lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-15320/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-15320/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1207
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 2, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144 lg 1Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 231 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2019.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15320

Tsiviilasi

M K (isikukood XXX, elukoht XXX) hagi A S (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 982 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 50% ulatuses M K kanda ja 50% ulatuses A S kanda.
3.Määrata rahaliselt kindlaks M K põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1 170 eurot, millest 585 eurot mõista välja A S M K kasuks ning ülejäänud osas jätta M K enda kanda.
4.Välja mõista A S M K kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt 585 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Jätta rahaliselt kindlaks määramata A S menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud Hageja palus hagi ja täpsustatud hagi järgi kostjalt välja mõista põhivõla 10 000 eurot, viivise seisuga 11.10.2018 summas 252 eurot ja viivise 0,02% päevas alates 12.10.2018. Pooled sõlmisid 27.03.2018 laenulepingu, mille järgi hageja andis kostjale laenu 10 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 07.06.2018. Kostja laenu tähtaegselt ei tagastanud. 09.09.2018

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 18.11.20262-26-5090/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.11.20262-25-937/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.11.20262-26-122414/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.11.20262-24-18163/39Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.11.20262-26-22393/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.11.20262-26-6186/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tõendamisest vabastamise alused
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

edastas hageja kostjale nõudekirja ning 19.09.2018 hagihoiatuse. Pooled suhtlesid võlgnevuse teemal ka e-kirjade ja SMS-ide vahendusel. Kostja teatas vastusena hagile, et kostja on tasunud põhivõla ja viivise. Hagi on esitatud alusetult, sest kostja teatas hagejale, et tasub võla, kui saab ühe korteri müüdud. Kostja oli nõus selle kohta allkirjastama lisalepingu. Hageja nõustub, et kostja tasus hagejale 10 372 eurot. Kohtu põhjendused Pooled on teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Pooled sõlmisid 27.03.2018 laenulepingu (t lk 4), mille alusel hageja andis kostjale laenu 10 000 eurot (t lk 5). Kostja ei tagastanud laenu tähtajaks, s.o hiljemalt 07.06.2018. Hageja on saatnud kostjale 09.09.2018 nõudekirja (t lk 18-21), 19.09.2018 hagihoiatuse (t lk 22-26) ning poolte vahel toimus suhtlus võlgnevuse teemal e-kirjade ja SMS-ide vahendusel (t lk 6-14, 16-17). Kostja tasus hagejale 11.12.2018 10 372 eurot s.o põhivõla ja viivise (t lk 52). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooltevahelise lepingu näol oli tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kohustus (põhivõlg ja viivis) on täidetud 11.12.2018. Seetõttu jääb hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, peaks üldreegli järgi jääma menetluskulud hageja kanda – TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul ei ole see aga antud juhul õiglane, kuna hagi esitamise ajal oli hagi põhjendatud ning hagi jääb praegusel juhul rahuldamata põhjusel, et kostja on võla tasunud menetluse ajal. Kostja arvates on menetluskulud kantud alusetult, kuid kohus sellega ei nõustu – hagi esitamise ajal oli võlgnevus sissenõutav, kohustuse täitmise tähtajast oli möödunud rohkem kui neli kuud, hageja oli kostjale esitanud enne kohtusse pöördumist nõudekirja ja hagihoiatuse, seega ei saa pidada hagi ennatlikult esitatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta 50% menetluskuludest kostja kanda ja 50% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 930 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks käesolevas asjas on 10 982 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 600 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hagejale on õigusabi osutatud 7,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtu hinnangul ei ole õigusabile kulunud aeg täies ulatuses põhjendatud. Menetluskuluna hüvitatakse juba tulenevalt kulu nimetusest sellised kulud, mis on seotud kohtumenetlusega. Sellisteks kuludeks on eelkõige menetlusdokumentide ettevalmistamisega seotud kulud, kohtu ja vastaspoole dokumentidega tutvumisega seotud kulud ning istungil osalemisega seotud kulud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-84-14 selgitanud järgnevat: „Kohtueelse õigusabikuluna on hageja näidanud advokaadikulusid kostjale nõudekirjade koostamise, telefonivestluse ja kostja juures kohtumise eest. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras.“ Menetluskuluna ei ole seega hüvitatav enne hagi esitamist nõudekirjade saatmine või muul viisil suhtlemine vastaspoolega. Sellist kulu saaks nõuda kahju hüvitamise nõudena. Seetõttu on perioodi 05.09-12.10.2018 põhjendatud ajakuluks 4 tundi (s.o kohtumine kliendiga, arutelu, nõude alusdokumentidega tutvumine ja hagi koostamine) ning põhjendamatu ajakulu on 2 tundi (telefonikõne kostjale, nõudekirja ja hagihoiatuse koostamine, kirjavahetus kostjaga). Perioodi 15.10-06.11.2018 ajakulust on põhjendatud 45 minutit (kohtu 15.10.2018 ja 01.11.2018 määrustega tutvumine ja vastuse koostamine 15.10.2018 kohtunõudele), põhjendamatu on aga ajakulu 60 minutit. Nimelt on 06.11.2018 hageja kuluks 60 minutit ja toiming „vastuse koostamine 01.11.2018 kohtunõudele“. 01.11.2018 kuupäeva kannab menetlusse võtmise määrus, millega anti hagejale tähtaeg soovi korral kostja vastusele vastamiseks ning menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks. Esimene hageja poolt esitatud dokument pärast menetlusse võtmist ongi 26.11.2018 esitatud menetluskulude nimekiri. Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulu põhjendatud kuluks (Riigikohtu lahend 3-2-1-4-15 p 13). Kokku on seega hageja põhjendatud ajakulu 4,75 tundi ja põhjendamatu ajakulu 3 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot peab kohus mõistlikuks ja turuhinnale vastavaks. Seega kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 570 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1 170 eurot. Kostjal tuleb sellest hagejale hüvitada 585 eurot (50%), samuti tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja ei ole esitanud kohtule dokumente ning kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks, ei saa kostja taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.11.20262-26-9166/2Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 12.11.20262-26-15733/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja