Xxxx avaldus OÜ-lt B I põhivõla 16 477,80 euro saamiseks
Ärakuulamine
07.01.2019
Menetlusosalised
Avaldaja: Xxxx (registrikood xxxx; asukoht xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Jelena Metsalu (Justest Consulting OÜ; e-post [email protected]) Puudutatud isik: OÜ B I (registrikood xxxx; asukoht xxxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Risto Käbi (Advokaadibüroo Heringson GLO; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Protokolli parandamise taotlusest
1.Jätta OÜ B I 07.01.2019 protokolli parandamise taotlus rahuldamata. Avaldaja nõuetest
2.Xxxx avaldus rahuldada.
3.Välja mõista OÜ-lt B I Xxxx kasuks perioodil 01.07.2016 kuni 01.09.2017 kommunaalteenuste arvete täitmisena 16 477,80 eurot OÜ B I korteriomandi Xxxx eest.
4.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
1.Avaldaja Xxxx on kantud Harju Maakohtu registriosakonda alates 05.07.2001. Avaldaja põhikiri kinnitati 11.05.2004.
Puudutatud isik OÜ B I on Tallinnas korteriomandi aadressiga Xxxx omanik. Puudutatud isiku korteriomandi suurus on 467,3 m2. Puudutatud isik on korteriühistu liige.
Avaldaja põhikirja punktidest 3.2.6.-3.2.7. tulenevalt on puudutatud isik kohustatud regulaarselt tasuma üks kord kuus, kuid mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtaega elamu majandamise ja jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Põhikirja punktist
3.2.10.tulenevalt võib avaldaja nõuda eelpool nimetatud majandamiskuludega maksmisega viivitamisel korteriomanikult seadusest tulenevat viivist maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, majandamiskulude maksmise kuule järgnevast kuu esimesest kuupäevast. Vastavalt põhikirja punktile 3.2.1. on puudutatud isik kohustatud täitma põhikirja, korteriühistu üldkoosoleku, juhatuse ja kontrollorganite otsuseid.
Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid esitatud arvete osas, kuid on tasunud neid ebaregulaarselt.
Avaldaja loovutas 24.10.2016 Justest Õigusbüroo OÜ-le õiguse puudutatud isikult võla sissenõudmiseks. Kuivõrd puudutatud isikul oli avaldaja vastu välisvalve kaameramate maksumusest tulenev nõue, siis läbirääkimiste tulemusel tehti 06.12.2016 nõuete tasaarvestus, mille tulemusel vähenes puudutatud isiku võlg avaldaja ees 1487,12 euro võrra. Pärast 06.12.2016 puudutatud isik arvetele vastu ei vaielnud. Justest Õigusbüroo OÜ loovutas nõude puudutatud isiku vastu avaldajale tagasi 30.12.2016.
Puudutatud isiku tasutud summad arvestas avaldaja varasemate arvete tasumiseks järgnevalt:
7.Avaldaja palub puudutatud isikult Xxxx asuva korteriomandi kommunaalteenuste arvete kohaseks tasumiseks avaldaja kasuks välja mõista perioodi 01.07.2016 kuni 01.09.2017 eest 16 477,80 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
8.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et puudutatud isikule kuulub korteriomand, mis on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosaosana nr xxxx ja asub aadressil Xxxx. Puudutatud isik ei vaidle vastu ka sellele, et ta on korteriühistu liige ja tal on seadusest tulenev kohustus osaleda hoonega seotud kulude kandmises.
Puudutatud isik vaidleb vastu kohustuse suurusele, kuna kulud jaotatakse ebaõiglaselt.
10.Hoone erineb tüüpilisest korterelamust, kuna esimesel korrusel ja keldris asub äripind, mis kuulub puudutatud isikule ja 1.-4. korrusel asuvad teistele korteriomanikele kuuluvad eluruumid.
11.Puudutatud isiku korteriomandi reaalosa hõlmab kõiki selle kasutamiseks vajalikke ruume ning on eraldi sissepääsuga tänavalt. Teised, 1.-4. korrusel asuvad korteriomandid, on nn ühiselamu tüüpi elamispinnad, mis koosnevad ühest või mitmest toast, mille baasil on moodustatud korteriomandid, kuid nende reaalosa hulka ei kuulu köök, tualett ja pesuruum, kuna veevarustus korterites puudub. 1.-4. korrusel asuvate eluruumide köök, tualett ja pesuruum on iga korrusel eraldi ja seal elavate korteriomanike poolt ühiselt kasutatavad.
12.Ühiskasutatavad ruumid ei ole korteromandite reaalosad, vaid on mõttelised osad kaasomandist. Puudutatud isikul ei ole juurdepääsu ühiskasutatavatele ruumidele ja trepikojale, seda kasutavad vaid 1.-4. korruste eluruumide omanikud.
13.Avaldaja peab puudutatud isiku äripinna tualettruumis kasutatava vee osas eraldi arvestust ja seetõttu puudub puudutatud isikul vajadus ning võimalus üldkasutatavate ruumide kasutamiseks.
14.Ehitusregistri andmete kohaselt on hoone suletud netopinnaks 3062,10 m2, millest 1202,4 m2 (~40%) moodustab üldkasutatav pind. Üldkasutatava pinna ja eluruumide suhe on hoones paigast ära ja seetõttu on puudutatud isiku korteriomand oluliselt suurem teiste korterite reaalosa pinnast, mille järgi avaldaja arvestab hoone kulude jaotamise proportsiooni. Sellest tulenevalt langeb puudutatud isikule ebaõiglaselt suur koormus hoone üldkulude (sh prügiveo ja kütte) kandmises. Puudutatud isik kasutab hoones 15,3% pinda, aga peab avaldaja arvestuste järgi maksma 25,1% halduskuludest.
15.Puudutatud isik ei ole nõus sellega, et peab maksma ka vaid teiste korteriomanike poolt üldkasutatavate pindade eest. Teiste korteriomanike üldkasutatava pinna peaks üldkulude jaotuses lugema teiste korteriomanike osaks ja selle võrra suurendama nende osa hoone kulude kandmises.
16.Puudutatud isikul on olnud ja on raskusi talle esitatud arvete kättesaamisega, kuna ta korteriomandit ei kasuta. Puudutatud isik vaidlustab arvete esitamise ja nende suuruse.
17.Avaldaja ei ole tõendanud, et ta on avalduses esitatud nõude omanik st et Justest Õigusbüroo OÜ loovutas avaldajale nõude tagasi.
18.Avaldusest ei nähtu, kas ja kuidas mõjutas tasaarvestamine 1487,12 euro ulatuses nõude suurust. Justest Õigusbüroo OÜ-ga oli küll nõude tasaarvestamisest juttu, kuid reaalne tasaarvestamine oli puudutatud isikule teadmata.
19.Avaldaja leiab, et teatud juhtudel on korteriomanikel AÕS § 72 lg 5 alusel kohustus kehtestada majandamiskulude arvestamise aluseks kõigi korteriomanike huve heas usus arvestav regulatsioon. Põhikirja punkt 3.2.6 sätestab korteriomaniku sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramise alusena korteri üldpinna osa maja korterite kogupinnast ja punkt 3.2.7 kommunaalkulude arvestamise alusena korterite üldpinna suuruse. Viidatud põhikirja punkte saab tõlgendada viisil, mis vastab AÕS § 72 lg 5 nõuetele ainult siis, kui ülejäänud korteriomanike kasutatavad üldkasutatavad pinnad loetakse hoonega seotud kulude jaotamisel nende korteriomanike üldpinna hulka, keda need ruumid teenivad. Kaasomandi mõistlik kasutus ei ole see, kus üks kaasomanik ei saa asja kasutada, kuid maksab asja kasutamise eest samadel alustel kui need, kes asja tegelikult kasutavad ja seda vältimatult vajavad.
20.Puudutatud isik palub 20.07.2018 menetlusdokumendis välja mõistetavat summat vähendada, tasaarvestades avaldaja nõude kostja 07.12.2015 arvest nr 15076 tuleneva nõudega summas 1487,12 eurot juhul, kui kohus tuvastab puudutatud isiku võlgnevuse avaldaja ees.
21.Avaldaja esitatud arved alates 05.01.2012 arvest nr xxxx kuni 05.06.2014 arveni nr xxxx ei ole autentsed, kuna näitavad maksmiseks kohustatud isikuna puudutatud isikut. Selliseid arveid ei ole avaldaja puudutatud isikule kunagi esitanud. Sel perioodil väljastas avaldaja arveid OÜ-le S ja alles alates 05.07.2014 arvetest nr xxxx on arvetel maksjaks märgitud puudutatud isik. Avaldaja ei saa samasisulisi arveid esitada korraga kahele isikule ja nõuda nende tasumist mitmekordselt.
22.Puudutatud isik leiab, et VÕS § 88 lg 1 annab võlgnikust puudutatud isikule õiguse määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis. Puudutatud isik tasus arved, viidates maksekorraldustes arvete numbritele, mille katteks tasutu tuli arvestada. Puudutatud isik ei soovinud tasuda suvalist arved, vaid maksekorralduses viidatud arvet. Kohtu seisukoht ja põhjendused
23.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilasja lahendamine hagita menetluses
24.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
25.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustus 01.01.2018. Samal ajal KrtS-i sätete jõustumisega muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 punkti 1, mille kohaselt korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
26.Menetlusseadustiku sätte muutustest tulenevalt lahendas kohus alates 01.01.2018 tsiviilasja hagita menetluse sätete alusel. Kohtu protokollides ja kirjades on kohati kohus ekslikult nimetatud pooli hagejaks ja kostjaks ning kirjutanud hagist, kuid kohus on 20.11.2018 ärakuulamisel selgitanud menetlusosalistele, et asja menetletakse hagita menetluse sätete järgi.
27.Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) avaldaja Xxxx on kantud Harju Maakohtu registriosakonda alates 05.07.2001 (I kd lk 5-5 pöördel); 2) avaldaja põhikiri kinnitati 11.05.2004 (I kd lk 6-8 pöördel); 3) puudutatud isik Osaühing B I on xxxx, aadressil Xxxx asuva 426,3 ruutmeetrise korteri omanik ning seeläbi avaldaja Xxxx liige (I kd lk 9-10); 4) Xxxx majas asuvad puudutatud isiku mitteeluruum st äriruum ja 1.-4. korrusel ühiselamutüüpi eluruumid (I kd lk 39-41); 5) puudutatud isiku korteriomandi reaalosa hõlmab kõiki selle kasutamiseks vajalikke ruume ning on eraldi sissepääsuga tänavalt, teised, 1.-4. korrusel asuvate korteriomandite reaalosa hulka ei kuulu köök, tualett ja pesuruum, mis on igal korrusel eraldi ja ühiselt kasutatavad (I kd lk 39-41).
28.Kohtul tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas: 1) avaldaja on avalduses esitatud nõude omanik; 2) puudutatud isikul on ebaõiglaselt suur koormus hoone üldkulude kandmises ning 3) puudutatud isikul on võlgnevus avaldaja ees avalduses viidatud perioodil; 4) puudutatud isikul on nõue, mida avaldajaga tasaarvestada. Nõude loovutamisest ja tagasiloovutamisest
29.Avalduse kohaselt loovutas avaldaja 24.10.2016 Justest Õigusbüroo OÜ-le õiguse puudutatud isikult võla sissenõudmiseks. Justest Õigusbüroo OÜ loovutas nõude puudutatud isiku vastu avaldajale tagasi 30.12.2016.
30.Puudutatud isik leiab, et nõude loovutamine avaldajale tagasiloovutamise avaldusest ja selle lisadest ei nähtu.
31.Kohus loeb nõude loovutamise lepingu nr 73 lisaga (II kd lk 3) tõendatuks, et avaldaja loovutas 24.10.2016 Justest Õigusbüroo OÜ-le puudutatud isiku vastu 17 775,80 eurose nõude. Kohus leiab, et 05.05.2017 avaldaja arvega (I kd tl 148), 30.12.2016 nõude loovutamise lepingu nr 73 lisaga 2 (II kd lk 9), võlanõudega (II kd lk 5-7) ja võlateate ning selle lisade kättetoimetamise kviitungitega (II kd lk 4) on tõendatud, et puudutatud isikule teatati Justest Õigusbüroo OÜ-le loovutatud nõude tagasiloovutamisest avaldajale 30.12.2016. Puudutatud isikule kulude arvestamise suurusest
32.Puudutatud isik leiab, et üldkasutatava pinna ja eluruumide suhe on hoones paigast ära ja seetõttu on puudutatud isiku korteriomand oluliselt suurem teiste korterite reaalosa pinnast, mille järgi avaldaja arvestab hoone kulude jaotamise proportsiooni. Sellest tulenevalt langeb puudutatud isikule ebaõiglaselt suur koormus hoone üldkulude (sh prügiveo ja kütte) kandmises. Puudutatud isik kasutab hoones 15,3% pinda, aga peab avaldaja arvestuste järgi maksma 25,1% halduskuludest. See mõjutab puudutatud isiku remondimakse, hooldustasu ja administratsioonikulude suurust (I kd lk 36 p 2.1.4.9. ja II kd lk 40).
33.Avaldaja selgituste järgi on kinnistusraamatust nähtuvalt puudutatud isiku omandis oleva korteriomandi pind 467,3 m2 ja selle järgi toimub ka arvestus.
34.Kohus küsis 02.10.2018 e-kirjas (I kd lk 176) ja 07.01.2019 ärakuulamisel (II kd lk 4040 pöördel), et kuidas puudutatud isik sooviks halduskulude, remondimaksete ja hoolduskulude jagamist ning arvestades asjaolu, et puudutatud isik on olnud korteri omanik alates 2003 aastast ja ka ise korteriühistu juhatuse liige, siis kuidas peaks kulude jaotamise proportsioone muutma. Puudutatud isik selgitas (II kd lk 40-40 pöördel), et on nõus maksma enda korteriomandi ruutmeetrite eest (467,3 m2), üldkoosolekul määratud administratsiooni, remondi ja hoolduskulude tariifi ja proportsiooni ei vaidlusta ning ta ei ole teinud mingit kalkulatsiooni tasu proportsioonide muutmiseks. Samuti ei ole puudutatud isik pöördunud kohtusse või astunud muid ametlikke samme proportsioonide või kulude jaotuse muutmiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et puudutatud isiku omandis oleva ruumi pindala on 467,3 m2 ning maksete arvutamine sellelt nähtub kõigilt puudutatud isikule esitatud arvetelt (nt I kd lk 151).
35.Arvestamise aluseks olev suurus tuleneb avaldaja põhikirja punktidest 3.2.6 ja 3.2.7 (I kd lk 6 pöördel).
36.Osundatust tulenevalt on kohtu hinnangul puudutatud isikule makseid arvestatud õiges suuruses. VÕS § 88 kohaldamisest
37.Puudutatud isik leiab (I kd lk 164 p 3.7), et VÕS § 88 lg 1 lubab võlgnikul määrata kohustuste täitmise järjekorra ja puudutatud isik on tasunud avalduse aluseks olevad arved viitega arvete numbritele ja need omakorda vastavad arvete järgi võlgnetavatele summadele.
38.Avaldaja on seisukohal, et kõigi puudutatud isikule esitatud arvete koostamise metoodika on sama. Avaldajal on õigus puudutatud isikute varasemate võlgnevuste kustutamiseks kooskõlas VÕS § 201 lg 1 punktiga 1 ja §-ga 203.
39.Kohus leiab, et avaldajal oli õigus lugeda puudutatud isiku poolt tasutud summadest esmalt kaetuks varasemalt tekkinud kohustused vaatamata sellele, et puudutatud isik märkis, millise arve ta tasus. Puudutatud isik märkis alates 2014. aasta märtsist ebaregulaarseid makseid tehes küll ebatäpselt arve numbri (jättes märkimata nt aasta), kuid võlg oli puudutatud isikul tekkinud juba 2012 aasta augustist ning suurenes maksete ebakorrapärase tegemise tõttu jooksvalt. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku seisukoht kohustuste täitmise järjekorrast ebaõige. Avaldaja on igal arvel märkinud, milline võlgnevus tuleb puudutatud isikul tasuda, seega on võlausaldaja määranud kohustuste täitmise järjekorra ja puudutatud isiku poolt tasutu tuleb kooskõlas VÕS § 88 lõikega 4 lugeda tasutuks varem tekkinud kohustuse katteks. Lisaks leiab kohus, et puudutatud isik on maksete selgituse märkinud selliselt, et sellest ei ole võimalik aru saada, millise aasta tasumata arveid ta tasus. Teisele isikule arvete esitamisest
40.Puudutatud isik märkis 20.07.2018 menetlusdokumendis (I kd lk 163 pöördel), et avaldaja esitatud arved alates 05.01.2012 arvest nr 1 kuni 05.06.2014 arveni nr 6 ei ole audentsed, kuna näitavad arvel maksmiseks kohustatud isikuna puudutatud isikut. Selliseid arveid ei ole puudutatud isikule kunagi esitatud. Arved esitati OÜ-le S.
41.Avaldaja selgitas 19.11.2018 menetlusdokumendis (I kd lk 198), et puudutatud isiku juhatuse liige P L on samaaegselt (alates 02.08.2001) OÜ S juhatuse liikmeks ja jaanuaris 2012 palus P L avaldajal näidata puudutatud isiku arvete saajaks OÜ S. Tegelikult oli ruumide omanik ja ühistu liige puudutatud isik. Puudutatud isik palus 2014 aasta juuni alguses teha paranduse kõigis OÜ-le S varem esitatud arvetes ja näidata nende saajaks puudutatud isik. Avaldaja väljastas 05.06.2014 puudutatud isikule parandatud arved 01.01.2012 kuni 05.06.2014 eest. Puudutatud isik on OÜ S eest arveid tasunud nt 19.06.2012 ja 15.09.2012.
42.Kohus leiab, et OÜ S ja puudutatud isiku registrikaartidega (I kd lk 10 ja II kd lk 10) on tõendatud, et OÜ S ja puudutatud isiku e-posti aadress, postiaadress ja seaduslik esindaja on samad. Seega on tõendatud, et puudutatud isik sai ka OÜ-le S esitatud arved kätte. Isegi juhul, kui puudutatud isik nimetatud arveid kätte ei saanud, pidi ta Xxxx asuva korteriomandi omanikuna täitma puudutatud isiku põhikirjast tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole tähtsust asjaolul, kelle nimele puudutatud isik arveid palus saata, kohustus avaldaja ees tuli täita korteriomandi omanikul. Tasaarvestatavast nõudest
43.Avalduse kohaselt oli puudutatud isikul avaldaja vastu välisvalve kaamerate maksumusest tulenev nõue. Läbirääkimiste tulemusel tehti 06.12.2016 nõuete tasaarvestus, mille tulemusel vähenes puudutatud isiku võlg avaldaja ees 1487,12 euro võrra. Pärast 06.12.2016 puudutatud isik arvetele vastu ei vaielnud.
