M Ni (nimetavas N) hagi Femal OÜ vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
M N (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx) Femal OÜ (registrikood xxx, aadress: Moonika, Kuru küla, Alutaguse vald, 41009 Ida-Viru maakond) juhatuse liige M F
2.Välja mõista M Nilt Femal OÜ kasuks menetluskulud summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.
3.Välja mõista M Nilt Femal OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.M N (edaspidi ka hageja) esitas maakohtule hagi Femal OÜ vastu tekitatud kahju 3 500 euro hüvitamise nõudes, millest 2 933 eurot koosneb uute puude istutamise kuludest ja 567 eurot tootmisjäätmete väljaveo kuludest.
2.Hagiavalduse kohaselt 10.01.2018. a ostis Femal OÜ (edaspidi ka kostja) metsamaad asukohaga xxx, Ida-Viru maakond, katastritunnus xxx), kus sellel ajal kasvasid puud ( põhiliselt kõrged männid) ning firma raius 2018. aasta kevadel maha kõik sellel krundil kasvanud puud. Kõik maha raiutud puud ja palgid ladustas kostja kõrval asuvale metsakrundile (asukohaga xxx, katastritunnus xxx). Hageja on selle kõrval asuva krundi omanik. Maha raiutud puud olid ladustatud noorte kasvavate puude ja põõsaste peale, millega need noored taimed (haavapuud, noored kasepuud, väikesed kuusepuud jne) olid hävitatud. Kahjustatud metsamaa üldpindala moodustab 501 m2. Peaaegu igal ruutmeetril kasvas üks puu. Maikuu lõpus oli maha raiutud puud hageja krundilt välja veetud, kuid krundile jäi suur hunnik puidujäätmeid ( puuoksad, okkad, puulehed, üksikud palgid). Hunniku kõrgus moodustab ca 3,5 m. Jäätmete üldmaht on ca 30 m3.
3.Kostja pani oma tegevusega toime nelja kaardil kujundatud krundi kahjustuse. Hageja krundil asunud kahjustatud metsa taastamiseks peab hageja istutama järgmisel kevadel uued puud: Esimesele krundile suurusega 90 m2 hageja istutab eeldatavasti Pinus Columnaris 19 tk maksumusega 49 EUR/tk, kogumaksumusega 977 eurot. Need puud ostab hageja xxx OÜ poest asukohaga xxx. Teisele ja kolmandale kahjustatud kruntidele (48 m2 + 45 m2) hageja istutab kaukaasia jõulupuud 27 tk maksumusega 49 tk, kogumaksumusega 977 eurot. Need puud hageja ostab xxx poest asukohaga xxx. Neljandale kahjustatud krundile (252 m2) hageja istutab Kanada kuused Conica 27 tk maksumusega 14,99 EUR/tk, kogumaksumusega 977 eurot. Need puud hageja ostab xxx poest. Või siis hageja ostab teised istikud eelpoolnimetatud summale.
4.Teostatud raie jäätmete väljavedu läheb hagejal maksma: konteineri toimetamise maksumus + jäätmete maksumus vastavalt kaalule, kus puidujäätmete kaal moodustab ca 150-200 kg/m2, sellest tulenevalt 30 m2 x 150 = 351 eurot. Järelikult peab hageja kulutama jäätmete väljavedamisele 216 + 351 = 567 eurot. Jäätmete väljavedamisega hakkab tegelema xx OÜ, jäätmed võtab vastu xxx prügila.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud (tl 31-34).
6.Hageja omandas vaidlusaluse kinnistu augusti kuus 2018. a (kinnistamisavaldus esitatud 27.08.2018. a). Eelduslikult oli hind kinnisasjale määratud vastavuses selle seisundiga, so kõlvikuline koosseis, kasvav mets, raiesmikud, puidujäätmed jne. Hageja on ise arvamusel, et puidujäätmed ja väidetavad kahjustused on tekkinud mai kuus 2018. a. Seega on hagejal nõue kinnisasja võõrandaja vastu, kui väidetavaid puuduseid saab käsitleda varjatud puudusena. Hageja omandas kinnistu vastavas seisundis ning see rahuldas teda. Teine olukord on juhul, kui sellist puudust ei arvestatud ning kinnistu võõrandati turuväärtusega ja nõue kinnistu kahjustamise eest loovutati hagejale. Endise omaniku poolt väidetava kahjunõude loovutamise kohta ei ole käesoleval juhul tõendit esitatud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt, võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 127 lg 1 ja lg 5 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seega olukorras, kus isik omandab kinnisasja teades selle seisundit ja asja hind on määratletud tulenevalt selle seisundist, ei vasta hageja kahjunõue kahju hüvitamise eesmärgile. Asja omandamisel säästeti kulud, millised seisneksid selles, et asja väärtus puuduseta oleks tõenäoliselt suurem. Eeltoodu välistab hageja kahjunõude.
