XX hagi Eesti Vabariigi (Politsei-ja Piirivalveameti kaudu) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahjuhüvitise 1000 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 5000 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt hüvitise 3000 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02. aprilli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja: Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, registrikood 70008747), esindaja Irina Punko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 02. aprilli 2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda.
4.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) menetluskulude hüvitamiseks 480 eurot (käibemaksuga) XX kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Eesti Vabariigil (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tasuda XX-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 03.03.2015 Pärnu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu ja 30.08.2017 hagi täpsustused. Hageja palus tuvastada 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 1.9-3/708-1 ülesütlemise tühisuse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töölepingu tühise ülesütlemise eest 4900 eurot (980 eurot x 5 kuud) või eelmärgitud rahalise nõude rahuldamata jätmise korral alternatiivselt kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis alates 05.02.2015 saamata jäänud töötasu näol 980 eurot kuus kuni tööle lubamiseni. Juhul, kui kohus jätab eelmärgitud nõuded rahuldamata, st kui töölepingu ülesütlemine on kehtiv, palus hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitise töölepingu ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest 2940 eurot (980 eurot x 3 kuud) ja sellelt viivise alates hagi esitamisest 03.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asus hageja 04.01.1993 teenistusse Pärnu Politseiprefektuuri. 31.03.2013 vabastati hageja teenistusest ja 01.04.2013 sõlmiti hagejaga soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708-1. Hageja töötas vanemspetsialistina kostja administratsiooni logistikabüroo Lääne majandustalituses asukohaga Pärnu, Pikk 18. Alates 03.11.2014 oli hageja töövõimetu ja 13.11.2014-09.01.2015 oli ta haiglas. Tööandja esindaja ja hageja vahetu ülemus YY helistas korduvalt hagejale ja soovis kokkusaamist.
3.Kui hageja 04.02.2015 tööle läks, anti talle kätte 13.11.2014 koostatud teatis nr 1.9-3/2828-1 soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mille kohaselt lõppes hagejaga 26.02.2013 sõlmitud tööleping alates teatise kättesaamisele järgnevast tööpäevast töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 ja § 97 lg 3 alusel. Seega ütles kostja hageja töölepingu üles alates 05.02.2015.
4.Töölepingu ülesütlemise teatise kohaselt palus töötaja koostada tööandja lepingupartneril tegelikkusele mittevastavaid arveid. Töötaja tellis alates 2014. a septembri lõpust tööandja lepingupartnerilt mahakantavatele teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenust, kuid nõudis teenuse osutajalt, et ta tööandjale esitatavatel arvetel kütuse väljapumpamise teenust ei kajastaks. Tööandjaga vastavat kokkulepet omamata hoidis töötaja oma elukohas tööandjalele kuuluvat kütust. Nendel asjaoludel põhjustas töötaja oma käitumisega usalduse kaotuse enda vastu.
5.Hagejale kätte antud tööraamatus on kande nr 25 all märgitud, et tööleping on lõpetatud 09.11.2014. Kandega nr 26 tunnistati kanne nr 25 kehtetuks. 04.02.2015 tehtud kande nr 27 all on märgitud uuesti, et tööleping on lõpetatud, lõpetamise alus on märkimata.
6.Töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna puuduvad materiaalsed eeldused, mis tooks kaasa TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamise ja töölepingut ei ole üles öeldud mõistliku aja jooksul. Teatisest ei nähtu, kuidas ja milliseid hageja huve on kostja kaalunud, et jõuda järeldusele, et töösuhet jätkata ei saa. Kostja 13.11.2014 teatisest ei nähtu, miks tööleping üles öeldi. Selline ülesütlemise põhjendamine ei allu kontrollile ega ole arusaadav.
7.Teatisest nähtuvalt oli tööandja otsus tööleping hagejaga üles öelda valmis juba novembris 2014, tööraamatu kanne on tehtud 09.11.2014 ja teatis vormistatud 13.11.2014. Tööleping öeldi üles alles kolm kuud hiljem - 05.02.2015. Tööandja esindaja, suheldes veebruarikuus töötajaga, hoidis töötajat teadmises, et tööleping jätkub. Töölepingut ei ole üles öeldud VÕS § 196 lg 3 ja TLS § 88 lg 4 kohaselt mõistliku aja jooksul.
8.Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli ebaõiglane. Hagejalt ei küsitud seletusi ega teatatud arvetest, mis väidetavalt tegelikkusele ei vasta. Hagejale ei ole teada ülesütlemise teatises märgitud menetluse läbiviimine. Hageja oli Pärnu prefektuuris teenistuses 22 aastat ja töölepingu ülesütlemine oli ootamatu. Hagejal on TLS § 109 lg 1 alusel õigus nõuda töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitist viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui hüvitise nõue jäetakse rahuldamata, nõuab hageja alternatiivselt hüvitist saamata jäänud töötasu näol alates 05.02.2015.
9.Kostjal puudus alus TLS § 97 lg 3 kohaldamiseks. Kuna töösuhe oli kestnud 22 aastat ja 1 kuu, siis tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-st 4 oleks kostja pidanud hagejat teavitama töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 90 kalendripäeva. Teatises ei ole põhjendatud, millised kostja huvid töölepingu lõpetamiseks päevapealt kaalusid üles hageja huvi töö jätkamiseks. Tulenevalt TLS § 100 lg-st 5 on töötajal õigus saada hüvitist.
10.TLS § 84 lg 1 kohaselt muutus hüvitise nõue etteteatamiskohustuse rikkumise eest sissenõutavaks 05.02.2015. Hageja soovib hüvitiselt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata või vähendada hüvitise suurust ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12.01.04.2013 jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 109 alusel sõlmiti hagejaga 01.04.2013 soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708-1 seoses tema ametikoha muutumisega töökohaks.
13.Töölepingu p 2.4 kohaselt on hageja tööülesanded kirjeldatud ametijuhendis. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 27.04.2012 käskkirjaga nr 163 kinnitatud Lisa 14 „Transpordihoolduse vanemspetsialisti ametijuhend (põhitöö nr 891)“ p 3 kohaselt kuulus hageja tööülesannete hulka Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri territoriaalses üksuses transpordivahendite hoolduse- ja remonttööde läbiviimine, riketega sõidukite remondi korraldamine ja ühekordsete tööülesannete täitmine. Nimetatud põhitööle viitab töölepingu p 2.1. Ametijuhendi p 4 kohaselt oli hagejale pandud kohustuseks täita tööülesandeid õigeaegselt, täpselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult ning vastutus nõuete rikkumise eest.
14.13.11.2014 koostati teatis nr 1.9-3/2828-1 soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Teatise kohaselt on töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5, st usalduse kaotus. Teatises on toodud usalduse kaotuse põhjusena välja Lääne prefektuuri kasutuses olevatele mahakandmisele kuuluvatele sõidukitele tellitud teenuse varjamine ja asutusele kuuluva vara hoiustamine enda elukohas. Hageja, tellides kütuse väljapumpamist, esitas palve jätta see arvele märkimata või asendada muu teenusega. Samuti leiti tema elukohas asutusele kuuluvat kütust, mille seal hoidmiseks puudus tal luba. Seega hageja teod olid otseselt seotud tema tööülesannete täitmisega transpordihoolduse vanemspetsialistina (ametijuhendi p 2 alapunktid 3.2-3.4).
15.Teatise koostamise aluseks olev sündmus sai tööandjale teatavaks 31.10.2014. Hageja suhtes alustati kriminaalmenetlust. Hageja jäi haiguslehele 03.11.2014 ja naasis tööle 04.02.2015. Hageja tutvus teatisega soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta 04.02.2015 allkirja vastu. 04.02.2015 koostati soodustingimustel töölepingu lõpetamine nr 1.9-3/252-1, mille kohaselt lõpetati tööleping 04.02.2015. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv.
16.Teatis on töötajale kätte toimetatud. Arvestades, et rikkumine pandi toime seoses otseste tööülesannete täitmisega, oleks hageja jätkamine samal töökohal ja samade tööülesannetega loonud ohuolukorra, kus hagejal oleks võimalus jätkata sarnaste tegude toimepanemist ning jätkuvalt käituda kostja huvide vastaselt.
17.Tööandja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul, mille kulgemise algusaeg hakkab ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamisest ehk 31.10.2014. Teatis on registreeritud 13.11.2014. Hageja jäi haiguslehele esimesel tööpäeval pärast tema poolt toime pandud rikkumise teatavaks saamist, s.o 03.11.2014. Töötaja ei olnud tööandjale kättesaadav. Oma äraolekust ja selle pikkusest teavitas hageja vahetut juhti. Tööandjale oli teada, et hageja suunati „teise raviasutusse“ ja haigusleht jätkus. Vahetu juht võttis vastu otsuse mitte kiirustada teatise tutvustamisega, et mitte põhjustada hageja tervise halvenemist. Tööandjal ei ole õigust teada haiguse diagnoosi, kuid hageja äraoleku asjaolusid arvestades võis kostja arvata, et tegemist on tõsise terviserikkega. Töösuhte lõpetamise eesmärgiks ei ole ühe poole tervisliku seisundi mõjutamine. Hageja oli töölt eemal 03.11.2014-03.02.2015. Nimetatud põhjustel ei olnud teatise tutvustamine haiguse ajal proportsionaalne ega mõistlik. Esimesel tööpäeval pärast haiguslehe lõppemist tutvustati hagejale teatist. Juhtumi asjaolusid arvesse võttes toimus ülesütlemine mõistliku aja jooksul.
18.04.02.2015 vormistati töölepingu lõpetamine. Hageja viimaseks tööpäevaks jäi 04.02.2015. ATS § 124 nõuete täitmiseks täideti teenistusleht. Sellises olukorras ei saa eeldada, et tööandja annab töötajale uue võimaluse ja töösuhe jätkub. Samuti ei saa töötaja loota, et töölepingu lõpetamisest ette teatatakse, kui usaldus on kadunud.
19.Töötasu suuruseks oli alates 01.01.2015 980 eurot, varasemalt oli see 900,38 eurot. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 järgi arvestatult on hageja töötasu andmed järgmised: keskmine kalendripäeva tasu 31,98 eurot; keskmine tööpäeva tasu 43,35 eurot; keskmine tunnitasu 5,42 eurot. Esimese astme kohtu otsus
20.Maakohus rahuldas hagi. Kohus tuvastas poolte vahel 01.04.2013 soodustingimustel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetas pooltevahelise töölepingu tööandja algatusel erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel alates 06.05.2015 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu tühise ülesütlemise eest töötaja viie kuu keskmise
töötasu ulatuses - 4900 eurot (bruto). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis hageja menetluskulude hüvitamiseks kostjalt välja 4890 eurot koos viivise tasumise kohustusega.
