Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord

2-17-176 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hagiavalduse kohaselt teostas A N (kostja) 15.11.2014 Lääne-Virumaal Haljala vallas Varangu külas Selja jõe ääres spinninguga harrastuslikku kalapüüki, omamata harrastuspüügiõigust ja kohas, kus meriforellipüük spinninguga oli nimetatud ajal keelatud. Keeluajal, ilma harrastuspüügiõiguseta, kalapüüki teostades rikkus kostja kalapüügiseaduse nõudeid. Kokku püüdis kostja keeluajal ühe meriforelli. Kostja tekitas sellega keskkonnale kahju kokku 150 eurot. Kuni 30.06.2015 kehtinud kalapüügiseaduse (KPS) § 19 lg-te 3 ja 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 26.11.2013 määruse nr 68, s.o ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2014. aastal, § 10 lg 2 p 4 järgi on spinningu ja lendõngega lõhe ja meriforelli püük kalastuskaardi alusel lubatud Selja jõel Arkna sillast suudmeni 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja 16. novembrist 31. detsembrini. KPS § 11 lg 1 kohaselt tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Vastavalt KPS § 202 lg 2 p-le 2 loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks harrastuslikul kalapüügil kalapüüki keeluajal või keelatud kohas. Teostades harrastuslikku kalapüüki Selja jõest ilma harrastuspüügiõiguseta ja keeluajal rikkus kostja KPS § 11 lg-t 1 ja määruse § 10 lg 2 p 4. Kostja tekitas seeläbi ühe meriforelli ebaseadusliku püügiga keskkonnale kahju kokku summas 150 eurot. Kostja kahjustava ja keelatud tegevuse (kalapüük ilma kalastuskaardita ja keeluajal) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Keskkonnainspektsioon esitas 21.01.2015 kostjale ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada. Kostja sai ettepaneku kätte 23.01.2015. Kostja ei ole aga asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt

2-17-176 TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda. Hageja ei taotle aga käesoleval juhul kostjalt menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.