Krediidimenetluse Keskus OÜ hagi K G vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 649,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Krediidimenetluse Keskus OÜ (registrikood 12360666), lepingulised esindajad Tanel Riivits ja Birgit Riivits Kostja K G (isikukood XXX) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja Krediidimenetluse Keskus OÜ kanda. Määrata kindlaks, et kostjal K G menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 1 137,26 eurot; intressid 145,20 eurot; viivised kuni 11.07.2018 summas 97,58 eurot. Samuti palub hageja rahuldatud põhinõude summalt kohustada kostjat tasuma hagejale viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,065% päevas. Kõik asjas kujunevad menetluskulud (sh riigilõiv 225 eurot) palub hageja jätta kostja kanda. Rahuldatud menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni
2.Kostja sõlmis endise võlausaldajaga (C OÜ) 30.04.2015 laenulepingu nr 20150430-233, mille kohaselt sai kostja endiselt võlausaldajalt laenu summas 1 000 eurot. Laenusumma
tagastamise tähtaeg oli 01.05.2017. 14.08.2015 sõlmis kostja endise võlausaldajaga laenulepingu nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr 1. Selle kohaselt andis endine võlausaldaja laenusaajale ehk kostjale lisalaenu summas 690 eurot. 14.08.2015 seisuga oli laenusumma kokku 1 600,21 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäev oleks saabunud 01.08.2018. 08.02.2016 sõlmis kostja endise võlausaldajaga veel ühe laenulepingu nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr 2, mille kohaselt andis endine võlausaldaja kostjale lisalaenu summas 565 eurot. 08.02.2016 seisuga oli laenusumma kokku 1 999,91 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäev oleks saabunud 01.02.2019. C OÜ saatis e-postiga kostjale 19.02.2018 laenulepingu ülesütlemise teate tulenevalt asjaolust, et kostja ei olnud täitnud 30.04.2015 sõlmitud laenulepingust nr 20150430-233 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning kostja oli laenumaksete tasumisega olulises viivituses. 28.02.2018 sõlmisid C OÜ ja hageja nõuete loovutamise lepingu, millest nähtuvalt C OÜ loovutas ja hageja omandas nõude kostja vastu, mis tulenes endise võlausaldaja ja kostja vahel 30.04.2015 sõlmitud laenulepingust nr 20150430-233 ja selle lisadest. Samal päeval teavitas endine võlausaldaja ka kostjat, et loovutas laenulepingust nr 20150430-233 tuleneva nõude Krediidimenetluse Keskus OÜ-le.
3.Vastuseks kohtu 26.11.2018 selgitamiskohustusele selgitas hageja 10.12.2018 menetlusdokumendis, et kostja on tasunud laenulepingust tulenevaid makseid igakuiselt perioodil märts 2016 kuni oktoober 2017. Kokku on kostjalt endisele võlausaldajale saabunud laenulepingu nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr katteks laekumisi summas 1 857,78 eurot. Endine võlausaldaja on laekumiste summast arvestanud 31,72 eurot tasumata osamaksetest tekkinud viiviste katteks, 976,88 eurot intressi katteks ning 849,18 eurot põhinõude katteks. Hageja nõuded on 10.12.2018 seisuga summas 1 544,26 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis põhinõudelt 1150,73 eurolt viivisemääraga 0,065753% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 08.02.2016 seisuga oli laenusumma kokku 1 999,91 eurot. Kostja tasus osamakseid kuni 01.10.2017. Selle perioodi jooksul tasus kostja põhinõude katteks 976,88 eurot, st laenusumma põhiosa jäi tasuda veel 1 150,73 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhikohustuse täitmist summas 1 150,73 eurot. Endine võlausaldaja ütles laenulepingu kostjaga üles 19.02.2018 seisuga. Sellel hetkel oli kostja kasutuses endise võlausaldaja raha summas 1 150,73 eurot. Kostja kasutuses olevalt rahalt oli kostjal kohustus tasuda intressi, mis vastavalt endise võlausaldaja ja kostja vahelisele kokkuleppele oli määras 3% kuus (ehk 36% aastas). Hageja nõuab intressi tasumist summas 161,17 eurot. Hageja nõuab viivise summas 232,36 euro tasumist. Viivisearvestus on alates 01.11.2017 kuni 10.12.2018 summas 232,36 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viiviseid hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud põhimõttest. Hageja arvestab viiviseid maksimaalses seadusega lubatud määras, milleks on VÕS § 113 lg 1 kehtiv kolmekordne määr ehk 24% aastas, st 0,065753% päevas. Hagiavalduse esitamisel oli arvestuslik viivis perioodi 01.11.2017 kuni 20.02.2018 eest 117,35
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid koos lisadega kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtule kirjaliku seisukohta ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei
vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne
7.Hageja on esitanud nõude kostja vastu laenulepingust tuleneva kohustuste täitmiseks. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
