Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
02.aprill 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu XX’e hagi Politsei-ja Piirivalveameti vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitise saamiseks või alternatiivselt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks või alternatiivselt hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5000 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxxx xx, xxxxx xxxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-post [email protected]) Kostja: Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn, e-post: [email protected]), volitatud esindaja Irina Punko (e-post: [email protected])
Kohtuistung
13.12.2017, osalesid XX, adv Tamasr, I. Punko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXe hagi Politsei- ja Piirivalveameti vastu töövaidlusasjas.
2.Kohus tuvastas, et poolte vahel 01.04.2013 sõlmitud soodustingimustel töölepingu erakorraline ülesütlemine Politsei- ja Piirivalveameti poolt 13.11.2014 teatisega nr 1.9.-3/2828-1 „Soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta“ on tühine.
3.Lõpetada XXe ja Politsei-ja Piirivalveameti vaheline soodustingimustel tööleping tööandja algatusel erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel alates 06.05.2015.
3.Välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks hüvitis töölepingu tühise ülesütlemise eest töötaja viie kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 4900 eurot (bruto).
4.Menetluskulud jätta Politsei- ja Piirivalveameti kanda.
6.Välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks menetluskulude katteks 4890 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Politsei- ja Piirivalveametil tasuda XXele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-15-3293 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
XX esitas 03.03.2015 Pärnu Maakohtule hagi Politsei- ja Piirivalveameti vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju 100 € väljamõistmiseks või alternatiivselt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 5000 € väljamõistmiseks või alternatiivselt hüvitise 3000 eurot ja viivise väljamõistmiseks. 04.10.2016 määrusega kohus peatas tsiviilasjas menetluse kuni lahendi jõustumiseni väärtoeasjas nr x-xx-xxxx. 12.12.2016 kostja teatas kohtule väärteoasjas otsuse jõustumisest 08.12.2016. Asja menetlenud kohtuniku AA ametist lahkumise järel menetleb alates 01.06.2017 asja kohtunik H. Käpp. 15.08.2017 määrusega kohus uuendas tsiviilasjas menetluse. 13.12.2017 kohtuistungil kohus lõpetas asja sisulise arutamise, menetlusosaliste taotlusel kohus andis pooltele tähtaja esitada oma kokkuvõtlikud seisukohad (kohtukõned) ja repliigid vastaspoole kokkuvõtete kohta kirjalikult. Hageja taotlusel kohus pikendas pooltele määratud tähtaegu, samuti kohus muutis kohtuotsuse teatavakstegemise aega.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
XX esitas kohtule järgmised alternatiivsed nõuded (lõplikud alternatiivsed nõuded eelistuse järgi reastatult 30.08.2017 menetlusdokumendis (III kd, lk 122)): 1) tuvastada XXe ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 1.9-3/708-1 ülesütlemise tühisus; 2) välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks hüvitis töölepingu tühise ülesütlemise eest 4900 eurot (980 € x 5 kuud); või nõude 2 rahuldamata jätmise korral alternatiivselt: 3) välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks kahjuhüvitis alates 05.02.2015 saamata jäänud töötasu näol 980 eurot kuus kuni tööle lubamiseni. Juhul, kui kohus jätab rahuldamata nõuded 1, 2 ja 3, st töölepingu ülesütlemine on kehtiv, siis taotleb hageja alternatiivselt: 4) välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks hüvitis töölepingu ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest 2940 eurot (980 € x 3 kuud); 5) välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks viivis hüvitiselt töölepingu ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest alates hagi esitamisest 03.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asus XX (edaspidi tekstis hageja või töötaja) 04.01.1993 teenistusse Pärnu Politseiprefektuuri. 31.03.2013 vabastati hageja teenistusest ametnikuna ja 01.04.2013 sõlmiti hagejaga soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708-1. Hageja töötas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi kostja või tööandja) administratsiooni logistikabüroo Lääne majandustalituses töökohaga Pärnus, Pikk 18. Alates 03.11.2014 oli hageja töövõimetuslehel kodus. Tööandja esindaja ja XX vahetu ülemus BB korduvalt helistas hagejale ja soovis kokkusaamist. Hageja oli aga tõsiselt haige, alates 13.11 2014 kuni 09.01.2015 viibis hageja haiglas.
2-15-3293 04.02.2015 kavatses hageja tööle naasta, kuid BB teatas talle telefoni teel, et ei ole vaja tulla hommikul kella 8.00-ks, võib tulla natuke hiljem, nii sobis vahetule ülemusele paremini. Kui hageja 04.04.2015 tööle läks, anti temale kätte 13.11.2014 koostatud teatis nr 1.9-3/2828-1 soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mille kohaselt XXga 26.02.2013 sõlmitud tööleping lõpeb alates teatise kättesaamisele järgnevast tööpäevast TLS § 88 lg 1 p 5 ja § 97 lg 3 alusel. Seega ütles kostja hageja töölepingu üles alates 05.02.2015. Töölepingu ülesütlemise teatise kohaselt on tööandja tuvastanud, et alates 2014. aasta septembrikuu lõpust on töötaja korduvalt tellinud PPA lepingupartnerilt PPA mahakantavatele teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenust, töötaja nõudis teenuse osutajalt, et ta PPA-le esitatavatel arvetel kütuse väljapumpamise teenust ei kajastataks; teenust on aga osutatud; töötaja palus koostada tegelikkusele mittevastavad arved; tööandjaga vastavat kokkulepet omamata hoidis töötaja oma elukohas PPA-le kuuluvat kütust. Nendel asjaoludel tööandja leidis, et ei ole võimalik töötajaga töösuhet jätkata, kuna ta on oma käitumisega põhjustanud PPA usalduse kaotuse enda vastu. Hagejale kätte antud tööraamatus on kande nr 25 all märgitud, et tööleping on lõpetatud 09.11.2014. Kandega nr 26 tunnistati kanne nr 25 kehtetuks. 04.02.2015 tehtud kande nr 27 all on märgitud uuesti, et tööleping on lõpetatud, lõpetamise alus (käskkiri vms) märkimata. Hageja ei nõustu töölepingu ülesütlemisega ja leiab, et ülesütlemine on tühine, kuna: 1) ei ole sisuliselt tööandja poolt põhjendatud, st puuduvad materiaalsed eeldused ülesütlemiseks, mis tooksid kaasa TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamise; 2) töölepingut ei ole üles öeldud mõistliku aja jooksul. Teatisest ei nähtu, kuidas ja milliseid hageja huve on kostja kaalunud, et jõuda järeldusele, et töösuhet jätkata ei saa. Töölepingu ülesütlemisel kostja pidi järgima nelja nõuet: 1) ülesütlemise avaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1); 2) kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kätte saamisega. Tahtevaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud (TsÜS § 69); 3) töölepingu ülesütlemine ei või olla tingimuslik; 4) tööandja peab ülesütlemist põhjendama ja seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). Kostja 13.11.2014 teatisest ei nähtu, millistel konkreetsetel põhjustel tööleping üles öeldi. Hageja poolt väidetavalt rikutud töökohustuste ring on määratlemata, nimetamata õigusaktid, mida töötaja on väidetavalt rikkunud, ja kas tegemist on töökohustuste olulise rikkumisega, mille puhul oleks töölepingu ülesütlemine olnud õigustatud. Asjaolude kirjeldus on üldsõnaline, puuduvad ka sündmuste (sh arvete) kuupäevad. Selline ülesütlemise põhjendamine ei allu kontrollile ega ole arusaadav töötajale. Teatisest nähtuvalt oli tööandja otsus tööleping hagejaga üles öelda valmis juba novembris 2014: tööraamatu kanne on tehtud 09.11.2014, teatis ise vormistatud 13.11.2014. Tööleping öeldi üles aga alles kolm kuud hiljem, 05.02.2015. Tööandja esindaja, suheldes veebruarikuus töötajaga, hoidis töötajat teadmises, et tööleping jätkub. Töölepingut ei ole üles öeldud VÕS § 196 lg 3 ja TLS § 88 lg 4 kohaselt mõistliku aja jooksul. Hageja on seisukohal, et temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine oli niivõrd ebaõiglane, temalt ei küsitud seletusi ega teatatud nendest arvetest, mis väidetavalt tegelikkusele ei vasta. Hagejale ei ole teada ülesütlemise teatises märgitud mingi menetluse läbiviimine, mis lõppes teatisega. Hageja oli Pärnu prefektuuris teenistuses kokku 22 aastat ning töölepingu ülesütlemine oli ootamatu ja ränk, sest selles eas ei ole kerge leida töö mujal. Hageja on seisukohal, et temal on TLS § 109 lg 1 alusel õigus nõuda töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitist viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui eelnimetatud hüvitise nõue jäetakse rahuldamata, nõuab hageja alternatiivselt hüvitist saamata jäänud töötasu näol alates 05.02.2015. Vaidlustatud teatise kohaselt juhindus kostja töölepingu ülesütlemisel mh TLS § 97 lg 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja
2-15-3293 või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja leiab, et kostjal puudus alus TLS § 97 lg 3 kohaldamiseks. Kuna hageja töösuhe kostja juures oli kestnud 22 aastat ja 1 kuu, siis tulenevalt TLS § 97 lg 2 p 4 oleks kostja pidanud hagejat teavitama töölepingu ülesütlemisest vähemalt 90 kalendripäeva. Kostja oleks võinud ette teatada ülesütlemisest ajal, millal hageja oli töövõimetuslehel ja ei pidanud töökohustusi täitma. Teatises ei ole põhjendatud, millised kostja huvid töölepingu lõpetamiseks päeva pealt kaalusid üles hageja huvi töö jätkamiseks. Tulenevalt TLS § 100 lg 5 on töötajal õigus saada hüvitist, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, ja seda ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega muutus sissenõutavaks ka hüvitise nõue etteteatamiskohustuse rikkumise eest töölepingu lõppemisel 05.02.2015. Hageja soovib töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest hüvitise väljamõistmisel hüvitiselt ka viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
KOSTJA VASTUS
Kostja palub jätta XXe hagi Politsei- ja Piirivalveameti vastu kõikides alternatiivsetes nõuetes rahuldamata. Kui kohus leiab et erakorraline ülesütlemise on tühine, siis palub kostja lõpetada töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel ja vähendada hageja poolt taotletava hüvitise suurust. Kostja oma vastuses märgib, et 01.04.2013 jõustunud avaliku teenistuse seaduse § 109 alusel sõlmiti hageja XXega 01.04.2013 soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708-1 seoses tema ametikoha muutumisega töökohaks. Töölepingu punkti 2 alapunkti 2.4 kohaselt on hageja tööülesanded kirjeldatud ametijuhendis. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 27.04.2012 käskkirjaga nr 163 kinnitatud Lisa 14 „Transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ametijuhend (põhitöö nr 891)“ punkti 3 kohaselt kuulus hageja tööülesannete hulka Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri territoriaalses üksuses transpordivahendite hoolduse- ja remonttööde läbiviimine, riketega sõidukite remondi korraldamine, ühekordsete tööülesannete täitmine. Nimetatud põhitööle viitab töölepingu punkt 2 alapunkt 2.1. Ametijuhendi punkti 4 kohaselt oli hagejale pandud kohustuseks täita tööülesandeid õigeaegselt, täpselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult ning vastutus nõuete rikkumise eest. 13.11.2014 koostati XXele teatis soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta nr 1.9-3/2828-1. Teatise kohaselt on töölepingu ülesütlemise aluseks töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 usalduse kaotus. Teatises on toodud usalduse kaotuse põhjusena Lääne prefektuuri kasutuses olevatele, mahakandmisele kuuluvatele sõidukitele tellitud teenuse varjamist ning asutusele kuuluva vara hoiustamist enda elukohas. Teatise koostamise aluseks olev sündmus sai Politsei- ja Piirivalveametile kui tööandjale teatavaks 31.10.2014. Hageja suhtes alustati kriminaalmenetlus teatises kirjeldatud faktis. Hageja jäi haiguslehele 03.11.2014 ja ta naasis tööle haiguslehe lõppemisel 04.02.2015. Hageja tutvus teatisega soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta 04.02.2015 allkirja vastu. 04.02.2015 koostati soodustingimustel töölepingu lõpetamine nr 1.9-3/252-1, mille kohaselt lõpetatakse hagejaga tööleping 04.02.2015. Kostjal oli erakorraliseks ülesütlemiseks alust. XX pani toime tegusid, mis olid tema suhtes usalduse kaotuse aluseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv, kuna töölepingu ülesütlemiseks oli mõjuv põhjus (TLS § 87), milleks on töötajast tulenevad põhjused (TLS § 88 lg 2 p 5). Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Töölepingu erakorraline ülesütlemine vastab seaduse nõuetele ning selleks oli seadusest tulenev alus, st täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kostja on koostanud teatise kirjalikus vormis, ülesütlemist põhjendanud ning viidanud allikatele, millele tuginedes on jõutud ülesütlemise otsuseni. Teatis on töötajale kätte toimetatud. Arvestades, et rikkumine pandi toime otseste tööülesannete täitmisega seoses, oleks hageja jätkamine samal töökohal ja samade tööülesannetega loonud ohuolukorra, kus hagejal oli
2-15-3293 võimalus jätkata sarnaste tegude toimepanemist ja jätkuvalt käituda kostja huvide vastaselt. Kostja ei saanud tuvastatud asjaolusid arvesse võttes muud järeldada. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste. Tuleb esmalt selgeks teha, millise ajavahemiku mõistlikkust hinnatakse. Mõistlikkuse hindamisel saab arvestada õigussuhte olemust ja eesmärki, tööandja ja töötaja käitumist, kas keegi neist on menetluse venimisele kaasa aidanud. Samuti on oluline teha vahet, millal on tegemist venitamisega oma õiguste pahauskse kasutamise läbi. Kulgemise algusaeg hakkab ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saamisest ehk 31.10.2014. Teatis on registreeritud 13.11.2015. XX jäi haiguslehele esimesel tööpäeval peale tema poolt toime pandud rikkumise teatavaks saamist, s.o 03.11.2015. Töötaja ei olnud tööandjale kättesaadav ja kostjaga ei olnud võimalik saada kontakti töötelefoni kaudu ega muul viisil. Oma äraolekust ja selle pikkusest teavitas hageja vahetut juhti. Tööandjale oli teada, et hageja suunati „teise raviasutusse“ ja haigusleht jätkus. Vahetu juht võttis vastu otsuse mitte kiirustada teatise tutvustamisega, et mitte põhjustada hageja tervise halvenemist. Tööandjal ei ole õigust teada haiguse diagnoosi, kuid hageja äraoleku asjaolusid arvestades võis kostja arvata, et tegemist on tõsise terviserikkega. Töösuhte lõpetamise eesmärgiks ei ole ühe poole tervisliku seisundi mõjutamine. XX oli töölt eemal ajavahemiku 03.11.201403.02.2015, s.o kolm kuud, mis iseloomustab haiguse tõsidust. Nimetatud põhjustel ei olnud teatise tutvustamine haiguslehe ajal proportsionaalne ja mõistlik. 04.02.2015, s.o esimesel tööpäeval pärast haiguslehe lõppemist tutvustati hagejale teatist. Juhtumi asjaolusid arvesse võttes toimus ülesütlemine mõistliku aja jooksul. 04.02.2015 vormistati töölepingu lõpetamine. Hageja viimaseks tööpäevaks jäi 04.02.2015. ATS § 124 nõuete täitmiseks täideti teenistusleht. Töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu eeldab töötaja õigusvastast käitumise ja süü tõendamise kohustus lasub tööandjal. Tööandja ei pea aga tõendama usaldamatuse teket, vaid seda, et töötaja pani toime teo, mis võis põhjustada usalduse kaotuse. 13.11.2014 teatises on märgitud, et hageja korraldas käibelt maha võetavate politseisõidukite hooldust, tellides muuhulgas teenuse – kütuse väljapumpamine, esitades palve jätta see arvele märkimata või asendada muu teenusega. Samuti leiti tema elukohas asutusele kuuluvat kütust, mille hoidmiseks enda elukohas tal puudus luba. Seega hageja teod olid otseselt seotud tema tööülesannete täitmisega transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (ametijuhendi punkti 2 alapunktid 3.2-3.4). Tema teod on sellise iseloomuga, mis kahjustavad tööandja huve, kuna hageja on manipuleerinud riigile kuuluva varaga ning omastanud politseisõidukitest väljapumbatud kütuse. Sellises olukorras ei saa eeldada, et tööandja annab töötajale uue võimaluse ja töösuhe jätkub. Samuti ei saa töötaja loota, et lõpetamisest ette teatatakse. Kui usaldus on kadunud, siis see ongi kadunud. Töösuhte lõpetamise alustena on märgitud TLS § 88 lg 1 p 5 ja § 97 lg 3, mis on aluseks töösuhte lõpetamiseks usalduse kaotusega etteteatamistähtajata. Kostja esitas vastuses ka andmed hageja töötasu kohta, selgitades, et kostja töötasu suuruseks oli määratud töölepingus 900,38 eurot, peadirektori käskkirjaga nr 1.9-2/2033p alates 01.01.2015 suurendati XX töötasu 980 euroni. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 alusel arvestatult on hageja töötasu andmed järgmised: - keskmine kalendripäeva tasu 31,98 eurot; - keskmine tööpäeva tasu 43,35 eurot; - keskmine tunnitasu 5,42 eurot. Kostja ei nõustunud kaaluma hagejaga kompromissi sõlmimist, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja tunnistajad kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja menetluse kestel kohtukoosseis vahetus asja menetlenud kohtuniku pensionile mineku tõttu. Uus kohtukoosseis ei pidanud vajalikuks varem tehtud menetlustoiminguid korrata, sh tunnistajaid korduvalt üle kuulata. Menetlustoimingute kordamist ei taotlenud ka pooled.
2-15-3293
2.Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad järgmised faktilised asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: - hageja asus Pärnu Politseiprefektuuri teenistusse 04.01.1993. Seoses avaliku teenistuse reformiga vormistati ümber ka hageja teenistussuhe: 31.03.2013 vabastati hageja teenistusest ametnikuna ja 01.04.2013 sõlmiti hagejaga soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708.1. Kostja kinnitusel (I kd, lk 76) hageja ei olnud enne töölepingu sõlmimist politseiteenistuses olev politseiametnik, vaid teenistuja avaliku teenistuse seaduse tähenduses. - hageja töötas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni logistikabüroo Lääne majandustalituses, töökohaga Pärnus, Pikk 18. Töölepingu punktis 2.1. on viidatud põhitööle: transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (põhitöö nr 891). - 31.10.2014 toimus hageja elukohas läbiotsimine, hageja näitas ette ning politseitöötajad võtsid kaasa hageja elukohas olnud neli kanistrit, kokku umbes 60 l sõiduki kütusega, mis oli välja pumbatud politseisõidukitest xxxx xx x asuvas töökojas; - Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalitus alustas 31.10.2014 kriminaalmenetluse nr 14210000074 KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 01.10.2014 kuni 31.10.2014 on PPA administratsiooni logistikabüroo Lääne majandustalituse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx XX omastanud temale teenistusülesannete täitmisel usaldatud erinevatest rehvivahetusse Pärnu xxxx x toimetatud autodest kütust, andes töökojas korralduse sõidukite paakidest kütus välja pumbata, aga nimetatud teenust arvele ei lubanud panna; sõidukitest väljapumbatud kütuse toimetas XX töökojast minema. - 03.11.2014 – 03.02.2015 oli hageja haiguslehel; - 13.11.2014 vormistati soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja varade alal CC (C) allkirjaga teatis, mis tehti hagejale teatavaks 04.02.2015. - 19.11.2015 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega Politsei ja Piirivalveamet lõpetas kriminaalmenetluse nr 14210000074 ja alustas menetlust väärteoasjas KarS § 218 järgi. - PPA sisekontrollibüroo Lääne Sisekontrollitalituse esisekontrolli erisüüteomenetleja DD poolt 23.08.2016 koostatud üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2100,15,000069 määrati XXele KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, summas 600 eurot - Pärnu Maakohtu 22.11.2016 määrusega (III kd, lk 77-78) väärteoasjas nr x-xx-xxxx tühistati otsusega väärteoasjas nr 2100,15,000069 XXle rahatrahvi määramise kohta ning menetlus lõpetati seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
3.Pooled vaidlevad töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalse ja materiaalõigusliku kehtivuse üle: kas ülesütlemisavaldus sisaldab nõutavaid põhjendusi, kas ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise alusest teadasaamist, kas konkreetsetest faktilistest asjaoludest tulenevalt oli kostja üldse õigustatud töölepingut üles ütlema ning kui jah, siis kas kostja võis töölepingu üles öelda kostjat eelnevalt hoiatamata ning ilma etteteatamistähtajata. Samuti on vaidlus töölepingu ülesütlemise tühisuse korral makstava hüvitise suuruse üle.
4.Töölepingu seaduse (TLS) §-st 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-st 1 tulenevalt kohalduvad töölepingule ka võlaõigusseaduse üldosa sätted. TLS § 1 lg 3 sätestab, et töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis
2-15-3293 ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg-test 2 ja 3 tulenevalt peab tööandja ülesütlemist ka põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid selle vorminõude rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TLS § 88 lg 4 näeb ette, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama.
5.TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-187-15 (punktis 13) märkinud järgmist: „Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks.“
6.Praeguses asjas on Politsei- ja Piirivalveamet tööandjana XXega sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu ilma etteteatamistähtajata ning hagejat eelnevalt hoiatamata. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus kehtib, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: XX on toime pannud sellise teo (1), mis on käsitatav kohustuste eriliselt raske rikkumisena (2) ja mille tagajärjel võis tööandjal kaduda usaldus tema suhtes (3); selle teo tõttu ei saa mõlema poole huvisid arvestades mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist (4); ülesütlemisavaldus on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (5), avalduses on ülesütlemist põhjendatud (6) ning ülesütlemisavaldus on XXle isiklikult teatavaks tehtud (7) mõistliku aja jooksul (8) pärast töölepingu ülesütlemiseks aluse andnud asjaoludest teadasaamist.
2-15-3293
7.Vaidlust ei ole, et XXele on töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus isiklikult teatavaks tehtud allkirja vastu 04.02.2015. Ülesütlemisavaldus on vormistatud 13.11.2014 kuupäevaga kirjalikult ja selles sisaldub ka ülesütlemise üldsõnaline põhjendus, seega selles osas vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud formaalsetele nõuetele. Avalduse formaalse kehtivuse eeldusena ülesütlemise mõistlikku aega kohus analüüsib otsuses edaspidi. Hageja arvates ülesütlemisavalduse põhjendused ei ole piisavad ega kontrollitavad: ei ole välja toodud täpseid faktilisi asjaolusid ega seda, milliseid konkreetseid kohustusi või õigusakte hageja rikkus, samuti puuduvad põhjendused, miks tuli tööleping üles öelda ilma ette teatamiseta, ei nähtu mõlema poole huvide kaalumist. Mõistliku arusaama kohaselt tähendab töölepingu ülesütlemisavalduse põhjendamise kohustus seda, et avaldusest peavad nähtuma asjaolud, mille tõttu tööleping üles öeldakse. Ülesütlemise põhjendustega mittenõustumine või põhjenduste vähene konkretiseeritus ei tähenda, et ülesütlemiseavaldus ei ole põhjendatud. TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ei mõjuta põhjenduste puudumine või ebapiisavus ülesütlemise kehtivust, üksnes annab hagejale õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
8.13.11.2014 koostatud ülesütlemisavalduses (toimikus I kd, lk 8) kirjeldatakse järgmisi hageja tegusid: 1) alates 2014.a septembrikuu lõpust on XX korduvalt tellinud Politsei- ja Piirivalveameti lepingupartnerilt, Xxxxxxxxxx Xxxxx AS koostööpartner Xxxxx OÜ-lt Politsei- ja Piirivalveameti mahakantavatele teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenust; 2) XX nõudis teenusepakkujalt, et Politsei- ja Piirivalveametile esitatavatel arvetel kütuse väljapumpamise teenust ei kajastataks; 3) esitatud ja tasutud arvete võrdlemisel Xxxxx OÜ töökäskudega tuvastati, et kütuse väljapumpamise teenust Politsei – ja Piirivalveametile esitatud arvetel ei kajastu. Arvetel fikseerimata kütuse väljapumpamise teenuse eest tasumiseks andis XX Xxxxx OÜ-le kolme politseisõiduki registreerimisnumbrid, kuid nendele sõidukitele tegelikkuses remonttöid ei tehtud. Samuti palus XX koostada tegelikkusele mittevastavad arved töö kirjeldusega „rehvivahetus“, kuid tehtud töö ja tasu oli mõeldud politseisõidukitest kütuse väljapumpamise eest. 4) XX hoidis enda elukohas Politsei- ja Piirivalveametile kuuluvat kütust, kuigi XXega ei olnud sõlmitud kokkulepet tööandja vara hoidmiseks töötaja elukohas.
9.Kohus leiab, et esitatud tõendid (tööleping, töölepingu sõlmimise ettepanek, ametijuhend) kinnitavad kostja väidet, et teenistussuhte lõpetamisel ja töölepinguliseks suhteks vormistamisel jäid hageja tööülesanded samaks ja tema töökohustusteks olid varem transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ametijuhendis (I kd, lk 36-38) kajastatud teenistuskohustused. Ametijuhendist tulenevalt oli hageja töökohustuseks muu hulgas korraldada transpordivahendite kasutusse andmist ja dokumenteerimist, transpordivahendite hoolduse- ja remonttööde läbiviimist, riketega sõidukite toimetamist remonditöökotta ning teostada järelevalvet tehtud tööde vastavuse üle; jälgida transpordivahenditega seotud tarvikute ja keemiatoodete jääki hoiukohas ja planeerida kauba tellimusi. Seega ülesütlemisavalduses kirjeldatud teod on seotud hageja tööülesannetega.
10.Hageja menetluses väitis, et hageja ei olnud teadlik, et ka töölepingu sõlmimise järel jääb kehtima PPA peadirektori 27.04.2012 käskkirjaga nr 163 kinnitatud ametijuhend, mida hagejale tutvustati 04.05.2012. Hageja selline väide ei saa olla tõene. Töölepingu punkti 2.1. kohaselt „Töötaja asub tööle administratsioon, logistikabüroo, majandushalduskeskus, Lääne majandustalituse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi töökohal (põhitöö: transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; põhitöö nr 891)“. Töölepingu punktis 2.4. viidatakse, et töötaja tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Töölepingus on viide „põhitöö nr 891“, mis on nimetatud ka teenistussuhte ajal hageja tööülesandeid reguleerinud transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ametijuhendis. Seega XXle ei saanud olla arusaamatu, millist
2-15-3293 ametijuhendit silmas peeti. XX ei ole ka esile toonud, et talle oleks teenistussuhte töösuhteks ümbervormistamisel jäänud tööülesanded arusaamatuks. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et XX ei ole töölepingu sõlmimise ajal ega selle järel küsinud tööandjalt selgitusi enda tööülesannete kohta. XXga teenistussuhte lõpetamine ja selle asemel töölepingu sõlmimise vajadus tulenes üksnes avaliku teenistuse reformist, hageja faktilise töö tegemise koht ega –ülesanded ei muutunud. Hageja on ka ise kinnitanud, et tema töölepingust tulenev otsene töökohustus oli PPA sõidukite hoolduse korraldamine, sh politsei kasutusest välja minevatele sõidukitele mahakandmise eelselt tehnilise kontrolli tellimine. Töölepingus esitatud andmetest on selgelt tuvastatav, millisest konkreetsest ametijuhendist hageja tööülesanded tulenevad. Kohus leiab, et hagejal oli mõistlikult võimalik aru saada ja tegelikkuses hageja ka sai aru, millist ametijuhendit töölepingus silmas peetakse, millised on hageja tööülesanded ning vastupidised väited on otsitud ja põhjendamatud.
11.Hagejaga tuleb nõustuda selles, et ülesütlemisavalduses ei ole selgelt välja toodud, milliseid konkreetseid kohustusi hageja rikkus. Arvestades, et põhjenduste puudumine või ebapiisavus ei too kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust, on kohtu hinnangul tööandjal võimalik ülesütlemist täiendavalt põhjendada, sh töövaidlusasja lahendamisel kohtus. Erakorralise ülesütlemise aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub tööandjal. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli 04.02.2015, mil hagejat töölepingu ülesütlemisest teavitati, mõjuv põhjus hagejaga tööleping ilma eelneva hoiatamise ja etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda. Kostja vastus hagile sisaldab usalduse kaotuse kui seaduses sisustamata õigusmõiste üldist õigusteoreetilist analüüsi. Samuti kostja tsiteerib TLS §-des 15 ja 16 sätetatut, mille kohaselt töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara. Kostja muu hulgas märgib, et usalduse kaotus võib olla seotud olukorraga, kus isik rikub kohustust, kasutades ära töösuhtega antud õigust võtta asutuse nimel kohustusi või anda käsund, mis viib tööandja olukorra halvenemiseni, maine rikkumiseni jne; seega usaldust tuletatakse töötajal lasuvast hoolsus- ja järelevalvekohustusest. Kostja ei ole aga välja toonud, milline tema poolt kirjeldatud teoreetilistest alustest/olukordadest kohaldub vaidlusalusele õigussuhtele. Kostja ei ole hageja suhtes usalduse kaotust sidunud hageja konkreetsete kohustustega, ei ole käsitlenud hageja hoolsus- ega järelevalvekohustust ega hageja poolt kohustuste rikkumist. Kostja ei tugine sellele, et hageja oli oma kohustuste täitmisel hooletu, tööandja suhtes ebalojaalne ja on oma tegudega tööandja olukorda halvendanud või tekitanud oma tegudega varalist kahju tööandjale, teistele isikutele või kahjustanud tööandja mainet.
12.Kostja väidab vastuses hagile, et hageja käitus tööandja huvide vastaselt ja manipuleeris riigi varaga. Ülesütlemise teatisest ega menetluse käigus esitatud seisukohtadest ei selgu, milles konkreetselt tööandaja arvates seisnes hageja poolt tööandja huvide vastane käitumine. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisel tuginenud sellele, et riigile (kostjale) tekkis väidetava varaga manipuleerimise tõttu varalist kahju. 13.11.2014 ülesütlemisavalduses märgitu, et hageja on korduvalt alates septembrikuust tellinud PPA lepingupartnerilt, Xxxxxxxxxx Xxxxx AS koostööpartner Xxxxx OÜ-lt PPA mahakantavatele teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenust, eraldiseisvalt tõenäoliselt ei ole töösuhte lõpetamiseks alust andev tegu. Ülesütlemisavalduse põhjal võib oletada, et tööandja käsitab kütuse väljapumpamise arvetel kajastamata jätmise nõudmist ja tööandja vara (väljapumbatud kütuse) ilma vastava kokkuleppeta kodus hoidmist hagejapoolse töökohustuste rikkumisena, kuid menetluse käigus kostja väitis, et töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist hagejale ette ei heideta.
13.Kostja on seisukohal, et kütuse väljapumpamise teenust Politsei – ja Piirivalveameti ja Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ vaheline riigihankeleping ei hõlmanud. Ka hageja ise leiab, et kütuse väljapumpamise tellimine ei olnud sõidukite hoolduseks vajalik ja seega selle teenuse osutamist
2-15-3293 riigihankeleping ette ei näinud, mistõttu ei saanud hageja sellist teenust ka tellida. Kui hankelepingu alusel ei saanud teenust tellida, ei olnud Xxxxx OÜ-l kohustust sellist teenust osutada ning kütuse väljapumpamise eest politseile arveid esitada. Seega ei saanuks hageja oma töökohustuste raames ka nõuda, et kütuse väljapumpamise eest PPA-le arveid ei esitataks. Hageja sõnul ei mõelnud ta kütuse väljapumpamist tasulise teenuse tellimisena, vaid palus lukkseppadelt, kui see neile raske ei ole, kütus mahakandmisele minevatest sõidukitest välja lasta. Hageja on seisukohal, et kütuse väljapumpamine ei nõua töökoja töötajatelt erilisi oskusi, vahendeid ega ajalist ressurssi. Hageja on algusest peale (alates kriminaalasjas kahtlustatavana ülekuulamisest) põhjendanud enda tegevust kokkuhoiuga tööandja huvides: „kasutusest välja minevatelt autodelt tuli head asjad maja võtta ja garaaži toimetada, nii tehti kogu aeg“. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on oma seisukohti selles osas korduvalt kohandanud.
14.Erinevalt hagejast ja kostjast oli tunnistaja EE kohtus ütlusi andes (III kd, lk 198 pöördel) seisukohal, et rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenus olid hõlmatud Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ-ga sõlmitud riigihankelepinguga. EE oli Xxxxx endine tööde vastuvõtja ja garaaži juhataja ning praegune osanik ja juhatuse liige. Tunnistaja E ütluste kohaselt oli Xxxxx-l sõlmitud leping politsei sõidukite hoolduse riigihanke võitnud Xxxxxxxxxx Xxxxx’iga, mõlemad tegutsevad kaubamärgi xxxxxxx all. Tunnistaja E kinnitas, et riigihankelepingut tema näinud ei ole, selle sisu tema ei teadnud, kuid Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ-lt tuli e-kiri, milliseid töid ja millise hinnaga pidi Xxxxx OÜ tegema. Tunnistaja E ütlusi andes järeldas, et kuna Xxxxx võis teha kõiki lukksepatöid, võis teha ka kütuse väljapumpamise teenust.
15.Politsei-ja Piirivalveameti ning Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ vahel sõlmitud ja nende esindajate poolt vastavalt 27.08.2014 ja 28.08.2014 digitaalselt allkirjastatud raamlepingu (III kd, lk 158 – 172) punkti 1.4. järgi oli lepingu esemeks hankija maismaasõidukite hoolduse ja remondi teostamine lepingus esitatud tingimustel ja korras. Punkti 1.6 kohaselt oli tööde teostamise eesmärgiks hankija omandis olevate sõidukite käigushoidmise tagamine. Kohtu hinnangul kütusepaagist kütuse väljapumpamine kanistrisse selleks, et tellija saaks selle ära viia, ei ole sõidukite käigushoidmiseks vajalik lukksepatöö (hooldus- ega remonttöö). Kui sõidukite remontimisel/hooldamisel tuleb teatud tööde tegemiseks kütusepaak eelnevalt tühjendada, ei oleks tegemist eraldi tellitava teenusega, vaid ühe ettevalmistava tööetapiga, mille vajalikkust peaks hindama ja vajaduse korral paagi tühjendama lukksepp omal algatusel ning mille hind eelduslikult sisaldub tellitud teenuse hinnas (hankelepingu järgi toimub tasuarvestus tunnitasu alusel, täiendavate tööde lisandumisel pikeneb tasustatav remondiaeg). Ei ole mõeldav, et klient esitab tellimuse kõigi remonttöö etappide kohta eraldi. Seega mõistlikult ei saanuks Xxxxx töötajatel olla arusaama, et kütuse väljapumpamist tellitakse hankelepingu alusel tasulise teenusena.
16.Kuivõrd hankelepingu alusel tehtavate tööde eesmärk oli sõidukite käigushoidmise tagamine, on küsitav, kas hankelepingu alusel sai üldse tellida mingeid hooldustöid (sh rehvide ja akude vahetamine kehvemate vastu, kütuse väljapumpamine) politsei kasutusest välja minevatele sõidukitele. Tõenditest (tunnistajate B, FF ja E ütlused) nähtuvalt on praktikas selliste tööde tellimist hankelepingu poolelt kostja siiski vajalikuks pidanud ja aktsepteerinud, mahakantavatele sõidukitele tehtud (hooldus)tööd on kostja lugenud hankelepinguga hõlmatuks ja selle eest esitatud arved tasunud. Raamlepingu punktis 13.1.1.1. on XX nimetatud Pärnu piirkonnas hankija piirkondlikuks kontaktisikuks, kelle kaudu toimus lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. Eelnevast tulenevalt ei ole välistatud, et hageja võis ka kütuse väljapumpamise teenust tellida siiski enda töökohustuste täitmisena ja hankelepingu alusel. Töötaja ei saa aga tööandja huve kahjustada pelgalt tööülesannete täitmisega.
17.Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et hageja poolt kütuse väljapumpamise teenuse tellimine oli õigusvastane või töötaja poolne kohustuste rikkumine. Kostja ei ole tuginenud töölepingu ülesütlemisel sellele, et hageja oleks tekitanud kostjale varalist kahju. Varalisele kahjule umbes 79 eurot on viidatud kriminaalasja lõpetamise määruses. Tsiviilasja menetluses
2-15-3293 esitatud tõendite alusel ei olnud riigile (PPA-le) varaliselt hinnatava kahju tekkimine ka võimalik. Tunnistajana üle kuulatud hageja otsene juht BB andis 22.02.2016 kohtuistungil ütlusi (II kd, lk 162 – 166), et „raamatupidamislikult läheb kütus kuluks kütuse müügiarve tasumisel, sõidulehtedel arvestatakse sõiduki kulu kütusele, sellise auto kulu, mis läheb ekspluatatsioonist välja, selle kulu võib olla natuke suurem, tänu kütusele paagis, see ei puuduta raamatupidamist. See kütus, mis jääb hävitamisele minevasse autosse, PPA-d enam ei huvita. Autod, mis lähevad kasutusest välja, kütus, mis jääb paaki, ei huvita enam. Sõiduki üleandmisel-vastuvõtmisel aktil on näha sõiduki seisukord ja paagis olev kütus ja selle dokumendi täidab hageja, sest tema käes on kogu dokumentatsioon sellest autost.“ Tunnistaja ütluste kohaselt kasutusest välja ja mahakandmisele minevatest sõidukites olevat kütust küll enam vaja ei ole, kuid seda ei olnud lubatud kellelgi ka välja pumbata; kütust ei mõõdeta, automõõdiku järgi kantakse arvatav jääk sõidulehele, kütus, mis jääb kasutusest väljaminevasse autosse, enam PPA-d ei huvita.
18.Tunnistaja B andis ütlusi, et sõidukites olevale kütusele ei kohaldatud kokkuhoiumeetmeid, mida vaikimisi rakendatakse näiteks rehvide, akude jm puhul. BB ütlused on kütuse kokkuhoiu osas vastuolulised. Nii väitis BB tunnistajana ülekuulamisel, et „kokkuhoiupõhimõtted olid vaikimisi nii, et kui kasutusest väljamineval sõidukil olid head rehvid, vahetame. Kütuse osas seda ei olnud. Kui oleks olnud, et seal oli paagitäis kütust, miski ei reguleeri, et seda ei või olla, aga omavaheline kokkulepe oli, et seda ei või olla, kui sõiduk on ekspluatatsioonist välja minemas.“ Kohus mõistab neid ütlusi nii, et tegelikult oli ka kütuse osas vaikiv kokkulepe, et ekspluatatsioonist välja minevas sõidukis ei tohiks paagis olla palju kütust. Tunnistaja ütlustest ei selgu, mil viisil seda vaikivat kokkulepet täideti ehk tagati, et sõidukid ei lähe kasutusest välja täis kütusepaagiga, kui kütuse väljapumpamine oli keelatud. Tunnistaja B ütlused, et „PPA töötajatel ei olnud õigust kütust välja pumbata sõidukitel, mis läksid PPA ekspluatatsioonist välja; kuigi kütust oli veel paagis, selle kütuse väljapumpamiseks luba ei olnud; kui paagis oli kütus, mida PPA-le enam vaja ei olnud, ei olnud õigust lasta seda kütust välja pumbata ka siis, kui ta ise selle teenuse eest maksaks“ jäävad paljasõnaliseks ja on vastuolus tunnistaja enda ütlustega praktikas nn vaikiva kokkuhoiupoliitika rakendamise kohta.
19.Tunnistaja B ütlustest nähtub samuti, et kui sõiduk läheb õppevahendiks, ei pea olema all nõuetele vastavaid rehve, kui PPA-l oli veel sarnaseid sõiduki marke ekspluatatsioonis, siis vahetati head rehvid kulunute vastu, et neid rehve kasutada teise politseisõiduki all. Tunnistaja ütluste kohaselt tol hetkel oli garaažis rehvide ladu, sellega tegeles hageja. Samuti BB andis ütlusi, et kui sõidukite andmebaas näitab, et sõidukile on vähem kui pool aastat tagasi uus aku peale pandud ja politsei on sama marki auto veel, siis on taunitav, kui aku jäetakse peale autole, mis läheb politsei kasutusest välja. Tunnistaja B tõi oma ütlustes välja ka selle, et nüüd enam ei ole politsei garaažis kanistreid kütusega, kuid aastaid tagasi oli. Tunnistaja B ütlustest nähtuvalt oli kokkuhoiu tagamise kokkulepe ka sõidukikütuse osas ning politseigaraažis tegelikult hoiti kütust kanistrites. Seetõttu kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja B ütlusi osas, milles ta väidab, et politsei sõidukitest kütuse väljapumpamine oli keelatud. Tunnistaja ei ole ka nimetanud, kes ja millise aktiga sellise keelu kehtestas, kas ning mil viisil sellest keelust hagejat oli teavitatud. Seega tunnistaja B ütlused ei tõenda, et hageja oleks kütuse väljapumpamise tellimisega rikkunud mingit tööandaja juures kehtestatud reeglit või keeldu, pigem vastupidi – hageja täitis tööandja juures kehtivat kokkuhoiupoliitikat.
20.Kirjalikus vastuses on kostja välja toonud, et ülesütlemisteatise koostamise aluseks olev sündmus sai Politsei- ja Piirivalveametile kui tööandjale teatavaks 31.10.2014. Sel päeval oli hageja viinud Xxxxx töökojast enda koju kaks kanistrit kütusega, samal päeval toimunud läbiotsimise käigus hageja poolt ettenäidatud kütusekanistritest 4 kanistrit (sh ühe tühja kanistri) viisid kostja töötajad asitõenditena kaasa. Asitõendite hilisemal vaatlusel kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kanistrites oli kokku ca 60 l kütuselõhnalist vedelikku. Kuivõrd tunnistajate E ütlustest nähtuvalt oli tema koos Xxxxx omanikuga varem informeerinud politseitöötajat, et hageja tellib kütuse väljapumpamist ja nõuab selle arvetel kajastamata jätmist (ehk need asjaolud olid kostjale teatavaks saanud enne 31.10.2014), saab ülesütlemisteatises märgitud hageja
2-15-3293 tegudest tööandjale 31.10.2014 teatavakssaanud sündmuseks olla ainult kütuse hoidmine hageja elukohas. 13.12.2017 kohtuistungil kostja esindaja täpsustas, et ülesütlemise põhjuseks olid 24.10.2014 avastatud rikkumised, kuid kostja ei ole konkretiseerinud, millised rikkumised ja kelle poolt sel päeval avastati. Tunnistajate ütlustest järelduvalt saab 24.10.2014 teatavakssaanud rikkumiseks olla kütuse väljapumpamise tellimine ja palve või nõudmine seda teenust arvetel mitte näidata. Jääb arusaamatuks, miks tööandja koheselt ei reageerinud XX sellisele käitumisele hoiatusega, vaid tunnistaja B ütlustest nähtuvalt oli vaja töötaja „faktidega vahele võtta“.
21.Arvestades menetluses kogutud ja uuritud tõendeid ei saa tööandja huvide vastast käitumist kohtu hinnangul järeldada kostja kirjalikes seisukohtades esitatud väitest, et „hageja on manipuleerinud riigile kuuluva varaga ning omastanud politseisõidukitest väljapumbatud kütuse“, eriti olukorras, kus kostja ise ja tunnistaja B kinnitavad, et kasutusest väljaminevates sõidukites olnud kütuse üle arvestust ei peetud, seda kütust ei olnud kostjale vaja ja teistes politseisõidukites sellist väljapumbatud kütust väidetavalt ei kasutatud. Kohus möönab, et hagejal ei tekkinud sellega õigust võtta kütust endale, kuid kostja kahtlused, et hageja on kütust kasutanud enda huvides, on tõendamata. Lisaks kostja töölepingu ülesütlemisel ei tugine hageja poolt tööandja vara omastamisele, teatises isegi ei viidata omastamise kahtlusele ega alustatud kriminaalmenetlusele.
22.Hagejale pannakse süüks ainult kütuse väljapumpamist, selle arvetel kajastamata jätmist ja kütuse kodus hoidmist. Kostja ei ole nimetanud ühtegi õigusakti või lepingudokumenti, millest tulenevat kohustust või keeldu kütuse väljapumpamise tellimisega ja kütuse kodus hoidmisega hageja oleks rikkunud. Vastupidi – 13.12.2017 kohtuistungil kostja esindaja selgesõnaliselt kinnitas (III kd, lk 196 pöördel), et „hagejale etteheidetav tegu on, et ta võttis mahakantavatest autodest kütust. Hageja tellis kütuse väljapumpamise teenust, mida ei pidanud tellima. Hageja ei rikkunud töölepingut ega õigusakti, vaid ta ei tohtinud seda teenust tellida.“ Kostja ise ega tunnistaja BB ei ole nimetanud, milline õigusakt või hageja tööd reguleeriv muu dokument keelas hagejal kütuse väljapumpamise teenuse tellimise. Ülesütlemisavalduses endas puudub viide kütuse väljapumpamise väidetava keelu rikkumisele hageja poolt. Kostja esindaja ega tunnistajana üle kuulatud BB ei osanud mõistlikult põhjendada, miks ei olnud lubatud kasutusest maha minevatest sõidukitest kütust välja pumbata isegi hageja nimetatud eesmärgil: kasutada kütust politseisõidukites ja seeläbi vähendada kütusekaardiga tangitava kütuse kogust. Kostja esindaja lisaks kinnitas, et PPA jaoks ei olnud kahjulikku tagajärge ka sellel, kui politsei kasutusest väljaminev sõiduk anti üle tühja kütusepaagiga.
23.Kohus leiab, et kriminaalasjas koostatud menetlustoimingute ja tunnistajate ülekuulamise protokolle saab kohus tsiviilasjas käsitleda dokumentaalsete tõenditena. Hageja viidatud TsMS § 251 lg 2 ega Riigikohtu lahend nr 3-2-1-72-12 (p 13) seda ei välista. Kohtu hinnangul saabki üksnes kriminaalmenetluse dokumentide alusel ülevaate, millise info alusel tööandjal tegelikult töölepingu erakorralise ülesütlemise otsustas, samuti kontrollida samade tunnistajate poolt tsiviilasja menetluses antud ütluste usaldusväärsust.
24.31.10.2014 oli hageja juures toimunud läbiotsimine, alustatud oli kriminaalmenetlus ning hageja oli üle kuulatud kahtlustatavana politsei vara – politsei sõidukitest väljapumbatud kütuse – omastamises (kriminaalmenetluse alustamise teatis I kd, lk 81; hageja kahtlustatavana ülekuulamise protokoll I kd, lk 148 – 150). Kohus möönab, et tööülesannete täitmise käigus töötajale usaldatud tööandja vara omastamine on oluline töölepingu rikkumine ja ilmselgelt toob kaasa tööandja usalduse kaotuse, eriti kui omastamise ulatus annab aluse isikut karistada kriminaal- või väärteo korras. Teenuse tellimine ja palve selle kohta arvet mitte esitada võib tekitada tööandjas ka põhjendatud kahtluse, et töötaja soovib tellitud teenust varjata teenuse teel saadu omastamise eesmärgil. See võib olla mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatamise ja etteteatamistähtajata.
25.Töölepingut ei öeldud XXega üles aga vahetult 31.10.2014 (reedel) asjaolude teatavakssaamise järel ega ka mitte järgmisel tööpäeval, 03.11.2014, samuti ei ole lepingut üles
2-15-3293 öeldud tööandja vara omastamise kahtluse tõttu. Tunnistaja B 03.11.2014 kell 11:45 saadetud ekirjast (I kd, lk 43) politsei juhtkonnale nähtub, et hagejale on antud esialgu 1,5 tööpäeva vaba aega varasemate ületundide arvelt, BB peab otstarbekaks, et kõigi asjaolude selgumiseni hageja ei täida ostukorraldaja rolli ega suhtle lepingupartneritega. Tund aega hiljem, 03.11.2014 kell 12:46 e-kirjaga teatas BB samale isikuteringile, et XX on haiguslehel ning läheb 07.11.2014 arsti juurde. 07.11.2014 T. B e-kirjast GG-le ja CC-le (koopiana saadetud HH ja II –le ) (I kd, lk 46) nähtub, et selleks ajaks oli töölepingu ülesütlemine otsustatud, ülesütlemise teatis ja töölepingu lõpetamise dokument vormistatud. BB selles kirjas märgib, et tema vahetu juhina ei taha dokumendi tutvustamisega tekitada hagejale juurde tervisekahjustusi ja jääda süüdi tema tervise halvenemises, dokumentides (nii teatis kui töölepingu lõpetamine) tuleb kuupäevi muuta, tutvustamine teha haiguslehe lõppemisel ja maksta hagejale etteteatamise päevad rahas. Sellest saab järeldada, et algselt plaaniti hagejaga tööleping lõpetada etteteatamisega. Seda, et ülesütlemine oli otsustatud ja dokumendid vormistatud varem, tõendab ka 09.11.2014 kanne nr 25 hageja tööraamatus (I kd, lk 10). Seejuures on kande kuupäevas nr 9 üle kirjutatud, mis lubab järeldada, et algne kuupäev oli varasem (tõenäoliselt 4). Järgmise, ilma kuupäevata kandega nr 26, on kanne nr 25 tunnistatud kehtetuks. Kostja väidetel on personalitöötaja kande nr 25 teinud ekslikult, kuid personalitöötaja ei saanud kannet teha omal algatusel, ilmselgelt pidi personalitöötajal olema kande tegemiseks kirjalik dokument hagejaga töölepingu lõpetamise kohta. 04.02.2015 soodustingimustel töölepingu lõpetamise dokumendis (I kd, lk 41) on lõpetamise alusena viidatud 4.11.2014 teatisele nr 1.9-3/2785-1 töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mis samuti kinnitab, et töölepingu lõpetamine oli otsustatud juba varem.
26.Hagejale 04.02.2015 teatavaks tehtud ülesütlemisteatise on kostja vormistanud 13.11.2014 kuupäevaga. Ülesütlemisteatises kirjeldatud hageja käitumisest võiks ülesütlemise põhjuseks olla see, et hageja on ilma vastava kokkuleppeta hoidnud PPA vara enda elukohas. Kostja ei ole põhjendanud, mil viisil kõigutas tööandja usaldust töötaja vastu ülesütlemisteatises nimetatud teenuste tellimine ja teenuse osutajale esitatud palve jätta tegelikult osutatud teenus arvetel kajastamata. Ülesütlemisavalduses ei põhistata usalduse kaotust tööandaja vara omastamisega ega omastamise kahtlusega. Ülesütlemisavaldusest ei selgu, milline õigusakt või kostja juures kehtiv regulatsioon keelab PPA kütuse kodus hoidmist ilma selleks eraldi kokkulepet sõlmimata. Kohtu hinnangul on kaheldav, kas töötaja poolt tööandja vara enda elukohas lühiajaliselt hoidmine (31.10.2014 ei olnud ega ole siiani tõendeid omastamise kohta) on käsitatav nii raske rikkumisena, mis võis kahjustada tööandja usaldust kauaaegse ja seni usaldusväärse töötaja vastu sellisel määral, et lõpetada töötajaga töösuhe viivitamatult, arvestamata töötaja selgitustega (hageja kuulati 31.10.2014 üle kriminaalasjas kahtlustatavana) ja andmata töötajale võimalust oma käitumist parandada.
27.13.11.2014 koostatud ülesütlemisteatist ei püütudki hagejale koheselt teatavaks teha. Kostja väited, et hagejaga ei olnud võimalik kontakti saada, ei puutu asjasse. Kostja ise kinnitab, et ülesütlemisest teatamisega oodati XX haiguse tõttu. Töötajale ei pea ülesütlemisteatist teatavaks tegema vahetult tööandja esindaja kaudu. XX viibimine haiguslehel ei takistanud ülesütlemisteatise edastamist näiteks posti teel. Kostja väidetel järeldati hageja haiguse pikkusest ja hageja haiglas viibimisest, et tegemist on tõsise haigestumisega ning töösuhte lõpetamise eesmärk ei ole töötaja tervise kahjustamine. Teadmine XX haiguse tõsidusest tekkis kostjal tagantjärele, tsiviilasja menetluse käigus. Kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite kohaselt ei olnud kostjal 13.11.2014 ülesütlemisteatise koostamise ajal alust eeldada, et hageja jääb haiguslehele pikemalt. Kohus leiab, et tööandja mure töötaja tervise kahjustumise pärast on silmakirjalik. BB vahetu juhina ei soovinud dokumenti hagejale tutvustada, et mitte võtta endale vastutust töötaja tervise halvenemise eest, mitte niivõrd hoolest töötaja tervise suhtes. Jääb arusaamatuks, miks kostja arvates tuli hageja tervisega arvestada üksnes haiguslehe ajal (mil hageja oli arstide hoole all). Kohtu hinnangul võib töötaja tervist samavõrra või isegi rohkem kahjustada töölepingu viivitamatust lõpetamisest teadasaamine esimesel tööpäeval pärast haiguslehe lõppemist. Töötajat hoiti rohkem kui 3 kuu jooksul teadmises, et 31.10.2014
2-15-3293 toimunule vaatamata töösuhe jätkub, kostja väidetel 2014.a novembris ja detsembris suheldi hagejaga ja tema abikaasaga telefoni teel, kuid töölepingu ülesütlemisest ei räägitud, räägiti lastele jõulupakkide üleandmisest ja muudel teemadel. Kui tööandjal olnuks siiras mure töötaja tervise pärast, olnuks võimalik tööleping usalduse kaotuse tõttu üles öelda ka etteteatamistähtajaga, mis andnuks hagejale aega olukorraga leppida ja asuda uut tööd otsima. Kuna hageja viibis haiguslehel, oli töötaja niigi tööst eemal ning kostja oleks saavutanud töösuhte viivitamatu lõpetamisega sama tulemuse ka töölepingu etteteatamisega ülesütlemise korral. Kostja Pärnu piirkonna töötajal NN-l oli hagejaga sarnane tööülesannete ring ning see võimaldanuks tööd korraldada nii, et etteteatamistähtaja jooksul hageja ostukorraldajana enam lepingupartneritega ei suhtle.
28.Töölepingu ülesütlemine on lepingupoole ühepoolne kujundusõigus, mis ei vaja kehtima hakkamiseks teise poole nõusolekut, kuid ülesütlemise tahteavaldus tuleb teisele poolele teatavaks teha. TsÜS § 69 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks adressaadi poolt kättesaamisega. TLS § 88 lg 4 järgi saab tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama. Seega mõistlikku aega arvestatakse töölepingu ülesütlemiseks aluse andnud asjaoludest teadasaamisest, mitte töötaja tervenemisest. Kostja põhjendab töölepingu koheselt lõpetamise vajadust usalduse kaotusega töötaja vastu 31.10.2014 teatavakssaanud töötaja käitumise tõttu. Kui töötaja rikkumised on eriliselt rasked ja tööandja ei pea võimalikuks töötaja hoiatamist ega töölepingu ülesütlemisel etteteatamise tähtaegu järgida, tuleb ka töötajale töölepingu ülesütlemine viivitamata teatavaks teha. Kohus leiab, et 31.10.2014 (kostja väidetel osaliselt juba 24.10.2014) kostjale teatavaks saanud asjaolude tõttu 13.11.2014 koostatud teatise alusel 04.02.2015 hagejale töölepingu ülesütlemisest teatamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. TLS § 88 lg-st 4 tulenevalt on tööandaja kaotanud õiguse hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, tuginedes usalduse kaotusele 31.10.2014 teatavaks saanud asjaolude tõttu.
29.Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud ka hageja poolt eriliselt raske rikkumise toimepanemine. Ei ole tõendatud, et hageja oleks käitunud vastuolus tööandja huvidega. Kostja leiab, et hageja rikkumised on tõendatud teenuse osutaja töötajate ütlustega, töökäskudega ja esitatud arvetega. Menetluse käigus selgus, et hageja väidetavatest rikkumistest sai kostja teada tunnistajatelt, kellega hagejal oli juba tekkinud konflikt teenuse osutamise tingimuste üle ning kes võisid olla huvitatud hageja lahkumisest. Töökäskude ja arvete vormistamise korraldus jätab vähemalt teoorias võimaluse andmete manipuleerimiseks (töökäsud on osaliselt vormistatud käsikirjaliselt, neil puuduvad tellija allkirjad – seega on võimalik andmeid hiljem vastavalt vajadusele täiendada; töökäsu alusel esitatud Xxxxx ja Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ arved erinevad nii teenuse kui summa osas, mis lubab järeldada, et PPA-le töökäskusid koos arvetega ei saadetud ehk alati ei ole võimalik tuvastada, kas kütuse väljapumpamine on töökäsul arve koostamise ajal või lisati hiljem).
30.Asjas on tunnistaja EE poolt tehtud fotodega (II kd, lk 134-135) tõendatud hageja poolt kahe kütusekanistri koju viimine 31.10.2014 hommikul, vahetult enne samal päeval toimunud läbiotsimist. Tunnistaja E tsiviilasjas ülekuulamisel andis ütlusi, et kütust pumbati välja 2-3 autol, hageja on viinud töökojas väljapumbatud kütust ära kahel korral, teisel korral otsustas tunnistaja asja fikseerida. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli ta selleks ajaks sisekontrolli poolt juba üle kuulatud. Tunnistaja tehtud fotodel (II kd, lk 134-135) on näha sõiduki pagasiruumis 2 kanistrit. Läbiotsimisprotokolli (I kd, lk 108-110) kohaselt hageja näitas kodus ette 4 ladustatud kanistrit ja selgitas, et nendes on Xxx xx x töökojas PPA sõidukitest väljapumbatud kütus. Kokku viidi hageja kodust asitõenditena kaasa kanistrid ca 60 l kütusega. Tunnistajate E ja FF ütluste kohaselt hankelepingu järgi hakati teenust Xxxxx-st tellima 2014.a oktoobrist, ka sisekontroll algatas kriminaalmenetluse 01.10.2014 – 31.10.2014 toimunu kohta. Kuna Xxxxxxxxxx Xxxxx AS ja Xxxxx OÜ näol oli tegemist politsei jaoks uute lepingupartneritega, esitatud tõenditest nähtuvalt toimus PPA-le arvete esitamine mitmeetapiliselt (Xxxxx esitas Xxxxxxxxxx’ile ja see omakorda PPA-le), ei ole kohtu hinnangul asjakohane kostja viide sellele,
2-15-3293 et hageja kauaaegase töötajana tundis süsteemi ja oskas sellega manipuleerida, mistõttu võis ka varem olla selliseid tegusid toime pannud. Töölepingu ülesütlemisel ei ole kostja hageja varasemale käitumisele tuginenud.
31.Kui kütuse väljapumpamise teenust võis hageja tellida enda töökohustuste raames ning Xxxxx OÜ võis teenust osutada ja selle eest Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ kaudu PPA-lt tasumist nõuda, võib mööndustega käsitada hageja poolt töölepingu rikkumisena (kuigi kostja kinnitusel ei ole ülesütlemise põhjuseks hageja poolt kohustuste rikkumine) väidetavat nõudmist kütuse väljapumpamist arvetel mitte kajastada, vaid näidata selle asemel mingit teist teenust, mida tegelikult ei osutatud. See ei saa aga olla kostja nimetatud eriliseks raskeks rikkumiseks ega töölepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks. Tunnistajate EE ja V. FF ütlustest nähtuvalt ei olnud arvete koostamine, politseile esitamine ega tasumine hageja kontrolli all. Seega hageja ei saanud reaalselt mõjutada seda, millised andmeid arvetele kantakse. Tegelikult tehtud tööde ja osutatud teenuste eest arvete esitamine või mitteesitamine sõltus üksnes kostja koostööpartneri Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ ja viimase lepingupartneri Xxxxx OÜ enda töötajatest. Tunnistajate FF ja E ütlused ei ole tõsiseltvõetavad ega usaldusväärsed osas, milles nad väidavad, et ei julgenud XXle mingeid pretensioone esitada ega tema nõudmistest keelduda; nad võtsid XX korraldusi kui käske, kuna tegemist oli politseitöötajaga. Samas tunnistajad ei osanud välja tuua, millised negatiivsed tagajärjed oleksid tunnistajatele endile või Xxxxx-le PPA koostööpartnerina saabunud, kui nad oleksid XX väidetavate nõudmiste täitmisest keeldunud. Küll oli Xxxxx-le kahjulik teenuse eest arve esitamata jätmine, sest töötajatele tuli tehtud töö eest maksta. Tunnistaja E ütlustest nähtuvalt XX pöördus kütuse väljapumpamise ülesandega otse lukkseppade poole, mitte ei esitanud tellimust klienditeeninduse kaudu. Kui tunnistaja nägi, et lukksepp teeb sellist tööd, mida ta ei pea tegema, siis küsis lukksepalt järgi, kelle korraldusel too tööd teeb ja lisas tehtava töö töökäsule. Kohtu hinnangul kinnitab see asjaolu pigem hageja väiteid, et tegelikult ei pidanud hageja silmas kütuse väljapumpamise tasulist teenust ega soovinud teenuse tellimist tööandja eest varjata, vaid palus kütuse välja pumbata vastutuleku korras, kui see ei võta lukksepalt palju aega ja seda on võimalik teha tasuta. Ka tunnistaja EE on kriminaalmenetluse raames ülekuulamisel andnud eelnevaga haakuvaid ütlusi (I kd, lk 88), mille kohaselt jäi mulje, et hageja tahab teenust saada tasuta.
32.Kostja arvates tõendab Pärnus Pikk 18 politseihoone ja Pikk 20a päästeteenistuse hoone vahelise õue turvakaamera salvestus (kohtule esitatud kriminaalmenetluses teostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisana fototabel 8 ekraanipildiga (II kd, lk 181 – 190)), et hagejal ei olnud vajadust 31.10.2014 kanistreid kodus ajutiselt maha tõsta, sest hageja ise sõitis hommikul Xxxxx töökojast tulles kell 8:52 xxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx Pärnus Pikk tn 18 politseigaraažide juurest läbi. Kriminaalasjas asitõendina vaadeldud turvakaamera salvestuselt olevat ekraanipiltide ja kostja selgituste kohaselt näha, et hageja võttis sõiduauto pagasiruumist välja ühe kandilise asja, mida kostja arvates saab pidada akuks, ja siseneb vasakul olevasse majja. Politseihoovi turvakaamera salvestis ei tõenda, kust hageja xxxxx xxxxxxx tuli. Samuti ei nähtu vaatlusprotokollist, mis oli sõiduki pagasiruumis – ei saa teha järeldust, et hageja tuli sõidukiga Xxxxx töökojast otse politsei õuele. Hageja selgituste kohaselt sõitis ta Xxxxx töökojast tulles kodust läbi, et võtta kodust kaasa vanad rehvid ja viia töö juurde garaaži, ta tõstis kütusekanistrid kodus korraks maha, et teha ruumi rehvide paigutamiseks, siis anti hagejale teada, et teisel töötajal on seda sõiduautot vaja, XX ei hakanud kütusekanistreid peale tagasi tõstma, vaid sõitis autoga töö juurde. Turvakaamera salvestus ei lükka XX selgitusi ümber. Lisaks kohus juhib tähelepanu sellele, et turvakaamera salvestust on asitõendina kriminaalasjas vaadeldud 13.01.2015, selleks ajaks oli möödunud mitu kuud ajast, mil kostja juba otsustas töölepingu hagejaga üles öelda ja oli vormistanud ülesütlemisteatise. Kui kostja leidis, et turvakaamera salvestus tõendab kütuse omastamise eesmärki, olnuks kostjal võimalik töölepingu ülesütlemise dokumente vastavalt ümber vormistada ja uutele tõenditele viidata.
2-15-3293 Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja omakasupüüdlikke eesmärke kinnitab tema selgitustest nähtuv asjaolu, et ta kasutas politseisõidukeid isiklike rehvide utiliseerimiseks, kostja arvates hageja sellisel moel vabanes kuluka teenuse eest tasumisest ja asjaajamisest ning sellest võib järeldada, et XX võis juba varem oma ametiseisundit kuritarvitada. Kohtu hinnangul saab lugeda üldiselt teadaolevaks asjaoluks, et eraisik saab vanu rehve utiliseerimiseks ära anda tasuta. Hageja varasemale käitumisele tuginemine ei ole asjakohane, kuna kostja on usalduse kaotuse sidunud konkreetselt 31.10.2014 teatavaks saanud asjaoludega, hageja varasemat käitumist ei ole ülesütlemise alusena välja toodud ega selle kohta tõendeid esitatud.
33.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid ja sündmuste kronoloogiat arvestades võivad olla põhjendatud hageja kahtlused, et tõendeid on kunstlikult loodud, sest temast taheti vabaneda, kuna ta esitas pretensioone riigihankelepingu alusel saadud teenuse hinna ja kvaliteedi kohta, juhtis tähelepanu politseile esitatud arvete juurdekirjutuste kohta. Hageja 23.10.2014 e-kirjaga (I kd, lk 47) on teatanud PPA logistikabüroo tehnika- ja varustustalituse peaspetsialistile JJ-le , et riigihanke võitja ei tule rehvide vahetamise kõrghooajal teenuse osutamisega toime, terve töökoja peale on ainult üks rehvi ja tasakaalustuspink, rehvivahetus võtab kaua aega. JJ on kirja samal päeval edastanud Xxxxxxxxxx Xxxxx AS-i esindajale, teatades, et politsei hakkab rehvivahetust tellima ka mujalt. Kriminaalasi algatati 31.10.2014, kuid kostja esindaja kinnitas, et hageja rikkumistest sai kostja teada 24.10.2014. Tunnistajana ülekuulamisel 22.02.2016 kohtuistungil andis XX otsene juht BB ütlusi (II kd, lk 162), et mõned päevad enne, kui ilmnes kütuse kojuviimine, kutsus sisekontroll tunnistaja B välja ja rääkis, et „on kahtlus, et X-l on meie partneriga mingi segadus, üksikasju ei räägitud“, mille peale tunnistaja ütles, et „kui on midagi, võtke faktidega maha“. Tunnistaja sõnul oli „faktiks lepingupartnerite juures tehtud tegevus, kütuse hoiustamine. Lepingupartneri juurest tellitud teenus, mille eest PPA-le arveid ei olnud veel väljastatud, arveid nende tegevuste kohta ei olnud.“ Tunnistaja B ütluste kohaselt on PPA-l kuud läbivad lahtised arved, lepingupartner esitab arved üks kord kuus tööde tellimuse lehtede alusel. Esitatud kirjalikud tõendid kord kuus arvete esitamit ei kinnita: Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ on arveid esitanud jooksvalt läbi kuu, iga sõiduki kohta on eraldi arve. Tunnistaja E ütluste kohaselt teatas tema koos Xxxxx tolleaegse juhiga XX tegevusest politseile, seejuures ei olnud tunnistaja oma väidetes järjekindel – algul tunnistaja E ütles, et tema teatas politsei sisekontrollile, seejärel täpsustas, et teatas koos ülemusega ning lõpuks väitis, et nad üldse ei teatanud sisekontrollile, vaid tuttavale politseinikule ning sisekontroll ise võttis EEga ühendust. Eeltoodust saab järeldada, et Xxxxx töötajad on hageja tegevuse kohta kaebuse esitanud (ei ole vahet, kas info edastati tuttava politseiniku kaudu või otse sisekontrollile) vahetult pärast XX pretensiooni Xxxxxxxxxx Xxxxx AS ja tema koostööpartneri töö kohta riigihankelepingu täitmisel. Tunnistajate E ja FF ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saa jätta arvestamata, et hageja väidetel tekkisid tal probleemid just tunnistajatega. Seda kinnitavad ka tunnistajad F ja E oma ütlustes. Kuigi tunnistaja E ütluste kohaselt ei olnud tal isiklikult hagejaga konflikti, järeldub tunnistaja ütluste emotsionaalsusest, et ta võttis hageja käitumist vägagi isiklikult. Tunnistaja F oma ütlustes nimetas, et hageja ei olnud Xxxxx-ga rahul, mis kinnitab, et mitte ainult juhtkond, vaid ka Xxxxx töötajad olid hageja pretensioonidest teadlikud. Arvestades PPA teadet, et rehvivahetust hakatakse tellima mujalt, võis tunnistaja E Xxxxx garaaži juhina, kes pidi peatselt saama osanikuks/juhatuse liikmeks, ka 2014.a olla isiklikult huvitatud, et Xxxxx saaks hankelepingu alusel teenuse osutamist jätkata võimalikult suures mahus. Vajadus õigustada oma tolleaegset käitumist ja ütlusi võib mõjutada tunnistaja ütlusi tsiviilasjas. Kohus peab vajalikuks siinkohal juhtida tähelepanu sellele, et hageja pretensioonid teenuse kvaliteedi, kiiruse ja arvelduste läbipaistvuse kohta olid ilmselt põhjendatud. Tunnistajad E ja F oma ütlustes kinnitasid, et ka Xxxxx ise tellis politseisõidukitele rehvivahetust teisest töökojast ning esitas politseile arve, nagu oleks teenust ise osutanud, ühel juhul on teisest töökojast rehvivahetuse tellimine fikseeritud ka töökäsul (I kd, lk 101).
2-15-3293 Tõenäoliselt oli hagejal tekkinud vastuolu ka tööandjaga. Hageja selgitas, et tema ei näinud politseile esitatud arveid, kuid nägi kulude koondtabelit; kui ta leidis sealt teenuseid, mille teadis olevat põhjendamatu või hinnalt kalli (näiteks poleerimine 200 eurot) ja küsis selle kohta ülemuselt, siis olevat tal soovitatud omal soovil lahkuda.
34.Täiesti põhjendamatud ei ole ka hageja väited Xxxxxxxxxx Xxxxx AS esitatud arvete ebakorrektsuse ja juurdekirjutuste kohta. Näiteks 15.10.2014 on Xxxxx OÜ esitanud Xxxxxxxxxx Xxxxx AS-ile arve nr 23406 sõidukile Opel Vectra 883YVV (I kd, lk 94) rehvide vahetuse (1 tund, 19 € + käibemaks) ja abimaterjalide (1 kmpl, 4,17 € + km) eest kokku summas 27,80 eurot. Samale autole osutatud teenuse eest on Xxxxxxxxxx Xxxxx AS omakorda esitanud 22.10.2014 politseile 2 sendi võrra suurema arve nr 1230102 (III kd, lk 45) summas 27,82 eurot (sisaldab käibemaksu), teenuse tootekoodiks on 551TEEN, teenustöö selgituseks „tellimus 1944840, 883YVV Opel Vectra/Pärnu rehvide vahetus/rehvikaalud“, kogus „1,22 tükk“ ühikuhinnaga 19,00 eurot + 20% käibemaksu. Kostja ei vaielnud vastu hageja selgitusele, et tootekood 551-TEEN tähistab rehvivahetust. Samal ajal on Xxxxxxxxxx’i arvel nr 1230102 viidatud tellimuse aluseks oleval töökäsk/hinnapakkumisel nr 1944840 (I kd, lk 95) tellitud tööna kirjas „rattavahetus 1 tk, kütus välja“. Töö hulgaks on märgitud 1h K ja 1,5 h L (kokku 2,5 tundi). Tunnistaja FF (III kd, lk 197 pöördel) ütluste kohaselt K vahetas ratast 1 tund ja L võttis kütust välja 1,5 tundi. Tunnistaja F, kes on alla kirjutanud eelkirjeldatud töökäsule ja koostas Xxxxx arve, ei osanud öelda, kas Opel Vectral 883YYV vahetati ainult üks ratas, nagu on märgitud tellimusel, või arvel näidatud 4 rehvi. Arvel märgitud abimaterjalide kohta andis tunnistaja F selgitusi, et oli kokkulepe, et rehvivahetuse puhul lähevad abimaterjalid juurde, näiteks tasakaalustuse raskused. Hageja selgituste kohaselt sõiduk 883YVV läks mahakandmisele, mistõttu rehvivahetusel tasakaalustust ei tehtud ja abimaterjale ei olnud vaja, see on juurdekirjutus. Seepeale tunnistaja arvas, et arvel lisamaterjalide summa 4,17 eurot + käibemaks võib olla kütuse väljavõtmise kompenseerimiseks, veidi hiljem tunnistaja põhjendas kütuse väljapumpamise eest 2014.a detsembris arvete esitamist sellega, et abimaterjalide hind ei katnud kütuse pumpamise töö hinda. Tunnistaja FF ütluste kohaselt märgiti kütuse väljapumpamise teenuse puhul töökäsule ka väljapumbatud kütuse hulk, samas ühelgi kohtule esitatud töökäsul seda ei ole. Sõiduki Subaru Impreza 318ASO töökäsul (III kd, lk 46) 20.10.2014 on tellitud tööna kirjas „328ASO alt rattad (ei ole arusaadav järgnev lühend, mis tuleb alla panna), kütus välja, valuvelgedelt rehvid maha (Tuleb, võtab kaasa)“, töökäsul töö tegemise aega ega väljapumbatud kütuse hulka kirjas ei ole. Xxxxx on sõidukiga 318ASO seotult esitanud Xxxxxxxxxx’ile 25.10.2014 arve nr 23510 (III kd, lk 47) abimaterjalide (1 tk, 5,83 eurot + km) ja rehvide vahetuse (1 tund, 19 € + km) eest kokku summas 29,80 eurot. Sama sõiduki kohta on Xxxxxxxxxx esitanud PPA-le 29.10.2014 ilma numbrita arve, millel tootekood 551-TEEN, teenustöö kirjelduses tellimus: 1960210 (töökäsul tellimuse numbrit ei ole), 318ASO/Subaru Impreza/Pärnu; 318ASO/Subaru Impreza/rehvide vahetus/demontaaž-montaaž, koguseks/ühikuks on märgitud 1,31 tükk, hinnaga 19 € + km, kokku arve summa 29,87 eurot ehk 7 senti suurem kui samade tööde eest Xxxxxxxxxx’ile esitatud Xxxxx arve.
35.Kaudselt tõendavad töökäsud ja arved tunnistajate väiteid, et hageja nõudel ei kajastatud kütuse väljapumpamise teenust arvetel. Nagu eelnevalt märgitud, ei saanud hageja reaalselt mõjutada seda, kuidas arveid vormistatakse ja esitatakse. Seda enam, et Xxxxxxxxxx’i poolt politseile esitatavad arved erinevad ka Xxxxx esitatud arvetest nii teenuse kirjelduse, hulgaühiku kui summa poolest. Xxxxxxxxxx Xxxxx AS on korduvalt arvete vormistamisel eksinud ka sõidukite tähistamisega. Xxxxxxxxxx esindaja MM on 07.10.2014 on e-kirjaga teatanud kostja töötajale NN-le (III kd, lk 38), et arvel nr 1224068 peaks olema 312ASO, mitte 019ASO; 13.09.2016 e-kirjas (III kd, lk 97) MM vastuseks politseitöötaja päringule saata 29.10.2014 arve Opel Vectra nr 138PPP rehvivahetuse kohta, märgib, et on arve esitamisel teinud näpuka ja kirjutanud Opel Astra asemel (mis on Xxxxx arvel) Opel Vectra. Kõik see kinnitab hageja kahtlusi teenuse osutaja arvepidamise korrektsuses.
2-15-3293
36.Kostja väidetel tuvastati hageja õigusvastane tegutsemine ja ebaeetiline käitumine Xxxxx töötajate väidete kõrvutamisel PPA-s olevate arvetega, mille käigus tuvastati, et töökäskudele märgitud kütuse väljapumpamise eest ei ole PPA-le arveid esitatud. Tunnistaja E kriminaalmenetluses antud ütluste (I kd, lk 86-89) kohaselt hageja suuliselt palus kütuse väljapumpamist arvetel mitte kajastada ning selgitas tunnistajale, kuidas saab OÜ-le tasuda teenuse eest, mida politseile esitataval arvel ei kajastata. Tunnistaja E ütluste kohaselt võttis tema ise kütuse väljapumpamise eest tasumise jutuks 30.10.2014 ning alles siis olevat hageja teatanud, et annab paari sõiduauto numbrid ja neile saab vormistada rehvivahetuse, aga autosid hageja reaalselt ei too. Protokollitud ütluste kohaselt EE väitis: „Mõne aja möödudes hageja tõi ise 2 reg numbri“. Kohus juhib tähelepanu, et kriminaalasjas tunnistaja ülekuulamise protokollis (tsiviiltoimikus I kd, lk 89) on selle koha peal protokolli tehtud parandus, mis on koostaja poolt õiendamata – nr 2 on selgelt kirjutatud teise numbri peale. Arvestades järgnevaid sõnu „reg numbri“ ja järgnevat protokollitud lauset „Ta ütles vist, et see on mingi Opel Vectra number“, võib järeldada, et esialgu on tunnistaja E rääkinud ühe sõiduki registrinumbrist ja protokollis on algselt olnud kirjutatud number 1. Edasi on protokollitud tunnistaja E ütlused selle kohta, et ülekuulamisega samal päeval, 31.10.2014, oli hageja toonud 2 sõiduki reg numbrit, et neile teha fiktiivne arve. Samas nimetab tunnistaja aga kolme auto andmed: Opel Astra 247MJM, Toyota Corolla 603MFH ja Opel Astra 138PPP. Maakohtus tunnistusi andes tunnistaja E ütles, et sai XXga töökoja juures välja kokku sel päeval, kui XX tuli järgi autole, millesse olid tõstetud kanistrid; tunnistaja ütles XXle, et need asjad on seal sees, need olid tunnistaja kanistrid ja ta tahtis neid tagasi saada. Samas tunnistaja väitis, et talle tegelikult ei meenu, kas nad XXga olid sees või väljas. Tunnistaja E sõnul tuli ta eelmisel õhtul Tartust, kui töökojas oli X toodud auto, millesse X oli käskinud tõsta kanistrid kütusega, auto jäi ööseks töökotta, kuid sellele ei tehtud midagi. Tunnistaja tegi pagasiluugi lahti, et teha autos olevatest kanistritest pilti. Tunnistaja Ele ei meenunud, kuidas ta teada sai, et X on käskinud kanistrid autosse tõsta. Tunnistaja sellistest ütlustest ei saa kohus kuidagi kostjaga sarnaselt järeldada, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, sest tunnistaja ka mitme aasta möödumise järel mäletab asjaolusid detailselt. EE teatas uurijale kolme sõiduki täpsed andmed, kuigi tunnistaja FF ütluste kohaselt andis hageja paberilehe sõidukinumbritega 31.10.2014 töökojas temale.
37.Tunnistja F kriminaalmenetluses andis ütlusi (I kd, lk 84), et „31.10.2014 tuli XX meile töökotta ja andis ruudulise lehe paberit, millele olid kirjutatud 2 sõiduki reg“. Kohtule esitatud koopial (II kd, lk 78) on ruudulisel paberil kirjas kahe sõiduki numbrid – 603MFH Toyota Corolla ja 247 MJM Opel Astra, mõlema sõiduki juurde on kirjutatud „rehvivahetus“. Ruudulisele paberi peal on ühevärviline märkmepaber, millele on märgitud“ 138 PPP Opel Astra rehvivahetus dem-mont arve teha ilma töökäsuta kütuse tõmbamise eest jne.“ Kohus (asja menetlenud eelmine kohtukoosseis) on nimetatud dokumentaalse tõendi originaali 18.01.2016 kohtueelistungil koos pooltega vaadelnud (II kd, lk 93 ja pöördel) ja tuvastanud, et ruudulisele lehele kleebitud märkmepaberi alla ruudulisel lehel midagi kirjutatud ei ole. Originaal tagastati väärteoasja menetlejale. Hageja esindaja kinnitusel ruudulisel lehel olevad kirjed on hageja käekirjaga kirjutatud, kleepribaga kollasele märkmepaberil tekst ei ole hageja kirjutatud. Kostja esindaja väitel andis tunnistaja F mõlemad paberid menetlejale ülekuulamisel, väites, et selle paberi andis X fiktiivse arve koostamiseks. Kostja sai sellest aru, et nende kolme sõiduki andmed anti, et koostada fiktiivne arve. Tunnistaja F ise räägib üksnes ruudulisest paberist kahe sõiduki registrinumbriga, lisaks tunnistaja FF ütluste kohaselt temal ei olnud XXga juttu, kuidas toimub kütuse väljapumpamise ees tasumine. Seega ei saanud tunnistaja FFl tekkida arusaamist, et paber sõidukinumbritega ja märkusega „rehvivahetus“ on toodud fiktiivse arve tegemiseks. Kohus juhib tähelepanu, et kostja väidetel andis tunnistaja nimetatud paberi ülekuulamisel, tunnistaja FF ülekuulamine toimus alles 03.11.2014 ja seega ei saanud uurijal paberit sõidukite
2-15-3293 numbritega olla tunnistaja EE ülekuulamise ajal 31.10.2014. Sellele vaatamata tunnistaja E teadis täpselt nimetada väidetavalt sama päeva hommikul teisele töötajale antud numbreid (lisaks veel ühte numbrit ruudulisele lehele kleebitud märkmepaberil, millest tunnistaja FF ülekuulamisel juttu ei olnud ja mis suure tõenäosusega on tunnistaja E end kirjutatud). Kohus leiab, et selliseid asjaolusid arvestades ei saa hageja väiteid, et tema vastu on tõendeid ja asjaolusid fabritseeritud, lugeda täiesti põhjendamatuks.
