu (tl 100-101). Kostja ei ole lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet menetluses esitanud ning käesoleval juhul piirdub kohus asjaolu tuvastamisega, kas hageja on rikkunud lepingus kokku lepitud töö teostamise tähtaega.
15.Puudub vaidlus, et pärast hageja väljastatud arve saamist esitas kostja hagejale 03.08.2015 tasaarvestuse avalduse (tl 19-21, 47). Pooled on kohtuväliselt nõude tasaarvestuse osas esitanud seisukohti (tl 48-51). Kostja on menetluses esitanud tasaarvestuse vastuväite ning leidnud, et tasaarvestuse tõttu puudub hagejal kostja vastu nõue. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Seega on tasaarvestuse formaalsed eeldused täidetud (VÕS § 198).
16.Kostja nõudeks on leppetrahv, mis tuleneb lepingu p-st 5.2.5. Nimetatud punkti kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi summas 0,5% lepingu tasust iga viivitatud päeva eest tööde teostamise graafikus määratud tähtaegade rikkumise korral. Tellijal on õigus ühepoolselt arvestada leppetrahv maha tasust ilma täiendavaid tahteavaldusi esitamata ja maksta töövõtjale selle võrra alandatud tasu. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja võib nõuda leppetrahvi lisaks kohustuse täitmisele (VÕS § 159 lg 1). Kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud leppetrahvi nõudmist välistavaid asjaolusid. Lepingu p 7.1 ja lisa 5 järgi oli tööprojekti valmistamise tähtaeg 08.08.2014 (tl 16 pöördel). Hageja sai vastavalt lepingu p-le 7.5 töö kätte 05.06.2015. Seega oli hageja viivituses 301 päeva. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 161,70 eurot. Kostja on arvestanud hagejale leppetrahvi 300 päeva eest summas 48 510 eurot. Kostja on teinud hageja tasunõudega tasaarvestuse, mistõttu hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Menetluskulud
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
18.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulude suurust (tl 142). Kostja menetluskuludeks on tõlgikulud 62,57 eurot ja lepingulise esindaja kulud 522,50 eurot. Tegemist on menetluskuludega TsMS § 143 p 1 ja § 144 p 1 alusel. Menetluskulud on käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane.
19.Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Hageja leiab, et kostjal ei ole käesolevas menetluses lepingulist esindajat, mistõttu kostjal puudub õigus taotleda esindaja kulude hüvitamist (tl 130).
20.Kohus leiab, et tõlgikulud 62,57 eurot on põhjendatud menetluskulu.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Kohtu hinnangul vastab kostja lepinguline esindaja TsMS § 175 lg 1 sätestatud tingimustele. Kostja on esitanud esindaja diplomi ja volikirja (tl 40-42). Kohus peab tunnitasu 95 eurot käibemaksuta põhjendatuks. Kohtu hinnangul on kostja esindaja teostatud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise

esindaja kulud 522,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).

23.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja