Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

edastas hageja kostjale nõudekirja ning 19.09.2018 hagihoiatuse. Pooled suhtlesid võlgnevuse teemal ka e-kirjade ja SMS-ide vahendusel. Kostja teatas vastusena hagile, et kostja on tasunud põhivõla ja viivise. Hagi on esitatud alusetult, sest kostja teatas hagejale, et tasub võla, kui saab ühe korteri müüdud. Kostja oli nõus selle kohta allkirjastama lisalepingu. Hageja nõustub, et kostja tasus hagejale 10 372 eurot. Kohtu põhjendused Pooled on teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Pooled sõlmisid 27.03.2018 laenulepingu (t lk 4), mille alusel hageja andis kostjale laenu 10 000 eurot (t lk 5). Kostja ei tagastanud laenu tähtajaks, s.o hiljemalt 07.06.2018. Hageja on saatnud kostjale 09.09.2018 nõudekirja (t lk 18-21), 19.09.2018 hagihoiatuse (t lk 22-26) ning poolte vahel toimus suhtlus võlgnevuse teemal e-kirjade ja SMS-ide vahendusel (t lk 6-14, 16-17). Kostja tasus hagejale 11.12.2018 10 372 eurot s.o põhivõla ja viivise (t lk 52). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooltevahelise lepingu näol oli tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kohustus (põhivõlg ja viivis) on täidetud 11.12.2018. Seetõttu jääb hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, peaks üldreegli järgi jääma menetluskulud hageja kanda – TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul ei ole see aga antud juhul õiglane, kuna hagi esitamise ajal oli hagi põhjendatud ning hagi jääb praegusel juhul rahuldamata põhjusel, et kostja on võla tasunud menetluse ajal. Kostja arvates on menetluskulud kantud alusetult, kuid kohus sellega ei nõustu – hagi esitamise ajal oli võlgnevus sissenõutav, kohustuse täitmise tähtajast oli möödunud rohkem kui neli kuud, hageja oli kostjale esitanud enne kohtusse pöördumist nõudekirja ja hagihoiatuse, seega ei saa pidada hagi ennatlikult esitatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta 50% menetluskuludest kostja kanda ja 50% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 930 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks käesolevas asjas on 10 982 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 600 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hagejale on õigusabi osutatud 7,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtu hinnangul ei ole õigusabile kulunud aeg täies ulatuses põhjendatud. Menetluskuluna hüvitatakse juba tulenevalt kulu nimetusest sellised kulud, mis on seotud kohtumenetlusega. Sellisteks kuludeks on eelkõige menetlusdokumentide ettevalmistamisega seotud kulud, kohtu ja vastaspoole dokumentidega tutvumisega seotud kulud ning istungil osalemisega seotud kulud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-84-14 selgitanud järgnevat: „Kohtueelse õigusabikuluna on hageja näidanud advokaadikulusid kostjale nõudekirjade koostamise, telefonivestluse ja kostja juures kohtumise eest. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras.“ Menetluskuluna ei ole seega hüvitatav enne hagi esitamist nõudekirjade saatmine või muul viisil suhtlemine vastaspoolega. Sellist kulu saaks nõuda kahju hüvitamise nõudena. Seetõttu on perioodi 05.09-12.10.2018 põhjendatud ajakuluks 4 tundi (s.o kohtumine kliendiga, arutelu, nõude alusdokumentidega tutvumine ja hagi koostamine) ning põhjendamatu ajakulu on 2 tundi (telefonikõne kostjale, nõudekirja ja hagihoiatuse koostamine, kirjavahetus kostjaga). Perioodi 15.10-06.11.2018 ajakulust on põhjendatud 45 minutit (kohtu 15.10.2018 ja 01.11.2018 määrustega tutvumine ja vastuse koostamine 15.10.2018 kohtunõudele), põhjendamatu on aga ajakulu 60 minutit. Nimelt on 06.11.2018 hageja kuluks 60 minutit ja toiming „vastuse koostamine 01.11.2018 kohtunõudele“. 01.11.2018 kuupäeva kannab menetlusse võtmise määrus, millega anti hagejale tähtaeg soovi korral kostja vastusele vastamiseks ning menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks. Esimene hageja poolt esitatud dokument pärast menetlusse võtmist ongi 26.11.2018 esitatud menetluskulude nimekiri. Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulu põhjendatud kuluks (Riigikohtu lahend 3-2-1-4-15 p 13). Kokku on seega hageja põhjendatud ajakulu 4,75 tundi ja põhjendamatu ajakulu 3 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot peab kohus mõistlikuks ja turuhinnale vastavaks. Seega kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 570 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 170 eurot. Kostjal tuleb sellest hagejale hüvitada 585 eurot (50%), samuti tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja ei ole esitanud kohtule dokumente ning kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks, ei saa kostja taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.