38.Ilmselt alusetu on kostja seisukoht, et ka märkmepaberile on teksti kirjutanud hageja omakäeliselt. Seega ei saa õige olla ka kostja seisukoht, et koos tunnistajate ütlustega see dokument tõendab, et hageja soovis fiktiivsete arvete tegemist. Ruudulisele paberile ja sellele kinnitatud märkmepaberile on tekst kirjutatud selgelt tuvastatavalt kahe erineva käekirjaga. Nimetatud ruudulise paberi/märkmepaberi koopia võrdlemisel kohtutoimikus olevate töökäskudega saab kohtu hinnangul ka visuaalse vaatluse põhjal kahtlusteta järeldada, et märkmepaberil olev käekiri on väga sarnane käekirjale, millega on Xxxxx töökäskudele (I kd lk 102-103) kirjutatud sõiduki andmed ja tellimus. Võrreldud dokumentidel käekirjade sarnasus on kohtu hinnangul nii suur, et lubab järeldada, et need on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Tunnistaja E maakohtus 13.12.2017 ülekuulamisel kinnitas, et toimikus I kd, lk 102 ja 103 töökäsud on tema kirjutatud, lukksepad on kirjutanud tehtud tööd. Tunnistaja E ei ole oma ütlustes esile toonud, et tema ise või keegi teine Xxxxx töötajatest oleks 31.10.2014 kirjutanud hageja ütlemise järgi üles sõidukite numbrid, mille kohta hageja palus fiktiivsed arved teha. Ruudulisel paberil, mille hageja andis tunnistaja FFle, puudub viide kütuse väljapumpamisele või fiktiivsete arvete tegemisele. Märkus, et arve teha kütuse tõmbamise eest ilma töökäsuta, on ainult märkmepaberil. Seejuures on märkmepaberil märgitud numbriga 138PPP Opel Astra kohta Xxxxx 22.10.2014 koostanud arve (III kd, lk 95) rehvivahetuse ja abimaterjalide kohta (summas 29,30 eurot). Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ on 29.10.2014 esitanud täpselt märkmepaberil märgitud tööde kohta sama sõiduki kohta arve (III kd, lk 96), kuigi sõiduki margiks on arvel Opel Astra asemel märgitud Opel Vectra – arve koostanud MM kinnitusel on tegemist näpuveaga (vt III kd, lk 97 MM e-kiri kostja töötajale). Tunnistajate FF ja E väitel tõi hageja alles 31.10.2014 sõidukite numbrid, mille peale teha fiktiivsed arved tegelikult teenust osutamata. Kostja väidetel Xxxxx töötajad keeldusid fiktiivseid arveid tegemast ning tegelikult hageja soovitud fiktiivseid arveid olemas ei ole. Sellest saab järeldada, et tegelikult on Opel Astrale 138PPP märkmepaberile märgitud teenused tehtud ning 22.10.2014 ja 29.10.2014 arved on esitatud tegelikult tehtud tööde eest, mitte fiktiivselt. Kui aga sõidukile 138PPP oli juba tehtud rehvivahetus ja demontaaž-montaaž ning nende tööde eest 29.10.2014 arve PPA-le esitatud, ei ole eluliselt usutav, et hageja 2 päeva hiljem soovis fiktiivset arvet samale autole täpselt samade tööde kohta. Lisaks ei ole selle sõiduki andmed, sh kütuse väljatõmbamine ilma arveta, kirjutatud hageja poolt.
39.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on tõenäoline, et märkmepaberil on tegelikult varasem tegelik ja ka täidetud tellimus, märkmepaberi lisamine hageja kirjutatud ruudulisele lehele ja selle esitamine kohtuvälisele menetlejale selgitusega, et tegemist on hageja esitatud andmetega fiktiivsete arvete tegemiseks, võib olla kantud eesmärgist menetlejat eksitada ning näidata hagejaga seotud asjaolusid tegelikkusele mittevastavalt. Seejuures tuleb taaskord rõhutada, et tunnistaja F, kes olevat andnud paberi menetlejale enda ülekuulamisel (ülekuulamise protokoll seda ei kajasta), oma ütlustes räägib ainult kahe sõiduki numbriga ruudulisest paberist.
40.Eeltoodu aluse kohus leiab, et selles asjas ei ole tõsikindlaid tõendeid, et XX oleks Xxxxx töötajatelt nõudnud, et kütuse väljapumpamise asemel koostataks arve teenuse osutamise koha sõidukile, millele teenust tegelikult ei osutatud, või märgitaks arvele teenus, mida ei osutatud. Ainsad tõendid selle kohta on tunnistajate E ja FF vastuolulised, olulistes detailides osaliselt lahknevad ütlused. Eluliselt ei ole usutavad tunnistaja E väited, et kütuse väljapumpamine jäeti arvetel kajastamata sellepärast, et seda nõudis politseitöötaja. Samas just sellega, et tegemist oli politsei töötajaga ja
2-15-3293 politsei sõidukitega ehk riigi varaga, põhjendab EE kahtluste tekkimist XX tegevuse legaalsuse suhtes ning pöördumist sisekontrolli/tuttava politseiniku poole. Mõistlikult ei ole põhjendatavad ka tunnistaja E ütlused, et politsei sõidukitel rehvide vahetamine kehvemate vastu, akude vahetamine ja kütuse väljapumpamine tundusid talle kahtlased ja riigi eelarvele kahju tekitavad toimingud, kuid selle kohta XXlt selgitust ei küsitud, vaid pöörduti politsei sisekontrolli poole, et asi selgeks teha. Tunnistaja ei osanud põhjendada oma huvi asjaolude sel viisil selgeks tegemise suhtes. EE kohtus ütluste andmise ajal väljendas muret XX käitumise tagajärjel riigile kahju tekkimise pärast. Samal ajal ei riivanud tunnistaja E õiglustunnet see, kui PPA-le esitati tagantjärgi arveid Xxxxx poolt fikseerimata koguse ja kontrollimatu ajakuluga kütuse väljapumpamise teenuse eest. Otsitud ja tunnistaja EE siiruses kahtlusi tekitavad on ka tema ütlused selle kohta, et nende juures ei olnud autosid, mis läksid mahakandmisele, hiljem selgus, et need autod läksid oksjonile; tunnistaja olevat ise näinud samu politseibusse internetis oksjoniportaalis. Tunnistaja leidis, et see on oksjoni tingimuste rikkumine, kui sõidukil vahetatakse rehvid või aku kehvema vastu. Tunnistaja BB ja kostja kinnitusel läbisid politsei kasutusest väljaminevad sõidukid kohustuslikus korras kontrolli lepingupartneri töökojas, sõiduki tehnilisest seisukorrast sõltus, kas sõiduk läks oksjonile või õppevahendiks Päästekolledžile või Politseikoolile; mahakantavatelt autodelt võeti kõik väärtuslik ära, mida sai kasutada teistel politseisõidukitel. Kostja esindaja 13.12.2017 kohtuistungil selgituste kohaselt võeti mahakandmisele kuuluvatelt sõidukitelt ära kõlblikud rehvid ja vahetati kõlbmatute vastu, aga kütus, mis autodes oli, pidi sinna jääma. Hageja selgituste kohaselt palus ta kokkuhoiu eesmärgil vahetada kõlbulikud rehvid vähemkõlbulike vastu ja välja pumbata kütus sõidukitest, mis pidid mahakandmise järel minema õppuste abivahendiks Päästekooli, kus sõidukid lasti õhku ja pandi põlema. Hageja kinnitusel kasutati väljapumbatud kütust ja rehve politsei kasutatavatel sõidukitel. Hageja selline teguviis on eluliselt usutav, kooskõlas hageja varasema töökäitumise kohta oleva infoga ja ka tunnistaja Salm kinnitab hageja väiteid, v.a kütuse osas. EE töökoja meistrina ei saanud kuidagi teada ega hinnata, kas rehvide ja aku vahetamine või kütuse väljapumpamine on oksjoni tingimustega kooskõlas või mitte. Samuti on ebausutav, et hankelepingu alusel teenuse osutaja ei esita kahtlusi tekitava tegevuse ja nõudmiste kohta XXle mingeid pretensioone; jätab mitme nädala jooksul tehtud töö eest arved esitamata, kuigi Xxxxx OÜ-l tuleb töötajatele tehtud töö eest tasu maksta, aga ka kaebusega sisekontrolli poole pöördutakse alles mitu nädalat hiljem, pärast seda, kui XX ise on osundanud teenuse ebarahuldavale kvaliteedile.
41.Tunnistaja FFandis ütlusi (III kd, lk 197 – 198), milles kinnitab samuti, et XX palvel jäeti kütuse väljapumpamine arvetele panemata; XX oli tunnistaja jaoks kliendi esindaja ning tunnistaja F klienditeenindajana tegi nii, nagu klient tahtis. Tunnistaja FF ütlused on kütuse väljapumpamise eest tasumise osas vastuolulised: tunnistaja ütluste kohaselt tema koostas arveid töökäskude alusel; kütuse väljapumpamist päris arve peale ei pandud, selle asemel sai panna kas remondi tund või teise auto numbri peale lisatööd. Samas ühtegi sellist arvet või sõidukit tunnistaja nimetada ei osanud, kus oleks kütuse pumpamise eest näidatud muu teenus. Tunnistaja algul möönis, et kui toimikus I kd, lk 94 arvel rattavahetuse abimaterjale ei olnud vaja, võib arvel 4,17 € ilma käibemaksuta summa olla kütuse väljapumpamise kompenseerimiseks. Veidi hiljem tunnistaja väitis, et „ Kütuse väljapumpamise teenust võisime vastu võtta, see oli tunnihinnaga. Kütuse väljapumpamise teenust tuli ka arvel kajastada, aga seda ei tehtud, sest klient ei soovinud. Sellepärast hiljem politseisse pöördusimegi, et töö eest on vaja tasu saada.“ Seejärel tunnistaja F kinnitas, et „Kütuse väljapumpamise eest meie firma raha sai, ainult näidates seda teise teenusena.“ Lõpuks tunnistaja taas taganes väitest, et kütuse pumpamine vormistati muu teenusena, mida tegelikult ei tehtud: tunnistaja ütluste kohaselt detsembris 2014 esitati kütuse väljapumpamise eest arved, kuna selle teenuse eest ei olnud ju tasutud; enne räägitud arvel on tasu ühe tunni eest rehvivahetus, töötasu 1,5 tunni tasu kütuse väljapumpamise eest ei ole, lisamaterjal seda ei katnud. Sellised vastuolud tellimuste vastuvõtmisega ja arvete
2-15-3293 vormistamisega vahetult seotud olnud tunnistaja ütlustes tekitavad põhjendatud kahtlusi tunnistaja ütluste tõele vastavuses. Ebausaldusväärsed tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel asja lahendamisel arvestamata.
42.Asjaolu, et Xxxxx on 2014.a novembris-detsembris kostja töötaja NN käsul tagantjärgi esitanud kütuse väljapumpamise eest arveid, ei saanud mõjutada hagejaga töölepingu 13.11.2014 ülesütlemise põhjendatust. Samuti ei tõenda tagantjärgi kütuse väljapumpamise eest arvete esitamine seda, kui palju või kas üldse kütust välja pumbati. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kuigi tunnistajate FF ja E ütlustest nähtuvalt kanti töökäsule ka väljapumbatud kütuse hulk, ei ole seda ühelgi kohtule esitatud töökäsul, mõnel töökäsul puudub ka kütuse väljapumpamiseks kulunud töötundide arv. Samuti ei ole ühelgi töökäsul tellija allkirja. Tunnistajate väited, et hageja keeldus töökäskudele allkirja andmast, on paljasõnalised. Ainult ühel töökäsul (30.09.2014 töökäsk Subaru, registrimärgiga 957 APN ,I kd, lk 97) on arvutikirjas vormistatud tellimustööde loetelu juurde käsikirjaliselt kirjutatud: „NB! Arvele ei lähe bensiini tõmb lihtsalt lukk tööd“, tehtud tööna on käsikirjaliselt märgitud „rehvivah 4x“. Selline vormistus jätab ruumi kahtlusteks käsikirjalise teksti lisamise tegeliku aja osas.
43.Kütuse väljapumpamise eest PPA-le esitatud täiendavad arved ei tõenda ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ega õigusta ka etteteatamistähtajata erakorralist ülesütlemist. Siiski saab nendest järeldada, et ka kostja enda juures ei ole tagatud piisav kontrollivõimalus hankelepingu täitmise osas, teenuse osutamine ja selle eest tasumine ei ole läbipaistev ega kontrollitav. Kütuse väljapumpamise eest täiendavate arvete esitamise ja summade põhjendatus ei ole kontrollitavad. Kostja on kriminaalmenetluses kahju arvutamisel tuletanud väljapumbatud kütuse hulga sõidulehtede alusel, võttes arvesse odomeetri näite, tangitud kütuse hulka, seejärel läbitud teekonda ja arvestuslikku kütusekulu 100 km kohta. Tegelikult väljapumbatud kütuse kogust ei ole tuvastatud ka kriminaalmenetluses, kütuse kogust ei ole kajastatud Xxxxx töökäskudel, kuigi tunnistaja FF ütluste kohaselt on väljapumbatud kütuse hulk fikseeritud, peaks olema töökäsu peal kirjas (III kd, lk 197 pöördel). Kostja on arvestuste alusel tuvastanud ainult kolmel sõidukil sellise kütusejäägi, mida oleks olnud võimalik (ja mõtet) välja pumbata (690MDE ca 30 l, 312ASO ca 24 l, 883YVV ca 22,77 l). See on kooskõlas tunnistaja E ütlustega, mille kohaselt pumbati kütust välja 2 - 3 autost. Samas on kütuse väljapumpamine kajastatud kaheksal kohtule esitatud töökäsul/tellimusel (I kd, lk 91, 93, 95, 97, 99, 101, 102, 103), seejuures ainult 30.09.2014 töötellimusel (lk 97) on märkus, et „arvele ei lähe bensiini tõmb“. Töökäskudel ei ole XX ega ühegi teise politseitöötaja allkirju, tunnistaja E ütlused, et tunnistaja F nõudis XXlt töökäsule allkirja, aga X keeldus alla kirjutamast, on paljasõnalised. Tunnistaja F ise ei kinnita XXlt allkirjade küsimist, tunnistaja FF sõnul arve tasumine sellest ei sõltunud. Xxxxxxxxxx Xxxxx AS esitas PPA-le kütuse väljapumpamise eest täiendavad arved 2014.a detsembris, märkides kõigil teenuse ühikuks „1,5 tk“ – eeldatavasti peetakse silmas tunde, tunnistaja E sõnul osutatakse kütuse väljapumpamise teenuse tunnihinna alusel. Mõistlikult peaks teenuse osutamisele kuluv aeg (ja seega selle eest makstava tasu suurus) sõltuma väljapumbatava kütuse hulgast, PPA-le esitatud arvetest seda ei nähtu. Kütuse väljapumpamise arveid on esitatud ka selliste sõidukite puhul, kus kostja dokumentide järgi ei olnud sõidukis olnud kütuse hulk üldse tuvastatav või ei saanud sõidukis kütust olla. Näiteks 639MDE Fiat Ducato, millel kütuse jääk enne töökotta viimist oli arvestuslikult 0,632 l ja sellest 0,62 l kulus töökotta sõiduks. 29.10.2014 töökäsu (I kd, lk 102) järgi kulus selle sõiduki puhul töö tegemiseks kokku 2 tundi (L rehvivahetus 1 h, O töö 1 h), kuid 11.11.2014 on esitatud arve tööde eest, sh kütuse välja imemine (I kd, lk 115) ühiku „2,81 tk“ eest summas 64,07 eurot (ühiku hind 19 € + km vastab hankelepingu järgsele tunnihinnale). Samuti on näiteks sõiduki 019PPP Mazda 626 01.10.2014 töökäsul (I kd, lk 91) tööks märgitud 2 rehvi vahetamisele (ilma tasakaalustamiseta) ja kütuse väljapumpamisele on kulunud 1,5 tundi. 02.10.2014 on selle töökäsu alusel Xxxxx esitanud Xxxxxxxxxx Xxxxx AS-ile arve (lk 90) rehvivahetuse eest komplektihinnaga (24% soodustus x 25 eurot + käibemaks), eelduslikult on
2-15-3293 arve esitatud ka politseile. 09.12.2014 on Xxxxxxxxxx Xxxxx AS esitanud selle sõiduki kohta täiendav arve (I kd, lk 120) kütuse väljapumpamise eest. Töötundide arvuga kattuv ühik 1,5 tk ja soodustusega tunnihinnale vastav ühikuhind (19 € + km) lubab järeldada, et sõiduki 019PPP eest on tegelikult tehtud tööde (sh kütuse väljapumpamine) ajakulu tasustatud topelt.