21.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: hageja asus Pärnu Politseiprefektuuri teenistusse 04.01.1993 ja 01.04.2013 sõlmiti hagejaga soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708.1; hageja oli enne töölepingu sõlmimist teenistuja avaliku teenistuse seaduse tähenduses; hageja töötas vanemspetsialistina kostja administratsiooni logistikabüroo Lääne majandustalituses Pärnus, Pikk 18; töölepingu p-s 2.1. on viidatud põhitööle: transpordihoolduse vanemspetsialist (põhitöö nr 891); 31.10.2014 toimus hageja elukohas läbiotsimine, hageja näitas ette ja politseitöötajad võtsid kaasa neli kanistrit, kokku umbes 60 liitri sõidukikütusega, mis oli välja pumbatud politseisõidukitest Savi tn 3 asuvas töökojas; kostja sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalitus alustas 31.10.2014 kriminaalmenetlust nr 14210000074 karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 01.10.2014 kuni 31.10.2014 omastas hageja temale teenistusülesannete täitmisel usaldatud erinevatest rehvivahetusse toimetatud autodest kütust, andes töökojas korralduse sõidukite paakidest kütus välja pumbata, aga nimetatud teenust arvele ei lubanud panna ja sõidukitest väljapumbatud kütuse viis hageja töökojast ära; 03.11.2014 – 03.02.2015 oli hageja haiguslehel; 13.11.2014 vormistati töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta kostja peadirektori asetäitja varade alal Tauno Tuisu allkirjaga teatis töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mis tehti hagejale teatavaks 04.02.2015; kostja lõpetas 19.11.2015 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse nr 14210000074 ja alustas menetlust väärteoasjas KarS § 218 järgi; 23.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 2100,15,000069 määrati hagejale KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut; Pärnu Maakohtu 22.11.2016 määrusega tühistati väärteoasjas nr 4-16-6518 tehtud määrus rahatrahvi määramise kohta ja menetlus lõpetati aegumistähtaja möödumise tõttu.
22.Ülesütlemisavaldus on vormistatud 13.11.2014 kirjalikult ja selles sisaldub ka ülesütlemise üldsõnaline põhjendus. Seega vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud formaalsetele nõuetele.
23.Tõendid (tööleping, töölepingu sõlmimise ettepanek, ametijuhend) kinnitavad kostja väidet, et teenistussuhte lõpetamisel ja töölepinguliseks suhteks vormistamisel jäid hageja tööülesanded samaks ning tema töökohustusteks olid varem transpordihoolduse vanemspetsialisti ametijuhendis kajastatud teenistuskohustused. Ametijuhendist tulenevalt oli hageja töökohustuseks korraldada muu hulgas transpordivahendite kasutusse andmist ja dokumenteerimist, transpordivahendite hoolduse- ja remonttööde läbiviimist, riketega sõidukite toimetamist remonditöökotta; teostada järelevalvet tehtud tööde vastavuse üle; jälgida transpordivahenditega seotud tarvikute ja keemiatoodete jääki hoiukohas ja planeerida kauba tellimusi. Seega on ülesütlemisavalduses kirjeldatud teod seotud hageja tööülesannetega.
24.Hageja väide, et ta ei olnud teadlik sellest, et töölepingu sõlmimise järgselt jääb kehtima endine ametijuhend, ei saa olla tõene, kuna töölepingu p-s 2.4 viidatakse, et töötaja tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Töölepingus on viide „põhitöö nr 891“, mis on nimetatud ka transpordihoolduse vanemspetsialisti ametijuhendis. Hageja ei ole esile toonud, et talle oleks teenistussuhte töösuhteks ümbervormistamisel jäänud tööülesanded arusaamatuks. Hageja faktilise töö tegemise koht ja tööülesanded töölepingu sõlmimisel ei muutunud. Hagejal oli mõistlikult võimalik aru saada ja tegelikkuses ta ka sai aru, millist ametijuhendit töölepingus silmas peetakse, millised on tema tööülesanded. Vastupidised väited on otsitud ja põhjendamatud.
25.Ülesütlemisavalduses ei ole selgelt välja toodud, milliseid konkreetseid kohustusi hageja rikkus. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli 04.02.2015 mõjuv põhjus hagejaga tööleping ilma eelneva hoiatamise ja etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda. Kostja ei sidunud usalduse kaotust hageja konkreetsete kohustustega. Ülesütlemise teatisest ja menetluse käigus esitatud seisukohtadest ei selgu, milles konkreetselt tööandaja arvates seisnes hageja poolt tööandja huvide vastane käitumine.
26.Ülesütlemisavalduses märgitu, et hageja tellis M AS koostööpartner P OÜ-lt mahakantavatele teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenust, ei ole eraldiseisvalt tõenäoliselt töösuhte lõpetamiseks alust andev tegu. Ülesütlemisavalduse põhjal võib oletada, et tööandja käsitleb kütuse väljapumpamise arvetel kajastamata jätmise nõudmist ja tööandja vara (väljapumbatud kütuse) ilma vastava kokkuleppeta kodus hoidmist hagejapoolse töökohustuste rikkumisena, kuid menetluse käigus kostja väitis, et töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist hagejale ette ei heideta.
27.Kostja on seisukohal, et kütuse väljapumpamise teenust tema ja M AS vaheline riigihankeleping ei hõlmanud. Ka hageja leiab, et kütuse väljapumpamise tellimine ei olnud sõidukite hoolduseks vajalik ja seega selle teenuse osutamist riigihankeleping ette ei näinud, mistõttu ei saanud hageja sellist teenust ka tellida. Kui lepingu alusel ei saanud teenust tellida, ei olnud P OÜ-l kohustust sellist teenust osutada ja kütuse väljapumpamise eest politseile arveid esitada. Seega ei oleks hageja saanud oma töökohustuste raames ka nõuda, et kütuse väljapumpamise eest kostjale arveid ei esitataks.
28.Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja on oma seisukohti tegevuse põhjendamise osas korduvalt kohandanud. Tunnistaja QQ (P OÜ endine tööde vastuvõtja ja garaaži juhataja ning praegune osanik ja juhatuse liige) oli ütlusi andes seisukohal, et rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenus olid hõlmatud M AS-ga sõlmitud riigihankelepinguga. P OÜ sõlmis lepingu politsei sõidukite hoolduse riigihanke võitnud M AS-ga. Tunnistaja QQ kinnitas, et riigihankelepingut tema näinud ei ole, selle sisu ta ei teadnud, kuid M AS-lt tuli e-kiri selle kohta, milliseid töid ja millise hinnaga pidi P OÜ tegema. Tunnistaja QQ järeldas, et kuna P OÜ võis teha kõiki lukksepatöid, võis ta teha ka kütuse väljapumpamist.
29.Kostja ja M AS vahel sõlmitud raamlepingu p 1.4 järgi oli lepingu esemeks maismaasõidukite hoolduse ja remondi teostamine ja p 1.6 kohaselt oli tööde teostamise eesmärgiks sõidukite käigushoidmise tagamine. Kütusepaagist kütuse väljapumpamine ei ole sõidukite käigushoidmiseks vajalik. Seega ei saanuks P OÜ töötajatel olla mõistlikult arusaama, et kütuse väljapumpamist tellitakse hankelepingu alusel tasulise teenusena. Tõenditest (tunnistajate YY, CC ja QQ ütlused) nähtuvalt on kostja praktikas lugenud mahakantavatele sõidukitele tehtud hooldustööd hankelepinguga hõlmatuks ja selle eest esitatud arved tasunud. Raamlepingu p-s 13.1.1.1 on hageja nimetatud Pärnu piirkonnas hankija kontaktisikuks, kelle kaudu toimus kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. Eelnevast tulenevalt ei ole välistatud, et hageja võis ka kütuse väljapumpamise teenust tellida siiski enda töökohustuste täitmisena ja hankelepingu alusel. Ei ole tõendamist leidnud, et hageja poolt kütuse väljapumpamise teenuse tellimine oli õigusvastane või töötajapoolne kohustuste rikkumine.
30.Kostja ei tuginenud sellele, et kostjale tekkis varalist kahju. Tsiviilasja menetluses esitatud tõendite alusel ei olnud riigile varaliselt hinnatava kahju tekkimine ka võimalik. Tunnistajana üle kuulatud hageja otsene juht YY andis ütlusi, et „raamatupidamislikult läheb kütus kuluks kütuse müügiarve tasumisel, sõidulehtedel arvestatakse sõiduki kulu kütusele, sellise auto kulu, mis läheb ekspluatatsioonist välja, selle kulu võib olla natuke suurem, tänu kütusele paagis, see ei puuduta raamatupidamist. See kütus, mis jääb hävitamisele minevasse autosse, kostjat enam ei huvita. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise
aktist on näha sõiduki seisukord ja paagis olev kütus ning selle dokumendi täidab hageja, sest tema käes on kogu dokumentatsioon sellest autost.“ Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole kasutusest välja ja mahakandmisele minevates sõidukites olevat kütust küll enam vaja, kuid seda ei olnud lubatud kellelgi ka välja pumbata, kütust ei mõõdeta ja automõõdiku järgi kantakse arvatav jääk sõidulehele.
31.Tunnistaja YY ütluste kohaselt ei kohaldatud sõidukites olevale kütusele kokkuhoiumeetmeid, mida rakendatakse näiteks rehvide ja akude puhul. YY ütlused on kütuse kokkuhoiu osas vastuolulised. Nii väitis ta, et „kokkuhoiupõhimõtted olid vaikimisi nii, et kui kasutusest väljamineval sõidukil olid head rehvid, vahetame. Kütuse osas seda ei olnud. Kui oleks olnud, et seal oli paagitäis kütust, miski ei reguleeri, et seda ei või olla, aga omavaheline kokkulepe oli, et seda ei või olla, kui sõiduk on ekspluatatsioonist välja minemas.“ Kohus mõistab neid ütlusi nii, et tegelikult oli ka kütuse osas vaikiv kokkulepe, et ekspluatatsioonist välja minevas sõidukis ei tohiks paagis olla palju kütust. Tunnistaja ütlustest ei selgu, mil viisil seda vaikivat kokkulepet täideti ehk tagati, et sõidukid ei lähe kasutusest välja täis kütusepaagiga, kui kütuse väljapumpamine oli keelatud. Tunnistaja YY ütlused, et „töötajatel ei olnud õigust kütust välja pumbata sõidukitel, mis läksid ekspluatatsioonist välja; kuigi kütust oli veel paagis, selle kütuse väljapumpamiseks luba ei olnud; kui paagis oli kütus, mida enam vaja ei olnud, ei olnud õigust lasta seda kütust välja pumbata ka siis, kui ta ise selle teenuse eest maksaks“ jäävad paljasõnaliseks ja on vastuolus tunnistaja enda ütlustega praktikas nn vaikiva kokkuhoiupoliitika rakendamise kohta.
32.Tunnistaja YY ütlustest nähtub samuti, et kui sõiduk läheb õppevahendiks, ei pea olema all nõuetele vastavaid rehve. Kui oli veel sarnaseid sõidukimarke ekspluatatsioonis, siis vahetati head rehvid kulunute vastu, et neid rehve kasutada teise politseisõiduki all. Tunnistaja ütluste kohaselt oli garaažis rehvide ladu, sellega tegeles hageja. Samuti YY andis ütlusi selle kohta, et kui sõidukite andmebaas näitab, et sõidukile on vähem kui pool aastat tagasi uus aku peale pandud ja politseil on sama marki auto veel, siis on taunitav, kui aku jäetakse peale autole, mis läheb politsei kasutusest välja. Tunnistaja YY tõi oma ütlustes välja ka selle, et nüüd enam ei ole politsei garaažis kanistreid kütusega, kuid aastaid tagasi oli. Tunnistaja YY ütlustest nähtuvalt oli kokkuhoiu tagamise kokkulepe ka sõidukikütuse osas ning politseigaraažis tegelikult hoiti kütust kanistrites. Seetõttu ei ole ütlused usaldusväärsed osas, milles ta väidab, et politsei sõidukitest kütuse väljapumpamine oli keelatud. Tunnistaja ei ole ka nimetanud, kes ja millise aktiga sellise keelu kehtestas, ning kas ja mil viisil oli sellest keelust hagejat teavitatud. Seega tunnistaja YY ütlused ei tõenda, et hageja oleks kütuse väljapumpamise tellimisega rikkunud mingit tööandaja juures kehtestatud reeglit või keeldu, pigem vastupidi – hageja täitis tööandja juures kehtivat kokkuhoiupoliitikat.
33.Kuivõrd tunnistajate QQ ütlustest nähtuvalt oli tema koos P OÜ omanikuga varem informeerinud politseitöötajat, et hageja tellib kütuse väljapumpamist ja nõuab selle arvetel kajastamata jätmist (ehk need asjaolud olid kostjale teatavaks saanud enne 31.10.2014), saab ülesütlemisteatises märgitud hageja tegudest tööandjale 31.10.2014 teatavakssaanud sündmuseks olla ainult kütuse hoidmine hageja elukohas.
34.13.12.2017 kohtuistungil täpsustas kostja esindaja, et ülesütlemise põhjuseks olid 24.10.2014 avastatud rikkumised, kuid kostja ei ole konkretiseerinud, millised rikkumised ja kelle poolt sel päeval avastati. Tunnistajate ütlustest järelduvalt saab 24.10.2014 teatavakssaanud rikkumiseks olla kütuse väljapumpamise tellimine ja palve või nõudmine seda teenust arvetel mitte näidata. Jääb arusaamatuks, miks tööandja ei reageerinud koheselt sellisele käitumisele hoiatusega, vaid tunnistaja YY ütlustest nähtuvalt oli vaja töötaja „faktidega vahele võtta“.
35.Tööandja huvide vastast käitumist ei saa järeldada kostja kirjalikes seisukohtades esitatud väitest, et „hageja on manipuleerinud riigile kuuluva varaga ning omastanud politseisõidukitest väljapumbatud kütuse“, eriti olukorras, kus kostja ja tunnistaja YY kinnitavad, et kasutusest väljaminevates sõidukites olnud kütuse üle arvestust ei peetud, seda kütust ei olnud kostjale vaja ja teistes politseisõidukites sellist väljapumbatud kütust väidetavalt ei kasutatud. Hagejal ei olnud õigust võtta kütust endale, kuid kostja kahtlused, et hageja on kütust kasutanud enda huvides, on tõendamata. Lisaks ei tugine kostja töölepingu ülesütlemise teatises hageja poolt tööandja vara omastamisele.
36.13.12.2017 kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et „hagejale etteheidetav tegu on, et ta võttis mahakantavatest autodest kütust. Hageja tellis kütuse väljapumpamise teenust, mida ei pidanud tellima. Hageja ei rikkunud töölepingut ega õigusakti, vaid ta ei tohtinud seda teenust tellida.“ Ülesütlemisavalduses puudub viide kütuse väljapumpamise keelu rikkumisele hageja poolt. Kostja esindaja ja YY ei osanud mõistlikult põhjendada, miks ei olnud lubatud kasutusest maha minevatest sõidukitest kütust välja pumbata hageja nimetatud eesmärgil: kasutada kütust politseisõidukites ja vähendada tangitava kütuse kogust. Kostja esindaja kinnitas, et kostja jaoks ei olnud kahjulikku tagajärge, kui politsei kasutusest väljaminev sõiduk anti üle tühja kütusepaagiga.
37.Kriminaalasjas koostatud menetlustoimingute ja tunnistajate ülekuulamise protokolle saab tsiviilasjas käsitleda dokumentaalsete tõenditena. Kriminaalmenetluse dokumentide alusel saab ülevaate, millise info alusel tööandja tegelikult töölepingu erakorralise ülesütlemise otsustas, samuti kontrollida samade tunnistajate poolt tsiviilasja menetluses antud ütluste usaldusväärsust.
38.Tunnistaja YY 03.11.2014 kell 11:45 saadetud e-kirjast nähtub, et hagejale on antud esialgu 1,5 tööpäeva vaba aega varasemate ületundide arvel, YY peab otstarbekaks, et kõigi asjaolude selgumiseni hageja ei täida ostukorraldaja rolli ega suhtle lepingupartneritega. Tund aega hiljem, 03.11.2014 kell 12:46 saadetud e-kirjas teatas YY, et hageja on haiguslehel ja läheb 07.11.2014 arsti juurde. 07.11.2014 YY e-kirjast UU-le ja WW-le (koopiana saadetud KK-le ja SS-le) nähtub, et selleks ajaks oli töölepingu ülesütlemine otsustatud ning ülesütlemise teatis ja töölepingu lõpetamise dokument vormistatud. YY märgib selles kirjas, et ta ei taha vahetu juhina tekitada dokumendi tutvustamisega hagejale juurde tervisekahjustusi ja jääda süüdi tema tervise halvenemises, dokumentides (nii teatis kui töölepingu lõpetamine) tuleb kuupäevi muuta, tutvustamine teha haiguslehe lõppemisel ja maksta hagejale etteteatamise päevad rahas. Sellest saab järeldada, et algselt plaaniti hagejaga tööleping lõpetada etteteatamisega.
39.Seda, et ülesütlemine oli otsustatud ja dokumendid vormistatud varem, tõendab ka 09.11.2014 kanne nr 25 hageja tööraamatus. Seejuures on kande kuupäevas nr 9 üle kirjutatud, mis annab alust järeldada, et algne kuupäev oli varasem (tõenäoliselt 4). Järgmise, ilma kuupäevata kandega nr 26, on kanne nr 25 tunnistatud kehtetuks. Personalitöötajal pidi olema kande tegemiseks kirjalik dokument hagejaga töölepingu lõpetamise kohta. 04.02.2015 töölepingu lõpetamise dokumendis on lõpetamise alusena viidatud 04.11.2014 teatisele nr 1.9-3/2785-1 töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mis samuti kinnitab, et töölepingu lõpetamine oli otsustatud juba varem.
40.Hagejale 04.02.2015 teatavakstehtud ülesütlemisteatise vormistas kostja 13.11.2014 kuupäevaga. Kostja ei põhjendanud, mil viisil kõigutas tööandja usaldust töötaja vastu ülesütlemisteatises nimetatud teenuste tellimine ja teenuse osutajale esitatud palve jätta tegelikult osutatud teenus arvetel kajastamata. On ka kaheldav, kas töötaja poolt tööandja vara enda elukohas lühiajaliselt hoidmine on käsitletav rikkumisena, mis võis kahjustada tööandja usaldust kauaaegse ja seni usaldusväärse töötaja vastu sellisel määral, et lõpetada
töösuhe viivitamatult, arvestamata töötaja selgitustega (hageja kuulati 31.10.2014 üle kriminaalasjas kahtlustatavana) ja andmata töötajale võimalust oma käitumist parandada.
41.13.11.2014 koostatud ülesütlemisteatist ei püütudki hagejale koheselt teatavaks teha. Hageja viibimine haiguslehel ei takistanud ülesütlemisteatise edastamist posti teel. Kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite kohaselt ei olnud kostjal 13.11.2014 ülesütlemisteatise koostamise ajal alust eeldada, et hageja jääb haiguslehele pikemalt. Tööandja mure töötaja tervise kahjustumise pärast on silmakirjalik. YY ei soovinud dokumenti hagejale tutvustada, et mitte võtta endale vastutust töötaja tervise halvenemise eest. Jääb arusaamatuks, miks tuli hageja tervisega arvestada üksnes haiguslehe ajal. Töötajat hoiti rohkem kui 3 kuu jooksul teadmises, et 31.10.2014 toimunule vaatamata töösuhe jätkub. Kostja väidete kohaselt suheldi novembris ja detsembris 2014 hageja ja tema abikaasaga telefoni teel, kuid töölepingu ülesütlemisest ei räägitud, räägiti lastele jõulupakkide üleandmisest ja muudel teemadel. 31.10.2014 (kostja väidete kohaselt osaliselt juba 24.10.2014) kostjale teatavaks saanud asjaolude tõttu 13.11.2014 koostatud teatise alusel 04.02.2015 hagejale töölepingu ülesütlemisest teatamine ei toimunud mõistliku aja jooksul. TLS § 88 lg-st 4 tulenevalt on tööandaja kaotanud õiguse hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks tuginedes usalduse kaotusele 31.10.2014 teatavaks saanud asjaolude tõttu.
42.Asjas ei ole tõendamist leidnud ka hageja poolt eriliselt raske rikkumise toimepanemine. Ei ole tõendatud, et hageja oleks käitunud vastuolus tööandja huvidega. Hageja väidetavatest rikkumistest sai kostja teada tunnistajatelt, kellega hagejal oli tekkinud konflikt teenuse osutamise tingimuste üle ja kes võisid olla huvitatud hageja lahkumisest. Töökäskude ja arvete vormistamise korraldus jätab võimaluse andmete manipuleerimiseks (töökäsud on osaliselt vormistatud käsikirjaliselt, neil puuduvad tellija allkirjad – seega on võimalik andmeid hiljem vastavalt vajadusele täiendada; töökäsu alusel esitatud P OÜ ja M AS arved erinevad nii teenuse kui summa osas, mis lubab järeldada, et kostjale töökäskusid koos arvetega ei saadetud ehk ei ole võimalik tuvastada, kas kütuse väljapumpamine oli töökäsul kirjas arve koostamise ajal või lisati hiljem.
43.Tunnistaja QQ fotodega on tõendatud hageja poolt kahe kütusekanistri kojuviimine 31.10.2014 hommikul, vahetult enne samal päeval toimunud läbiotsimist. Tunnistaja QQ ütluste kohaselt pumbati kütust välja 2-3 autol, hageja viis töökojas väljapumbatud kütust ära kahel korral, teisel korral otsustas tunnistaja asja fikseerida. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli ta selleks ajaks sisekontrolli poolt juba üle kuulatud. Tunnistaja tehtud fotodel on näha sõiduki pagasiruumis 2 kanistrit. Läbiotsimisprotokolli kohaselt näitas hageja kodus ette 4 kanistrit ja selgitas, et nendes on Lao tn 3 töökojas kostja sõidukitest väljapumbatud kütus. Kokku viidi hageja kodust asitõenditena kaasa kanistrid ca 60 liitri kütusega. Kuna M AS ja P OÜ näol oli tegemist politsei jaoks uute lepingupartneritega ja arvete esitamine toimus mitmeetapiliselt (P OÜ esitas arved M AS-le ja see omakorda kostjale), ei ole asjakohane kostja viide sellele, et hageja kauaaegase töötajana tundis süsteemi ja oskas sellega manipuleerida, mistõttu võis ka varem selliseid tegusid toime panna. Töölepingu ülesütlemisel ei ole kostja hageja varasemale käitumisele tuginenud.
44.Mööndustega võib käsitleda töölepingu rikkumisena väidetavat nõudmist kütuse väljapumpamist arvetel mitte kajastada, vaid näidata selle asemel mingit teist teenust, mida tegelikult ei osutatud. See ei saa olla eriliselt raskeks rikkumiseks ega töölepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks. Tunnistajate QQ ja CC ütlustest nähtuvalt ei olnud arvete koostamine, politseile esitamine ega tasumine hageja kontrolli all. Seega hageja ei saanud reaalselt mõjutada seda, millised andmeid arvetele kantakse.
45.Tunnistajate CC ja QQ ütlused ei ole tõsiseltvõetavad ega usaldusväärsed osas, milles nad väidavad, et ei julgenud hagejale pretensioone esitada ega nõudmistest keelduda; nad võtsid
hageja korraldusi kui käske, kuna tegemist oli politseitöötajaga. Samas ei osanud tunnistajad välja tuua, millised negatiivsed tagajärjed oleksid tunnistajatele või P OÜ-le saabunud, kui nad oleksid keeldunud. Tunnistaja QQ ütlustest nähtuvalt pöördus hageja kütuse väljapumpamise ülesandega otse lukkseppade poole, mitte ei esitanud tellimust klienditeeninduse kaudu. Kui tunnistaja nägi, et lukksepp teeb sellist tööd, mida ta ei pea tegema, siis ta küsis lukksepalt, kelle korraldusel too tööd teeb ja lisas tehtava töö töökäsule. See asjaolu kinnitab pigem hageja väiteid, et tegelikult ei pidanud ta silmas kütuse väljapumpamise tasulist teenust ega soovinud teenuse tellimist tööandja eest varjata, vaid palus kütuse välja pumbata vastutuleku korras, kui see ei võta lukksepalt palju aega ja seda on võimalik teha tasuta. Ka tunnistaja QQ andis kriminaalmenetluses ülekuulamisel eelnevaga haakuvaid ütlusi, et talle jäi mulje, et hageja tahab teenust saada tasuta.
46.Nõustuda ei saa kostja väitega, et Pärnus Pikk 18 politseihoone ja Pikk 20a päästeteenistuse hoone vahelise õue turvakaamera salvestus tõendab, et hagejal ei olnud vajadust 31.10.2014 kanistreid kodus ajutiselt maha tõsta, sest ta sõitis hommikul P OÜ töökojast tulles kell 8:52 politseigaraažide juurest läbi. Politseihoovi turvakaamera salvestis ei tõenda, kust hageja tuli. Samuti ei nähtu vaatlusprotokollist, mis oli sõiduki pagasiruumis. Turvakaamera salvestust on asitõendina kriminaalasjas vaadeldud 13.01.2015, selleks ajaks oli möödunud mitu kuud ajast, mil kostja oli juba otsustanud töölepingu hagejaga üles öelda ja vormistanud ülesütlemisteatise.
47.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja omakasupüüdlikke eesmärke kinnitab tema selgitustest nähtuv asjaolu, et ta kasutas politseisõidukeid isiklike rehvide utiliseerimiseks, vabanedes kuluka teenuse eest tasumisest. On üldiselt teadaolev asjaolu, et eraisik saab rehve utiliseerimiseks ära anda tasuta. Hageja varasemale käitumisele tuginemine ei ole asjakohane, kuna kostja on usalduse kaotuse sidunud konkreetselt 31.10.2014 teatavaks saanud asjaoludega.
48.Põhjendatud võivad olla hageja kahtlused, et tõendeid on kunstlikult loodud, sest temast taheti vabaneda, kuna ta esitas pretensioone teenuse hinna ja kvaliteedi kohta ning juhtis tähelepanu arvete juurdekirjutuste kohta. Hageja teatas 23.10.2014 e-kirjaga kostja logistikabüroo tehnika- ja varustustalituse peaspetsialist BB-le, et riigihanke võitja ei tule rehvide vahetamise kõrghooajal teenuse osutamisega toime. BB on edastanud kirja samal päeval M AS esindajale, teatades, et politsei hakkab rehvivahetust tellima ka mujalt. Tunnistaja YY andis ütlusi, et mõned päevad enne seda, kui ilmnes kütuse kojuviimine, kutsus sisekontroll ta välja ja rääkis, et „on kahtlus, et X-l on meie partneriga mingi segadus, üksikasju ei räägitud“, mille peale tunnistaja ütles, et „kui on midagi, võtke faktidega maha“. Tunnistaja sõnul oli „faktiks lepingupartnerite juures tehtud tegevus, kütuse hoiustamine. Lepingupartneri juurest tellitud teenus, mille eest kostjale arveid ei olnud veel väljastatud, arveid nende tegevuste kohta ei olnud“. Tunnistaja YY ütluste kohaselt on kostjal kuud läbivad lahtised arved, lepingupartner esitab arved üks kord kuus tööde tellimuse lehtede alusel. Kirjalikud tõendid kord kuus arvete esitamist ei kinnita: M AS on arveid esitanud jooksvalt, iga sõiduki kohta on eraldi arve.
49.Tunnistaja QQ ütluste kohaselt teatas ta koos P OÜ tolleaegse juhiga hageja tegevusest politseile. Seejuures ei olnud tunnistaja oma väidetes järjekindel – algul ta ütles, et ta teatas sellest politsei sisekontrollile, seejärel väitis, et teatas koos ülemusega ja lõpuks, et nad üldse ei teatanud sisekontrollile, vaid tuttavale politseinikule ning sisekontroll ise võttis QQ-ga ühendust. Eeltoodust saab järeldada, et P OÜ töötajad on hageja tegevuse kohta esitanud kaebuse vahetult pärast hageja pretensiooni M AS ja tema koostööpartneri töö kohta riigihankelepingu täitmisel. Tunnistajate QQ ja CC ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saa jätta arvestamata, et hageja väidetel tekkisid tal probleemid just tunnistajatega. Seda kinnitavad ka tunnistajad CC ja QQ oma ütlustes. Kuigi tunnistaja
QQ ütluste kohaselt ei olnud tal isiklikult hagejaga konflikti, järeldub tunnistaja ütluste emotsionaalsusest, et ta võttis hageja käitumist isiklikult. Tunnistaja CC nimetas, et hageja ei olnud P OÜ-ga rahul, mis kinnitab, et mitte ainult juhtkond, vaid ka P OÜ töötajad olid hageja pretensioonidest teadlikud. Arvestades kostja teadet, et rehvivahetust hakatakse tellima mujalt, võis tunnistaja QQ P OÜ garaaži juhina, kes pidi peatselt saama osanikuks/juhatuse liikmeks, olla isiklikult huvitatud, et P OÜ saaks jätkata hankelepingu alusel teenuse osutamist võimalikult suures mahus. Vajadus õigustada oma tolleaegset käitumist ja ütlusi võib mõjutada tunnistaja ütlusi.
50.Hageja pretensioonid teenuse kvaliteedi, kiiruse ja arvelduste läbipaistvuse kohta olid ilmselt põhjendatud. Tunnistajad QQ ja CC kinnitasid oma ütlustes, et ka P OÜ ise tellis politseisõidukitele rehvivahetust teisest töökojast ja esitas politseile arve, nagu oleks teenust osutanud ise. Ühel juhul on teisest töökojast rehvivahetuse tellimine fikseeritud ka töökäsul. Tõenäoliselt oli hagejal tekkinud vastuolu ka tööandjaga. Hageja selgitas, et ta ei näinud politseile esitatud arveid, kuid nägi kulude koondtabelit. Kui ta leidis sealt teenuseid, millised teadis olevat põhjendamatud või hinnalt kallid (näiteks poleerimine 200 eurot) ja küsis selle kohta ülemuselt, siis olevat tal soovitatud omal soovil lahkuda.
51.Täiesti põhjendamatud ei ole ka hageja väited M AS arvete ebakorrektsuse ja juurdekirjutuste kohta. Näiteks 15.10.2014 on P OÜ esitanud M AS-le arve nr 23406 sõidukile Opel Vectra XXXXXX rehvide vahetuse (1 tund, 19 eurot + käibemaks) ja abimaterjalide (1 kmpl, 4,17 eurot + km) eest kokku summas 27,80 eurot. Samale autole osutatud teenuse eest on M AS omakorda esitanud 22.10.2014 politseile 2 sendi võrra suurema arve nr 1230102 summas 27,82 eurot. Kostja ei vaielnud vastu hageja selgitusele, et tootekood 551-TEEN tähistab rehvivahetust. Samal ajal on arvel nr 1230102 viidatud tellimuse aluseks oleval töökäsk/hinnapakkumisel nr 1944840 tellitud tööna kirjas olevale „rattavahetus 1 tk, kütus välja“. Töö hulgaks on märgitud 1h Siim ja 1,5 h Heiki (kokku 2,5 tundi). Tunnistaja CC ütluste kohaselt vahetas S ratast 1 tunni ja H võttis kütust välja 1,5 tundi. Tunnistaja CC, kes on alla kirjutanud eelkirjeldatud töökäsule ja koostas P OÜ arve, ei osanud öelda, kas Opel Vectral XXXXXX vahetati ainult üks ratas, nagu on märgitud tellimusel, või arvel näidatud 4 rehvi. Arvele märgitud abimaterjalide kohta andis tunnistaja CC selgitusi, mille kohaselt oli kokkulepe, et rehvivahetuse puhul lähevad abimaterjalid juurde, näiteks tasakaalustuse raskused. Hageja selgituste kohaselt läks sõiduk 883YVV mahakandmisele, mistõttu rehvivahetusel tasakaalustust ei tehtud ja abimaterjale ei olnud vaja ning see on juurdekirjutus. Seejärel arvas tunnistaja, et arvel olev lisamaterjalide summa 4,17 eurot + käibemaks võib olla kütuse väljavõtmise kompenseerimiseks. Veidi hiljem põhjendas tunnistaja kütuse väljapumpamise eest detsembris 2014 arvete esitamist sellega, et abimaterjalide hind ei katnud kütuse pumpamise töö hinda. Tunnistaja CC ütluste kohaselt märgiti kütuse väljapumpamise teenuse puhul töökäsule ka väljapumbatud kütuse hulk, samas ühelegi kohtule esitatud töökäsule ei ole seda märgitud.
52.Sõiduki Subaru Impreza XXXXXX töökäsult, M AS 25.10.2014 arvelt nr 23510 ja 29.10.2014 ilma numbrita arvelt nähtub, et M AS esitas kostjale 7 senti suurema arve kui samade tööde eest M AS-le esitatud P OÜ arve. Kaudselt tõendavad töökäsud ja arved tunnistajate väiteid, et hageja nõudel ei kajastatud kütuse väljapumpamise teenust arvetel. M AS eksis arvete vormistamisel ka sõidukite tähistamisega. M AS esindaja OO teatas 07.10.2014 e-kirjaga kostja töötajale KK-le, et arvel nr 1224068 peaks olema XXXXXX, mitte XXXXX; 13.09.2016 e-kirjas märgib OO vastuseks politseitöötaja päringule saata 29.10.2014 arve Opel Vectra nr XXXXXX rehvivahetuse kohta, et on arve esitamisel teinud näpuka ja kirjutanud Opel Astra asemel (mis on P OÜ arvel) Opel Vectra. Kõik see kinnitab hageja kahtlusi teenuse osutaja arvepidamise ebakorrektsuse osas.
53.Kostja väidetel tuvastati hageja õigusvastane tegutsemine ja ebaeetiline käitumine P OÜ töötajate väidete kõrvutamisel arvetega, mille käigus tuvastati, et töökäskudele märgitud kütuse väljapumpamise eest ei ole kostjale arveid esitatud. Tunnistaja QQ kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt palus hageja suuliselt kütuse väljapumpamist arvetel mitte kajastada ja selgitas tunnistajale, kuidas saab tasuda teenuse eest, mida politseile esitataval arvel ei kajastata. Tunnistaja QQ ütluste kohaselt võttis ta kütuse väljapumpamise eest tasumise jutuks 30.10.2014 ja alles siis olevat hageja teatanud, et annab paari sõiduauto numbrid ning neile saab vormistada rehvivahetuse, aga autosid hageja reaalselt ei too. Protokollitud ütluste kohaselt QQ väitis: „Mõne aja möödudes hageja tõi ise 2 reg numbri“. Kriminaalasjas tunnistajana ülekuulamise protokollis on selle koha peal tehtud protokolli parandus, mis on koostaja poolt õiendamata – nr 2 on selgelt kirjutatud teise numbri peale. Arvestades järgnevaid sõnu „reg numbri“ ja järgnevat protokollitud lauset „Ta ütles vist, et see on mingi Opel Vectra number“, võib järeldada, et esialgu on tunnistaja QQ rääkinud ühe sõiduki registrinumbrist ja protokollis on algselt olnud kirjutatud number 1. Edasi on protokollitud tunnistaja QQ ütlused selle kohta, et ülekuulamisega samal päeval, 31.10.2014, oli hageja toonud 2 sõiduki registrinumbrid, et neile teha fiktiivne arve. Samas nimetab tunnistaja aga kolme auto andmed: Opel Astra XXXXXX, Toyota Corolla XXXXXX ja Opel Astra XXXXXX.
54.Maakohtus tunnistusi andes ütles tunnistaja QQ, et sai hagejaga töökoja juures väljas kokku sel päeval, kui hageja tuli järele autole, millesse olid tõstetud kanistrid; tunnistaja ütles hagejale, et need asjad on seal sees, need olid tunnistaja kanistrid ja ta tahtis neid tagasi saada. Samas tunnistaja väitis, et talle tegelikult ei meenu, kas nad olid sees või väljas. Tunnistaja sõnul tuli ta eelmisel õhtul Tartust, kui töökojas oli hageja toodud auto, millesse ta oli käskinud tõsta kanistrid kütusega, auto jäi ööseks töökotta, kuid sellele ei tehtud midagi. Tunnistaja tegi pagasiluugi lahti, et teha autos olevatest kanistritest pilti. Tunnistaja QQ-le ei meenunud, kuidas ta sai teada, et hageja käskis kanistrid autosse tõsta. Tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et tema ütlused on usaldusväärsed. QQ teatas uurijale kolme sõiduki täpsed andmed, kuigi tunnistaja CC ütluste kohaselt andis hageja paberilehe sõidukinumbritega 31.10.2014 töökojas temale. Tunnistaja CC andis kriminaalmenetluses ütlusi, et „31.10.2014 tuli XX meile töökotta ja andis ruudulise lehe paberit, millele olid kirjutatud 2 sõiduki reg“. Kohtule esitatud koopial on ruudulisel paberil kirjas kahe sõiduki numbrid – XXXXXX Toyota Corolla ja XXXXXX Opel Astra, mõlema sõiduki juurde on kirjutatud „rehvivahetus“. Ruudulise paberi peal on ühevärviline märkmepaber, millele on märgitud“ XXXXXX Opel Astra rehvivahetus dem-mont arve teha ilma töökäsuta kütuse tõmbamise eest jne.“
55.Kohus on nimetatud dokumentaalse tõendi originaali 18.01.2016 eelistungil koos pooltega vaadelnud ja tuvastanud, et ruudulisele lehele kleebitud märkmepaberi alla midagi kirjutatud ei ole. Originaal tagastati väärteoasja menetlejale. Hageja esindaja kinnitusel on ruudulisel lehel olevad kirjed kirjutatud hageja käekirjaga, kleepribaga kollasel märkmepaberil olev tekst ei ole hageja kirjutatud.
56.Kostja esindaja väitel andis tunnistaja CC mõlemad paberid menetlejale ülekuulamisel. Kostja sai sellest aru nii, et nende kolme sõiduki andmed anti selleks, et koostada fiktiivne arve. Tunnistaja CC ise räägib üksnes ruudulisest paberist kahe sõiduki registrinumbriga. Lisaks sellele ei olnud tunnistaja CC ütluste kohaselt tal hagejaga juttu sellest, kuidas toimub kütuse väljapumpamise ees tasumine. Seega ei saanud tunnistaja CC-l tekkida arusaamist, et paber sõidukinumbritega ja märkusega „rehvivahetus“ on toodud fiktiivse arve tegemiseks.
57.Kostja väidete kohaselt andis tunnistaja nimetatud paberi ülekuulamisel. Tunnistaja CC ülekuulamine toimus alles 03.11.2014 ja seega ei saanud uurijal olla paberit sõidukite
numbritega tunnistaja QQ ülekuulamise ajal 31.10.2014. Sellele vaatamata oskas tunnistaja QQ täpselt nimetada väidetavalt sama päeva hommikul teisele töötajale antud numbreid (lisaks veel ühte numbrit ruudulisele lehele kleebitud märkmepaberil, millest tunnistaja CC ülekuulamisel juttu ei olnud ja mis suure tõenäosusega on tunnistaja QQ end kirjutatud). Selliseid asjaolusid arvestades ei saa hageja väiteid, et tema vastu on tõendeid ja asjaolusid fabritseeritud, lugeda täiesti põhjendamatuks.
58.Ilmselt alusetu on kostja seisukoht, et ka märkmepaberile on teksti kirjutanud hageja omakäeliselt. Seega ei saa õige olla ka kostja seisukoht, et see dokument tõendab koos tunnistajate ütlustega, et hageja soovis fiktiivsete arvete tegemist. Ruudulisele paberile ja sellele kinnitatud märkmepaberile on tekst kirjutatud selgelt tuvastatavalt kahe erineva käekirjaga. Nimetatud ruudulise paberi/märkmepaberi koopia võrdlemisel kohtutoimikus olevate töökäskudega saab ka visuaalse vaatluse põhjal kahtlusteta järeldada, et märkmepaberil olev käekiri on väga sarnane käekirjaga, millega on P OÜ töökäskudele kirjutatud sõiduki andmed ja tellimus. Käekirjade sarnasus on nii suur, et lubab järeldada, et need on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Tunnistaja QQ kinnitas 13.12.2017 ülekuulamisel, et toimikus I kd, lk 102 ja 103 asuvad töökäsud on tema kirjutatud ja lukksepad on kirjutanud tehtud tööd. Tunnistaja QQ ei ole oma ütlustes esile toonud, et tema ise või keegi teine P OÜ töötajatest oleks 31.10.2014 kirjutanud hageja ütlemise järgi üles sõidukite numbrid, mille kohta hageja palus teha fiktiivsed arved.
59.Ruudulisel paberil, mille hageja andis tunnistaja CC-le, puudub viide kütuse väljapumpamisele või fiktiivsete arvete tegemisele. Märkus, et arve teha kütuse tõmbamise eest ilma töökäsuta, on ainult märkmepaberil. Seejuures on märkmepaberil märgitud numbriga XXXXXX Opel Astra kohta P OÜ koostanud 22.10.2014 arve rehvivahetuse ja abimaterjalide kohta (summas 29,30 eurot). M AS on 29.10.2014 esitanud täpselt samade märkmepaberil märgitud tööde kohta sama sõiduki kohta arve, kuigi sõiduki margiks on arvel Opel Astra asemel märgitud Opel Vectra – arve koostanud OO kinnitusel on tegemist näpuveaga.
60.Tunnistajate CC ja QQ väitel tõi hageja alles 31.10.2014 sõidukite numbrid, mille kohta teha fiktiivsed arved tegelikult teenust osutamata. Kostja väidete kohaselt keeldusid P OÜ töötajad fiktiivseid arveid tegemast ja hageja soovitud fiktiivseid arveid olemas ei ole. Sellest saab järeldada, et tegelikult on Opel Astrale XXXXXX märkmepaberile märgitud tööd tehtud ning 22.10.2014 ja 29.10.2014 arved on esitatud tegelikult tehtud tööde eest. Kui aga sõidukile XXXXXX oli juba tehtud rehvivahetus ja demontaaž-montaaž ning nende tööde eest 29.10.2014 arve kostjale esitatud, ei ole eluliselt usutav, et hageja soovis 2 päeva hiljem fiktiivset arvet samale autole täpselt samade tööde kohta. Lisaks ei ole selle sõiduki andmed, sh kütuse väljatõmbamine ilma arveta, kirjutatud hageja poolt.
61.Eeltoodut arvestades on tõenäoline, et märkmepaberil on tegelikult varasem ja ka täidetud tellimus. Märkmepaberi lisamine hageja kirjutatud ruudulisele lehele ja selle esitamine kohtuvälisele menetlejale selgitusega, et tegemist on hageja esitatud andmetega fiktiivsete arvete tegemiseks, võib olla kantud eesmärgist menetlejat eksitada ja näidata hagejaga seotud asjaolusid tegelikkusele mittevastavalt.
62.Ei ole tõendatud, et hageja oleks P OÜ töötajatelt nõudnud, et kütuse väljapumpamise asemel koostataks arve teenuse osutamise koha sõidukile, millele teenust tegelikult ei osutatud, või märgitaks arvele teenus, mida ei osutatud. Ainsad tõendid selle kohta on tunnistajate QQ ja CC vastuolulised, olulistes detailides osaliselt lahknevad ütlused.
63.Eluliselt ei ole usutavad tunnistaja QQ väited, et kütuse väljapumpamine jäeti arvetel kajastamata sellepärast, et seda nõudis politseitöötaja. Samas just sellega, et tegemist oli politsei töötajaga ja politsei sõidukitega ehk riigi varaga, põhjendab QQ kahtluste tekkimist
hageja tegevuse legaalsuse suhtes ning pöördumist sisekontrolli/tuttava politseiniku poole. Mõistlikult ei ole põhjendatavad ka tunnistaja QQ ütlused, et talle tundusid politsei sõidukitel rehvide vahetamine kehvemate vastu, akude vahetamine ja kütuse väljapumpamine kahtlased ning riigi eelarvele kahju tekitavad toimingud, kuid selle kohta hagejalt selgitust ei küsitud, vaid pöörduti politsei sisekontrolli poole, et asi selgeks teha. Tunnistaja ei osanud põhjendada oma huvi asjaolude sel viisil selgeks tegemise vastu. QQ väljendas kohtus ütluste andmise ajal muret riigile kahju tekkimise pärast. Samal ajal ei riivanud tunnistaja QQ õiglustunnet see, kui kostjale esitati tagantjärele arveid P OÜ poolt fikseerimata koguse ja kontrollimatu ajakuluga kütuse väljapumpamise teenuse eest.
64.Tunnistaja QQ siiruses kahtlusi tekitavad on ka tema ütlused selle kohta, et nende juures ei olnud autosid, mis läksid mahakandmisele, vaid hiljem selgus, et need autod läksid oksjonile. Tunnistaja leidis, et see on oksjoni tingimuste rikkumine, kui sõidukil vahetatakse rehvid või aku kehvema vastu. Tunnistaja YY ja kostja kinnitusel läbisid politsei kasutusest väljaminevad sõidukid kohustuslikus korras kontrolli lepingupartneri töökojas; sõiduki tehnilisest seisukorrast sõltus, kas sõiduk läks oksjonile või õppevahendiks Päästekolledžile või Politseikoolile; mahakantavatelt autodelt võeti kõik väärtuslik ära, mida sai kasutada teistel politseisõidukitel. Kostja esindaja 13.12.2017 kohtuistungil antud selgituste kohaselt võeti mahakandmisele kuuluvatelt sõidukitelt ära kõlblikud rehvid ja vahetati kõlbmatute vastu, aga kütus, mis autodes oli, pidi sinna jääma. Hageja selgituste kohaselt palus ta kokkuhoiu eesmärgil vahetada kõlbulikud rehvid vähemkõlbulike vastu ja välja pumbata kütuse sõidukitest, mis pidid mahakandmise järel minema õppuste abivahendiks Päästekooli, kus sõidukid lasti õhku ja pandi põlema. Hageja kinnitusel kasutati väljapumbatud kütust ja rehve politsei sõidukitel. Hageja selline teguviis on eluliselt usutav, kooskõlas hageja varasema töökäitumise kohta oleva infoga ja ka tunnistaja YY kinnitab hageja väiteid, v.a kütuse osas.
65.QQ töökoja meistrina ei saanud kuidagi teada ega hinnata, kas rehvide ja aku vahetamine või kütuse väljapumpamine on oksjoni tingimustega kooskõlas või mitte. Samuti on ebausutav, et hankelepingu alusel teenuse osutaja ei esita kahtlusi tekitava tegevuse ja nõudmiste kohta hagejale mingeid pretensioone ning jätab mitme nädala jooksul tehtud töö eest arved esitamata, kuigi P OÜ-l tuleb töötajatele tehtud töö eest tasu maksta ja kaebusega sisekontrolli poole pöördutakse alles mitu nädalat hiljem, pärast seda, kui hageja on osundanud teenuse ebarahuldavale kvaliteedile.
66.Tunnistaja CC andis ütlusi, mille kohaselt jäeti hageja palvel kütuse väljapumpamine arvetele panemata; hageja oli tunnistaja jaoks kliendi esindaja ja tunnistaja tegi klienditeenindajana nii, nagu klient tahtis. Tunnistaja CC ütlused on kütuse väljapumpamise eest tasumise osas vastuolulised: tunnistaja ütluste kohaselt koostas ta arveid töökäskude alusel; kütuse väljapumpamist päris arve peale ei pandud, selle asemel sai panna kas remondi tunni või teise auto numbri peale lisatööd. Samas ühtegi sellist arvet või sõidukit tunnistaja nimetada ei osanud, kus oleks kütuse pumpamise asemel näidatud muu teenus. Tunnistaja algul möönis, et kui toimiku I kd, lk 94 asuval arvel märgitud rattavahetuse abimaterjale ei olnud vaja, võib olla arvel summa 4,17 eurot ilma käibemaksuta olla kütuse väljapumpamise kompenseerimiseks. Veidi hiljem väitis tunnistaja, et „Kütuse väljapumpamise teenust võisime vastu võtta, see oli tunnihinnaga. Kütuse väljapumpamise teenust tuli ka arvel kajastada, aga seda ei tehtud, sest klient ei soovinud. Sellepärast hiljem politseisse pöördusimegi, et töö eest on vaja tasu saada“. Seejärel ta kinnitas, et „Kütuse väljapumpamise eest meie firma raha sai, ainult näidates seda teise teenusena“. Lõpuks tunnistaja taganes taas väitest, et kütuse pumpamine vormistati muu teenusena, mida tegelikult ei tehtud: tunnistaja ütluste kohaselt detsembris 2014 esitati kütuse väljapumpamise eest arved, kuna selle teenuse eest ei olnud tasutud; enne viidatud arvel on
tasu ühe tunni eest rehvivahetus, töötasu 1,5 tunni kütuse väljapumpamise eest ei ole, lisamaterjal seda ei katnud. Sellised vastuolud tellimuste vastuvõtmise ja arvete vormistamisega vahetult seotud olnud tunnistaja ütlustes tekitavad põhjendatud kahtlusi tunnistaja ütluste tõelevastavuses. Ebausaldusväärsed tõendid jätab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 5 teise lause alusel asja lahendamisel arvestamata.
67.Asjaolu, et P OÜ on novembris-detsembris 2014 kostja töötaja I. Karu käsul tagantjärele esitanud kütuse väljapumpamise eest arveid, ei saanud mõjutada hagejaga töölepingu 13.11.2014 ülesütlemise põhjendatust. Samuti ei tõenda tagantjärele kütuse väljapumpamise eest arvete esitamine seda, kui palju või kas üldse kütust välja pumbati. Kuigi tunnistajate CC ja QQ ütlustest nähtuvalt kanti töökäsule ka väljapumbatud kütuse hulk, ei ole seda ühelegi kohtule esitatud töökäsule märgitud, mõnel töökäsul puudub ka kütuse väljapumpamiseks kulunud töötundide arv. Samuti ei ole ühelgi töökäsul tellija allkirja. Tunnistajate väited, et hageja keeldus töökäskudele allkirja andmast, on paljasõnalised. Ainult ühel töökäsul (30.09.2014 töökäsk Subaru, registrimärgiga XXXXXX) on arvutikirjas vormistatud tellimustööde loetelu juurde käsikirjaliselt kirjutatud „NB! Arvele ei lähe bensiini tõmb lihtsalt lukk tööd“, tehtud tööna käsikirjaliselt märgitud „rehvivah 4x“. Selline vormistus jätab ruumi kahtlusteks käsikirjalise teksti lisamise tegeliku aja osas.