7.Kostja juhatuse liige asub tööpäevadel põhiliselt äriühingu asukohas xxx, kus toimub kostja majandustegevus. Praktiliselt igapäevaselt sõidab kostja juhatuse liige mööda nimetatud kinnistutest (xxx).
8.Vastab tõele, et kostja omandas kinnisasja katastritunnusega xxx 2018. aasta alguses. Kostja koheselt võõrandas kasvava metsa raieõiguse professionaalsele metsatöötlejale, so OÜ xx. OÜ xxx töötas metsa üles ja mai kuus 2018. aastal vedas valmis materjali ära. Kostja kinnistul lõigati metsa tehnikavahenditega (nn Harvester), milline puu lõikamisel eraldab sellest kõik jäätmed ja tulemuseks on valmismõõdus ümarpalk. Eraldatud oksad laoti laiali kostja kinnisasjale, eelkõige sama metsatehnika tööteekonnale kostja kinnisasja piires. Kostja lisab OÜ xxx selgitused teostatud töödest. Seega mingeid jäätmeid hageja kinnisasjale ei ladustatud ega ei ole tekitatud. Kostja lisab Maa-ameti geoportaali 2018. aasta ortofoto väljatrüki, milliselt on näha, et hageja kinnisasjale on ladustatud valmis ümarmaterjal (kättesaadav: https://xgis.maaamet.ee). Kostja rõhutab, et ei veetud ja ei ladustatud antud asukohta puid koos okstega, vaid toodi ja ladustati jäätmeteta äraveoks valmis ümarpalgid.
9.Kostja märgib, et kinnisasi, millise omandas hageja on ajalooliselt olnud kasutuses ümbritseva metsa ülestöötajate laoplatsina ning väljasõiduna maanteele. 2013.aasta ortofotolt nähtub raiete seisund 2013. aastal. Ümber hageja kinnistu on tehtud ulatuslikud raided (eelkõige kinnisasjadel katastritunnusega xxx; xxx), kusjuures laoplatsina kasutati just hageja tulevast kinnistut, mis vahetult piirneb maanteega. Kostja ei ole eeltoodud tegevustes asjassepuutuv. Sealhulgas on lisatud ortofotodelt näha, et aastaid eksisteerib hageja kinnistut läbiv metsatee, milline võimaldab metsaomanikel tuua raiutav materjal maantee ääres asuvale hageja kinnistule ladustamiseks ning sealt edasi metsaveoautod veavad selle vastavatesse sihtkohtadesse. Kostja omandas kinnisasja katastritunnusega xxx enne hagejat ja kinnitab, et väidetav jäätmete kuhi oli olemas kostja poolt kinnisasja omandamisel. Enamgi veel, sõites antud kohast mööda igapäevaselt saab kostja
kinnitada, et antud kuhi oli olemas vähemalt alates 2014. aastast. Kostja esitab maanteelt antud vaidlusalusest kuhjast tehtud foto, st kuhi on teelt vabalt jälgitav. Kostja esitab ka foto, milliselt nähtub hageja kinnisasja ajalooliselt läbiv metsatee
10.Kostja lisab ka enda kinnistu fotod, millistelt nähtub, et kostja kinnistul toimunud raie käigus on raiejäätmed jäetud kinnisasjale, mis on ka soovituslik ja lubatav.
12.Kostja on saatnud päringu ka kohalike olusid tundvatele isikutele ning xxx saadud vastuse kohaselt on raiejäätmete virn vähemalt 2014. aastast ning kohaliku elaniku V I vastuse kohaselt seisab virn aastaid.
13.Järgnevalt soovib kostja juhtida tähelepanu asjaolule, et OÜ Xxx ei rikkunud mingeid noori puid vaid kasutas ajaloolist laoplatsi, kus puudusid noored puud ja seda oluliselt väiksemas mahus (Maalselt 100 m2). Kostja esitab väljatrüki hageja kinnisasja detailandmete kohta. Andmetest nähtub, et hageja kinnisasja 7787 m2-st ei ole 1499 m2 metsamaa. Seega eelkõige peab hageja tõendama, et laoplats on metsamaaks ning seal kasvas noor mets.
14.Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Eelkõige peab hageja tõendama, et kogu tema nõutud kahju on põhjustanud just kostja väidetav rikkumine ning tekkinud kahju. Kostja rõhutab, et väidetav kahju ei seondu kostjaga ja tema tegevusega.
