Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-18-124359 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtumenetluse käik

Tsiviilasi nr 2-18-124359 lepingu lõppemise päeval. Ühtlasi pidi kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi ja hooldustasu debiteerimiseks piisavalt vaba raha (p 6.9). Lepingu KX lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress kogusummas 71,06 eurot. Ühtlasi oli kostjal hagejaga 09.12.2016 sõlmitud krediitkaardi kindlustuse kindlustuslepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid igakuiselt krediidilepinguga nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Hageja debiteeris maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontolt kindlustusmakse ulatuses ning kostja kohustus tagama kindlustusmakse osas vaba raha olemasolu arvelduskontol (poliisi punkt 2.4). Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal hageja ees kindlustusmakse võlgnevus 13,20 eurot. Kostja pidi tagama, et tema arvelduskontol oleks maksepäeval, s.o iga kuu 16.ndal kuupäeval lepingu VL ja lepingu KX maksete tegemiseks piisavalt rahalisi vahendeid intressi ja hooldustasu debiteerimiseks hageja poolt. Kostja oli oma kohustuste täitmisega viivituses, millest tulenevalt üritas hageja temaga kõigepealt telefoni teel ühendust saada, kuid kostja ei vastanud hageja kõnedele. Kuna kostja hageja kõnedele ei vastanud saatis hageja 31.07.2018 kostjale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatise kohaselt andis hageja kostjale täiendava võimaluse tasuda lepingutest tuleneva intressi ja võlgnevuse kogusummas 411,59 eurot. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 17.08.2018, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks ning, et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges hageja kostjaga sõlmitud lepingud 21.08.2018 ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks. Tulenevalt lepingu KX lõppemisest 21.08.2018 muutus kogu nõue (sh kasutatud krediit) sissenõutavaks ning algas tasumata krediidilimiidilt viivise arvestus panga hinnakirjas toodud määra alusel (tingimuste punkt 6.16). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär vastas VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitule, s.o EKP intress + 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 23,94 eurot. Kui arvelduskontol ei olnud lepingute laenusumma tasumise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8 % aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja ja lepingute juurde kuuluva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu VL puhul 21 % aastas ehk 0,058 % päevas. Hagi esitamise seisuga on lepingu VL sissenõutavaks muutunud viivis 173,43 eurot. Lepingu VL puhul hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,058 % päevas arvestatuna võla põhiosalt kuni nõude täitmiseni. Lepingu KX puhul hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,022 % päevas arvestatuna võla põhiosalt kuni nõude täitmiseni. Hageja taotleb hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Tsiviilasi nr 2-18-124359

Tsiviilasi nr 2-18-124359 Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 4 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.