Flinty OÜ hagi XX ja YY vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Flinty OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind apellatsioonimenetluses
139 233,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: Flinty OÜ (registrikood 11202155), seaduslik esindaja UU, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Kohtuistungi toimumise aeg
14.01.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.02.2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Flinty OÜ kanda.
4.Välja mõista Flinty OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 570 eurot XX kasuks.
5.Flinty OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista Flinty OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 570 eurot YY kasuks.
7.Flinty OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda YY-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Flinty OÜ (hageja) esitas 09.05.2017 Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu kahjuhüvitise 99 929,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31 309,78 eurot ning edasiulatuva viivise (8,0% aastas) väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja JAPKOR EESTI OÜ (võlgnik) 01.01.2010 laenulepingu, mille kohaselt sai võlgnik sihtotstarbelist laenu 1 780 019,90 krooni, s.o 113 763,87 eurot. Laenu eest tasuti kostja kaubaarveid summas 113 763,87 eurot. Võlgnik tagastas hagejale laenu 13 834,38 eurot. Hageja saatis JAPKOR EESTI OÜ-le 02.02.2017 laenulepingu ülesütlemise teate.
3.Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2990 on võlgnikult välja mõistetud hageja kasuks laenujääk 99 929,49 eurot, seisuga 06.02.2017 arvestatud intress 31 309,78 eurot ning viivis alates 07.02.2017 intressimääraga 8% aastas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus, milles selgitati välja, et võlgniku arestitud vallasvara väärtus on 23 279,63 eurot.
4.Kostjad, kes olid võlgniku juhatuse liikmed, ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on oma kohustuste rikkumisega tekitanud hagejale kahju. Võlgniku vara kasutati ebaotstarbekalt ning eelistati üht võlausaldajat teisele. 2016.a oli JAPKOR EESTI OÜ kahjum 104 113,83 eurot, mistõttu oleksid kostjad pidanud hiljemalt 2016.a esitama pankrotiavalduse. Kostjad käitusid teadlikult ja sihipäraselt, et jätta laen hagejale tagastamata.
5.Kostjad ei ole nõuetekohaselt korraldanud äriühingu raamatupidamist. Kostjad esitasid äriühingu bilansi 31.03.2017 seisuga, milles on laovarude jääk märgitud 60 262,38 eurot, kuid tegelikult oli laovarude jääk 16 679,63 eurot. JAPKOR EESTI OÜ ostis 2014.a Škoda Fabia, kuid tehingut 2014.a majandusaasta aruandes ei kajastatud. Peale sõiduki ostmist jäi sõiduki kasutajaks TT, kes ei olnud ettevõttega enam seotud. Seega said tehingust kasu kostja I ja tema lähikondsed.
6.JAPKOR EESTI OÜ kasutuses oli 8 mobiiltelefoni numbrit. Kõike neid ei kasutatud ettevõtte tegevuses, vaid osa neist oli kostja I lähikondsete kasutuses. Samas tasus arved äriühing.
7.Hagejale tekitatud kahju on laenusumma ja intressid, kokku 131 239,27 eurot. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab võlgnik. Laenu andmise ja võtmise ning selle kasutamise otsustas hageja juhatuse liige UU, kes oli ajavahemikul 12.04.2010 – 01.02.2017 ka võlgniku juhatuse liige. Kostjad ei ole juhatuse liikmetena oma kohustusi rikkunud ega käitunud eesmärgiga jätta hagejale laen tagastamata. Kostjad ei ole alates 26.02.2017 ja 27.02.2017 võlgniku juhatuse liikmed.
9.ÄS § 187 lg 1 eesmärk on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Hageja ei ole tõendanud kostjate õigusvastast tegu, ega seda, et väidetava õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos, ning et kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist. Tõendamata on ka viited võlgniku vara väidetava ebaotstarbeka kasutamise ja teiste võlausaldajate väidetava eelistamise kohta.
10.Alternatiivselt palusid kostjad kahju vähendada. Hagejal oli võimalik oma väidetav kahju täielikult ära hoida. Asjaolu, et Škoda Fabia registreerimistunnistusel on kasutajaks märgitud TT, ei tähenda ega tõenda, et ta nimetatud sõidukit kasutas. Sõiduk oli arvel võlgniku põhivarana, mis nähtub ka majandusaasta aruandest. Tõendamata on ka hageja väited mobiiltelefoni numbrite võlgniku äritegevuses mittekasutamise kohta. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 26.02.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 792 eurot ja kostja II kasuks 792 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Ühtlasi märkis maakohus, et hagi tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid kuuluvad tühistamisele kohtuotsuse jõustumisest.
12.Maakohtu põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja võlgnik 01.01.2010 laenulepingu, mille kohaselt sai võlgnik laenu 1 780 019,90 krooni, s.o 113 763,87 eurot. Laenulepingu p 2.2 järgi tasuti laenuna vormistatud summast võlgniku kaubaarveid. Hageja ütles laenulepingu üles 02.02.2017 teatega ning võlgnikul tuli laen tagastada hiljemalt 06.02.2017. Võlgnik laenu ei tagastanud. Harju Maakohus mõistis 04.04.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2990 võlgnikult hageja kasuks välja laenujäägi 99 929,49 eurot, intressi 31 309,78 eurot ja viivise alates 07.02.2017 intressimääraga 8% aastas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud, mistõttu algatas hageja võlgniku suhtes täitemenetluse.
13.Pooltel oli vaidlus selle üle, millisel ajavahemikul olid kostjad võlgniku juhatuse liikmed. Äriregistri andmetel seisuga 27.06.2017 oli kostja I võlgniku juhatuse liige ajavahemikul 26.03.2010 – 15.05.2017 ja alates 12.06.2017 ning kostja II ajavahemikul 23.11.2009 – 15.05.2017 ja alates 12.06.2017. Alates 01.02.2017 on lisaks kostjatele võlgniku juhatuse liikmeks MM. Kostja I tegi võlgnikule juhatuse liikme käsunduslepingu ülesütlemisavalduse 26.02.2017 ja kostja II 27.02.2017. Kostjad nõudsid äriühingult ebaõige kande parandamist.
14.ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva osaühingu juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine toob kaasa juhatuse liikmete otsese isikliku deliktiõigusliku vastutuse osaühingu võlausaldaja ees. Sellisel juhul käitub juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Hageja leidis, et võlgnik oli 2016. a püsivalt maksejõuetu ning seega pidid kostjad esitama pankrotiavalduse. Vaidlus puudus, et nimetatud ajal olid kostjad võlgniku juhatuse liikmed. Hageja tõendas võlgniku püsivat maksejõuetust 2016. a võlgniku bilansiga, mis on koostatud seisuga 01.01.2017 ja võlgniku kahjum oli 104 113,68 eurot. Asjatundja RK analüüsis võlgniku tegevust ajavahemikul 2011 – 2017. a ning olemasolevaid majandusaasta aruandeid ning leidis, et ebaõigete andmete esitamine võlgniku majandusaasta aruannetes on olnud süstemaatiline ja raamatupidamises on olulisi vigu, mis võimendavad ettevõtte negatiivset majandustegevuse tulemust. Tulenevalt võlgniku 2010 – 2015. a majandusaasta aruannetest ei olnud võlgnik maksejõuetu.
15.Võlgniku 01.01.2017 bilansi alusel saab teha järelduse, et esines võlgniku püsiv maksejõuetus. Seda kinnitab asjaolu, et kahjum suurenes ja omakapital läks suuremasse miinusesse. 19.01.2017 arutasid osanikud võlgniku majanduslikku seisu ning seadsid kahtluse alla võlgniku edasise tegevuse. Võlgniku püsivat maksejõuetust tõendab ka asjaolu, et 10.04.2017 arestiti võlgniku vallasvara täitemenetluses 23 279,63 euro väärtuses, mis ei ole piisav ainuüksi hagejaks oleva võlausaldaja nõude täitmiseks. Seega on tõendatud, et kostjate juhatuse liikmeteks oleku ajal 2016. a lõpus muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks, sest vastasel juhul ei esineks olukorda, et täitemenetluses ei ole võimalik hageja nõuet täita.
16.Hageja ei tõendanud, et kostjate väidetava kohustuse rikkumise tagajärjel halvenes hageja olukord võrreldes sellega, kui juhatuse liige oleks õigeaegselt esitanud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik tagastas hagejale laenu kuni 28.02.2017 kokku 75 022,13 eurot. Viimane makse 2278 eurot on tehtud 28.02.2017. Hageja nõue võlgniku vastu oli olemas juba püsiva maksejõuetuse tekkimise hetkel. Seega saab kahjuna käsitleda varalise olukorra vahet, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt. Kahju ja põhjusliku seose tuvastamisel tuleb hinnata, millised oleksid olnud hageja võimalused oma nõude maksma panekuks, kui kostjad ei oleks eeldatavat ÄS § 180 lg 51 rikkumist toime pannud. Hüvitamisele kuuluv kahju ja põhjuslik seos on olemas juhul, kui kostjatele etteheidetava teota oleks hageja saanud oma nõude maksma panna. Kui hagejal oleks jäänud nõue rahuldamata ka pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral, tuleb jätta hagi rahuldamata.
17.Hageja ei tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostjatele etteheidetava teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hageja pole välja toonud ega tõendanud, kuidas oleks 2016. a lõpus pankrotiavalduse esitamine taganud hagejale tema nõude rahuldamise pankrotiavara arvelt. Hageja ei ole tõendanud, milline oleks olnud tema perspektiiv oma nõude rahuldamiseks pankrotimenetluse käigus. Pankrotiavalduse esitamata jätmine hageja märgitud ajal ei saanud põhjustada hagis nõutavat kahju. Isegi kui võlgniku pankrotiavaldus oleks esitatud 2016. a lõpus, siis ei ole tõendamist leidnud, et võlgnikul oli vara, millest tasuda hagejale laenujääk ja kõrvalnõuded praeguse nõude ulatuses. Kuna puudub objektiivne teokoosseis, ei tule käsitleda teisi nõude eeldusi.
18.Hageja tugines asjaoludele, et kostjad muutsid võlgniku varatuks, kostjad ei kavatsenud võlgniku kohustusi hageja ees täita, võlgniku vara kasutati ebaotstarbekalt ning eelistati teisi võlausaldajaid hagejale. Maakohus märkis, et kostjad vastutavad põhimõtteliselt
üksnes ühingu enda ees ning erandjuhtudel on võimalik vastutus kolmandate isikute ees (ÄS § 187). Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Juhtorgani liikmete vastutus on võimalik VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest.
19.Laenu võttis võlgnik ning laenu eest tasus võlgnik kaubaarveid. Võlgnik asus laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma ning hageja ei ole vaidlustanud, et võlgnik tasus põhivõlast 16 945,24 eurot ja intressi 58 076,89 eurot. Seega ei ole õiged hageja väited, et laenu võtmisel oli kostjate eesmärk laenu mitte tagasi maksta ja tekitada hagejale seeläbi kahju. Kostjad tõendasid, et on täitnud võlgniku rahalisi kohustusi enda rahaliste vahendite arvelt 6625,34 eurot.
20.Hageja leidis, et kostjad on võlgniku vara raisanud (mobiiltelefonide ja sõiduauto kasutamine). Kuna hageja ei ole neid asjaolusid nõude eeldustega sidunud, siis ei saa nendest asjaoludest tuleneda kostjate vastutust hageja ees. Kostjatel oli juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustus ning nad vastutavad nende kohustuste rikkumisel võlgniku ees. Hageja ei tõendanud, et kostjate tegevus oli suunatud hagejale kahju tekitamisele.
21.Tahtlik heade kommete vastane käitumine tähendab seda, et juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks ongi võlausaldajale sellise kahju tekitamine, või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav. Hagejal tulnuks tõendada, et võlgnik tegi kolmandatele isikutele makseid eesmärgiga vältida selle vara arvel hageja nõude täitmist. Tuvastatud ei ole, et kostjad tegutsesid eesmärgiga jätta kohustused hageja ees täitmata.
22.Asjaolu, et kostjad ei ole andnud võlgniku raamatupidamisdokumentidele juurdepääsu teistele juhatuse liikmetele ega osanikele, ei ole hageja nõude eelduseks ning sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Lisaks lükkasid kostjad ümber hageja väite, et kostjad hoiavad võlgniku raamatupidamisdokumente enda käes.
23.Hageja leidis, et kostjad esitasid võlgniku raamatupidamisdokumentides ebaõigeid andmeid ja raamatupidamises esineb olulisi vigu, mis on võimendanud ettevõtte negatiivset majandustegevust. Äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätted. Asjaolu, et kostja laovarude jääk bilansi seisuga 31.03.2017 oli 60 262,38 eurot, laoseis aga 16 679,63 eurot, ei saa olla põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga.
24.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summas 1584 eurot tuleb rahuldada. Hagejalt tuleb menetluskulud kostjate kasuks välja mõista võrdsetes osades. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 28.03.2018 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
26.Kostjad pidid äriühingu rahalisi vahendeid kasutama üksnes äriühingu huvides. Raha kasutamist äriühingu huvides peavad tõendama kostjad. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et äriühingu rahalisi vahendeid kasutati äriühingu huvides, siis tuleb järeldada, et kostjad on rikkunud JAPKOR EESTI OÜ vara hoidmise kohustust ja juhatuse liikme kohustusi.
27.Kuna äriühingul oli juba alates 2012 võlausaldajate ees täitmata kohustusi, võib asuda seisukohale, et kostjad on rikkunud ka juhtimiskohustust, kuna nad ei suutnud luua organisatsioonilisi tingimusi selleks, et äriühing oleks võimeline täitma temal lasuvaid kohustusi võlausaldaja ees. Lisaks ei ole kostjad taganud nende juhtimisel olnud äriühingu raamatupidamisarvestuse pidamist ega selle säilimist.
28.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjatelt välja JAPKOR EESTI OÜ 2016.a majandusaasta aruanne ja 2016.a seisuga koostatud ametlik bilanss. Hageja soovis nende dokumentidega tõendada, et kostjad tekitasid oma tegevusega hagejale kahju.
29.Hageja taotles maakohtus nii hageja seadusliku esindaja kui ka tunnistajate ülekuulamist, kuid maakohus ei lahendanud seda taotlust menetlusseadustikus ettenähtud korras. Maakohus teatas, et on selle taotluse lahendanud resolutsiooniga hageja menetlusdokumendil. Hageja taotlust ei saa lahendada resolutsiooniga menetlusdokumendil, vaid selleks tuleb koostada kohtumäärus või protokolliline otsus. Lisaks ei ole e-tomikus menetlusosalistele kättesaadavaks tehtud dokumenti, millest nähtub kohtuniku resolutsioon taotluse lahendamise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
32.Maakohus tuvastas, et JAPKOR EESTI OÜ muutus püsivalt maksejõuetuks 2016.a lõpus. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selle järelduse tegemisel tõendite hindamise reegleid rikkunud. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.
33.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostjad pidid tõendama, et nemad ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja nõuab kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel. Riigikohus on 01.06.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-138-16 (p-s 11) selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Ringkonnakohtu hinnangul on ka käesoleval juhul kahju tekkimise tõendamise kohustus hagejal.
34.Pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamisega seotud kahju tõendamiseks pidi hageja tõendama, kui palju suuremas ulatuses oleks tema nõue JAPKOR EESTI OÜ pankrotimenetluses saanud rahuldatud, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud neid asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda tõendatuks, et pankrotiavalduse õigeaegse esitamata
jätmisega tekitati temale kahju. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kui suures ulatuses oleks tema nõue pankrotimenetluses rahuldatud juhul, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt. Nõude olemasolu pankrotivõlgniku vastu ei tõenda, et selles ulatuses oleks tema nõue saanud pankrotimenetluses ka rahuldatud. Ainuüksi võlgniku püsiv maksejõuetus viitab sellele, et hagejal ei oleks suure tõenäosusega olnud võimalik oma nõuet kogu ulatuses rahuldada ka juhul, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt. Samuti ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, kui palju vähem saab tema nõue pankrotimenetluses rahuldatud seetõttu, et pankrotiavaldust õigeaegselt ei esitatud. Seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kandnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise tõttu kahju.
