Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi A N vastu kahjuhüvitise 150 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
150 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu, registrikood 70003106, asukoht Kopli 76, 10416 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja
Annika
Kruus
(e-post
Kostja A N (isikukood xxx, aadress xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A N Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks kahjuhüvitis 150 eurot.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Jätta menetluskulud A N kanda. Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ei ole A N menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
Edasikaebamise kord
2-17-176 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu, hageja) esitas 04.01.2017 Harju Maakohtule hagi A N (kostja) vastu kahjuhüvitise 150 euro saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt teostas kostja 15.11.2014 Lääne-Virumaal Haljala vallas Varangu külas Selja jõe ääres spinninguga harrastuslikku kalapüüki, omamata harrastuspüügiõigust ja kohas, kus meriforellipüük spinninguga oli nimetatud ajal keelatud. Keeluajal, ilma harrastuspüügiõiguseta, kalapüüki teostades rikkus kostja kalapüügiseaduse nõudeid. Kokku püüdis kostja keeluajal ühe meriforelli. Kostja tekitas sellega keskkonnale kahju kokku 150 eurot. Kuni 30.06.2015 kehtinud kalapüügiseaduse (KPS) § 19 lg-te 3 ja 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 26.11.2013 määruse nr 68, s.o ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2014. aastal, § 10 lg 2 p 4 järgi on spinningu ja lendõngega lõhe ja meriforelli püük kalastuskaardi alusel lubatud Selja jõel Arkna sillast suudmeni 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja
16.novembrist 31. detsembrini. KPS § 11 lg 1 kohaselt tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Vastavalt KPS § 202 lg 2 p-le 2 loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks harrastuslikul kalapüügil kalapüüki keeluajal või keelatud kohas. Teostades harrastuslikku kalapüüki Selja jõest ilma harrastuspüügiõiguseta ja keeluajal rikkus kostja KPS § 11 lg-t 1 ja määruse § 10 lg 2 p 4. Kostja tekitas seeläbi ühe meriforelli ebaseadusliku püügiga keskkonnale kahju kokku summas 150 eurot. Kostja kahjustava ja keelatud tegevuse (kalapüük ilma kalastuskaardita ja keeluajal) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Keskkonnainspektsioon esitas 21.01.2015 kostjale ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada. Kostja sai ettepaneku kätte 23.01.2015. Käesoleva ajani ei ole kostja asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. Kuni 30.06.2015 kehtinud KPS § 25 lg 4 kohaselt tuleb kalavarudele tekitatud kahju hüvitada. Kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sealhulgas kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi, kehtestab Vabariigi Valitsus 29.09.2011 määrusega nr 122, s.o kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju
2-17-176 arvutamise akti vorm. KPS § 25 lg 6 kohaselt kalavaru kahjustamisel käesoleva seaduse §-s 202 loetletud rikkumiste puhul on kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lg 4 alusel määratud viiekordne määr. Määruse § 1 lg 1 sätestab, et käesoleva määruse tähenduses on kalavaru kahjustamine kalale kahju tekitamine kala surmamise, vigastamise, muul viisil hävitamise või kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamise teel, kui sellise tegevusega kaasneb seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine. Seejuures määruse § 1 lg 2 kohaselt on kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad nimetatud lisas 1, välja arvatud lg-s 3 nimetatud juhul. Määruse lisa 1 kohaselt on kahju määr meriforelli (Salmo trutta) puhul 30 eurot isendi kohta. Arvestades asjaolu, et harrastuslik kalapüük keeluajal loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks, on vastavalt KPS § 25 lg-le 6 kahju hüvitamise määr sama sätte lg 4 alusel määratud viiekordne määr. Kokku tekitas kostja ebaseaduslikult ühe meriforelli püüdes keskkonnale kahju 30 x 5 = 150 eurot.
