Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A. R. vastu 20 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: E. A., e-post: XXX; Kostja: A. R. XXX, e-post: XXX). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
20 eurot
(isikukood
XXX,
elukoht
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus kostja A. R. vastu.
2.Mõista kostjalt A. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 20 eurot, millest 10 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudmiskulud.
Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
4.2.Mõista kostjalt A. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulu 505,00 eurot.
4.3.Mõista kostjalt A. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 15.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. R. (kostja) vastu 20 euro nõudes. Kuna kostja vaidles makseettepanekule kogu ulatuses vastu, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule. Hageja esitas hagiavalduse 22.12.2023 ja kohus võttis selle 12.01.2024 menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduk registreerimisnumbriga XXX 02.11.2020 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas, Kristiine keskuse juures parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste rikkumine seisnes selles, et parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Hageja esitas kostjale lepptrahvinõude (leppetrahvinumber 1480 2112 0172 4506, maksetähtaeg 16.11.2020, 10 eurot), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
3.Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nii füüsiline nõudekiri tähitult kui ka tavakirjana Omniva vahendusel ning e-kirjad e-posti vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 20 eurot, millest 10 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Parkimisnõuded olid täidetud korrektselt, Kristiine keskuse parklas sai sõiduki parkimine fikseeritud elektroonilisel tablool, mis asus keskuse sees sissepääsu kõrval. Kui sellisel viisil parkimine ei saanud fikseeritud, siis oli tegemist tehnilise rikkega ja selle eest ei saa kostja vastutada. Kohtu põhjendused
5.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja oli vaidlusalusel ajal, 02.11.2020, sõiduki numbrimärgiga XXX (sõiduk) omanik või vastutav kasutaja ja et see sõiduk oli 02.11.2020
pargitud Tallinnas, Kristiine keskuse parkimisalal. Samuti puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli parkimisalaga, millele sisenemisel olid nähtaval parkimisala kasutamiseks kehtivad hageja tüüptingimused, sh kohustus tähistada parkimise algus, ning kostja sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega.
7.Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja registreeris sõiduki parkimiskioskis tasuta parkimiseks, mis oli hageja tüüptingimuste kohaselt teine võimalus tasuta parkimisaja kasutamiseks. Kostja väitel ta registreeris sõiduki kioskis, hageja väitel mitte. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud.
10.Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet piisavalt tõendanud. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et 02.11.2020 on Kristiine keskuse parklasse pargitud kostjale kuuluv auto numbrimärgiga XXX (dtl 28–33), mille esiklaasil puudub parkimiskell või muul viisil tähistus parkimisaja alguse kohta. Hageja esitatud fotodelt nähtub ka see, et Kristiine keskuse parkimisalale sisenemisel on nähtaval kohal teavitustahvlid, mis teavitavad, et tegemist on parklaga, kus parkimine on lubatud üksnes parkimiskellaga 4 tundi või territooriumi valdaja loal ning et parkimistingimused asuvad parklas (dtl 34–44 ja 73–76). Selleks, et 4 tundi Kristiine keskuses tasuta parkida, tuli vastavalt parkimistingimustele märkida parkimise algusaeg parkimiskellal või aktiveerida parkimisluba parkimiskioskis (dtl 43).
11.Kostja väitel aktiveeris ta sõiduki parkimisloa parkimiskioskis, mis asub keskuse sees sissepääsu kõrval, kuid tal ei ole seda võimalik tõendada, sest kiosk ühtegi dokumenti selle kohta ei anna. Hageja on esitanud sõiduki XXX parkimise registreeringud Kristiine keskuse parkimiskioskis (dtl 102) ja sellest dokumendist ei nähtu, et 02.11.2020 oleks selle sõiduki parkimine seal registreeritud. Samuti on hageja selgitanud, et 02.11.2020 ei esinenud parkimiskioski töös häireid (dtl 86).
Kostja ei ole esitanud tõendeid oma vastuväite tõendamiseks, samuti ei ole kostja taotlenud selliste tõendite kogumist kohtult, mille esitamine tal endal võimalik ei ole. Seega on kostja väide, et sõiduki parkimine sai registreeritud parkimiskioskis, mis asub keskuse sees sissepääsu kõrval, tõendamata.
12.Poolte vahel puudub vaidlus parkimislepingu sõlmimise üle ja selle üle, millised parkimistingimused kehtisid parkimisaladel vaidlusalusel ajal ning leppetrahvinõuete suuruse üle. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega).
13.Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline.
14.Kohus loeb tõendatuks, et hageja on leppetrahvi nõude (dtl 26) kui tahteavalduse kostjale edastanud. Fotodelt (dtl 31 ja 32) on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Riigikohtu praktika kohaselt on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
15.Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus sõiduki parkimisel parkimistingimusi, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvi suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõude tasunud.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti e-posti vahendusel nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
17.Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lgd 1-2, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 113 2 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahv) summas 10 eurot ja võla sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 20 eurot.
18.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.
19.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 20 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 385 eurot 3 tunni ja 30 minuti eest, hinnaga 110 eurot tund. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi kulu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
25.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
26.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 505 eurot ja 00 senti ning TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.