2-18-18785/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

13.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik O L esitas 12.12.2018.a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et võlgnik on töötu kolme lapsega koduperenaine, põeb xxx. Võlad tekkisid, kui langes kelmuse ohvriks, temalt peteti välja 4817 eurot korteri ettemaksuks. Tekitatud kahju mõistis kohus A M ́lt välja. Algatatud täitemenetluses raha tagasisaamise lootus sisuliselt puudub. Võlgasid on kogusummas 9950 eurot. Puudub igasugune vara ja lootus võlgasid tasuda. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Ka võlgniku abikaasa nimele ei ole registreeritud vara, seega ei saa abikaasade ühisvarasse kuuluva vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku pangakontol on rahalisi vahendeid summas 16 eurot. Tema pangakontole laekuvad igakuised peretoetused (umbes 558 eurot), kuid TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa peretoetusele ja muudele sotsiaaltoetustele sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga, kuid kodaniku eluajal tema pensionifondi osakuid pankrotivarasse arvata ei saaks. Seega pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Pankrotiavalduses teatab võlgnik muu hulgas ka oma kohustusest xxx AS ees summas 1200 eurot, kuid panga vastuses on nõudeks vaid 17,64 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku järgmised kohustused: xxx OÜ nõue summas 4 500 eurot; xxx OÜ nõue summas 1 800 eurot; xxx OÜ nõue summas 300 eurot; xxx nõue summas 450 eurot; xxx AS nõue summas 1 700 eurot; xxx AS nõue summas 17,64 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 8 767,64 eurot. Maksuvõlg puudub ja peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi tuvastatud. Kuni pankroti

väljakuulutamiseni lisanduvad ülaltoodud võlgadele ka viivised ja intressid. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, teadaolevate võlgade suurus on üle 8767 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, eeldatakse et ta on maksejõuetu (PankrotiS § 31 lg 4). Pankrotiavalduses sisaldus ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga, et suures osas viis maksejõuetuseni kelmuse ohvriks sattumine, kuid ka halb tervis ning töö ja püsisissetuleku puudumine. Esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks võlgniku poolt sooritatud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku O L pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muu põhjus“. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid summas 8 767,64 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot