Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-9302
Tsiviilasi
Osaühingu Grenor Trade hagi Skano Fibreboard Osaühingu vastu viivise tasumiseks ja kahju 34 008 eurot hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja Osaühing Grenor Trade apellatsioonkaebus, 23 800,23 eurot tsiviilasja hind apellatsiooni- Skano Fibreboard Osaühing apellatsioonkaebus, 17 004 menetluses eurot Menetlusosalised esindajad
ja
Grenor Trade nende Hageja (apellant/vastustaja): Osaühing (registrikood 10500525, asukoht Kase 18, 80010 Pärnu), seaduslik esindaja AP ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin Kostja (apellant/vastustaja): Skano Fibreboard Osaühing (registrikood 12503545, asukoht Rääma 31, 80044 Pärnu), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Triin Väljaots ja vandeadvokaadi abi Lea Tõnnison
Istungi toimumise aeg
22.01.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20.06.2018 otsus osaliselt osas, milles kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 18 238 eurot.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Maakohtu otsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine: 3.1 Rahuldada hageja kahju hüvitamise nõue osaliselt ja välja mõista Skano Fibreboard Osaühingult Osaühingu Grenor Trade kasuks kahjuhüvitis 18 238 eurot.
3.2 Rahuldada hageja viivise nõue osaliselt ja välja mõista Skano Fibreboard Osaühingult Osaühingu Grenor Trade kasuks viivis 1168,11 eurot. Osaühing Grenor Trade apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Skano Fibreboard Osaühing apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Grenor Trade OÜ (hageja) esitas 14.06.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Skano Fibreboard Osaühingu (kostja) vastu viivise 7964,34 eurot saamiseks ning juhul, kui kohus ei rahulda viivisenõuet summas 7964,34 eurot, palus hageja mõista kostjalt välja viivise summas 1168,11 eurot. 01.08.2017 esitas hageja kostja vastu hagi kahju 34 008 eurot hüvitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja (müüjana) ja kostja (ostjana) sõlmisid 15.09.2014 hakkepuidu ostumüügilepingu. Kostja poolt on kokkulepitud maksetähtaega ületanud 44 arvet, arvetel märgitud viivisemääraks on 0,15% päevas. Kokku on hageja viivisenõude suuruseks 7964,34 eurot. Arve ning arve tingimustega nõustumist on kinnitanud kostja juhatuse liige käsikirjalise kinnitusega (allkirjaga) arvel ning arve digitaalse allkirjastamisega ja seda järjepidevalt vähemalt kahe aasta jooksul.
3.Hageja poolt esitatud arvetel oli märgitud viivisemäär, seega ei saanud kostjale jääda muljet, et hageja ei kavatse viivist ei nõua. Ületades arvetele märgitud maksetähtaega, pidi kostja arvestama, et hageja võib nõuda viivist.
4.Juhul, kui kohus leiab, et poolte kokkulepe viivisemääras 0,15% päevas ei ole tõendatud, palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi, määraga 0,022%, summas 1168,11 eurot.
5.Lepingu lisaga 1 on pikendatud 15.09.2014 hakkepuidu ostu-müügileping. lepingu kestvust kuni 14.09.2017. Lepingu sõlmimisele eelnevalt pidas hageja Niidu Kinnisvara OÜ-ga läbirääkimisi kinnistu ostuks, kuna hageja vajas enda majandustegevuseks laoplatsi. Niidu Kinnisvara OÜ ning kostja olid omavahel seotud ettevõtted. Läbirääkimiste tulemusel lepiti kolmepoolselt kokku, et hageja ostab Niidu Kinnisvara OÜ-lt kinnistu ning saab ainuõiguse tarnida kostjale hakkepuitu. Eeltoodud kokkulepe garanteeris hagejale kolmeks aastaks kindla müügitulu, kuna laoplatsi ostmiseks oli hageja võtnud kolmeks aastaks pangalaenu. Kostja paigaldas enne lepingu sõlmimist
katlamajja katlast väljuva energia lugeja, mille näitude järgi pidi toimuma pooltevaheline arveldus. Mõõdiku paigaldamisega välistati võimalus, et hakkepuidu tarnijaid oleks rohkem kui üks.
6.Lepingus määratleti hakkepuidu tarnemaht, mis oli eelduslikult 60 000 MWh aastas ja kuude lõikes 6500-4500 MWh ning hind 16,2 eurot MWh eest. Lepinguga kohustus müüja tarnima hakkepuitu otse katlamaja vastuvõtuhoidlasse aadressil Rääma 94, Pärnu. Iga järgneva kuu mahud kohustus ostja teatama müüjale hiljemalt iga kuu viimasel nädalal. 24.03.2017 teatas kostja esindaja OP telefoni teel hageja juhatuse liikmele, et kostja ei soovi enam hagejalt hakkepuitu osta. 30.03.2017 edastas hageja kostjale ettepaneku esitada 2017. a. aprilli tarnemahud hiljemalt 31.03.2017. Hageja märkis, et käsitab ostja 24.03.2017 teavitust lepingu ülesütlemise avaldusena. Hageja rõhutas, et kuna lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud 24.03.2017, kehtib leping kuni 24.06.2017. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud ning tarnemahte ei esitanud.
7.Tegemist on kestvuslepinguga ja lepingu korralise ülesütlemise kaudse tahteavaldusega kostja poolt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi. Tulenevalt lepingu sisust, milleks olid hagejapoolsed hakkepuidu tarned kostjale, kaasnes kostja poolt hakkepuidu tarnete tellimuste lõppemisega automaatselt ka lepingu lõppemine. Seega oli kostja poolt edastatud tahteavaldus suunatud lepingu lõpetamisele. Pooled on lepingu p-s 3.4 kokku leppinud lepingu ennetähtaegse lõpetamise etteteatamise ajaks kolm kuud, seega lõppes leping 24.06.2017.
8.Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja ütles lepingu korraliselt üles 24.03.2017. Arvestades 3-kuulist etteteatamistähtaega, lõppes leping 24.06.2017. Seega on kostja rikkunud lepingut, jättes hagejale esitamata 2017. a aprilli, mai ja juuni (kuni 24.06.2017) tarnemahud. Hagejale on tekkinud varaline kahju hakkepuidu müügist saamatajäänud tulu näol (VÕS § 128 lg 2). Kostja oli teadlik, et ennetähtaegse tellimuste esitamise lõpetamise tõttu kaotab hageja 3 kuu müügitulu (VÕS § 127 lg 3, VÕS § 127 lg 2). Hagejal puudusid hakkepuidu tarnimise lepingud teistele katlamajadele ning seega ka võimalus teenida tulu alternatiivselt.