3.Kostja poolt kohtule esitatud väärteoasjas toimunud kohtuistungite protokollid ei tõenda kostja väidet, et tema ei tegelenud 15.11.2014 Selja jõel ebaseadusliku kalapüügiga. 28.04.2015 ja 19.05.2015 kohtuistungi protokollides sisalduvatest tunnistajate M S ja K K ütlustest nähtub, et 15.11.2014 teostas just kostja Selja jõel keelu ajal kalapüüki. Ütlustest ja hagi lisadest nähtub, et kostjale kuuluvas autos Škoda olid harrastuspüügivahendid (spinningud), mille nöörid olid märjad ja kummikud, mis olid 30 cm kõrguseni märjad. Lisaks nähtub istungil antud ütlustest ja hagile lisatud kohtuvälises menetluses koostatud tunnistajate ülekuulamise protokollidest, et sama meesterahvas, kes hiljem ennast kostjana tutvustas, viskas jõkke valge-rohelise kirju kilekoti, millest inspektorid leidsid ebaseadusliku kalapüügi tulemusel surmatud ühe meriforelli. Seega on tõendatud, et kostja teostas 15.11.2014 Selja jõel ebaseaduslikku kalapüüki, mille tulemusena surmati üks meriforell ja millega tekitati keskkonnale kahju kokku summas 150 eurot.
4.28.04.2015 ja 19.05.2015 kohtuistungi protokollides sisalduvatest tunnistajate M S ja K K ütlustest ning objekti kontrollimise protokollist nähtub, et 15.11.2014 teostas just kostja Selja jõel keelu ajal kalapüüki. Ütlustest ja objekti vaatluse protokollist nähtub, et kostjale kuuluvas autos Škoda olid harrastuspüügivahendid (spinningud), mille nöörid olid märjad ja kummikud, mis olid 30 cm kõrguseni märjad, nimetatud asjaolud viitavad vahetule püügitegevusele. Lisaks nähtub kohtuistungil antud ütlustest ja hagile lisatud kohtuvälises menetluses koostatud tunnistajate ülekuulamise protokollidest, et sama rohelistes rõivastes pikemat kasvu meesterahvas, kes hiljem ennast kostjana tutvustas, viskas jõkke valge rohelise kirju kilekoti, millest inspektorid leidsid ebaseadusliku kalapüügi tulemusel surmatud ühe meriforelli. Tunnistajate ütlusest nähtub, et tunnistajatel ei olnud kahtlusi, et isik, keda nad nägid valge-rohelise kirjut kilekotti Selja jõkke viskamas, oli kostja. M S ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Selja jõest kostja poolt sinna visatud kilekotist märkega „Prisma“ leiti nähtavalt värske meriforell, kes ei liiguta ning kellel ei olnud märgata elutegevust. Kohtule esitatud tõendikogumiga on tõendatud, et kostja oli isik, kes 15.11.2014 teostas ebaseaduslikku kalapüüki Selja jõel ja just kostja tegevuse tagajärjel kaotas meriforell eluvõime. Hageja on tõendanud keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõude eelduse ja kahju tekkimise vähemalt keskkonnahäiringu mõttes, esinemise, mistõttu on hagi põhjendatud ning tuleb täies ulatuses rahuldada.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Hageja ei ole esitanud kala püüdmise kohta ühtegi veenvat tõendit. 20.02.2015 esitas kostja Harju Maakohtule kaebuse väärteomenetluse otsusele ning on oma seisukohta kaitsnud. Kohtuprotsessi käigus oli ülekuulatud kõik protsessis olevad tunnistajad, kuid isiklikel põhjustel ei
2-17-176 olnud kostjal endal võimalik viimasele kohtuistungile ilmuda, seetõttu jättis kohus asja läbi vaatamata. Harju Maakohtus oleva protsessi käigus selgus, et hagejal ei ole kostja vastu mitte ühtegi tõendit, et kostja teostas spinninguga kalapüüki Selja jõest sel kuupäeval, mil inspektorid kostjat kontrollisid. Kohtuprotsessi käigus selgus, et mõlemad inspektorid ei olnud kindlad, et nägid just kostjat Selja jõkke kala viskamas ja ei olnud ka näinud, et keegi oleks kalapüügiga Selja jõel tegelenud.
7.Kostja oli 15.11.2014 koos sõbra V G tegelenud päevasel ajal kalapüügiga merel ja pärast seda peatusid nad Selja jõe ääres, kus said kokku inspektoritega. Kuna kostja oli püüdnud kala merel ja see tegevus ei olnud sel ajal keelatud, siis olid kaasas püüdmiseks kasutanud spinningud nööridega, mis inspektorite väitel olid märjad. Kuna väljas oli niiske ilm, siis ei saanud nöörid pärast merel püüdmist minna vähem kui tunni ajaga kuivaks. Kontrollimise käigus olid spinningud korralikult kokku pandud ja asusid auto pagasiruumis. Niiske ilm ja päeva jooksul sadanud vihm tegid muru märjaks ning seejärel võiksid kummikud minna märjaks. Kostja kummid ei olnud märjad ja seda on näha piltidelt, mille tegid inspektorid kohapeal. Inspektorid nägid, et kostja tuli neile vastu võsast, mis oli loomulikult niiske. Inspektorite poolt kohapeal tehtud piltidelt on näha, et väljas oli hämar ning väide, et üks inspektoritest on kindel, et nägid just kostjat kala viskamas, on alusetu.