15.Kostjale jääb arusaamatuks hageja soov istutada oma kinnisasjale erinevaid eksootilisi ja kallihinnalisi noorpuid. Eelkõige juhib kostja tähelepanu asjaolule, et Eesti metsadele omased ning tavapärased istikud maksavad 0,22 – 1 eurot (Virumaa Metsaühistu vastus päringule; vt http://www.forestplant.com/et/toodang). Seega saaks hageja vajadusel tema soovitud koguses istikuid ostusummas 16,06 eurot – 73 eurot.
16.Hageja väidetav utiliseerimiskulu ei ole samuti tõsiseltvõetav. Nimelt raiejäänuseid ostetakse nende asukohas, st hageja saab nende eest veel ka müügihinna. Raiejäätmed purustatakse ostja eritehnikaga ning kasutatakse erinevatel majandusaladel, nt katlamajad, ehitusplaatide tootmine jne. Näiteks tegelevad sellega OÜ xxx, OÜ xxx jne. Kostja esitab ka nimetatud äriühingute kinnitused, et raiejäätmeid ostetakse. Seega hageja saab raiejäätmetelt hoopis tulu.
17.Kokkuvõtteks märgib kostja, et ei tunnista hageja nõudeid ning ei ole väidetava kahjuga seotud. Kostja tegevus ei ole hageja kinnistut kahjustanud ning hagejal on nõudeõigus kinnisasja müüja vastu. Hageja kahjunõue on põhjendamatu ja alusetu.
HAGEJA 28.01.2019. A SEISUKOHT
18.Hageja märgib, et esitas hagiavalduse isiku vastu, kes pani sellel metsakrundil toime barbaarsed teod. Hageja üritab saada hüvitist tekitatud kahju eest ja seda lubab ka Põhiseaduse §
25.Kahju, mis on kostja poolt krundile 2018. aasta aprillis tekitatud, avaldab hageja krundile mõju ka täna. Uued puud ei kasva piirkondades, kus on pinnas kinni trambitud ja kokku pressitud. Kostja poolt korraldatud metsamaterjalide jäätmete hunnikus elavad kahjurid lähevad üle kõrvalasuvatele puudele ning kahjustavad neid.
19.Kostja tunnistas, et metsaraie toimus ajavahemikul 01.04.2018. a kuni 02.04.2018. a. Ilmselge, et kõik OÜ xxx toimingud ja tööd olid kooskõlastatud kostjaga ehk OÜ-ga xxx, järelikult süü territooriumi kahjustamise eest lasub mõlemal firmal.
20.Kostja väidab, et jäätmete hunnik asus hageja krundil alates aastast 2014. Kuid kostja ei tõestanud, et kasutas puidujäätmete töötlemisega tegelevate firmade teenuseid. Samuti jättis ta esitamata maksutšekid firmadelt, kes võtsid temalt puidujäätmeid vastu. Ilmselgelt tšekid puuduvad, seetõttu vastutama peab täiel määral kostja.
21.Kostja väitis, et uued istikud võib osta hinnaga 0,25 eurot. Kuid sellised isikud on väga väikesed. Hageja peaks ootama aastaid kuni nad üles kasvavad kostja poolt hävitatud puude suuruseni. Seega esitab hageja nõude suuremate istikute maksumuse hüvitamiseks.
22.Kostja väidab, et kasutas üksnes teed, mis oli olemas ka ennem. Kuid pildil nr 001.jpg on näha, et see tee viib mitte temale kuuluvale, kuid kõrvalasuvale krundile katastritunnusega xxx (tee on märgistatud punktiirjoonega), kostjale aga kuulub krunt katastritunnusega xx. Oma krundile pääsemiseks tegi xxx OÜ uue raja, mis hõivas ka hageja krundi pooles pikkuses, see on nähtav pildil nr 007.jpg. Pildil nr 007.jpg on näha, et rada on täiesti värske. Muu sõidukiga poleks võimalik sellist rada teha, ainud spetsiaalse metsaraie tehnikaga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
24.Asja materjalidest nähtub, et:
M N kanti kinnistusraamatusse kinnisasja xxx (registriosa number xxx, katastritunnus xxx, pindala 7 787 m2, asukoht Ida-Viru maakond, xxx) omanikuna 03.09.2018. a, enne seda oli kinnistu omanik xxx AS (tl 37); xxx OÜ kanti kinnistusraamatusse kinnisasja xxx (registriosa number xxx, katastritunnus xxx, pindala 7 769 m2, asukoht Ida-Viru maakond, xxx) omanikuna 18.01.2018. a, enne seda oli kinnistu omanik xxx AS (tl 20); eelpool nimetatud kinnistud külgnevad teineteisega (tl 23); 29.01.2018. a registreeriti Keskkonnaametis xxx kinnistule metsateatis nr xxx; 11.05.2018. a võõrandas xxx OÜ xxx kinnistul eralduse nr 1, pindala 0,77 ha kasvava metsa raieõiguse (hinnanguline puude maht 120 tm, metsateatis nr xxx) lepingu alusel OÜ-le Xxx. Nõuded raidele olid järgnevad: raieala ja seemnepuud tähistab