9.Hageja juhindub saamata jäänud tulu arvestamisel perioodi 2017. a. aprill-juuni eest perioodi 2016. a. aprill-juuni tarnemahtudest (tabelid tl 22-26, II kd). Hageja toob tabeli lõigus „saamata jäänud kasum“ välja kuluarvestuse hakkepuidu m3 kohta, mille ta arvestab VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha. Eeltoodud arvestuste kohaselt jäi hagejal hakkepuidu müügist 2017. a. aprillis saamata tulu 12 509,7 eurot, 2017. a. mais 7871,4 eurot ning 2017. a. juunis 13 626,9 eurot, kokku 34 008 eurot.
10.Juhul, kui kohus leiab, et kostja ei ole lepingulist kohustust rikkunud, tugineb hageja alternatiivselt hea usu põhimõttele. Kostja on käitunud vastuoluliselt ning eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Olles sõlminud 3 aastase tähtajalise lepingu ning olles teadlik, et hagejale oli lepingu lõpptähtaja järgimine oluline, teatas kostja hagejale hakkepuidu tellimuste lõpetamisest. Kostja eesmärgiks oli vabaneda päevapealt tähtajalisest lepingust, arvestamata lepingujärgse 3 kuulise etteteatamistähtajaga. Hageja tegi kostjale ettepaneku jätkata lepingut, leppides kokku MWh hinnas 14,50 eurot. Kostja hageja pakkumisega ei nõustunud, samuti ei vastanud kostja hageja küsimusele, milline võiks olla kostjale vastuvõetav MWh hind koostöö jätkumiseks.
11.Kostja tõlgendab lepingut grammatiliselt, jättes arvestamata lepingu sõlmimise asjaoludega, lepingueelsete läbirääkimistega, lepingupoolte käitumisega enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemuse ja eesmärgiga (VÕS § 29 lg 5 p-d 1,3,4). Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, mille kohaselt paigaldas kostja enne lepingu sõlmimist katlamajja katlast väljuva energia lugeja, mille näitude järgi pidi toimuma poolte vaheline arveldus ning mõõdiku paigaldamisega välistati võimalus, et hakkepuidu tarnijaid oleks rohkem kui üks. Ka eeltoodud asjaolu viitab lepingupoolte
ühisele tahtele hagejale hakkepuidu tarnete ainuõiguse andmiseks. Lisaks esitas kostja hagejale igakuiseid hakkepuidu tarnetellimusi rohkem kui 2,5 aastat, tellimuste esitamine lõpetati alles siis, kui konkureerivad hakkepuidu pakkujad tegid kostjale soodsamad hinnapakkumised. Kostja katlamaja pidi töötama pidevalt, seetõttu pidid hakkepuidu tarned olema regulaarsed. Hageja huvi omakorda oli igakuine hakkepuidu garanteeritud realiseerimine. Lepingu eesmärgiks oli kindlustada kostjale igakuine hakkepuit ning hagejale igakuised tellimused. Kui kostja eesmärgiks oleks olnud tellida hageja käest hakkepuitu siis, kui ta soovis, oleks loogiline olnud igakuisteks tarnemahtudeks määrata eelduslikult 0-6500 MWh.
12.Seadus ei ole ette näinud ülesütlemisavaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Tulenevalt lepingu sisust kaasnes kostja poolt hakkepuidu tarnete tellimuste lõppemisega automaatselt ka lepingu lõppemine.
13.Saamata jäänud tulu ei või jääda seaduse järgi hüvitamata ainuüksi põhjendusel, et selle suurust ei saa täpselt kindlaks teha. Hageja oli spetsiaalselt varunud lattu hakkepuidu kostjaga sõlmitud lepingulise kohustuse täitmiseks. Isegi, kui hageja asus sama hakkepuitu hiljem realiseerima, siis ei oma see tähtsust perioodi aprill-juuni 2017. a. saamata jäänud tulu osas. Hagejal puudus alternatiivse tulu teenimise võimalus selle hakkepuidu osas, milline oli kostja jaoks lattu varutud. Kohtule esitatud saamata jäänud tulu arvestuse juurde lisatud kuluarvestused on koostatud vaidlusaluse perioodi turuhindadest lähtuvalt, millistest hageja, tulenevalt oma majandus ja kutsetegevuse spetsiifikast, oli väga hästi teadlik. Materjali ostis hageja sisse kolmandatelt isikutelt, hakkimist ja transporti teostas hageja ise. Kuna iseenda tööjõu- ja transpordikulu on raske määratleda ning tõendada, on hageja ka hakkimise ja transpordi puhul lähtunud turuhinnast. Kostja vastuväited hagile
14.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja poolt esitatud viivise nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja on jätnud oma käitumisega kostjale mulje, et ta ei nõua kostjalt viivist ning seega on hageja viivisenõue põhjendamatu. Isegi, kui kohus leiab, et viivisenõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus, siis ei ole hagejal võimalik nõuda suuremat viivist kui VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud, kuna hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe suurema viivisemäära kohaldamiseks.
16.Kostja vaidles vastu ka kahjuhüvitise nõudele. Hageja ei ole tõendanud, et poolte ja Niidu Kinnisvara OÜ vahel lepiti kokku, et hageja saab ainuõiguse tarnida kostjale hakkepuitu. Lepingust ei tulene hagejale ainuõigust kostjale hakkepuidu tarnimiseks. Lepingus ei ole sätestatud tingimust, et kostja ei tohiks hakkepuitu osta teistelt tarnijatelt. Lepingus määratletud tarnemahud on eelduslikud. Kostja pidi kuu viimasel nädalal järgneva kuu mahud hagejale teatama vaid siis, kui ta soovis tellimust esitada.
17.Lepingust ei tulene kostjale kohustust iga kuu tellimus esitada 4500 kuni 6500 MWh. Juhul, kui lepingus oleks määratletud minimaalne tarnemaht, siis oleks hageja ka esitanud kostjale arve lähtuvalt minimaalsest tarnemahust. Võttes aluseks 2016. a, on lepingus eeldatavas mahus tellimusi esitatud ainult esimese 3 kuu lõikes, ülejäänud 9 kuul olid tellitavad kogused selgelt alla eeldatava mahu.
18.Kostja ei ole lepingut üles öelnud. Kostja ei ole esitanud hagejale ülesütlemisavaldust. See, et kostja ei ole perioodil aprill-september 2017. a. tellimusi esitanud, ei tähenda, et leping oleks lõppenud. Kostjal ei olnud kohustust iga kuu hagejale tellimust esitada. Leping ei piira kostja õigust osta kaupa endale sobiva hinnaga teistelt pakkujatelt. Pooltevaheline leping lõpeb alles lepingus toodud tähtajal, s.o 14.09.2017. Kostja eesmärk ei olnud lepingut lõpetada. Kui hageja oleks hinda langetanud või teiste
hakkepuidu müüjate hind oleks tõusnud hageja pakutud hinnast kõrgemaks, oleks kostja soovinud hagejalt ka edaspidi hakkepuitu osta. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus see, et kostja ostab kaupa lisaks hagejale ka teistelt äriühingutelt, kes on kostjale pakkunud soodsamat hinda. Hageja ei ole teinud kostjale ettepanekut jätkata lepingut hinnaga 14,50 eurot/MWh.
19.Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust. Hageja on saamata jäänud tulu arvestanud lähtudes kostjale 2016. a. aprillis-juunis tarnitud hakkepuidu kogustest. Eelmise aasta sama perioodi hakkepuidu maht ei tõenda kuidagi 2017. a. aprilli - juuni hakkepuidu mahtu, kuna igal aastal võib olla kasutatava hakkepuidu maht erinev. Kostja ei esitanud hagejale tellimust, mille alusel oleks hageja pidanud vastavas mahus hakkepuitu tootma. Teiseks jäi hagejale kostja poolt tellimuste esitamata jätmise tõttu hakkepuit alles, mistõttu on hagejal võimalik turutingimustel see kellelegi teisele müüa.
20.Kui kostja oleks esitanud tellimuse oluliselt väiksemas mahus kui 2016. a., oleks hagejale ikkagi tekkinud samasugune väidetav kahju ning seega ei saa hagejale tekkinud kahju olla põhjuslikus seoses kostja väidetava rikkumisega.
21.Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole hõlmatud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Kohustus esitada tarnemahtusid ei ole hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti ei olnud kostjale lepingu sõlmimise ajal tarnemahu esitamata jätmise tagajärjena ettenähtav hageja kirjeldatud kahju tekkimine. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et hageja majandustegevus sõltub peamiselt ainult kostja poolt esitatud tellimuste täitmisest. Esimese astme kohtu otsus
22.Pärnu Maakohtu 20.06.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 1168,11 eurot ja kahjuhüvitis 17 004 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
23.Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, s.o summas 1168,11 eurot. Hageja ei ole viivisekokkulepet 0,15% tasumata summalt päevas kohtule usaldusväärselt tõendanud. Lepingus ja selle lisades viivise määra kokkulepe puudub. Esitatud arvetel on hageja ühepoolselt märkinud, et viivise määraks on 0,15% päevas. Kirjalikus lepingus viivisekokkulepe puudub ning kostja viivisekokkulepet määras 0,15% päevas ei tunnista. Seega ei ole hageja tõendanud viivisemäära kokkulepet 0,15%. Ühepoolselt arvele viivise määra märkimine ei tähenda poolte kokkulepet viivisemäära osas. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes seadusjärgset viivist.
24.Kostja väited, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud. Aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt ka RKTKo nr 3-2-1-128-14, p 11). Praeguses asjas ei ole kostja selliseid asjaolusid esile toonud.
25.Hageja kahjunõue on põhjendatud osaliselt. Lepingu teksti lugedes ja lepingut tervikuna tõlgendades on õiged hageja väited, et kostja pidi hakkepuitu tarnima lepinguperioodi jooksul perioodiliselt/igakuuliselt ja selliselt , et ei tekiks vaheaegu katlamaja töös, st tarned pidid olema regulaarsed ja igakuulised. Tegemist on tähtajalise kestvuslepinguga. Tunnistajate TU ja LJ ütlustega on tõendatud, et ka Niidu kinnistu müügi lepingueelsetel läbirääkimistel oli jutuks hageja soov saada 3 aastane hakkepuidu müügileping kostjaga, et tagada kinnistu laenumaksed. Seega oli kostja lepingueelsete läbirääkimistel teadlik, et hagejale olid vajalikud igakuised hakkepuidu tarned, et tasuda pangalaenu. Seega on õiged hageja väited, et poolte vahel sõlmiti tähtajaline leping ja
hageja pidi kostjale hakkepuitu müüma igakuiselt (arvestusega, et katlamaja töös ei tekiks katkestust) lepingus kokkulepitud tingimustel ja viisil.
26.OP ja TL ütlustega on tõendatud, et kostja leidis märtsis, et lepingus kokkulepitud hakkepuidu hind on liiga kõrge, otsis ja leidis parema hinnaga hakkepuidu pakkuja ning otsustas hakkepuitu hagejalt enam mitte tellida. Sisuliselt oli tegemist tähtajalise lepingu ülesütlemisega lepingus kokkulepitud tähtaega järgimata ehk lepingu rikkumisega. Lepingu ülesütlemist kinnitab ka see, et poolte vahel kokkulepitud tähtaja lõpuni kostja enam hagejale hakkepuidu tellimusi ei esitanud ja tellis hakkepuidu mujalt. Kostja katlamaja töötas edasi. Lepingu p-i 3.4 järgi on osapooltel õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Seega, kui leping öeldi üles 24.03.2017 pidi see veel kehtima kuni 24.06.2017. Kui lugeda, et lepingut ei ole üles öeldud, siis igal juhul on tegemist lepingu rikkumisega kostja poolt, kuna lepinguga olid kokku lepitud igakuised hakkepuidu tarned. Seega on kostja lepingut rikkunud.
27.Kostja vastutab lepingu rikkumise eest ja rikkumine ei ole vabandatav. See, et kostja leidis odavama hinnaga hakkepuidu pakkuja, ei andnud õigust lepingut üles öelda ülesütlemistähtaega rikkudes.
28.LJ, JV ja AP ütlustega on tõendatud, et hagejal oli kostja jaoks hakkepuit ette varutud (mh selgitas hageja juhatuse liige, et hageja valmistas kostja jaoks spetsiaalselt kvaliteetsemat jämedama fraktsiooniga haket ( tl 2, III kd). Seoses lepingu ülesütlemisega puudus hagejal ette valmistatud hakkepuidu jaoks ostja ja on usutav, et hagejale tekkis seoses sellega kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja on usaldusväärselt tõendanud, et ta on teinud ettevalmistusi lepingu täitmiseks ja kostja poolt lepingu täitmisel oleks hagejal olnud võimalik tulu saada. Pooled olid sõlminud lepingu tähtajaga kuni 14.09.2017 ja hagejal oli lepingu kehtivuse perioodil ilmselgelt võimalik tulu saada. Tähtajalise lepingu sõlmimisel peaksid mõlemad pooled eeldama, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni.