68.Kütuse väljapumpamise eest kostjale esitatud täiendavad arved ei tõenda ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ega õigusta ka etteteatamistähtajata erakorralist ülesütlemist. Siiski saab nendest järeldada, et ka kostja enda juures ei ole tagatud piisav kontrollivõimalus hankelepingu täitmise osas, teenuse osutamine ja selle eest tasumine ei ole läbipaistev ega kontrollitav. Kütuse väljapumpamise eest täiendavate arvete esitamise ja summade põhjendatus ei ole kontrollitavad. Kostja on kriminaalmenetluses kahju arvutamisel tuletanud väljapumbatud kütuse hulga sõidulehtede alusel, võttes arvesse odomeetri näite, tangitud kütuse hulka, seejärel läbitud teekonda ja arvestuslikku kütusekulu 100 km kohta. Tegelikult väljapumbatud kütuse kogust ei ole tuvastatud ka kriminaalmenetluses. Kütuse kogust ei ole kajastatud P OÜ töökäskudel, kuigi tunnistaja CC ütluste kohaselt on väljapumbatud kütuse hulk fikseeritud ja peaks olema töökäsu peal kirjas.
69.Kostja on arvestuste alusel tuvastanud ainult kolmel sõidukil sellise kütusejäägi, mida oleks olnud võimalik (ja mõtet) välja pumbata (XXXXXX ca 30 liitrit, 312ASO ca 24 liitrit, XXXXXX ca 22,77 liitrit). See on kooskõlas tunnistaja QQ ütlustega, mille kohaselt pumbati kütust välja 2 - 3 autost. Samas on kütuse väljapumpamine kajastatud kaheksal töökäsul/tellimusel, seejuures ainult 30.09.2014 töötellimusel on märkus, et „arvele ei lähe bensiini tõmb“.
70.M AS esitas kostjale kütuse väljapumpamise eest täiendavad arved detsembris 2014, märkides kõigil teenuse ühikuks „1,5 tk“ – eeldatavasti peetakse silmas tunde, sest tunnistaja QQ sõnul osutatakse kütuse väljapumpamise teenust tunnihinna alusel. Mõistlikult peaks teenuse osutamisele kuluv aeg (ja seega selle eest makstava tasu suurus) sõltuma väljapumbatava kütuse hulgast, mida arvetest ei nähtu. Kütuse väljapumpamise arveid on esitatud ka selliste sõidukite puhul, kus kostja dokumentide järgi ei olnud sõidukis olnud kütuse hulk üldse tuvastatav või ei saanud sõidukis kütust olla - näiteks XXXXXX Fiat Ducato, millel kütuse jääk oli enne töökotta viimist arvestuslikult 0,632 liitrit ja sellest 0,62 liitrit kulus töökotta sõiduks. 29.10.2014 töökäsu järgi kulus selle sõiduki puhul töö tegemiseks kokku 2 tundi (H rehvivahetus 1 h, M töö 1 h), kuid 11.11.2014 on esitatud arve tööde eest, sh kütuse väljaimemine ühiku „2,81 tk“ eest summas 64,07 eurot (ühiku hind 19 eurot + km vastab hankelepingu järgsele tunnihinnale).
71.Samuti on näiteks sõiduki XXXXXX Mazda 626 01.10.2014 töökäsul märgitud 2 rehvi vahetamisele (ilma tasakaalustamiseta) ja kütuse väljapumpamisele kulunud 1,5 tundi. 02.10.2014 on selle töökäsu alusel P OÜ esitanud M AS-le arve rehvivahetuse eest komplektihinnaga (24% soodustus x 25 eurot + käibemaks), eelduslikult on arve esitatud ka politseile. 09.12.2014 on M AS esitanud selle sõiduki kohta täiendava arve kütuse väljapumpamise eest. Töötundide arvuga kattuv ühik 1,5 tk ja soodustusega tunnihinnale vastav ühikuhind (19 eurot + km) lubab järeldada, et sõiduki XXXXXXX eest on tegelikult tehtud tööde (sh kütuse väljapumpamine) ajakulu tasustatud topelt.
72.Tööandja on ülesütlemisavalduses märkinud, et hageja rikkumised on tõendatud arvete võrdlemise ja P OÜ töötajate ütlustega, nimetamata konkreetseid nimesid. Kostja ei põhjendanud, miks P OÜ töötajate ütlused olid kostja jaoks usaldusväärsemad kui kostja enda staažika töötaja selgitused.
73.Hageja selgitused on kooskõlas 30.04.2013 arenguvestluse kokkuvõttes kajastatud hageja senise töökäitumisega. Arenguvestlus on toimunud teenistussuhte lõppemise ja töölepingu sõlmimisest ühe kuu möödumisel. YY juhina on märkinud kokkuvõttesse, et hageja täidab ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid väga hästi; on väga säästlik, kui korraldab sõidukite remondi ja hooldusega seotud teenuste ja tarvikute oste. Samuti toob YY välja, et hageja osaleb liisitud sõidukite tagastamisel ja tänu hagejale on juba mitmel aastal Lääne prefektuuri tagastatud sõidukitel kõige madalam kahjunõue. Hageja on ise märkinud, et teda häirib, et säästlikkus ei ole enam väga oluline (lepingutel on suured mahud, maapiirkondades on hinnad palju väiksemad, teostades üksikoste), eraisikuna kaupa ostes on hind odavam kui ostes ostukorraldajana asutusele (nt rehvid). Ka kohtumenetluses tõi hageja esile, et teda häiris, et hankevõitja juures ei olnud teenuse osutamise kiirus soovitud tasemel, teenuse osutamiseks ei olnud töökoda vajalikuga varustatud, hankelepingu järgi olid hinnad kõrgemad, kui tänavalt tulnud inimene sai osta. Hageja esitas selle kohta tööandjale suuliselt pretensioone ja 23.10.2014 saatis ülemusele e-kirja.
74.Isegi juhul, kui 31.10.2014 võis olla põhjendatud kahtlus, et hageja on oma tööülesannete täitmise käigus toiminud ebaausalt ja kostjale kuuluva (kuigi kostja jaoks varalist väärtust mitteomava) kütuse omastamise eesmärgil, on tõenditest ja andmetest järelduvalt töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamistähtajata tühine. Viivitamatut ülesütlemist ei toimunud ja ülesütlemine ei toimunud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja jooksul. Ülesütlemine ei toimunud vastavalt seaduse nõuetele ja TLS § 104 lg 1 alusel on ülesütlemine tühine.
75.Praegusel juhul on tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öeldud alates 04.02.2015. Hageja vahetu juht YY ei tajunud hageja käitumist nii eriliselt raske rikkumisena, et tööleping lõpetada etteteatamistähtajata. Eeltoodust tulenevalt saanuks 13.11.2014 ülesütlemisteatise (mis tehti töötajale teatavaks 04.02.2015) alusel töölepingu kehtivalt lõpetada etteteatamistähtaja möödumisel.
76.Hageja töötas kostja juures alates 04.01.1993. Töölepingu p 1.4. kohaselt arvestas tööandja töötaja avaliku teenistuse staaži töötaja töösuhte hulka tööandaja juures. Seisuga 01.04.2013 on töötaja avaliku teenistuse staaž 20 aastat 2 kuud ja 28 päeva. Töölepingu 04.02.2015 ülesütlemiseni lisandus staaži veel ligi 2 aastat. Seega töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise kehtivuse korral lõppenuks hagejaga sõlmitud tööleping ülesütlemisteatise hagejale 04.02.2015 tutvustamisest 90 päeva möödumise järel, s.o 06.05.2015. Eeltoodu alusel lõpetab kohus TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu nr 1.9-3/708-1 alates 06.05.2015.
77.Hageja taotlus hüvitise suurendamiseks on põhjendatud. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud suuruses hüvitis ei täida töölepingu tühise ülesütlemisega töötajale tehtud ülekohtu
heastamise eesmärki. Töölepingu tühise ülesütlemise puhuks seaduses ettenähtud hüvitis töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses võrdub hüvitisega, mida kostjal oleks tulnud hagejale maksta etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Tõendid hageja tervisliku seisundi kohta tõendavad, et hagejal on 01.08.2016 tuvastatud keskmine puue kestusega üle aasta. Arvestades, et hageja haigestus vahetult pärast töölepingu lõpetamise aluseks olnud sündmusi, enne 04.02.2015 tööle naasmist viibis hageja ravil ka XXX ja XXX TT 30.09.2016 tõendist nähtuvalt on hagejal diagnoositud XXX, saab järeldada, et hageja terviserike on põhjuslikus seoses tema suhtes tööandja juures läbiviidud menetluste ja selle tulemusel töölepingu lõpetamisega. Eeltoodu alusel tuleb hagejale määrata hüvitis tema 5 kuu keskmise töötasu ulatuses. 29.05.2015 tõendi kohaselt oli 04.02.2015 seisuga hageja keskmise töötasu suurus 980 eurot kuus. Seega 5 kuu keskmise töötasu summa on 4900 eurot.
78.Hageja esitas 30.08.2017 hagi täpsustuses nõuded alternatiivselt, reastades nõuded eelistuse järgi. Kuna kohus rahuldas esimese eelistuse nõuded, ei ole vaja analüüsida alternatiivseid nõudeid.
79.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks on õigusabikulud 4890 euro suuruses (käibemaksuga) 40,75 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. Apellatsioonkaebus
80.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, teha uue otsuse, millega jätta hagi, sh alternatiivsete nõuete osas, rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
81.Ebaõige on kohtu väide töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise kätteandmisega viivitamise kohta. Kostja andis hagejale teatise kätte hiljem hageja haigestumise tõttu, kuna ei soovinud hageja tervist rohkem kahjustada. Kostjal oli alust arvata, et hageja haigestus raskelt. Seda arvamust kinnitab haiguslehel viibimise aeg. Kostja lähtus inimlikkusest, et töötajat ei vabastata töölt ajal, kui teatise kätteandmine ja sellega tutvumine võib olla takistatud või raskendatud. Meditsiinilise abi kättesaadavus peale teatise kätteandmist ei olnud kostjale ettenähtav. Hageja tugineb menetluses sellele, et töösuhte lõpetamine rikkus tema tervist. Seega oli kostja otsus põhjendatud. Teatise tutvustamata jätmine haiguslehel viibimise ajal ei saanud olulisel määral rikkuda hageja õigusi. Tal säilisid kõik töötaja sotsiaalsed garantiid.