8.Kohus tuvastab, et C OÜ ja K G sõlmisid 30.04.2015 laenulepingu nr 20150430-233, mille kohaselt sai kostja laenu summas 1 000 eurot (tl 4-6). Laenusumma tagastamise tähtaeg oli 01.05.2017 ning intressi tagastamise tähtaeg on iga kuu 1. kuupäeval. 14.08.2015 sõlmis kostja C OÜ-ga laenulepingu nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr 1 (tl 12-15). Selle kohaselt andis C OÜ laenusaajale ehk kostjale lisalaenu summas 690 eurot. 14.08.2015 seisuga oli laenusumma kokku 1 600,21 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäev oleks saabunud 01.08.2018. 08.02.2016 sõlmis kostja endise võlausaldajaga veel ühe laenulepingu nr 20150430-233 lisa ehk kokkuleppe nr 2, mille kohaselt andis endine võlausaldaja kostjale lisalaenu summas 565 eurot (tl 20-23). 08.02.2016 seisuga oli laenusumma kokku 1 999,91 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäev oleks saabunud 01.02.2019. Vaidlust ei ole selles, et kostja on enda laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
9.Krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 1). Laenuandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Laenusaaja ehk kostja on tarbija. Poolte vahel sõlmitud leping vastab krediidilepingu tunnustele. Tarbijakrediidilepingule VÕS 22. peatüki teises jaos sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 421). VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on laenu andnud oma majandustegevuses, kostja kui laenusaaja on füüsiline isik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
10.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude rahuldamise üheks eelduseks kohustuse sissenõutavaks muutumine. Laenulepingu nr 20150430 ja selle kokkulepete kohaselt kohustus laenusaaja laenuandjale igakuiselt ja tähtaegselt tagasi maksma laenu põhisummat ja intressi igakuiste maksetena iga järgneva kuu esimeseks kuupäevaks (tl 11). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS §-st 421 on VÕS § 416 lg-s 1 sätestatust tarbijast krediidivõtja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtule ülesütlemisavaldusest nähtuvalt esitas C OÜ kostjale 19.02.2018 laenulepingu ülesütlemise teate tulenevalt asjaolust, et kostja ei olnud täitnud 30.04.2015 sõlmitud laenulepingust nr 20150430-233 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning kostja oli laenumaksete tasumisega olulises viivituses. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav. Avaldusest peab tarbija aru saama, et temaga sõlmitud leping on üles öeldud (mh
ülesütlemise kuupäev) ja temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist (Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 25). Küll aga peab ülesütlemisavaldus siiski vastama eelnimetatud nõuetele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ülesütlemisavaldus oleks kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Seega on ülesütlemisavaldus tühine. Kui kohustus ei ole sissenõutav, siis ei saa selle täitmist nõuda. Seega on kõnealune laenuleping kehtiv.
11.Kohus juhtis 26.11.2018 määruses hageja tähelepanu asjaolule, et kohtu hinnangul hageja poolt esitatud laenulepingu ülesütlemise avaldus tarbijakrediidilepingu ülesütlemise nõuetele ei vasta ning täitis selgitamiskohustust. Kohus palus hagejal täpsustada oma nõudeid, sh missugused ulatuses ja millal on nõuded muutunud sissenõutavaks ning vastavalt mis ajast saab hageja nõuda viiviseid. Lepingu ülesütlemise avalduse võib esitada ka kohtumenetluses, kuid hageja nimetatud ei teinud, kuigi kohus juhtis enda määruses tähelepanu laenulepingu ülesütlemise tühisusele. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema üheselt selge ka täitmise täiendava tähtaja ja lepingu lõppemise kuupäeva osas, siis tuleb kehtetule (st kätte toimetamata) ülesütlemisavaldusele tuginedes märkida ära viivituses oldud aeg ja määrata uuesti ka lepingu täiendav täitmise ning lõppemise tähtpäev või tähtaeg. Laenulepingute kehtivaks ülesütlemiseks oleks hageja pidanud esitama kostjale VÕS § 416 nõuetele vastava avalduse, eelkõige märkima täitmiseks täiendava tähtaja ning mis kuupäevast alates on seejärel leping üles öeldud.
12.Hagi aluseks oli asjaolu, et laenuleping on üles öeldud ning hageja ei ole hagi muutunud, täiendanud ega esitanud alternatiivset nõuet. Hageja nõuded on 10.12.2018 seisuga jätkuvalt summas 1 544,26 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis põhinõudelt 1 150,73 eurolt viivisemääraga 0,065753% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja nõuab jätkuvalt hoolimata kohtu selgitustest kostjalt põhikohustuse täitmist summas 1 150,73 eurot. Hageja ei esitanud alternatiivset nõuet mõista kostjalt välja alates 01.10.2017 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud maksed. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik ka hagi osaline rahuldamine ja ei ole võimalik välja mõista kostjalt kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud võlgnevus.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.