Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.Y vastu 20 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja (apellant): A.Y (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 11.04.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 146 eurot.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-23-146436 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 15.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.Y vastu 20 euro nõudes. Kuna kostja vaidles makseettepanekule kogu ulatuses vastu, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule.
2.Kostja parkis 02.11.2020 sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas, Kristiine keskuse juures parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste rikkumine seisnes selles, et parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude (leppetrahvinumber 1480 2112 0172 4506, maksetähtaeg 16.11.2020, 10 eurot), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamiseks 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 20 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Parkimisnõuded olid täidetud korrektselt. Kristiine keskuse parklas sai sõiduki parkimine fikseeritud elektroonilisel tablool, mis asus keskuse sees sissepääsu kõrval. Kui sellisel viisil parkimine ei saanud fikseeritud, siis oli tegemist tehnilise rikkega ja selle eest ei saa kostja vastutada. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot, millest 10 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudmiskulud. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 505 eurot.
5.Poolte vahel puudub vaidlus parkimislepingu sõlmimise üle ja selle üle, millised parkimistingimused kehtisid parkimisaladel vaidlusalusel ajal ning leppetrahvinõuete suuruse üle.
6.Hageja on oma nõuet piisavalt tõendanud. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et 02.11.2020 on Kristiine keskuse parklasse pargitud kostjale kuuluv auto registreerimismärgiga XXXXXX, mille esiklaasil puudub parkimiskell või muul viisil tähistus parkimisaja alguse kohta. Hageja esitatud fotodelt nähtub ka see, et Kristiine keskuse parkimisalale sisenemisel on nähtaval kohal teavitustahvlid, mis teavitavad, et tegemist on parklaga, kus parkimine on lubatud üksnes parkimiskellaga 4 tundi või territooriumi valdaja loal ning et parkimistingimused asuvad parklas. Selleks, et 4 tundi Kristiine keskuses tasuta parkida, tuli vastavalt parkimistingimustele märkida parkimise algusaeg parkimiskellal või aktiveerida parkimisluba parkimiskioskis. Hageja on esitanud sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX parkimise registreeringud Kristiine keskuse parkimiskioskis ja sellest ei nähtu, et 2
2-23-146436 02.11.2020 oleks kostja sõiduki parkimine seal registreeritud. Samuti on hageja selgitanud, et 02.11.2020 ei esinenud parkimiskioski töös häireid.
7.Hageja on leppetrahvi nõude kostjale edastanud. Fotodelt on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Kuna kostja rikkus sõiduki parkimisel parkimistingimusi, on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Samuti on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist.
8.Hageja palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 385 eurot 3 tunni ja 30 minuti eest, hinnaga 110 eurot tund. Maakohus leidis, et hageja õigusabi kulu on põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik, vajalik ning põhjendatud. Hageja põhjendatud kulude hulka kuulub ka riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise suuremas kui 146 euro ulatuses.
10.Hageja ei pidanud kasutama õigusabi, kuna nõue oli väga väike. Vastustaja seisukoht
11.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
13.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lahendas haginõude ja määras menetluskulude jaotuse. Samuti ei ole kostja vaidlustanud menetluskulude kindlaksmääramist 146 euro ulatuses. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Menetluskulude hindamisel tuleb arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tehtud tööga.
15.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid hageja esindaja poolt tehtud konkreetsete menetlustoimingutele kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Maakohtu järeldus hageja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hagejale osutatud õigusabile 3
2-23-146436 kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seega ei ole ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda.
16.Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et hageja kasutas maakohtu menetluses õigusabi. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et õigusabi kasutamine oli põhjendamatu. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda menetluses esindaja kaudu. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul kasutas hageja põhjendatult õigusabi menetlustoimingute tegemiseks, milleks oli hagiavalduse koostamine (2 tundi) ning kostja vastusele seisukoha koostamine ja lisade komplekteerimine (kokku 1,5 tundi). Arvestades tehtud toimingute sisu (faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud hagiavalduse koostamine, tõendite esitamine ning kostja vastuväidetele vastamine) ja vaidluse asjaolusid (parkimisnõuete rikkumine) ei saanud antud juhul eeldada, et need oleks teinud hageja seaduslik esindaja. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt RKTKm 15.10.2009, 3-2-1-87-09, p 15). Kostjal tuli arvestada sellega, et hagi esitamise ja selle menetlemisega kaasnevad ka menetluskulud, sealhulgas vastaspoolel lepingulise esindaja kulud. Seejuures ei sõltu lepingulise esindaja kasutamine ega lepingulise esindaja kulude hüvitamine nõude suurusest ega tsiviilasja hinnast. Riigikohus on selgitanud, et esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).
17.Eeltoodust tulenevalt on maakohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud diskretsioonipiire.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamise.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.