Bondora Servicer OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3 586,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondora Servicer OÜ (registrikood 12831019), lepinguline esindaja Priit Pööbo (e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja Bondora Servicer OÜ kanda. Määrata kindlaks, et kostjal XXXl menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur Bondora AS vahendusel 21.08.2014 laenulepingu nr 193443, mille alusel väljastati kostjale laen 3 300 eurot – lepingutasu 136 eurot summas 3164 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt on koguintressi määraks 17 % aastas, perioodiks lepiti kokku 3 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja on kohustuse katteks teinud põhisumma osamakseid summas 721,88 eurot. Kostja allkirjastas laenulepingu elektrooniliselt interneti vahendusel portaalis www.bondora.ee. Elektroonilise allkirja lisamise hetkel laenutaotlusele, sai taotlusest poolte jaoks siduv laenuleping. Lepingute allkirjastamine bondora.ee keskkonnas toimub läbi SMS-i teel saadetava PIN-koodi. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Bondora AS loovutas 26.11.2017
laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning sellekohane teavitus saadeti ka kostjale. Hageja on laenulepingu kostjaga üles öelnud peale kolme maksega viivitamist 28.02.2017 ja teavitanud sellest kostjat 13.02.2017 kirjaga.
2.Bondora Servicer OÜ palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2 578,12 eurot (3 300-721,88); intress 112,10 eurot perioodi eest 12.12.2016-13.02.2017; sissenõutavaks muutunud viivis 17 % aastas ehk 0,047 % päevas perioodi 01.03.201706.02.2018 eest 414,41 eurot; viivis alates 07.02.2018 põhisummalt lepingulise määraga 0,047 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning sissenõudmiskuludest 40 eurot. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Vastuseks kohtu 9.11.2018 selgitamiskohustusele selgitas hageja 26.11.2018 menetlusdokumendis, et tegemist on krediidilepinguga. Kostja vastuses toodud väide, et kostja on hagejale põhinõude tasunud ei vasta tõele. Poolte vahel on sõlmitud kaks laenulepingut ja kostja on teinud makseid teise lepingu katteks. Teise lepingu osas on pooled sõlminud kompromisslepingu tsiviilasjas nr 2-17-127413. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja ei vaidle vastu võlasuhte olemasolule ning tunnistab viiviste ja intresside nõuet, kuid leiab, et tulenevalt Bondora AS-ile (endise nimega Isepankur AS) tehtud maksetest, tuleb põhivõlgnevus lugeda täidetuks ning kokkulepped intressi ja viivisemääras on tühised, mistõttu tuleb intressi ja viivise nõuet vähendada. Kostja on teinud 21.09.2014 kuni 5.03.2018 laenu katteks tagasimakseid kogusummas 4 702,56 eurot.
5.Kostja on võtnud hagejalt kokku laenu 4 964 eurot, millest ühe osas on sõlmitud kompromiss ja mida kostja tasub igakuiselt. Kostja on tasunud hagejale mõlema laenu katteks kokku 4 702,56 eurot, millele lisanduvad nüüd juba teise laenu kompromisslepingu järgsed maksed 1 274,57 eurot. Võlgnevuse põhiosa tuleb lugeda siiski makstuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
7.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne
8.Hageja on esitanud nõude kostja vastu laenulepingust tuleneva kohustuste täitmiseks. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning samuti ka TsMS § 367. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
9.Kohus tuvastab, et kostja on 21.08.2014 esitanud portaalihaldur Bondora AS vahendusel 3 300 euro väljastamiseks laenutaotluse (tl 32-44), mis on rahuldatud. Kostja kontole kanti 3
164 eurot (kuivõrd kostja tasus laenusummast laenuandja teenustasud 136 eurot (tl 45-49). Sellega on lepingupooled kohtu hinnangul sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses. Krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 1). Laenuandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Laenusaaja ehk kostja on tarbija, hageja on laenu andnud oma majandustegevuses ning poolte vahel sõlmitud leping vastab krediidilepingu tunnustele. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
10.Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408). Riigikohus on seisukohal, et kohus võib omal algatusel tuvastada tehingu tühisuse (RKTKo 3-2-1-137-09, p 12). Seetõttu kohustas kohus hagejat 9.11.2018 määrusega selgitama, missugusest ning kelle vahel sõlmitud võlasuhtest tulenevalt on hageja oma nõude esitanud, mh missuguse lepingutüübiga on tegemist. Ühtlasi kohustas kohus hagejat esitama dokumendid, kust nähtuks mõlema lepingupoole nimed, et kohtul oleks võimalik anda hinnang lepingu kehtivusele vastavalt TsÜS §-ile 79. Lisaks tuli hagejal esitada tõendid, et kostjat teavitati krediidi kulukuse määrast või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummast. Hageja selgitas kohtule üksnes, et tegemist on krediidilepinguga.
11.Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõiki VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (laenutaotlusest nähtuvalt ei selgu laenuandja), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta. VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
12.Arvestades, et hageja on esitanud nõude kostja vastu ning kostja on esitanud vastuväited intressi nõude ja teenustasude osas, kohustas kohus 9.11.2018 määrusega hagejat esitama selgitused nõude summade kujunemise kohta. Kohus soovis näha mis summadelt ja mis perioodil arvestati intressi hagiavalduses esitatud intressinõude (112,10 eurot) puhul. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Hageja selgitas kohtule, et poolte vahel on sõlmitud kaks laenulepingut, mille katteks kostja makseid teinud on. Hageja esitas kohtule üksnes arvutuskäigu kuidas hageja kostja makseid nõuete katteks on jaotanud.
13.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti teine laenuleping 29.09.2016 ning esimese kuumakse tasumise tähtaeg oli 10.11.2016 (tl 73-83). Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt tasus kostja hagejale perioodil 6.10.2014 – 12.11.2016 kokku 4 702,56 eurot (tl 64-65). Seega ei saanud hageja nimetatud summast arvestada kostja poolt tehtud makseid 29.09.2016 sõlmitud lepingu katteks. Isegi kui arvestada 12.11.2016 tasutud 240 krooni tasutuks teise laenulepingu katteks, on kostja tasunud kõnelause laenulepingu katteks 4 462,56 eurot. Seega tuleb kostja poolt tasutud 4 462,56 eurot lugeda tasutuks kostja
poolt 21.08.2014 portaalihaldur Bondora AS vahendusel esitatud 3 300 euro laenutaotluse alusel antud laenu katteks. Kostja ei selgitanud vaatamata kohtu nõudele nõude summade kujunemist. Laenukalkulaatori (vt https://www.kalkulaator.ee/et/laenukalkulaator) järgi tuleb 3 aastaks intressimääraga 17% aastas võetud laenu summas 3 300 eurot laenuandjale tagasimakstavaks summaks kokku 4 235,40 eurot (õigeaegselt tasutud põhivõlgnevus + intress). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodi 1.3.2017 kuni 6.2.2018 eest põhivõlalt 2 578,12 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja oli tasunud perioodil 6.10.2014 – 12.11.2016 kõnealuse laenu katteks kokku 4 462,56 eurot. Seega ei olnud kostjal 1.3.2017 seisuga käesolevas vaidluses käsitletud laenulepingust tulenevat võlgnevust millelt viivist arvestada. Seega on kostja täitnud kõnealuse laenulepingu katteks kohustusi suuremas ulatuses kui üksnes põhivõlgnevus ja intress. Samuti on kostja selgitanud, et teise laenulepingu osas on pooled sõlminud kompromissi 1 274,57 euro tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
15.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.