29.Hageja on arvestanud saamata jäänud tulu 2016. a. aprill - juuni järgi. Hageja arvestuse järgi on saamata jäänud tulu järgnev: 2017. a. aprillis hakkepuitu 5095 m3, s.o 3131 MWh; MWh hind 16,2 eurot; 1 m3 kulu kokku 7,5 eurot (materjal 5 eurot, hakkimine 1,7 eurot, transport 0,8 eurot). Seega nõuab hageja aprilli eest: 3131 MWh x 16,20 eurot = 50 722,20 - kulu 38 212,50 (7,5 x 5095) = 12 509,70 eurot. 2017. a. mais hakkepuitu 3102 m3, s.o. 1922 MWh; MWh hind 16,2 eurot; 1 m3 kulu 7,5 eurot. Seega nõuab hageja mai eest: 1922 x 16,20 = 31 136,40 – kulu 23 265 (7,5 x 3102) = 7871,40 eurot. 2017. a. juunis hakkepuitu 5175 m3, s.o 3237 MWh; MWh hind 16,20 eurot, 1m3 kulu 7,5 eurot. Seega nõuab hageja juuni eest: 1366 x 16,2 = 52 439,40 – kulu 38 812,50 (7,5 x 5175) = 13 626.90 eurot (tl 22-26, II kd). Hakkepuidu tarnete suuruse kohta on kohtule arved esitatud. Samuti on kohtule esitatud tõendid mahaarvestatud kulude suuruse kohta (tl 102-104, II kd). Kahjuarvestust on hageja eelistungil selgitanud (tl 137,138, II kd).
30.Hageja on kahju arvestamisel maha arvanud ainult materjalikulu, hakkimise kulu ja transpordikulu (VÕS § 127 lg 5). Ainuüksi nende kulude mahaarvamine ei ole põhjendatud. Tööjõukuludelt tuleb tasuda makse, sh sotsiaalmaks, tulumaks. Ka teisi ettevõtte kulusid, sh tegevuskulud, ärikulud, finantskulud tuleb arvestada reaalse tulu suuruse määramisel. Samuti tuleb arvestada seda, et hagejal oleks tõenäoliselt osaliselt võimalik kostjale ettevalmistatud haket müüa antud kolme kuu jooksul teistele ettevõtetele, st sõlmida asendustehing. Samas sõlmivad kütet vajavad ettevõtted lepingud pikemaks perioodiks ette, et tagada vajamineva kütte olemasolu regulaarselt ja üksikute koguste müümine on keerulisem, aga mitte võimatu. Kohus hindas müügi tõenäosuseks ca 30-40%. Kostja on esitanud kohtule hageja 2016. a. majandusaasta aruande, millest nähtub, et hageja 2016. a. kasum oli 143 819 eurot, s.o. keskmiselt 11 984,91 eurot kuus (tl 74-75, II kd). Seega ei ole tõenäoline, et hageja saamata jäänud
tulu ühes kuus on samas suuruses või suurem kui keskmine ühe aasta kasum. Hagejal oli tõenäoliselt sõlmitud ka teisi lepinguid.
31.Hageja juhatuse liige selgitas eelistungil, et varutud hakkepuit müüdi maha pool aastat hiljem alla omahinna. Kulud olid tehtud, aga tol hetkel turustada ei olnud võimalik, tarned varasemate lepingutega olid paika pandud, müüdi hinnaga 14,20 eurot (tl 138139, II kd). Hageja juhatuse liige AP andis ütlusi selle kohta, et kostja jaoks varutud hakkepuidu müüdi hiljem omahinnaga. Omahind on 7,5 eurot m3 (tl 2-3, III kd). Hageja esindaja leidis istungil, et hagejal jäi tulu saamata sellel ajahetkel, kogus realiseeriti tunduvalt hiljem, aga selle arvelt jäi teatud kogus tootmata. (tl 5, III kd). Hakkepuidu puhul ei ole tegemist individualiseeritava kaubaga, mille puhul on võimalik täpselt tuvastada, milline hakkepuidu kogus millisel ajahetkel võõrandati. Samas pool aastat hiljem sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale saamata jäänud tulu aprillis- juunis 2017. a. ja õiged on hageja väited, et sellega jäi tal uus kogus haket tootmata.
32.Kohus hindab hageja saamata jäänud tulu oma siseveendumuse kohaselt (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1, VÕS § 127 lg 1 ) ja eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades ning leiab, et hageja nõutud kahjuhüvitisest tuleb maha arvata 50%. Seega on hagejal tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) 34 008 – 50% = 17 004 eurot.
33.Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Pooled sõlmisid tähtajalise hakkepuidu ostu-müügilepingu ja lepingut oli võimalik üles öelda, kuid vastavalt lepingu p-le 3.4 tuli lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks sellest ette teatada kolm kuud. Nimetatud säte oli ilmselt kokku lepitud selleks, et pooltel ei tekiks kahju lepingu päevapealt ülesütlemisega. Tähtajalise lepingu ilma tähtaega järgimata ülesütlemise puhul on ettenähtav kahju tekkimine ka saamata jäänud tulu näol. Lepingu täitmiseks pidi hageja tegema ettevalmistusi puidu varumiseks ja hakkepuidu tootmiseks. Hageja eesmärk on müüa hakkepuitu ja saada hakkepuidu müügist tulu. Hageja nõutud kahju pidi olema kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg. 3).
34.Kostja ütles tähtajalise lepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata üles. Kui kostja ei oleks seda teinud, oleks lepingut edasi täidetud ning hagejal ei oleks lepingust tulu saamata jäänud. Seega on kostja poolt lepingu ilma tähtaega järgimata lõpetamine põhjuslikus seoses kahju tekkimisega (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitamise eeldused on täidetud ja hagejale on kahju tekkinud summas 17 004 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
35.Kuna antud asjas kohus rahuldab mõlemad haginõuded (kahjunõue ja viivisenõue) osaliselt , jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1) Hageja apellatsioonkaebus
36.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude 17 004 euro ulatuses ja viivisenõude 6796,23 euro ulatuses ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 34 008 eurot ning viivised 7964,34 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
37.Hageja hinnangul ei tule kahjuhüvitisest maha arvata kulutusi maksudele ja muudele ärikuludele. Kuna hageja on kuluarvestused esitanud turuhindade alusel, mis reeglina juba sisaldavad teenusepakkuja kulutusi tööjõumaksudele ning muudele ärikuludele, ei ole maakohtu poolt täiendav kulude mahaarvamine põhjendatud.