82.Kostja ei nõustu kohtu arvamusega, et hageja tegu ei olnud sedavõrd raske, et see tinginuks töölepingu erakorralise ülesütlemise usaldamatuse tõttu. Kohus jättis tähelepanuta, et etteheide ei seisnenud üksnes kütuse väljapumpamises, vaid ka selle teenuse tellimise varjamises, milleks pidi P OÜ koostama hageja palvel valearve, märkides kütuse väljapumpamise teenuse asemel rehvivahetuse teenuse sõidukitele, mida tehnilisse hooldusesse ei toodud. Samuti leiti hageja elukohast kostjale kuuluvat kütust, millele hagejal ei olnud õigust. Kütuse raamatupidamislik mahakandmine ei andnud hagejale õigust seda kasutada isiklikul otstarbel. Kütuse kasutamine muul viisil kui tankides on keelatud.
83.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja soovis hagejast vabaneda. Hagejal oli pretensioone teenuse osutamise kiiruse kohta, millele logistikabüroo ametnik vastas ja pakkus välja võimaluse kasutada teist teenuse osutajat. Töökorraldusliku ettepaneku esitamine ei ole töölt vabastamise põhjuseks. Hageja pikaajaline teenistuskäik oli laitmatu. Võrreldes kostja vajadustega on väljapumbatud kütuse kogus marginaalne, mille tõttu ei ole veenev hageja väide vara heaperemeheliku majandamise kohta. Kohtu hinnang teo raskusastmele on ebaõige.
84.Hageja tegu tõi kaasa usalduse kaotuse tema vastu, kostja on seda selgitanud ja põhjendanud. Hageja käitus hea usu vastaselt. Ta tegutses kostja nimel, kuid omakasu eesmärgil. See võis rikkuda kostja mainet. Kostja pidi näitama, et hageja käitumine on lubamatu. Kostjal tekkis põhjendatud kahtlus, et hageja ei ole lojaalne. Hageja andis menetluse käigus vastuolulisi selgitusi. Ta leidis, et kütuse hoidmine tema elukohas oli heaperemehelik tööandja vara hoidmine, kuid samas ta eitas kütuse väljapumpamise tellimist. Hiljem ütles hageja, et P OÜ ja M AS töötajad soovisid esitada kostjale valearveid ja veeretada süü hagejale. Hageja omakasupüüdlikke eesmärke kinnitab 13.12.2017 antud selgitus, et ta kasutab politseisõidukeid isiklike rehvide utiliseerimiseks, vabanedes sellisel moel kuluka teenuse eest tasumisest ja asjaajamisest.
85.Hageja tegu tingis töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtajata ja eelneva hoiatuseta. Hagejat ei pidanud eelnevalt hoiatama. Kahtluse korral, et töötaja soovib omakasu ajendil omastada tööandja vara, tuleb tema käitumine välja selgitada ja ta teolt tabada.
86.Hageja rikkumine oli piisavalt tõendatud. Ülesütlemise teatis kannab kuupäeva 13.11.2014. Selleks ajaks oli toimunud teenistuslik järelevalve, hageja elukohast leiti kütus, QQ-lt ja CC-lt olid võetud tunnistused, millele olid lisatud fotod töökotta toodud kostja sõidukist ja lipik andmetega valearve koostamiseks, kostjal olid töökäsud ja arved. Kostja kontrollis CC ja QQ pöördumist ja nende poolt avaldatu vastas tegelikkusele. Seega sündis otsus töölepingu erakorralise lõpetamise kohta ja teatis koostati tuvastatud asjaoludel. Tunnistajate QQ ja CC ütlustega on tõendatud, et juhtumid leidsid aset koheselt pärast lepingu sõlmimist kostja ja teenuse osutaja vahel. Tunnistajad kinnitasid, et hageja soovis kütuse väljapumpamist ja teenuse arvel mittekajastamist.
87.Töökäsud ja arved kinnitavad, et hageja tellis kütuse väljapumpamist ja esialgsetel arvetel teenust ei kajastatud. Teenuse eest tasus kostja hiljem. Kostja ja M AS-ga sõlmitud lepingu kohaselt maksab rehvivahetuse teenus 22,80 eurot ja muu 19 eurot/tund. Hind on sama, mis tagantjärele esitatud arvetel. Tõend lükkab ümber hageja väited, et hoopis P OÜ töötajad soovisid tema kaasabi valearvete esitamisel. Arved lipikule märgitud sõidukite kohta ajavahemikul 2014 september-detsember kinnitavad, et nendele sõidukitele rehvivahetust nimetatud ajavahemikul ei teostatud.
88.Kohtu etteheited kostja vara dokumenteerimise kohta ei ole põhjendatud. Ebamõistlik on dokumenteerida kogu sõidukitega seotud töökorraldust. Kirjaliku regulatsiooni puudumine ei õigusta kostja varaga meelevaldselt käitumist. Asjaolu, kes kirjutas paberilipikule kolme sõiduki registreerimisnumbrid, ei ole asjas määrav. On oluline, et hageja tõi andmed ja andis need töökoja esindajale valearve koostamiseks. Lipikul olid politsei kasutuses olevate sõidukite registreerimisnumbrid.
89.Ebaõige on kohtu seisukoht, et tööleping tuleb lõpetada TLS § 88 lg 1 alusel ja hüvitise suurust tuleb suurendada seoses hageja tervise halvenemisega, mille tingis töölepingu õigusvastane lõpetamine ja sellega seonduvad hirmud. Töötaja tervislik seisund võib halveneda ka põhjusel, et ta jääb tööandjale õigusvastase teoga vahele. Hirmu tekkimise põhjuseks on hageja enda õigusvastane käitumine. Vastus apellatsioonkaebusele
90.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
91.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
92.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
93.Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
94.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
95.TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Maakohus tuvastas õigesti, et väidetavatest töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest sai kostja teada 24.10.2014 ja 31.10.2014, kuid ülesütlemisavaldus esitati hagejale alles 04.02.2015, s.o rohkem kui kolme kuu möödumisel, mida ei saa lugeda mõistlikuks ajaks. Seega ka juhul, kui hageja käitumine oleks vastanud TLS § 88 lg 1 p 5 tunnustele, on ülesütlemise avaldus esitatud pärast TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja möödumist ja sellisel juhul on ülesütlemine tühine.
96.Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja viivitas töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise kätteandmisega seetõttu, kuna ta arvas, et hageja haigestus raskelt ja ta ei soovinud hageja tervist rohkem kahjustada, ei ole usutavad ega kooskõlas asja materjaliga. Kostjal ei olnud 13.11.2014 ülesütlemisteatise koostamise ajal ja pärast seda alust eeldada, et hageja haigus on pikaajaline ja raske. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei püüdnudki hagejale ülesütlemisteatist mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja hageja haiguse raskusest sai kostja teada alles kohtumenetluse ajal. Kostjal ei olnud mingit alust arvata, et ülesütlemisteatise hagejale kätteandmine ja hagejal sellega tutvumine võib olla takistatud või raskendatud. Pealegi arvestatakse TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistlikku aga töölepingu ülesütlemiseks selle aluseks olnud asjaolude teadasaamisest, mitte töötaja tervenemisest alates. Kostja poolt TLS § 88 lg-s 4 sätestatu rikkumist ei õigusta see, et hagejal säilisid kuni töölepingu ülesütlemiseni töötaja sotsiaalsed garantiid, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
97.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud otsuse tegemisel tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja varjas kütuse väljapumpamise teenuse tellimist ja hoidis kütust oma elukohas. Maakohus on andnud kostja sellekohastele väidetele
põhjaliku hinnangu. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kostja väited, nagu oleks hageja nõudnud P OÜ töötajatelt, et kütuse väljapumpamist arvetel ei näidata ja selle asemel tuleb koostada arved teenuste osutamise kohta sõidukitele, millistele teenust tegelikult ei osutatud või märkida arvetele teenuseid, mida ei osutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
98.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja elukohast leiti 31.10.2014 60 liitrit kostja poolt mahakandmisele kuuluvatest sõidukitest välja pumbatud kütust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et isegi kui kostjal võis 31.10.2014 olla kahtlus, et hageja on toiminud ebaausalt ja kostjale kuuluva (kuigi kostja jaoks varalist väärtust mitteomava) kütuse omastamise eesmärgil, ei olnud töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta antud juhul õigustatud. Kostja märgib apellatsioonkaebuses ka ise, et väljapumbatud kütuse kogus oli marginaalne.
99.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 kohaldub ka juhul, kui töötajaga kavatsetakse tööleping lõpetada usalduse kaotuse tõttu. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Tööõiguses kehtiva ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-187-15, p 13).
100.Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul TLS § 88 lg 3 teine lause, mis kehtestab eeldused, millal hoiatada ei ole vaja. Tegemist ei olnud eriliselt raske rikkumisega, nagu leidis ka maakohus ja hea usu põhimõtte järgi võis tööandjalt oodata rikkumisele tähelepanu juhtimist ja hoiatamist. Tõendamist ei leidnud hageja käitumine omakasu eesmärgil. Seda ei saa järeldada ka hageja 13.12.2017 kohtuistungil antud selgitusest. Hageja ei selgitanud, et ta kasutab politseisõidukeid isiklike rehvide utiliseerimiseks, millega vabaneb kuluka teenuse eest tasumisest ja asjaajamisest, nagu väidab kostja hageja seletuse sisu moonutades apellatsioonkaebuses. Kohtuistungi protokollis on ära toodud hageja selgitus, et ta tahtis viia oma vanad rehvid töö juurde, et neid kasutada mahakantud sõidukitel (III kd lk 199 pöördel, lk 200). Töölepingu ülesütlemise aluseks eeltoodu ei olnud.
101.Maakohus mõistis põhjendatult kostjalt TLS § 109 lg 1 teise lause alusel välja hüvitise 5 kuu keskmise töötasu suuruses. Arvestades hageja pikaajalist laitmatut teenistust ja töötamist kostja juures, mida märgib ka kostja apellatsioonkaebuses ning töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve, oli kohtu otsustus õiglane. Maakohus ei tuginenud hüvitise suuruse määramisel hageja hirmudele ja kostja sellekohane käsitlus apellatsioonkaebuses jääb ringkonnakohtule arusaamatuks.
102.Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust hinnata tõendeid, sh CC ja QQ ütlusi, töökäske, arveid ja märkmepaberile kirjutatut teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus. Iseenesest asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamise ning otsuses märgitud põhjenduste ja järeldustega, ei ole seaduse järgi kohtuotsuse tühistamise aluseks.
103.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
104.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 480 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsimisele ja kliendiga nõupidamisele 1 tund ning kaebusele vastuse koostamisele 3 tundi. Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind mõistliku suurusega ning toimingutele kulunud aeg oli hageja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja vajalik. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu suurusega 420 eurot (käibemaksuga).
105.Hageja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.