Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxx. 24.04.2018 sai hageja teate kindlustusjuhtumist nimetatud korteris. Teade edastati telefoni teel 23.04.2018 kell 21:00 ja selle kohaselt sai korter 62 kahjustada ülemiselt korruselt jooksma hakanud vee tagajärjel. Hageja esindaja vaatas 2.05.2018 kahjustatud korteri üle. Tuvastati niiskuskahjustused. Kindlustustööde OÜ esitatud arve kohaselt kulus kahjustuste kõrvaldamiseks 1 505.93 eurot. Hageja hüvitas kahju nimetatud arve alusel. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja tegi kahju tekkimise põhjuse teadasaamiseks päringu korteriühistule. Vastas hoone haldur R. T. , kelle selgituse kohaselt on hoone üldtorustikud korras ja kahju on alguse saanud korterist nr 66, mis kuulub kostjatele. Hageja esitas kostjatele kahju hüvitamise nõude, millele kostjad vastuväiteid ei ole esitanud, kuid kahju on hüvitamata. Kostjate vastutus 1 505.93 euro suuruse kahjuhüvitise ja seaduses sätestatud viivise maksmise eest on solidaarne. Kostjad ei hoidnud ära nende korterist alguse saanud veekahju ning selle tagajärjel alumise naabri kahjustamist. Korteriomanik vastutab teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta on oma kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning tema rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustaud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud, et kahju on tekkinud korteris nr 66 toimunud väidetava veelekke tõttu. Korterit kasutab kostjate tütar D. L.Z. Kostjatele helistati veelekkest 23.04.2018 kell 16:00. D. L.Z tuli korterisse kell 19:00 ning korteris veelekke jälgi ei olnud. Kostjad ei ole kindlad kellaaegades. Korteris on remont ja köögimööbel koos kraanikausiga on demonteeritud. Vesi on kinni keeratud. D. L.Z oli 24.04.2018 ülikoolis loengutel, mistõttu hoone haldur R. T. sai ligipääsu korterile kolmandate isikute abil. R. T. korteris mingit leket ei tuvastanud ja lahkus 2 minuti pärast. R. T. ei ole korteriühistu esindaja. Veetorustik oli kinni keeratud 12 tundi ja siis avati ilma, et korteris nr 66 oleks midagi väidetava veelekke suhtes ette võetud. Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et veeleke sai alguse korterist nr 66. Kostjad on seisukohal, et veelekke tegelikku põhjust ei selgitatudki välja ja hageja on esitanud nõude hoone halduri oletuse põhjal. Kostjad ei nõustu sellega, et nad pole vastanud hageja kahjuhüvitusnõudele ning on kõrvale hoidnud vaidluse lahendamisest. D. L.Z on hagejale vastanud, et kostjad nõudega ei nõustu, korteris keegi ei elanud, hoone haldur on korteri üle vaadanud ja köögis puudub sanitaartehnika. D. L.Z mainis kindlustusandjale ka seda, et kuidas tehti järeldus veelekke põhjuse kohta, kui keegi ei ole kostjate korterit üle vaadanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Hagi on esitatud VÕS § 492 lg 1 alusel, mille kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõue, mis kuulub kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule. Riigikohus on lahendis nr 2-12-24747 p-s 22 märkinud, et kui hageja korteris on veekahjustused ning neid kahjustusi põhjustanud vesi tungis hageja korterisse kostja korterist, tuleb kostja lugeda eelduslikult oma kohustusi rikkunuks. Kostja vabaneb sellisel juhul KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 kg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega seaduse ja Riigikohtu praktika kohaselt vastutab kostja tema korterist alguse saanud veelekke tõttu tekkinud kahju eest sõltumata süü olemasolust. Kostja vabaneb vastutusest vaid siis, kui ta tõendab kahju tekkimist põhjusel, mida ta ei saanud mõjutada ja millega arvestamist või mille vältimist ei saanud temalt mõistlikkuse tõttu oodata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud veelekke tekkimist kostjatele kuuluvas korteris nr 66. 13.11.2018 menetlusdokumendis on hageja esindaja avaldanud, et „Kostjate tütar on oma vastuses selgitanud (kostjate vastuse lisa), et korteris nr 66 toimus remont, korteris keegi ei elanud ning köögis puudus kraan. Seega ... demonteeritud on köögis asunud veekraan ning veevalamu, mis tähendab, et torustiku ots on sulgemata ning sellest väljavoolav vesi satub põrandale.“ Hageja on hagiavaldusele lisanud haldur R. T. e-kirja 9.05.2018: „Maja torustikuga kõik korras, Leke või vee väärkasutus sai alguse korterist 66. Mis täpselt juhtus, ei tea.“. 26.04.2018 e-kirjas kindlustusandjale on haldur R. T. märkinud: „Avarii sai tõenäoliselt alguse krt 66 korterisisesest torustikust või sanitaartehnikast.“ Seega on hageja poolt avaldatud oletuslik: haldur ei ole tuvastanud isegi seda, millises olukorras oli järgmisel päeval pärast veeavariid korteris nr 66 köök/köögi põrand, rääkimata sellest, et haldur oleks tuvastanud, et köögis oli demonteeritud veekraan ja vesi oli sulgemata. Samuti ei ole haldur midagi ette heitnud veesüsteemidele korteri WC-s ja/või vannitoas või oleks tuvastanud seal vähemalt märgunud põranda. Kui lähtuda hageja oletusest, et sulgemata veetorust (mida haldur ei ole tuvastanud) jooksis vesi köögi põrandale, siis oleks R. T. pidanud nägema vähemalt märga köögipõrandat. R. T. on teatanud kindlustusandjale ka seda, et veevarustus püstakus taastati järgmisel hommikul pärast veeavariid. Kuidas veeleke kõrvaldati, jäigi teadmata. Kohus on seisukohal, et oletusliku põhistuse korral korteriomanikud ei vastuta. Nagu mainis haldur R. T. : mis täpselt juhtus, ei tea. Kohtu arvates ei ole välistatud ka see, et korrusmaja vahelagede kaudu jõuab torustikust välja voolanud vesi mõnikord hoopis kaugemale ja kõrvale alumisest korterist. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostjate õigusabi kulu on 100 eurot kahe tunni eest hinnaga 50 eurot/tund.

Kohus on seisukohal, et kostjate õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub hagi rahuldamata jätmise tõttu välja mõistmisele hagejalt kostjate kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.