38.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kui maakohus jõudis seisukohale, et pool aastat hiljem sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale saamata jäänud tulu aprillis-juunis, kuna hagejal jäi uus kogus haket tootmata, siis on välistatud hüvitise vähendamine põhjusel, et hagejal oleks tõenäoliselt kostjale ettevalmistatud haket olnud võimalik müüa antud kolme kuu jooksul teistele ettevõtetele.
39.Kohus on jätnud arvestamata AP ning LJ ütlustega, mille kohaselt kostjale varutud hakkepuitu ei olnud võimalik mujal realiseerida, kuna teiste katlamajadega on lepingud paigas ja lisamahtusid ei olnud võimalik neile müüa. Samuti on kohus jätnud arvestamata hageja juhatuse liikme ütlustega, et saamata jäänud tulu seisnes omahinna ja müügihinna vahes ning hageja müüs kostjale mõeldud hakkepuidu hiljem kolmandale isikule omahinnaga. Seega, kui isegi hüpoteetiliselt nõustuda, et asendustehinguga tuleb kahju hüvitamise nõude suuruse puhul arvestada, tuleb samas ka arvestada, et hagejal jäi ka asendustehingust tulu saamata ning ainuüksi asendustehingu toimumine ei saa olla põhjuseks kahjuhüvitise vähendamisele.
40.Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata hageja juhatuse liikme ütlustega, mille kohaselt hageja juhatuse liige oli viivise määra osas telefoni teel kostja esindajaid informeerinud ning meeldetuletusi teinud. Hageja juhatuse liikme ütlusi ning poolte kokkulepet viivisemäära osas kinnitavad kostja juhatuse liikme digitaalsed allkirjad arvetel, millega kostja juhatuse liige kinnitas arvetel asuvaid tingimusi pikema perioodi vältel. Kostja seadusliku esindaja allkiri on hinnatav arve tingimustele sisulise nõustumuse andmisena. Eeltoodud alusel ei ole usaldusväärsed kostja juhatuse liikme ütlused, mille kohaselt ta ei teadnud viivisekokkuleppe olemasolust.
41.Käesolevas asjas ei ole kohaldatavad Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-09 p-s 11 toodud seisukohad. Käesoleval juhul ei ole tegemist arve vastuvõtmisega kostja töötaja poolt, vaid arvel olevate tingimuste kinnitamisega kostja seadusliku esindaja poolt, kes allkirjastas kostja seadusliku esindajana ka hakkepuidu ostu-müügilepingu, mille alusel vaidlusalused arved kostjale koostati. Eeltoodud lahendis on Riigikohus ka selgitanud, et arvele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist ning seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Seega ei ole Riigikohus esitanud ammendavat loetelu erandjuhtudest ning arvestades kõiki hageja poolt välja toodud asjaolusid, on tegemist Riigikohtu poolt viidatud erandjuhuga ning kostja on arvel märgitud viivisemääraga nõustunud.
42.Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel, kuna hageja on teinud eelmenetluses kompromissettepaneku summas 20 000 eurot ning kompromissettepanek on sarnane hagiavalduse rahuldamise ulatusega (18 172,11 eurot). Kostja apellatsioonkaebus
43.Kostja palub 18.07.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati kahjuhüvitise väljamõistmise osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kahju hüvitamise nõudes täielikult rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
44.Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud pooltevahelist lepingut leides, et kostja pidi hakkepuitu tarnima lepinguperioodi jooksul igakuuliselt ja selliselt, et ei tekiks vaheaegu katlamaja töös. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja juhatuse liikme ütlustest nähtub, et lepingu eesmärk oli tagada lepingu perioodil süstemaatilised tarnemahud. TL selgitas, et eelduslikud tarnemahud lepiti kokku selleks, et hageja oleks vajadusel valmis sellises mahus hakkepuitu tarnima. Sellest ei saa kuidagi järeldada, et lepingu sõlmimise eesmärk oli tagada igakuised tarned. Kostja ei ole võtnud endale kohustust igakuiselt eelduslikus mahus tarneid esitada. Seda tõlgendust toetab ka asjaolu, et kostja on esitanud hagejale tellimusi müügilepingus kokku lepitud eelduslikust mahust väiksemas mahus ning hageja on need tellimused täitnud.
45.Kohus leidis ebaõigesti, et TU ja LJ ütlustega on tõendatud, et ka kinnistu müügi lepingueelsetel läbirääkimistel oli jutuks hageja soov saada 3-aastane hakkepuidu
müügileping kostjaga. TU ei ole viidatud sisuga ütlusi andnud. TU väitis hoopis, et ta ei ole teadlik poolte vahel sõlmitud hakkepuidu müügilepingu tingimustest. Seega ei ole TU teadlik ka lepingu tähtajast.
46.LJ ütlused ei ole usaldusväärsed. LJ ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlusega. Näiteks on LJ selgitanud, et pooltevahelisele lepingule eelnenud läbirääkimistel osales ka TU, kes oli läbirääkija. Samas on TU kinnitanud, et tema viis vaid pooled omavahel kokku, kuid müügilepingu läbirääkimistel TU ei osalenud. Kuna LJ on hagejale lojaalne töötaja, siis võis ta kohtuistungil teadlikult või teadmatult anda hagejale sobilikke ütlusi, ilma, et need tõele vastaks.
47.Kohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja on lepingu üles öelnud. Kostja juhatuse liige on selgitanud, et pooltevaheline leping oli raamleping, mis pidi sätestama hakkepuidu kvaliteedi ja muud tingimused, kuid lepingu eesmärgiks ei olnud kokku leppida tarnemahte, kuna tarnemahud selgusid jooksvalt lähtuvalt tootmisplaanist ja hakkepuidu turuhinnast. Kuna sobiva hinna korral oleks kostja soovinud ka edaspidi hagejalt raamlepingu kohaselt hakkepuitu osta, siis ei olnud kostja eesmärgiks hagejaga sõlmitud lepingut lõpetada.
48.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta hindab hakkepuidu müügi tõenäosuseks 30-40%. Kaebaja ei nõustu, et kütet vajavad ettevõtted sõlmivad hakkepuidu ostu-müügilepingu ainult pikemaks perioodiks ette, et tagada vajamineva kütte olemasolu regulaarselt ja üksikute koguste müümine on keerulisem. Sellist asjaolu ei ole käesolevas menetluses tõendatud. Kostja juhatuse liige on andnud ütlusi selle kohta, et näiteks kostja ostab praegusel hetkel hakkepuitu viielt erinevalt tarnijalt, mistõttu ei ole see kindel reegel, et hakkepuitu vajavad ettevõtjad sõlmivad ainult pikaajalisi lepinguid. Kui hageja oleks soovinud oma hakkepuitu turuhinnaga müüa, siis oleks see olnud kindlasti võimalik. Ka kostja oleks olnud sellisel juhul huvitatud hagejalt hakkepuidu ostmisest. Kuna hageja on ka ise tunnistanud, et võõrandas hakkepuidu kolmandale isikule, siis tuleks kindlasti kahju hüvitise arvestusest maha arvata hakkepuidu müügi hind. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud konkreetselt hakkepuidu müügihinda, vaid on selle kohta üksnes ebamääraseid ütlusi andnud.