44.Puudutatud isik leiab, et tasaarvestus ei ole arusaadav. Avaldaja nõudest ei ole aru saada, kuidas ja millal tasaarvestatav summa võlgnevusest maha võeti. Puudutatud isik palub võlgnevuse tuvastamisel välja mõistetavat summat vähendada, tasaarvestades avaldaja nõude puudutatud isiku 07.12.2015 arvest nr 15076 tuleneva nõudega summas 1487,12 eurot.
45.Kohus loeb puudutatud isiku 07.12.2016 e-kirja ja arvega nr 15076 (tl 11-12) tõendatuks, et menetlusosalised pidasid läbirääkimisi puudutatud isikule avaldaja vastu kuuluva nõude 1487,12 euro tasaarvestamises. Samuti nähtub nõude tagasi
loovutamise lepingust (II kd lk 9) ja 05.12.2016 ning 05.01.2017 arvete võrdlusest (I kd lk 143-144), et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu vähenes 1487,12 euro võrra. Avaldaja on 19.11.2018 menetlusdokumendis (I kd lk 197-198) selgitanud, et tasaarvestav summa 1487,12 eurot arvestati maha juuli 2015 eest 912,72 euro ulatuses ja osaliselt augusti 2015 eest 574,40 euro ulatuses.
46.Seetõttu on puudutatud isiku nõue 1487,12 eurot avaldaja nõudega tasaarvestatud 2015. aasta juulis ja augustis. Kohus nõustub avaldajaga selles, et kooskõlas VÕS § 201 lg 1 punktiga 1 avaldajal oli õigus puudutatud isiku tasaarvestatav summa arvestada esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb puudutatud isik VÕS § 203 lg 1 alusel avaldajale 16 477,80 eurot. Menetluskulude jaotus
47.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
48.Kohus leiab kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
49.Arvestades ainult avalduse rahuldatud osa võiks menetluskulude proportsioon olla teistsugune, kuid käesoleval juhul arvestab kohus menetluskulude jagamisel ka seda, et menetlus on oluliselt veninud avaldaja tegevuse/tegevusetuse tõttu. Avaldaja on pidanud mitmel korral avaldust selgitama (I kd lk 197-198) ja võlgnetava summa arvestust täpsustama(I kd lk 153-154). Samuti taotles (I kd lk 172) avaldaja 24.09.2018 menetluse jätkamist kirjalikus menetluses, millega puudutatud isik nõustus (I kd lk 174). Kohus rahuldas avaldaja taotluse (I kd lk 175) ja palus (I kd lk 176) menetlusosalistel vastata kohtu küsimustele, et asja arutamine oleks võimalik lõpuni viia. Kohus rahuldas avaldaja taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks (I kd lk 177), kuid avaldaja kohtu küsimustele ei vastanud ja ei teatanud, miks ta ei saa vaatamata pikendamisele küsimustele vastata. Asjaolude väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks oli kohus sunnitud määrama ärakuulamise aja. Päev enne kokkulepitud ärakuulamise aega esitas avaldaja selgitused, millega kohus ja puudutatud esindaja ärakuulamise päevaks tutvuda ei jõudnud ning kohtul tuli 20.11.2018 (II kd lk 13) määrata uus aeg menetlusosaliste ärakuulamiseks ja asja lõpuni arutamiseks. Avaldaja esindaja küll selgitas istungil, et sattus haiguse tõttu haiglasse, kuid ta ei osanud kohtule selgitada, miks ta ei teatanud kohtule haigusest ja seetõttu kohustuse täitmise võimatusest.
50.Osundatust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud poolte menetluskulude poolte enda kanda jätmine. Protokolli parandamisest
51.Puudutatud isik esitas 10.01.2019 taotluse 07.01.2019 protokolli parandamiseks. TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates.
Osundatust tulenevalt jätab kohus puudutatud isiku protokolli parandamise taotluse rahuldamata.