ostja; raie lõpptähtaeg ja väljaveo lõpptähtaeg on 10.05.2020. a; raieala puhastamise viis: raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; raietööde lisatingimused: ostja on kohustatud parandama-korrastama raieõiguse teostamise käigus lõhutud tered, sihid jmt 30 päeva jooksul peale tööde teostamist (tl 36); Xxx OÜ kinnitusel teostati raietööd 01.04.2018. a kuni 02.04.2018. a raielangil metsa ülestöötamise komplektiga (harvester pluss koondaja traktor). Kõik raiejäätmed, st oksad jmt laotati raielangil masinate alla kokkuveoteede tugevdamiseks. Langilt veeti valmis ja mõõdus ümarmaterjal xxx kinnistule omaniku (xxx) nõusolekul. Tegemist on korduvalt kasutuses olnud vahelao platsiga. Materjal ladustati vana raiejääkide virna kõrvale, mis seal juba oli olemas. Ladustamisalal mingeid istikuid ja väikeseid puid ei olnud. Ümarmaterjal teisaldati vahelaost mai lõpus. Peale materjali teisaldamist vahelaost sinna mingeid kahjustusi ei jäänud. Puitmaterjali veol raielangilt ja sealt edasi kasutati olemasolevaid metsateid (tl 38-39).
25.Hageja väidab, et raie käigus maharaiutud puud olid ladustatud temale kuuluvale kinnistule noorte kasvavate puude ja põõsaste peale, millega need noored taimed (haavad, kased, kuused jne) olid hävitatud. Peale puidu väljavedu jäid puidujäätmed (puuoksad, okkad, puulehed, üksikud palgid) hageja krundile, hunniku kõrgus on 3,5 m ja jäätmete üldmaht on 30 m3. Hageja peab kahjustatud metsa taastamiseks ostma uusi istikuid (2 933 eurot) ning kulutama raie jäätmete väljaveole (567 eurot).
26.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
27.Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus isik omandab kinnisasja ning eelduslikult peab teadma ka kinnisasja seisundit, eeldades, et müüdava kinnistu hind oli vastavuses kinnistu seisundiga, ei vasta hageja kahjunõue kahju hüvitamise eesmärgile.
28.Hageja on omandanud kinnistu pärast seda, kui kõrvalasuval kinnistul oli raie OÜ Xxx poolt teostatud, kasvav mets okstest harvesteriga puhastatud, metsamaterjal Xxx kinnistule maha laaditud ja sealt ka välja veetud. Seega ei saanud ei kostja ega ka kasvava metsa raieõiguse omandanud isik rikkuda hageja omandit, sest väidetava kinnisasja kahjustamise ajal ei olnud hageja veel Xxx kinnistu omanik.
29.Tõendatud ei ole ka see, et kostja või raiet teostanud isik (Xxx OÜ raie puhul Xxx kinnistul) oleksid ladustanud prahti tulevasele hageja kinnistule. Nimetatud asjaolu on tõendatud orto- ja tavafotodega, xxx OÜ ja V I kirjalike selgitustega (tl 51 ja 52) selle kohta, et raiejäätmete virn oli Xxx kinnistul juba alates 2014. aastast. Ortofotodelt on nähtav, et ümberkaudsetel kinnistutel on samuti teostatud raideid (kinnistutel katastritunnustega xxx, xxx), sama tuleneb ka keskkonnaameti 04.12.2018. a kirjast (tl 43).
30.Tõendatud ei ole ka see, et metsaveo tee juures paikneval metsamaterjali ladustamise platsil oli ümarpuit kostja poolt ladustatud hageja kinnistul asuvaid noori puuistukuid kahjustades ning sellisel platsil, mida ka varem platsina kasutati, oleks puuistikuid üldse kasvanud.
31.Hageja soovib oma kinnistule istutada mitme meetri kõrguseid kallihinnalisi noorpuid, sh kaukaasia nulgu, Kanada conicat ja mägimände (Pinus Columnarus), mis ei ole Eesti segumetsades kasvava puidu liigid vaid mida Eestis kasutatakse ilupuudena.
32.Eeltoodud põhjendustel on hageja kahjunõue põhjendamatu ja alusetu, mistõttu kohus jätab hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
34.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
35.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, menetluskulud kannab seega hageja.
36.Kostja menetluskulud on õigusabikulud 350 eurot (3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot, tl 34).
37.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, arvestades kostja vastuse koostamist, on põhjendatud ning vajalik, samuti on tunnitasu mõistliku suurusega.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.