35.Hageja on maakohtus tuginenud asjaolule, et kostja I on kasutanud JAPKOR EESTI OÜ vara isiklikuks otstarbeks. Hageja on ringkonnakohtu menetluses toonud täiendavalt välja juhtumid, mil tema hinnangul on kostjad kasutanud äriühingu vara enda otstarbeks. Maakohus on õigesti märkinud, et üldjuhul vastutab juhtorgani liige üksnes äriühingu ees ning ainult erandjuhtudel on võimalik vastutus äriühingu võlausaldaja ees. Riigikohus on 02.11.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07 p-s 13 selgitanud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on põhjustanud kahju tahtlikult heade kommete vastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tahtlik heade kommete vastane käitumine tähendab seda, et juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks ongi võlausaldajale kahju tekitamine. Ka juhul, kui kostjad tegid äriühingu majandustegevusega mitteseotud makseid, ei tulene ainuüksi sellest veel, et kostjad panid toime õigusvastase teo äriühingu võlausaldaja suhtes. Hagejal tulnuks tõendada, et kostjad tegid äriühingu majandustegevusega mitteseotud makseid eesmärgiga jätta hagejale laenulepingust tulenev võlgnevus tasumata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad tegutsesid eesmärgiga jätta kohustused hageja ees täitmata. Asjaolule, et sellist eesmärki kostjatel ei olnud, viitab ka maakohtu tuvastatu, et JAPKOR EESTI OÜ on tasunud laenulepingu järgsest põhivõlast 16 945,24 eurot ja intressi 58 076,89 eurot. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatut vaidlustanud.
36.Hageja on maakohtus ja ringkonnakohtus heitnud kostjatele ette, et nad on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Kolleegium märgib, et raamatupidamise seaduse § 4 p-st 1 lähtuvalt on raamatupidamise eesmärgiks muuhulgas tagada aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras (ÄS § 179 lg 1). Laenuleping sõlmiti 01.01.2010. Hageja väidetud rikkumised on hilisemast perioodist. Seega ei saanud hageja väidetud rikkumised mõjutada laenulepingu sõlmimist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja väidetud kahju (laenulepingu järgi maksmata summad) on tekkinud seetõttu, et kostjad rikkusid hageja väidetud viisil raamatupidamise korraldamise kohustust.
37.Hageja on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjatelt välja JAPKOR EESTI OÜ 2016.a majandusaasta aruande ja 2016.a seisuga koostatud ametliku bilansi. Maakohus jättis selle taotluse muuhulgas rahuldamata põhjendusel, et hageja ei ole teinud usutavaks, et need dokumendid on kostjate valduses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja ei ole teinud usutavaks, et kostjatel on need dokumendid, mistõttu ei ole maakohus taotluse rahuldamata jätmisega rikkunud menetlusnorme.
38.Hageja leiab, et maakohus rikkus poolte vande all ja tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamisel menetlusnorme. Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 17.01.2018 märkinud hageja 27.10.2017 menetlusdokumendile, kus need taotlused sisaldusid, et jätab tõendite kogumise taotluse rahuldamata (II kd tl 34). 17.01.2018 e-kirjas poolte esindajatele, on maakohus põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist (II kd tl 73). Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult taotluse nimetatud isikute ülekuulamiseks rahuldamata. Ka ringkonnakohus jättis 14.01.2019 istungil ringkonnakohtule esitatud samalaadse taotluse rahuldamata.
39.Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus
40.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude suurusele ei ole hageja apellatsioonkaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
41.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
42.Kostjad palusid hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 8,5 tunni eest summas 1020 eurot ja viivise. Sellele lisandub istungikulu 1 tunni ulatuses. Kostjate esindaja töötunni hind on 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad paluvad menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, kuna nad ei ole käibemaksukohustuslased. Kolleegiumi leiab, et arvestades menetlusdokumentide ja- toimingute sisu ja mahtu, on kostjate esindaja ajakulu 9,5 tundi põhjendatud. Samuti ei ületa kostjate esindaja töötunni hind turuhinda. Seega on kostjate põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 1140 eurot. Hagejalt tuleb kummagi kostja kasuks välja mõista 570 eurot ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.