MENETLUSE KÄIK
8.Kohus on 05.07.2018 otsusega, millest oli kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 välja jäetud kirjeldav ja põhjendav osa, hagi rahuldanud.
9.11.07.2018 teatas kostja soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus ning taotles otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist selle eest, et kostja teostas 15.11.2014 Lääne-Virumaal Haljala vallas Varangu külas Selja jõe ääres spinninguga harrastuslikku kalapüüki, omamata harrastuspüügiõigust ja tegi seda kohas, kus meriforellipüük spinninguga oli nimetatud ajal keelatud, millega kostja rikkus kalapüügiseaduse nõudeid. Kostja püüdis keeluajal ühe meriforelli. Kohus leiab, et sellise nõude õiguslikuks aluseks saab olla KPS2015 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 25 lg 4 ning KPS2015 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsus 29.09.2011 määrus nr 122, s.o kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm.
13.Asja materjalidest järelduvalt ei ole pooled menetluses vaielnud selle üle, et kostja viibis 05.11.2014 Lääne-Virumaal Haljala vallas Varangu külas Selja jõe ääres ja kostjale kuuluvas autos Škoda olid harrastuspüügivahendid (spinningud). Need asjaolud on tuvastatavad ka asja materjalide põhjal (vt tl 10-13, 14, 22-25).
14.Pooltel on vaidlus küsimuses, kas kostja on 05.11.2014 teostanud spinninguga kalapüüki Selja jõest ja kas kalavarudele on kostja poolt tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Samuti on vaidlus selles, kas hageja on tõendanud keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõude eelduse ning keskkonnale kahju tekkimise.
2-17-176
15.Hagejal tuleb keskkonnale kui avalikule õigushüvele tekitatud kahju eest hüvitise nõudmiseks tõendada, et kalavarudele on kostja poolt tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hageja peab tõendama eestkätt asjaolu, et just kostja on põhjustanud hagis toodud meriforelli eluvõime kaotuse. Kohus on vastavat tõendamiskoormist 23.05.2018 määruses menetlusosalistele ka selgitanud (vt tl 73-75 pöördel).
16.Kahju tekkimise ajal kehtinud KPS2015 § 3 lg 1 järgi on kalapüük käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. KPS2015 § 11 lg 1 kohaselt tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. KPS2015 § 19 lg-te 3 ja 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 26.11.2013 määruse nr 68, s.o ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2014. aastal, § 10 lg 2 p 4 järgi on spinningu ja lendõngega lõhe ja meriforelli püük kalastuskaardi alusel lubatud Selja jõel Arkna sillast suudmeni 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja 16. novembrist 31. detsembrini. Vastavalt KPS2015 § 202 lg 2 p-le 2 loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks harrastuslikul kalapüügil kalapüüki keeluajal või keelatud kohas.
17.Hageja on esitanud kohtule kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940014002038, millega on A N süüdi tunnistatud KPS § 231 lg 1 järgi ning karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot (vt tl 5-6 pöördel). Harju Maakohus on 10.06.2015 määrusega jätnud A N kaebuse eelnimetatud otsusele läbi vaatamata (vt tl 60-61).
18.Hageja on esitanud kohtule sündmuskoha vaatluse protokolli, objekti (kostja sõiduk Škoda) vaatluse protokolli ja tunnistajate K K ning M S ülekuulamise protokollid (vt tl 15-21, 22-25). Kostja on esitanud kohtule väärteoasja nr 4-15-1196 28.04.2015 ja 19.05.2015 kohtuistungite protokollid (vt tl 51-58), milles sisalduvad mh K K ja M S ning V G ütlused. Kohtu hinnangul nähtub tunnistajate M S ja K K ülekuulamise protokollidest ning kohtus antud ütlustest ja sündmuskoha vaatluse ning objekti kontrollimise protokollidest, et 15.11.2014 teostas kostja Selja jõel keelu ajal kalapüüki. Asjakohatud on kostja väited, et inspektorid polnud kindlad, et nägid kostjat Selja jõkke kala viskamas ega pole näinud, et keegi tegeleks Selja jõel samal päeval kalapüügiga. Tunnistajad K K ja M S on kinnitanud ülekuulamise protokollides ja kohtus, et sama meesterahvas, kes hiljem ennast kostjana tutvustas, viskas jõkke valge-rohelise kirju kilekoti, millest inspektorid leidsid ebaseadusliku kalapüügi tulemusel surmatud ühe meriforelli. Samuti kinnitavad objekti (kostja sõiduk Škoda) vaatluse protokoll ning tunnistajate K K ja M S ülekuulamise protokollid, et kostjale kuuluvas autos Škoda olid harrastuspüügivahendid (spinning) (vt tl 21), mille nöörid olid märjad ja kummikud (vt tl 20), mis olid 30 cm kõrguseni märjad. Kohus leiab, hinnates esitatud tõendeid kogumis, et kostja oli isik, kes 15.11.2014 teostas ebaseaduslikku kalapüüki Selja jõel.