49.Kohus on ebaõigesti üksnes hageja juhatuse liikme ja töötajate ütluste alusel järeldanud, et kostjale tarniti parema kvaliteediga haket kui teistesse katlamajadesse, mis tõenäoliselt mõjutas ka kohtu hinnangut hakkepuidu müügi tõenäosuse osas. Kostja ei olnud teadlik sellest, et üldjuhul on hagejal kombeks toota madalama kvaliteediga haket. Kostja on ka tõendanud hagejaga konkureeriva teise hakkepuidu tootja esindaja ekirjaga, et hageja ja kostja vahelises lepingus kokku lepitud hakkepuidu kvaliteet vastab tavapärasele hakke kvaliteedile, mida ostavad enamik katlamajasid. Kohus ei ole viidatud tõendi osas kohtuotsuses üldse seisukohta võtnud.
50.Kostja ei nõustu, et pool aastat hiljem sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale saamata jäänud tulu 2017. a. aprillis-juunis, kuna sellisel juhul tekib olukord, kus hageja rikastub kahju hüvitamisel. Asendustehingust saadud rahasumma tuleb kahjuhüvitisest maha arvata (VÕS § 127 lg 5), kuid hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis hinnaga hakkepuit edasi müüdi.
51.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6 ja TsMS § 233 lg-t 1. Praegusel juhul ei esine olukorda, kus kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, mistõttu ei ole ka kohtul pädevust hüvitise suurust ise määrata. Praegusel juhul oleks võimalik hagejale väidetavalt tekkinud varalist kahju objektiivselt kindlaks määrata. Hagejal oleks olnud võimalik tõendada väidetavalt saamata jäänud tulu suurust tõendades ära, milline oleks olnud eeldatav kostja tellimuse maht ja lepingujärgne hind ning lahutades sellest kas reaalse või hüpoteetilise asendustehingu summa.
52.Kostjale jääb arusaamatuks kohtu poolt välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse kujunemine. Kohus on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole kahju hüvitisest maha arvanud kõiki kulutusi, kuid samas on kohus kahju suurust määrates aluseks võtnud siiski hageja poolt hagis esitatud summa. Piisavaks ei saa pidada kohtu põhjendust, et kohus on määranud kahjuhüvitise suuruse kohtuotsuses „eelpool toodud asjaolusid arvestades“. Kohus ei ole põhjendanud kahjuhüvitise suurust. Kostjale jääb arusaamatuks, millised asjaolud sellise kahjuhüvitise määramise tingisid. Hageja ei ole õigesti kahju hüvitist arvutanud, kuid maakohus on siiski kahju hüvitist määrates aluseks võtnud hageja poolt arvutatud summa. Vastustaja seisukoht
53.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
54.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
55.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab kahju hüvitamise nõude osaliselt.
56.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hageja viivisenõue jäi rahuldamata ja kahju hüvitamise nõude osas. Maakohtu otsust ei ole edasi kaevatud osas, milles maakohus hageja viivisenõude rahuldas ja selles osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
57.Kõigepealt käsitleb kolleegium viivisenõuet. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole viivisekokkulepet 0,15% tasumata summalt päevas tõendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas täielikult maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kokkulepet viivisemäära osas kinnitavad hageja juhatuse liikme vande all antud ütlused ja kostja juhatuse liikme digitaalsed allkirjad arvetel. Hageja juhatuse liikme vande all antud ütlused on kostja juhatuse liige ümber lükanud oma vande all antud ütlustega, eitades kokkuleppeid viivise määra osas (III kd, lk 3 pöördel). Kostja seadusliku esindaja allkiri arvetel ei ole hinnatav hageja poolt ühepoolselt märgitud viivisemäärale nõustumuse andmisena. Käesoleval juhul tähendab kostja allkiri arvel seda, et kostja aktsepteerib arve summat. Selleks, et arve allkirjastamist saaks pidada viivisekokkuleppe sõlmimiseks, peab see arvelt selgelt nähtuma ja olema poolele arusaadav. Ühelgi arvel ei ole välja toodud, et arve allkirjastamisega lepitakse kokku viivise määras. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1144-09 p-s 11 selgitanud, et arvele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist ning seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Käesolevas asjas pole tegemist niisuguse olukorraga. Arvetel pole hageja kostjalt viivist nõudnud ja kostja pole sellise määraga viivist hagejale kunagi tasunud. Seetõttu ei saa ka sel alusel järeldada, et kostja oleks hageja poolt märgitud viivisemääraga nõustunud.
58.Järgnevalt käsitleb kolleegium kahju hüvitamise nõuet.
59.Kahju hüvitamise nõude osas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud: - hageja müüjana ja kostja ostjana sõlmisid 15.09.2014 tähtajalise hakkepuidu ostumüügilepingu kestusega kuni 14.09.2015, mille kohaselt oli tarnemahu eeldatav
kogus aastas 60 000 MWh ja kuude lõikes 6500 – 4500 MWh, kusjuures iga järgneva kuu mahud pidi ostja müüjale teatama hiljemalt iga kuu viimasel nädalal; - müügihind perioodiks 15.09.2014 – 14.09.2015 lepiti kokku 16,29 eurot/ MWh; - lepingu p 3.4 sätestas, et osapooltel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud; - 16.09.2014 sõlmitud lepingu lisas 1 leppisid pooled kokku lepingu kehtivusaja pikenemises kuni 14.09.2017 tingimusel, et MWH hind vaadatakse üle kord aastas ehk lepingu kehtivuse aja seisuga 14.09.2015 ja 14.09.2016 ning hind viiakse vastavuse kostjale pakutava turu parima hinnaga arvestades lepingus fikseeritud kvaliteedinõudeid; - 31.10.2014 sõlmitud lepingu lisas 2 muutsid pooled osaliselt lepingu lisas 1 kokkulepitut ning leppisid kokku, et 14.09.2015 ja 14.09.2016 lepivad pooled kokku järgmise 12 kuu hinnas, arvestades kehtivat turuhinda, kuid mis ei jää ühelgi juhul alla 16,2 euro/MWh; - nii 14.09.2015 kui 14.09.2016 leppisid pooled kokku lepingu jätkamise hinnaga 16,2 eurot/MWh; - 24.03.2017 teatas kostja esindaja telefoni teel hageja juhatuse liikmele, et kostja ei soovi enam hagejalt hakkepuitu osta. Peale seda kostja enam hagejale tarnemahtusid ei esitanud;
60.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja nendest tehtud järeldustega osas, milles maakohus leidis, et kostja on lepingut rikkunud ja vastutab hagejale sellest tekkinud kahju eest. Maakohus, hinnates lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingueelseid läbirääkimisi ning lepingu täitmist, tõlgendas õigesti lepingut viisil, et leping pidi tagama hagejale lepingu kehtivuse jooksul igakuised tarned, et hageja saaks tasuda kinnistu ostmiseks võetud laenumakseid. Kostja oli teadlik nendest asjaoludest kui sõlmis hagejaga tähtajalise fikseeritud hinnaga hakkepuidu ostmise lepingu. Selleks lepiti lepingus kokku ka eelduslikud tarnemahud, mis pidid olema 60 000 MWh aastas ja kuude lõikes 6500 – 4500 MWh. Kostja esindaja selgitus, et tarnemahud lepiti kokku üksnes selleks, et hageja oleks vajadusel valmis sellises mahus hakkepuitu tarnima, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Ka hageja vajas kindlust, et tal on võimalik igakuiselt hakkepuitu kindla hinnaga müüa, millest oli teadlik ka kostja. Seda näitavad ka sõlmitud lepingu lisad. Kui esimeses lisas lepiti kokku, et kord aastas hinda korrigeeritakse ja hind viiakse vastavuse kostjale pakutava turu parima hinnaga, siis teises lisas tehti just hageja huvides mööndus, et hind ei tohi siiski olla väiksem kui 16,2 eurot/MWh. Samas võis hind olla suurem, kui turuhind tõusis. Seega kokkulepitud eelduslikku tarnemahtu 60 000 MWh aastas ja kuude lõikes 6500 – 4500 MWh, saab pidada selliseks suuruseks, millega mõlemad pooled võisid arvestada. Lepingus kokkulepitud igakuised eelduslikud kogused ning eeldatav aastakogus andis hagejale kolmeks aastaks kindluse igakuiste tarnete osas, mis oli ka lepingu eesmärk.
61.Asjaolu, et kostja on esitanud hagejale tellimusi ka müügilepingus kokku lepitud eelduslikust mahust väiksemas mahus ning hageja on need tellimused täitnud, ei saa tõlgendada selliselt, et see vabastas kostja üldse hagejalt hakkepuidu ostmise kohustusest. Ringkonnakohtul ei ole selle osas alust hinnata tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus, vaatamata sellel, et kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga.
62.Maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate TU ja LJ ütlusi. TU andis järgmisi ütlusi: „Grenor Tradel oli üks soov, sest neil oli äriidee, et nad tegelevad hakkepuiduga, siis sooviti Skanole hakkepuitu tarnida. Grenor Trade ostis kinnistu järelmaksuga. Nende soov oli, et kui saavad Skanole haket tarnida, siis tulevad sealt rahavood, millega saab laenu teenindada. Mina viisin Skano ja Grenor Trade omavahel kokku, aga
läbirääkimistel ei osalenud. Minule teadaolevalt pooled said kokkuleppele ja leping sõlmiti. Grenor Tradel oli soov, mis täitus, sest nad said lepingu. Minu arusaam on, et leping on üks tema ostu krediteerimise vorme“( III kd, lk 3 pöördel). Asjaolu, et TU ei osalenud vahetult lepingu sõlmimise läbirääkimistel, ei tähenda, et ta ei teadnud lepingu sõlmimise asjaolusid ja eesmärke. Samuti asjaolu, et LJ on hageja töötaja, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. LJ ütlused ei ole vastuolus teiste tunnistajate ütlusega. Just TU viis pooled selles küsimuses omavahel kokku. Seega läbirääkimisi peeti juba varem, kui jõuti lepingu sõlmimiseni, milles TU enam ei osalenud.
63.Samuti on maakohus õigesti järeldanud, et kostja on hagejale tehtud tahtavaldusega selle kohta, et ta hagejalt enam hakkepuitu ei osta, öelnud lepingu üles. Kostja väide, et ta ei soovinud lepingut üles öelda, sest sobiva hinna korral oleks ta ka edaspidi hagejalt hakkepuitu ostnud, ei lükka ümber maakohtu järeldust. Pooltel oli sõlmitud tähtajaline leping fikseeritud hinnaga, kusjuures miinimumhinna säilitamine oli eraldi tingimus. Seega, kui kostja avaldas, et ta selle hinnaga enam ei osta, siis sellega ütles ta konkreetse vaidlusaluse lepingu üles. Kuna kokkulepet madalama hinnaga ostmiseks ei saavutatud ja tarneid selle lepingu alusel enam ei toimunud, pole antud vaidluses põhjust rääkida sellest, mis tingimustel oleks kostja olnud valmis hagejalt edaspidi hakkepuitu ostma.
64.Ringkonnkohus ei nõustu aga kahju hüvitise kindlaksmääramisega maakohtu poolt. Selles osas on maakohtu otsuse vaidlustanud mõlemad pooled. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6 ja TsMS § 233 lg-t 1. Praegusel juhul ei esine olukorda, kus kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega.
65.Praegusel juhul on hagejal võimalik tõendada saamata jäänud tulu suurust, tõendades ära, milline oleks olnud eeldatav kostja tellimuse maht ja lepingujärgne hind ning lahutades sellest asendustehingu maksumuse, see on summa, millega hagejal õnnestus kostja jaoks varutud hakkepuit müüa.
66.Lepingu kohaselt oli kostjal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kuna kostja ütles lepingu üles 24.03.2017 ja arvestades kolmekuulist etteteatamistähtaega, lõppes leping 24.06.2017, millise aja vältel oleks kostja pidanud veel lepingut täitma ja hagejalt hakkepuitu ostma.
67.Seega on hageja kahjuks kostja poolt lepingu mittetäitmise tõttu saamata jäänud tulu ajavahemikul aprill kuni juuni 2017, mil kostja oleks pidanud veel lepingut täitma.
68.Kahju arvutamise aluseks võttis hageja eelmise aasta samadel kuudel, so 2016. a. aprill – juuni, kostja poolt ostetud hakkepuidu mahud. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks lepingu edasise täitmise korral kuni etteteatamistähtaja lõpuni ei oleks kostja ostnud hagejalt hakkepuitu vähemalt samas mahus, mis eelmisel aastal samadel kuudel. Kostja katlamaja töötas samamoodi edasi, kuid kostja ostis hagejaga sõlmitud lepingut rikkudes vajamineva hakkepuidu teistelt tootjatelt. See nähtub ka kostja töötaja OPi, kelle pädevuses oli tellimuste esitamine ja kvaliteedi kontrollimine, antud ütlustest: „Igakuiseid hanke tellimusi esitati nii nagu leping ette nägi. Iga kuu viimasel nädalal teatasin tarnijale järgneva kuu vajaduse, mis oli tootmisplaanil. Olen teadlik tarbemahtudest, mis olid pooltevahelises lepingus. Enamjaolt mahud vastasid lepingu mahtudele. 2014 sept – 31.03.2017 tarnis Rääma katlamajja haket G ainuisikuliselt. TL korraldusel teatasin AP-le, et haket ei ole vaja enam tuua. Edasi tarnis haket see, kes tegi kõige odavama pakkumise“ ( III kd, lk 5).
69.Maakohus on õigesti võtnud aluseks hageja poolt esile toodud kahju arvestuse, mille kohta on hageja kohtule ka tõendid esitatud ja kahjuarvestust eelistungil selgitanud. Hageja arvestuse järgi on saamata jäänud tulu järgnev:
2017. a. aprillis hakkepuitu 5095 m3, s.o 3131 MWh; MWh hind 16,2 eurot; 1 m3 kulu kokku 7,5 eurot (materjal 5 eurot, hakkimine 1,7 eurot, transport 0,8 eurot). Seega nõuab hageja aprilli eest: 3131 MWh x 16,20 eurot = 50 722,20 - kulu 38 212,50 (7,5 x 5095) = 12 509,70 eurot; - 2017. a. mais hakkepuitu 3102 m3, s.o. 1922 MWh; MWh hind 16,2 eurot; 1 m3 kulu 7,5 eurot. Seega nõuab hageja mai eest: 1922 x 16,20 = 31 136,40 – kulu 23 265 (7,5 x 3102) = 7871,40 eurot.; - 2017. a. juunis hakkepuitu 5175 m3, s.o 3237 MWh; MWh hind 16,20 eurot, 1m3 kulu 7,5 eurot. Seega nõuab hageja juuni eest: 3237 x 16,2 = 52 439,40 – kulu 38 812,50 (7,5 x 5175) = 13 626.90 eurot; - kokku 13 372 m3 hakkepuidu (5095+3102+5175) müümata jäämise tõttu saamata jäänud tulu 34 008 eurot (12 509,70+7871,40+13 626.90); (II kd , lk 22-26).
70.Kostja ei ole hageja poolt kahju hüvitamise aluseks võetud andmete, see on 2016 aprilljuuni tarnitud hakkepuidu maht ja kokkulepitud müügihind, suurust vaidlustanud.
71.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kahjuhüvitisest ei tule maha arvata kulutusi maksudele ja muudele ärikuludele, kuna hageja on kuluarvestused esitanud turuhindade alusel, mis juba sisaldavad teenusepakkuja kulutusi tööjõumaksudele ning muudele ärikuludele. Maakohus ei ole ka välja toonud, milliseid makse ja millises ulatuses tuleb arvestada hageja poolt kokkuhoitud kuluna lisaks hageja poolt arvestatud omahinnale, mida ta oleks kulutanud 13 372 m3 hakkepuitu tootmiseks.
72.Ringkonnakohus ei nõustu aga hageja seisukohaga, et asendustehinguga ei tule arvestada, kuna pool aastat hiljem sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale saamata jäänud tulu aprillis-juunis, sest hagejal jäi uus kogus haket tootmata. Hageja ei ole seostanud kahju suurust hakkepuitu mittetootmisega ega ole toonud välja vastavaid asjaolusid. Hageja esindaja on selgitanud kahju tekkimist järgmiselt: „Valmistasime Skano jaoks spetsiaalset jämedama fraktsiooniga hakkepuitu, mis on toodetud täistüve puidust ja samuti saekaatri pindudest, mis samamoodi ei sisalda peenikesi osakesi ja mineraalaineid. Kuna tarnisime sinna kõrgema kvaliteediga hakkepuitu, siis sellest tulenevalt ka selline kahjunõue. See hakkepuit oli meil Skano jaoks spetsiaalselt laoplatsi varutud“ (III kd, lk 2) ning edasi „ Kostja jaoks varutud hakkepuidu saime hiljem müüdud omahinnaga, et selle materjali alt vabastada raha. Omahind on 7,5 eurot üks kuupmeeter. Hakkepuidu müüsime Fortum AS-le“ ( III kd, lk 2 pöördel) . Asjaolu, et hageja müüs kostja jaoks mõeldud hakkepuidu Fortum AS-le pool aastat hiljem, ei vähenda ringkonnakohtu hinnangul saadud kasumit.
73.Seega ei tule antud juhul müügihinnast maha arvata mitte hakkepuidu omahinda, vaid asendustehingu maksumus, kuna hageja realiseeris hakkepuidu kõrgema hinnaga kui omahind. Selle asjaolu on hageja kohtuistungil omaks võtnud. Hageja juhatuse liige AP andis 23.05.2018 kohtuistungil vande all järgmisi ütlusi: „Vahepeal tuletasin asju meelde ja vaatasin enda meilid järgi ning täna saan anda täpsemaid ütlusi kui eelistungil. 7,5 kuupmeetri hind teeb megawatt tunni hindeks umbes 12,50 eurot. Fortumile müüsime hakke 14 eurose megawatt tunni hindega“ (III kd, lk 3).
74.Hagejal oli õigustatud ootus müüa kostjale hakkepuitu hinnaga 16,2 eurot MWh eest, müüs aga tegelikult AS-le Fortum hinnaga 14 eurot MWh eest, seega sai iga MWh eest 2,2 eurot vähem, mis ongi hageja saamata jäänud tulu. Kolme kuu kogus kokku on 8290 MWH (3131+1922+3237), mille müümisel hageja sai vähem 18 238 eurot (8290x2,2).
75.Eeltoodu alusel leiab ringkonnkohus, et hageja kahjuhüvitise nõue on põhjendatud osaliselt summas 18 238 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. -
Menetluskulude jaotus.
76.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Vaatamata maakohtu otsuse osalisele tühistamisele, kuulub hagi lõppkokkuvõttesd rahuldamisele ikkagi umbes pooles ulatuses.
77.Kuna kostja apelatsioonkaebus jääb täies ulatuses ja hageja apellatsioonkaebus enamus ulatuses rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.
78.Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.