44.Tööandja on oma ülesütlemisavalduses märkinud, et hageja rikkumised on tõendatud arvete võrdlemisega ja Xxxxx töötajate ütlustega, nimetamata konkreetseid nimesid. Kohus juba tõi välja, et arvete koostamine, sh see, milliseid teenuseid ja millises koguses tegelikult arvetele märgitakse, ei allunud hageja kontrollile. Kostja ei ole menetluse käigus põhjendanud, miks Xxxxx töötajate ütlused olid kostja jaoks usaldusväärsemad kui kostja enda staažika töötaja selgitused, et ta tegutses tööandja huvides, kokkuhoiu eesmärgil, kütusekanistrid tõstis kodus maha ajutiselt ja plaanis need viia töö juurde garaaži. Seda, et kostja juures praktiseeriti sõidukihooldusega seotud kokkuhoiumeetmete rakendamist, sh sõiduki kütuse osas, tõendavad ka tunnistaja B ütlused. Hageja selgitused on kooskõlas 30.04.2013.a arenguvestluse kokkuvõttes kajastatud hageja senise töökäitumisega. Arenguvestlus on toimunud teenistussuhte lõppemise ja töölepingu sõlmimisest ühe kuu möödumise järel. BB on juhina märkinud kokkuvõttesse, et XX täidab ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid väga hästi; on väga säästlik kui korraldab sõidukite remondi ja hooldusega seotud teenuste ja tarvikute oste. Samuti toob BB välja, et XX osaleb aktiivselt liisingu sõidukite tagastamise protsesse, tänu XXle on juba mitmes aasta Lääne prefektuuri tagastatud sõidukitel kõige madalam, 2012 tagastamisel olematu kahjunõue. XX ise on märkinud, et teda häirib, et säästlikkus ei ole enam väga oluline (lepingutel suured mahud, maapiirkondades hinnad palju väiksemad, teostades üksikoste), eraisikuna kaupa ostes on hind odavam kui ostes ostukorraldajana asutusele (nt rehvid). Ka kohtumenetluses hageja tõi esile, et teda häiris, et hankevõitja juures ei olnud teenuse osutamise kiirus soovitud tasemel, teenuse osutamiseks ei olnud töökoda vajalikuga varustatud, hankelepingu järgi hinnad olid kõrgemad, kui tänavalt tulnud inimene letist sai osta, XX esitas selle kohta suuliselt pretensioone ja 23.10.2014 saatis ülemusele e-kirja.
45.Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui 31.10.2014 võis olla põhjendatud kahtlus, et hageja on oma tööülesannete täitmise käigus toiminud ebaausalt ja kostjale kuuluva (kuigi kostja jaoks varalist väärtust mitteomava) kütuse omastamise eesmärgil, on kohtu ette toodud tõenditest ja andmetest järelduvalt XXega sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamistähtajata tühine. Viivitamatut ülesütlemist faktiliselt ei toimunud ning ülesütlemine ei ole toimunud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja jooksul selleks aluse andnud asjaoludest teadasaamisest. Seega ei ole ülesütlemine toimunud seaduse nõuetele vastavalt ning TLS § 104 lg 1 alusel on ülesütlemine tühine. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi XXe ja Politsei-ja Piirivalveameti vahel 01.04.2013 sõlmitud töölepingu 1.9-3/708-1 ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude osas.
46.TLS § 107 lg 1 sätestatust tuleneb, et kui kohus tuvastab, et ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus töölepingu tööandja või töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Praegusel juhul on tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öeldud alates 04.02.2015 (TLS § 107 lg 2). Kohus rahuldas hagi, sest kostja ei ole töölepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul ning töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolude põhjal ei olnud põhjendatud töölepingu ülesütlemine ilma etteteatamistähtajata. Kohus möönab, et selline hinnang on antud kõigi asjaolude ja tõendite kaalumisel tagantjärgi, arvestades ka tegelikult kujunenud faktilist olukorda, et töötaja haigestumise tõttu tegelikult kohest ülesütlemist ei toimunud. Kohus möönab, et usaldus töötaja vastu ei sõltu sellest, kas tegu saab tõendatud karistusõiguslikus mõttes. Tööandja usalduse kaotus töötaja suhtes on subjektiivne ning kord kadunud usaldust on raske taastada isegi juhul, kui hiljem tekivad kahtlused usalduse kaotuse põhjustanud teo toimepanemise asjaolude tegelikkusele vastavuse suhtes. Siiski saab töötaja
2-15-3293 usaldusväärsust ja töötaja suhtes tekkinud usaldamatuse põhjendatust kõige paremini hinnata vahetu juht. Hageja otsese juhi BB 07.11.2014 e-kirjast nähtub, et ka BB nõustus kellegi teise ettepanekuga lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping koheselt, kuid BB ei pidanud põhjendatuks töölepingu lõpetamist ilma etteteatamistähtaega järgimata, vaid leidis, et vähem etteteatamise aeg tuleb hüvitada rahas. Seega XX vahetu juht BB ei tajunud hageja käitumist nii eriliselt raske rikkumisena, et tööleping lõpetada etteteatamistähtajata. Eeltoodust tulenevalt saanuks 13.11.2014 ülesütlemisteatise (mis tehti töötajale teatavaks 04.02.2015) alusel töölepingu kehtivalt lõppeda etteteatamistähtaja möödumisel. Hageja töötas kostja juures alates 04.01.1993.a, teenistus- ja töösuhte vormistust on politsei- ja avaliku teenistuse reformide tõttu korduvalt muudetud (tööraamat I kd, lk 9-12, ametniku teenistusleht I kd, lk 49 – 51). Töölepingu punkti 1.4. kohaselt tööandja arvestab töötaja avaliku teenistuse staaži töötaja töösuhte hulka tööandaja juures. Seisuga 01.04.2013 on töötaja avaliku teenistuse staaž 20 aastat 2 kuud ja 28 päeva. Töölepingu 04.02.2014 ülesütlemiseni lisandus staaži veel ligi 2 aastat. TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab rohkem kui 10 aastase tööstaažiga töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. Seega töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise kehtivuse korral lõppenuks hagejaga sõlmitud tööleping ülesütlemisteatise hagejale 04.02.2015 tutvustamisest 90 päeva möödumise järel, s.o 06.05.2015. Tööandja ei või töölepingut üles öelda korraliselt. TLS § 88 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eeltoodu alusel kohus vastavalt TLS § 107 lg-le 2 lõpetab hageja ja kostja vahel alates 01.04.2013 kehtinud soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/708-1 alates 06.05.2015 tööandja algatusel erakorraliselt töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel.
47.TLS § 109 lg 1 näeb ette, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja taotleb hüvitist 5 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja palub arvesse võtta kahju, mida hagejale tekitati ebaseadusliku ülesütlemisega: hageja on kaotanud töö, mida ta on laitmatult teinud alates 2006.aastast; hageja on kaotanud ka tervise, halvenenud tervise tõttu ei saanud hageja leida teist tööd ning lõpuks tuvastati hagejal keskmine puue, diagnoosist lähtuvalt oli haigestumine seotud töölepingu ülesütlemisega. Kohus leiab, et hageja taotlus hüvitise suurendamiseks on põhjendatud. Praegusel juhul TLS § 109 lg-s 1 sätestatud suuruses hüvitis ei täida töölepingu tühise ülesütlemisega töötajale tehtud ülekohtu heastamise eesmärki. Töölepingu tühise ülesütlemise puhuks seaduses ettenähtud hüvitis töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses võrdub hüvitisega, mida kostjal tulnuks maksta etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Kohtule esitatud tõendid hageja tervisliku seisundi kohta (III kd, lk 132 -136) tõendavad, et hagejal on 01.08.2016 tuvastatud keskmine puue kestusega üle aasta. Arvestades, et hageja haigestus vahetult pärast töölepingu lõpetamise aluseks olnud sündmusi, enne 04.02.2015 tööle naasmist hageja viibis ravil ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxx PP 30.09.2016 tõendist nähtuvalt on hagejal diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, saab järeldada, et hageja terviserike on põhjuslikus seoses tema suhtes tööandja juures läbiviidud menetlustega ja selle tulemusel töölepingu lõpetamisega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejale tuleb määrata hüvitis tema 5 kuu keskmise töötasu ulatuses.
48.Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. PPA 29.05.2015 tõendi (I kd, lk 129) kohaselt oli 04.02.2015 seisuga XX keskmise töötasu suurus 980 eurot. Seega 5 kuu keskmise töötasu summa on 4900 eurot. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
2-15-3293 Hageja 30.08.2017 hagi täpsustuses esitas oma nõuded alternatiivselt, reastades nõuded eelistuse järgi. Kuna kohus rahuldas esimese eelistuse nõuded, ei ole vajadust analüüsida alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõuet alates 05.02.2015 saamata jäänud töötasu näol summas 980 eurot kuus või töölepingu ülesütlemise kehtivuse puhuks esitatud nõuet ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 2940 eurot ja sellelt viivise väljamõistmiseks.
48.Menetluskulude jaotus ja kulude suuruse kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja ja kostja oma vastuväited sellele. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
49.XXe menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud selle menetlusega seoses esindaja kulusid kokku 4075 eurot, koos käibemaksuga 4890 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kulude nimekirjas loetletud toimingute ja ajaarvestuse kohaselt on hagejat esindanud adv Tamar kulutanud asjaga tegelemiseks kokku 40,75 tundi, tunnitasuga 100 eurot + käibemaks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
50.Kostja vaidleb hageja kulude põhjendatusele vastu. Kostja leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, protsess on kestnud märtsist 2015 kuni 15.02.2018, millest ca 10 kuud oli menetlus peatatud seoses hageja haigestumisega. Hageja esindaja on oma seisukohtade koostamisele kulutanud rohkem aega, kui PPA mahukate vastustega tutvumisele, mis ei saa olla proportsionaalne, hageja esindajal kulus PPA dokumentidega ja nende lisadega (mahtudega 15 – 39 lehte) tutvumisele üldjuhul 1 tund, sama palju aega kulus hageja esindajal enda 1,5 – 2 lk pikkuste seisukohtade kirjutamiseks. Kohtule esitatud seisukohtades hageja esindaja sisuliselt kordab oma seniseid seisukohti-taotlusi, 15.02.2016 selgitustele mahuga 0,25 lk ei saanud kulud üks tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on kostja arvates põhjendatud ja mõistlik. Kostja palub juhul, kui kohus rahuldab hagi ja mõistab PPA-lt välja menetluskulu, määrata TsMS § 461 lg 2 alusel kohtuotsuse täitmiseks 30-päevane tähtaeg otsuse jõustumisest arvates.
51.Kohus leiab, et asja mahtu, hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on hageja menetluskulude nimekirjas näidatud kulud selles asjas põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab kirjaliku menetlusdokumendi vormistamise mõistlikuks ajakuluks 1 tund iga sisulise osaga lehekülje kohta, eeldades, et kirjalike seisukohtade koostamisega paralleelselt analüüsib esindaja kostja dokumente, mille kohta arvamust koostab. Hageja näidatud ajakulu on sellega kooskõlas. Kostja hinnangul on hageja esindaja kulutanud kostja mahukate dokumentidega tutvumiseks ebaproportsionaalselt vähe aega, millest saab järeldada, et hageja esindaja on näidanud enda ajakulu konservatiivselt. Hageja esindajale ei saa ette heita 2015, 2016 ja 2017 samade taotluste korduvat esitamist, kuni taotlusi ei ole rahuldatud ja kostja taotlustele vastu vaidles. Eeltoodu alusel kohus ei näe alust hageja menetluskulude
2-15-3293 suurust vähendada. Hageja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot + käibemaks on mõistlik ja põhjendatud, kooskõlas kohtupraktikas seni tunnustatud advokaadi tunnitasu suurusega.
53.TsMS § 174 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
54.Kostja taotleb määrata menetluskulude osas kohtuotsuse täitmise tähtajaks 30 päeva alates otsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 461 lg-le 2. Sisuliselt kostja taotleb TsMS § 445 lg 1 korras kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramist. TsMS § 461 lg 2 järgi juhul, kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumises ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Eeltoodust tulenevalt on riigi kui võlgniku jaoks otsuse täitmise tähtaeg 30 päeva alates jõustumisest seadusest tulenev üldreegel, kohus võib määrata otsuse täitmiseks teistsuguse tähtaja. Praeguses asjas kohus teistsugust tähtaega põhjendatuks ei pea ning pooled ei ole taotlenud teistsuguse tähtaja määramist, seadusest tulenevat tähtaega ei ole vaja kohtuotsuses korrata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.