lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-115189/12

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-115189/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2019.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-115189

Tsiviilasi

L G hagi R T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 921,45 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: L G (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: jurist Liina Karlson, e-post: [email protected] Kostja: R T (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
1.Välja mõista kostjalt R T hageja L G kasuks üürivõlg summas 2 025 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis üürivõlalt perioodi 06.04.2018 kuni 12.11.2018 eest summas 676,35 eurot, kommunaalteenuste võlg summas 261,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kommunaalteenuste võlalt perioodi 15.08.2018 kuni 12.11.2018 eest summas 5,10 eurot ja kahjuhüvitis summas 454,30 eurot.
2.Välja mõista kostjalt R T hageja L G kasuks viivis tasumata üürilt (2 025 eurot) 0,2% päevas alates 13.11.2018 kuni üürivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 1 348,65 eurot.
3.Välja mõista kostjalt R T hageja L G kasuks viivis tasumata kommunaalteenuste võlgnevuselt (261,53 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 13.11.2018 kuni kommunaalteenuste võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 256,43 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja R T kanda.
2.Rahuldada hageja L G menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt R T hageja L G kasuks menetluskulud 619 eurot.
4.Välja mõista kostjalt R T hageja L G kasuks viivis menetluskulude 619 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

L G nõuab 12.11.2018.a esitatud hagis R T vastu üürivõlga summas 2025 eurot, viivist tasumata üürivõlalt perioodi 06.04.2018 kuni 12.11.2018 eest summas 676,35 eurot, jooksvaid viiviseid tasumata üürilt (2025 eurot) 0,2% päevas alates 13.11.2018 kuni üürivõla täieliku tasumiseni, tasumata kommunaalteenuste võlga summas 261,53 eurot, viivist tasumata kommunaalteenuste võlalt perioodi 15.08.2018 kuni 13.11.2018 eest summas 5,10 eurot, jooksvad viiviseid tasumata kommunaalteenuste võlgnevuselt (261,53 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 13.11.2018 kuni kommunaalteenuste võlgnevuse täieliku tasumiseni ning kahjuhüvitist summas 454,30 eurot. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 31.07.2017.a sõlmitud üürilepingust, mille kohaselt andis hageja kostjale tasu eest ajutiseks kasutamiseks hagejale kuuluva korteri aadressil xxx. 25.07.2018 saatis hageja lepinguline

esindaja kosjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise ja korterisse sisenemiseks ning pandiõiguse teostamise kohta teate, mille kostja sai kätte 29.07.2018. Tulenevalt erakorralisest eluruumi üürilepingu ülesütlemisest lõppes üürileping poolte vahel 07.08.2018 seisuga. Kostja on jätnud üürilepingust tulenevad kohustused täitmata, s.o osaliselt üüri ja kommunaalkulud tasumata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 08.01.2019.a kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2, lg 3 p 2 ja § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga aadressile xxx. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 28.01.2019.a) vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 400 eurot, kinnistusraamatu väljavõtete tasu 3 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2,4 h eest summas 312,40 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 400 eurot. Samuti peab kohus põhjendatud menetluskuluks kinnistusraamatu päringuga seotud kulu summas 3 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja kulud õigusabile summas 312,40 eurot osaliselt põhjendamatud. Hageja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 132 eurot tunnis (km-ga). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; Riigikohtu 01.06.2016.amäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Kohus on seisukohal, et tunnitasumäär 132 eurot on juristide tavapärasest töötasu suurusest oluliselt kõrgem. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot, kuid käesoleval juhul oli tegemist üürivaidlusega, mis ei olnud keskmisest keerulisem ja ei esinenud asjaolusid, mis põhjendaksid keskmisest kõrgemat tunnitasumäära. Lisaks rahuldas kohus hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule. Seetõttu ei ole tunnitasumäär 132 eurot

käesolevas vaidluses põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks tunnitasumäära 90 eurot (km-ta), st 108 eurot (km-ga). Kohus leiab, et hageja esindaja 13.02.2019.a ajakulu toimingutele kohtunõue ja kohtunõudele vastamine ei ole põhjendatud ega vajalik. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 11.11.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud kokku 216 eurot (2 h x 108). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 619 eurot (riigilõiv 400 eurot + kinnistusraamatu päringu kulu 3 eurot + lepingulise esindaja kulud 216 eurot). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja