J B hagi EDES Ehitus OÜ vastu võlgnevuse 1 725, 26 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
1 856,22 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.01.2019. a
Menetlusosalised
Hageja:
J B (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx)
Hageja esindaja:
Harland Paas, Eesti Õigusbüroo OÜ, volikirja alusel, e-post: [email protected]
Kostja:
EDES Ehitus OÜ (registrikood xxx, aadress: xxx, e-post: [email protected])
juhatuse liige E K, e-post: xxx , D F
Kostja esindajad:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J B hagi.
2.Välja mõista EDES Ehitus OÜ-lt J B kasuks võlgnevus summas 1 725 (üks tuhat seitsesada kakskümmend viis) eurot ja 26 senti (sh põhivõlg 1 637 eurot, viivis 88, 26 eurot).
3.Välja mõista EDES Ehitus OÜ-lt J B kasuks viivis põhinõudelt (1 637 eurolt) alates 30.07.2018. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
4.Välja mõista Edes Ehitus OÜ-lt J B kasuks menetluskulud summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.J B esitas maakohtule hagi EDES Ehitus OÜ vastu võlgnevus 1 637 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 88,26 euro nõudes ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 20.10.2017. a suulise töövõtulepingu krohvimistööde teostamiseks aadressil xxx asuvas kortermajas ajavahemikul 20.10.2017. a kuni 25.11.2017. a. Tööd teostati läbi kahte korrust läbivates korterites ja anti kostjale üle pärast tööde lõplikku valmimist 23.11.2017. a. Kostja oli teinud hageja töötamise kohta Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse (TÖR) kanded, millest nähtub, et hageja töötas kostja juures VÕS lepingu alusel alates 20.10.2017. a kuni 31.10.2017. a ja 09.11.2017. a kuni 23.11.2017. a.
2.Hageja leppis kostjaga töötasus (töövõtu tasus) kokku järgmiselt: hageja krohvitav tööpind on 327,4 m2 , mille iga m 2 eest maksab kostja hagejale 5 eurot, kokku summas 1 637 eurot. Nimetatud summalt tasub kostja riiklikud maksud. Kostja oli tööde teostamisel xxx OÜ alltöövõtja. Tööde peatöövõtja oli xxx OÜ, tellides tööd xxx OÜ-lt, kes omakorda tellis tööd kostjalt EDES Ehitus OÜ-lt. Hageja pöördus 24.01.2018. a peatöövõtja xxx OÜ poole saamata jäämata tasu küsimusega, kuid sai vastuseks et peatöövõtja on need kostjale ammu üle kandnud. Kostja ei ole hageja pöördumistele reageerinud. Hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud, kuid kostja oma kohustust täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista kokkulepitud tasu summas 1 637 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 88,26 eurot ning lisanduva seadusjärgse viivise. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja oma vastuses märgib, et hageja poolt esitatud väited suulise töölepingu sõlmimise kohta ei vasta tõele, kuna kostjal ei olnud hageja poolt nimetatud aadressil krohvimistööde teostamiseks sõlmitud alltöövõtulepingut. Kostja sõlmis alltöövõtulepingu kipsplaatide paigaldamiseks Xxx Xxx OÜ-ga. Nimetatiu ettevõtte esindaja informeeris kostjat krohvimistööde teostamiseks töötajate vajadusest. Kostja informeeris krohvimistööde vajadusest hagejat. Edasised läbirääkimised kõikide tööd puudutavate küsimuste kohta pidas hageja kas Xxx Xxx OÜ-ga või xxx OÜ-ga. Kostja kinnitab, et tal oli majanduslik huvi hagejaga leppida kokku krohvitööde teostamine, selleks kostja registreeris isegi hageja TÖR-is. Kuid kahjuks hageja, Xxx Xxx OÜ esindaja ja xxx OÜ esindaja kostjaga lepingut ei sõlminud. Kostja märgib, et ta on kipsplaadi tööd ära teinud, kuid siiani ei ole Xxx Xxx OÜ-lt tasu saanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõestaks kostja ja hageja lepingulisi suhteid, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja ise märgib, et ta pöördus tasu küsimusega xxx OÜ poole, nimetatud asjaolu, tõestab, et hagejal krohvimistööde läbirääkimised ja võimalikud lepingulised suhted olid xxx OÜ-ga. Kostja on seisukohal, et hageja esitas sellepärast hagi tema vastu kohtusse, kuna kostja oma naiivsusest registreeris hageja TÖR-i. Kuid kostja juhib tähelepanu asjaolule, et ka tema ei ole saanud kipsplaatide paigaldamise ja materjalide eest tasu. Seoses sellega on tekkinud kostjal tõsised majanduslikud raskused, mis ei ole siiamaani ületatud. Kostja peab ennast ka olukorra ohvriks. Kostja ei tunnista hagi ja palub lõpetada menetlus. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega kui ka asja läbivaatamisega kohtuistungil.
KOHTUISTUNG 22.01.2019. A
4.Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja leppis tööde tegemiseks kokku kostja juhatuse liikme E Kiga. EDES Ehitus OÜ esindaja ei väitnud, et ta esindab töövõtulepingu (TVL) sõlmimisel kedagi teist, mida üheselt näitab hageja registreerimine TÖR-is. Kuni töö tegemise lõpuni ei olnud arusaamatusi, hageja teadis, et temal on TVL sõlmitud kostjaga. Hageja teadis et objektil on peatöövõtja ja mitu altöövõtjat. Hageja pöörduski saamata jäänud töötasu küsimuses peatöövõtja poole, kus ta sai vastuseks, et peatöövõtja on rahad alltöövõtjale kandnud. Kas Xxx Xxx OÜ on kostjale midagi üle kandnud, ei oma tähtsust. Enne kohtusse pöördumist ei olnud teemaks tööde vastuvõtmine. Tööd võetakse vastu poolte kokkuleppel ning see on eelkõige tellija kohustus seadusest tulenevalt peale töö tegemist töö vastu võta. Tellija ei saa hiljem väita, et töövõtja ei ole seda tööd teinud ja üle andnud. TVL järgi töö sai tehtud ja tasus oli kokku lepitud. Hageja ei ole saanud kostjalt üldse tasu. Tasu suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vaidlus on selles, kes justkui töö tellis. Tõendatud on see, et kostja kandis hageja TÖR-i tähtajalisena sellise arvestusega, et tööd saavad selleks ajaks tehtud. Tööd saidki tehtud. Töövõtutasu pidi kujunema selliselt, et ruutmeetrite arv korrutada viie euroga. Jutt käib 327,4 m2 x 5 euroga, summa kujunebki 1 637 eurot. Hageja pidi 5 eurot m2 eest netos kätte saama ja riigile maksud pidi tellija maksma. Töö tegemise algus oli 20.10.2017. a ja lõpp 31.10.2017. a. Kuna töid ei jõutud 31.10.2017. a valmis, siis pikendati töötamise aega 09.11.2017. a kuni 23.11.2017. a, mida näitab kanne ka TÖR-is. Dokumenti tööde vastuvõtmise kohta ei koostatud, kuid ka pretensioone selle kohta ei esitatud. Hageja pöördus esimest korda kostja poole enne 2017. a aasta lõppu. 2018. a jaanuaris pöördus hageja juba xxx OÜ poole, kuna oli väide, et peatöövõtja ei ole raha maksnud. Peatöövõtja kinnitas, et rahad on alltöövõtjale makstud. Täpsustades hagi alust, siis hageja jääb TVL järgi tasu nõude juurde, siin on tegemist lepingulise suhtega. TVL järgi on töövõtja kohustatud töö tegema ja tellija - antud juhul alltöövõtja alltöövõtja on kohustatud selle eest tasu maksma kokkulepitud määras. Viivist arvestab hageja seadusjärgselt. Hageja esindaja ei ole nõus kostja poolt pakutud kompromissiga, selgitades, et hageja on proovinud kostjaga aasta aega ühendust saada, kostja ei ole kirjadele vastanud ega suhelnud. Võlg on juba 2017. aastast, kostja oleks pidanud ammu töötajatega suhtlema ja kompromissist rääkima. Töötajad on teinud kulutusi õigusabile.
5.Kostja selgitas, et xxx OÜ esindaja palus krohvimistööde teostamiseks leida töölisi. Kostja leidis need inimesed ja näitas neile milliseid töid tuleb teha. Kostja registreeris töölised TÖR-i kuna lootis, et saab sõlmida xxx OÜ-ga lepingu. TÖR-is olid inimesed kaks korda sellepärast registreeritud, et esimene kord oli mingi osa töödest tehtud ja taheti veel mingeid töid teha. Inimesi sai informeeritud, et nad töötavad ametlikult selle objektil ja on TÖR-i registreeritud. Kostja informeeris, milliseid töid oli vaja teha aga kõik lepingud tööde tegemise kohta olid sõlmitud Xxx Xxx OÜ-ga. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole kostjaga allkirjastatud, kuna tööd sisuliselt ei olnud tehtud. Xxx Xxx OÜ väitis, et xxx OÜ pole neile maksnud ja seepärast nemad ei maksa EDES Ehitus OÜ-le. Kostja leidis hageja tööde tegemiseks, ütles hagejale tööde hinna 5 eurot m2 , see hind oli määratud Xxx Xxx OÜ poolt. Hageja registreeris töötajad enda firmasse tööle, kuna soovis firmat laiendada. Hagejal oli suuline kokkulepe Xxx Xxx OÜ-ga, kes andis hagejale töö, materjalid ja tööülesanded. Kostja registreeris naiivsusest töötajad TÖR-i enda töötajateks. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti oleks hageja pidanud sõlmima Xxx Xxx OÜ-ga. Hageja tegi krohvitöid ja need tööd tellis Xxx Xxx OÜ. Kostja nõustub, et hagejal on Jidiliselt õigus tema käest tasu nõuda, kuid hetkel ei ole ta saanud tasu Xxx Xxx OÜ-lt, seega ei ole kostjal raha, et hageja nõuet täita. Kostjal ametliku lepingut ei ole ja tema on ainult vahendaja. Hagejal on õigus nõuda tehtud töö eest tasu, kuid selleks ei ole kostja, kellelt töötasu nõuda, kuna hagejal ei olnud kostjaga lepingut sõlmitud. Hageja peab töötasu nõudma Xxx Xxx OÜ-lt, kuna temaga oli hagejal leping sõlmitud. Xxx Xxx OÜ ütles kostjale, et kostja esitaks talle krohvimistööde eest arve, siis nemad maksavad kostjale ja kostja maksab hagejale. Kostja esitas töövõtutasu kohta Xxx Xxx OÜ-le arve, kuid neil paluti oodata kuni käib kohtuvaidlus Xxx Xxx OÜ ja xxx OÜ vahel. Kostja maksab hagejale töötasu ära, kui Xxx Xxx OÜ maksab kostjale raha ära. Kostja pakub hagejale kompromissi, tasudes kuus 300 eurot, kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja tunnistab hagi kuid soovib maksegraafikut ja menetluskulud pooleks teha. Kostjal menetluskulud puuduvad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
7.Hageja jäi oma nõude juurde ja kostja on ka nõuet tunnistanud, kuid soovis maksegraafikut.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud.
9.Hageja nõude aluseks on 20.10.2017. a suuline töövõtuleping.
10.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
11.Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool võtab endale samuti kohustuse) suhtes.
12.Kohus võtab seisukoha hageja poolt esitatud nõude osas, mis puudutab töövõtulepinguga ettenähtud töid. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama
või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.
13.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole töid teinud. Kosja kinnitas istungil, et hageja teostas antud objektil krohvimistöid. Poolte vahel oli kokkulepe töö sisu, töö tegemise aja ja tasu osas.
14.Kostja selgitused menetluse jooksul on olnud vastuolulised. Kostja väide, et ta registreeris hageja TÖR-is enda töötajaks naiivsusest ning lootuses ettevõtet laiendada, on väheusutav. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja on kantud registrisse 25.11.2013. aastast. Seega ettevõte, kes tegutseb 2013. aastast, ei saa naiivsusest ja lootuses ettevõtet laiendada, väidetavalt teiste firmadega lepinguid sõlmida töötajaid TÖR-i registreerida. Kostja väidab, et ta ei ole sõlminud hagejaga lepingut, siis tekib küsimus, kuidas kostja teadis hageja andmeid (isikukoodi), et hageja TÖR-i kanda.
15.Kohus on seisukohal, et antud juhul kohaldub VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
16.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole temaga lepingut sõlminud.
17.Kostja on kandnud hageja TÖR-i töötamise liigiga VÕS leping töö algus 20.10.2017. a ja lõpp 31.10.2017. a (tl 6), alates 09.11.2017. A kuni 23.22.2017. a VÕS lepingu alusel (tl 6 pöördel). Tööde teostamise periood oli 20.10.2017. a kuni 23.11.2017. a.
18.Järelikult on kostja registreerinud hageja enda ettevõttesse VÕS lepingu alusel tööle. Kostja tunnistas istungil hageja nõuet. Kostja märkis, et tema ei ole oma raha Xxx Xxx OÜ-lt kätte saanud. Kui nimetatud firma kannab kostjale rahad üle siis kostja maksab hagejale võlgnevuse. Peatöövõtja ja alltöövõtja poolt tasu maksmata jätmine ei saa mõjutada alltöövõtja alltöövõtjat tasu maksmist oma partneritele ja registrisse märgitud töötajatele.
19.Käesoleval juhul oli töövõtuleping sõlmitud krohvimistööde tegemiseks. Kostja nõustus hagejalte tasuma töövõtutasu, kui Xxx Xxx OÜ tasub kostjale esitatud arve tehtud tööde eest. Kostja tunnistas, et ta on Xxx Constructions OÜ-le esitanud arve, mis sisaldab hagejale makstavat tasu.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
21.Lähtudes kõigest eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks tasumisele kuuluv summa 1 725,26 eurot ning seadusjärgse lisanduva viivise.
22.Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
24.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
25.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja.
26.Hageja menetluskulu on 587,66 eurot, õigusabikulud 362,66 eurot ja hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 225 eurot.
27.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja menetluskulu katteks kokku 375 eurot, millest 225 eurot on tasutud riigilõiv ja 150 eurot õigusabi eest.
28.Kohus leiab, et olukorras, kus Eesti Õigusbüroo OÜ ei ole suutnud kahel korral esitada korrektset hagi (*vt kohtu 27.08.2018. a ja 19.09.2018. a puuduste kõrvaldamise määrused, tl 25 ja 28), on õigusabikulud 362,66 eurot ilmselgelt põhjendamatud ning kohus määrab õigusabi eest kokku 150 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.