Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Terje

Eipre xxx

2-18-17712 kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. 2(8)

2-18-17712 Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (edaspidi avaldaja, võlausaldaja) esitas 22. novembril 2018 Viru Maakohtule avalduse Osaühingu Alvel Ventures (edaspidi võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis 26. novembri 2018 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, määras eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks ning määras deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on tasunud 13. detsembril 2018 1500 eurot deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Viru Maakohus 20. detsembri 2018 määrusega nimetas ajutiseks halduriks Terje Eipre, kes esitas

KOHTUISTUNG

Viru Maakohus määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 24. oktoobril 2018 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Ajutise halduri seisukoha järgi on võlgnik maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid võlgnikul ja võlausaldajal ka ei ole. Võlgnik esitas 24. jaanuaril 2018 kohtule vastuväiteid ajutise halduri aruande osas, mille kohaselt on ajutise halduri aruanne rajatud andmetel, mis ei ole täielikud ja seetõttu aruande ei saa lugeda täielikult usaldusväärseks. Võlgnik arvab, et lähtudes ajutise halduri aruandest ei saa õigesti kontrollida pankroti väljakuulutamise aluseks olevaid asjaolusid. Võlgnik palub kohtul jätta pankrotiavalduse rahuldamata. 3(8)

2-18-17712

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara kogusummas 100 000 – 150 000 eurot, kuid täpsem vara väärtus selgub edaspidise menetluse jooksul. Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 305 255,91 eurot. Võlgnik esitas kohtule vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Võlgniku vastuväite kohaselt on võlgniku kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 80 000 eurot Jelena V kasuks, kuid haldurile pole teada, millise võla katteks on hüpoteek seatud. Hüpoteegi seadmise ja kasutamise küsimus ei ole välja selgitatud, aga antud küsimus omab tähtsust, kuna hüpoteegi olemasolu mõjutab võlgniku kinnisvara turuhinnale, mis ajutise halduri arvamusel on alates 150 000 kuni 300 000 eurot. Kohus ei nõustu võlgniku poolt esitatud vastuväitega. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub võlgnikule hoonestamata kinnistu xxx linnas aadressil xxx. Võlgniku kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 80 000 eurot J V kasuks. Hindaja poolt seisuga 14. jaanuari 2019 koostatud turuväärtuse hinnangu kohaselt on kinnistu väärtus 150 000 – 250 000 eurot (kuni 300 000 eurot) (t.l.-98, pöördel). Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku kinnistu hindamise osas ja leiab, et hindaja nimetatud kinnistu maksimaalne võimalik väärtus summas 300 000 eurot ei ole käesoleva kinnistu puhul realistlik. Võttes arvesse kinnistu asukohta, selle suhtes kehtestatud detailplaneeringut, kinnistu otstarvet ning turusituatsiooni nii Narvas kui ka Eestis üldiselt (aastaid kestnud kinnisvarabuum on lõppemas), nõustub kohus halduriga, et võlgniku kinnistu väärtus jääb pigem vahemikkus 100 000 – 150 000 eurot. Kuna eelnimetatud kinnistu turuväärtuse hindamisel ei võetud arvesse, et võlgniku kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 80 000 eurot, ei mõjuta hüpoteegi olemasolu võlgniku kinnisvara turuhinnale, mis ajutise halduri arvamusel jääb pigem vahemikkus 100 000 – 150 000 eurot. Võlgniku vastuväite kohaselt arvestab ajutine haldur oma arvamuse põhistamiseks ka müügilepingust tuleneva investeerimiskohustuse summas 1 118 819, 48 eurot, mis on täitmata võlgniku poolt. Ajutine haldur arvab, et ei ole välistatud, et Narva linnavalitsuse nõue ilmselt suureneb peale võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik arvab, et tema majandusliku seisundi hindamisel ei tohi võtta arvesse täitmata investeerimiskohustused. Kohus ei nõustu võlgniku poolt esitatud vastuväitega.

4(8)

2-18-17712 Ajutise halduri aruande kohaselt võib ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel olla võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 305 255,91 eurot, kuid täpne võlasumma selgub edaspidise menetluse jooksul. Pidades eelkõige silmas Narva Linnavalitsuse võimalikku nõuet, mis tuleneb investeerimiskohustuse täitmata jätmisest. Koos täitmata investeerimiskohustusega on nõudeid kuni 1 424 075,39 eurot. Seega ei võtta ajutine haldur võlgniku majandusliku seisundi hindamisel pankroti väljakuulatamiseks arvesse täitmata investeerimiskohustused, vaid täpsustab, et võlgniku lõplikud kohustused selguvad edaspidise menetluse jooksul. Võlgniku vastuväite kohaselt ei olnud halduril ligipääsu võlgniku raamatupidamisele ning hetkel saadaolevate pangakontode väljavõtted ulatuvad vaid 2015.aastasse, siis momendil pole võimalik tuvastada, millal ja millest tulenevalt täpselt maksejõuetuse probleemid võisid tekkida. Võlgnik arvab, et ülalnimetatud omab tähtsust, kuna ainult selle teabe ja dokumentide hindamise kaudu on võimalik tuvastada, kas võlgnik tõesti ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus ei nõustu võlgniku poolt esitatud vastuväitega. Ajutise halduri aruande kohaselt moodustas võlgniku 2017.a. majandusaasta aruande järgi võlgniku

müügitulu 10 077 eurot, sellest ärikasum oli 5 164,00 eurot. Samas puudus võlgnikul 2017. aastal nii palgakulu kui ka igasugused liikumised arvelduskontol. Võlgniku andmetel puuduvad töötajate sõlmitud kehtivad töölepingud. Võlgnik on seisuga 14. jaanuar 2019 edastanud halduri päringule vastuse, milles kinnitab, et võlgnikul puudusid viimase 5 aasta jooksul sissetulekud ning äriühing pole ainsatki tehingut teinud. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et 2017. aastal pole võlgniku kontolt ega kontole tehtud ainsatki ülekannet. 2018. aastal on kontole laekunud vahendeid ainult Eesti Töötukassalt (juhendamistasu), mis on aga omakorda kontolt maha võetud kohtutäiturite poolt. Pangakontot vaadates jääb mulje, et igapäevast majandustegevust võlgnikul ei toimu. Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes ilmselt 2016. aasta lõpu seisuga, vahemikus 2017-2018 pole tehinguid tehtud. Kohtu arvates saab võlgniku poolt haldurile esitatud andmetest, äriregistrite ja võlgniku arvelduskonto andmete alusel kindlasti tuvastada, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtu arvates ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolusid ja esitanud tõendeid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et ajutise halduri aruanne ei ole usaldusväärne ja et seetõttu aruanne ei saa võtta aluseks pankroti väljakuulutamise otsustamisel. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid. Kohus tuvastas, et ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal konservatiivselt hinnates on võlgniku vara väärtus kokku 100 000 – 150 000 eurot. Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustuste maht on aruande esitamise seisuga kogusummas on 305 255,91 eurot. Eeltoodust nähtuvalt esineb olukord, kus võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja seda ka kõige positiivsema tulemusega vara müügi korral. Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2016. aasta lõpu seisuga. Võlgnikul puudub majandustegevus täiendavate vahendite hankimiseks, et võimalike võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega 5(8)

2-18-17712 algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Terje Eipre. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Terje Eipre on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 31. jaanuaril 2019 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Terje Eipre. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 19. veebruaril 2019 kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. 6(8)

2-18-17712 PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 19 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 96 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (registri päringud) suuruseks märgib ajutine haldur 22 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 1824 eurot (19*96) ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 22 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 1 500 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 250 eurot, kokku 1500 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 1500 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 574 eurot, millele lisandub käibemaks 114,80 eurot ning ajutise halduri kulutuste hüvitis 22 eurot, kokku 710,80 eurot tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks võlgniku pankrotivarast ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 7(8)

2-18-17712 Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.