19.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja on tõendanud kahju tekkimise keskkonnale. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahjude hüvitamine on sätestatud KPS2015 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 25 lg-s 4, mille kohaselt kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sealhulgas kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kahju hüvitamise määra kehtestamisel lähtutakse kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, välja arvatud kalaliikide puhul, mida püütakse väljapoole Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni jääval veealal
2-17-176 väljaspool Läänemerd, kus kahju hüvitamise määraks loetakse kalaliigi lossimiskohas või püügipiirkonnaga piirnevates sadamates kehtiv viiekordne turuhind. Kahju hüvitamise määr isendi kohta ei või olla väiksem kui 1,30 eurot ega suurem kui 96 eurot. Kahju hüvitamise määr kilogrammi kohta ei või olla väiksem kui 0,64 eurot ega suurem kui 64 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel. KPS2015 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 25 lg 6 esimese lause järgi kalavaru kahjustamisel käesoleva seaduse §-s 202 loetletud rikkumiste puhul on kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud viiekordne määr. KPS2015 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 25 lg 7 järgi kalavarudele tekitatud keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse.
20.Riigikohus on 15.02.2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-158-16 p-des 19 ja 20 selgitanud, et määruse nr 122 § 1 lg 1 kohaselt loeti kalavaru kahjustamiseks kalale kahju tekitamist kala surmamise, vigastamise, muul viisil hävitamise või kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamise teel, kui sellise tegevusega kaasneb seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 133 lg 1 järgi tuleb keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul hüvitada ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1 defineerib keskkonnahäiringu, milleks peetakse inimtegevusega kaasnevat vahetut või kaudset ebasoodsat mõju keskkonnale. Muu hulgas eeldatakse KeÜS § 3 lg 2 p 3 järgi olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonnakahju põhjustamisel. Eeltoodust järeldub, et keskkonnale kui avalikule õigushüvele tekitatud kahju eest hüvitise nõudmiseks peab kalavarudele olema tekitatud mingi kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Kuigi keskkonnakahju suurust ei saa määrata kindlaks tavapärase diferentsihüpoteesi abil (VÕS § 127 lg 1), peab ka keskkonnakahju hüvitamise nõude maksmapanekul kahju vähemalt keskkonnahäiringu mõttes olema tekkinud.
21.Kohtu hinnangul on kostja kalastuskaardita ja keeluajal meriforelli püügiga tekitanud keskkonnakahju. Hageja poolt esitatud sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt leiti 15.11.2014 Selja jõest sinna kostja poolt visatud valget ja rohelist värvi kilekott märkega „Prisma“, milles asetses nähtavalt värske meriforell, kes ei liigutanud ning kellele ei olnud märgata elutegevust (vt tl 15-17). Nimetatud asjaolusid kinnitasid ka tunnistajad K K ja M S ülekuulamise protokollides, sh märkisid, et meriforellil oli näha vere järgi. Kostja eemaldas oma tegevusega keeluajal meriforelli tema loomulikust elukeskkonnast Selja jõest ja kostja tegevuse tagajärjel meriforell suri. Eeltoodust tulenevalt tekitas kostja ebaseaduslikult ühe meriforelli püüdmisega keskkonnale kahju KPS2015 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 25 lg-st 6 alusel summas 150 (30 x 5) eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt kuulub seega hageja kahjuhüvitise nõue summas 150 eurot täies ulatuses rahuldamisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda. Hageja ei taotle aga käesoleval juhul kostjalt menetluskulude väljamõistmist.
2-17-176
24.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.