Välja mõista Sihtasutuselt Jõhvi Hooldekeskus Messurme Pissareva kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 531 eurot.
5.Kohustada Sihtasutust Jõhvi Hooldekeskus tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 531 eurot Messurme Pissarevale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Messurme Pissareva (hageja) esitas 29. mail 2018 Viru Maakohtule hagi Sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus (kostja) vastu, milles palus välja mõista enda kasuks 15 304 eurot 52 senti (sh lepingu alusel tasumisele kuuluv hüvitis 14 580 eurot, kahjuhüvitis 540 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 184 eurot 52 senti) ning viivise põhinõudelt alates 30. maist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14. juulil 2017 juhatuse liikme lepingu, mille kohaselt kohustus hageja juhtima kostjat vastavalt seadusele ja lepingu tingimustele ning korraldama kostja igapäevast majandustegevust. Hageja kutsuti 7. veebruaril 2018 kostja nõukogu otsusega juhatusest tagasi alates 12. veebruarist 2018. Hagejale esitati 15. veebruaril 2018 kostja nõukogu esimehe J. Fedorenko koostatud ja allkirjastatud lepingu erakorralise ülesütlemise teade. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist, st hüvitist kolme kuu ulatuses lepingu p 5.3 alusel ja hüvitist kuue kuu ulatuses lepingu p 8.1 alusel. Hageja igakuine juhatuse liikme tasu suurus oli 1620 eurot (bruto). Seega on hagejal õigus nõuda 14 580 euro suurust hüvitist. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel on hagejal 540 euro suurune kahju hüvitamise nõue (kohtueelsed õigusabikulud). Lisaks nõudis hageja viivist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja erakorralise tagasikutsumise põhjuseks on otsustuste tegemise ajal asutaja seadusliku korralduse täitmata jätmine, millega hageja rikkus lepingu p-dest 1.1, 1.2 ja 2.2.5, kostja põhikirja p-dest 4.13 ja 4.19.2, sihtasutuste seaduse (SAS) § 26 lg-test 3 ja 4 ning mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 781 lg-st 6 tulenevaid juhatuse liikme otseseid kohustusi. Sellega seadis hageja tõsiselt ohtu kostja maine. Pärast lepingu erakorralist lõpetamist said kostjale teatavaks ka täiendavad rikkumised. Kuna hageja on oluliselt rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ja leping lõpetati hagejast tulenevatel põhjustel erakorraliselt, siis vastavalt lepingu p-le 8.2 ei ole kostjal alust hagejale hüvitist maksta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 26. septembri 2018 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 304 eurot 52 senti (sh lepingu alusel tasumisele kuuluv hüvitis 14 580 eurot, kahjuhüvitis 540 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 184 eurot 52 senti) ning viivise põhinõudelt (15 304 eurolt 52 sendilt) alates 30. maist 2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3960 eurot (riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 3260 eurot) ning viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus kostja 7. veebruari 2018 nõukogu koosoleku protokollist, et esmalt pakuti hagejale tööd kostja juures juhatuse liikme abina. Alles pärast seda, kui hageja ettepanekust keeldus, avaldasid koosolekud osalenud isikud lootust, et ta võiks tööle edasi jääda juhiabina. Kohtu hinnangul on nendest sõnavõttudest ja ettepanekutest ilmne, et kostja oli hageja senise tegevusega üldises plaanis rahul ning kostja soovis, et hageja jätkaks kostja juhatuse liikme igapäevatööd juhiabina. Sellest järeldas maakohus, et kostja hinnang hageja tegevusele ei sisaldanud kuni hagejapoolse koostööst keeldumise hetkeni sisulisi etteheiteid hageja tööle, sh olulistele minetustele, millega seati ohtu kostja maine või vara. Alles pärast seda, kui hageja ei olnud nõus vabatahtlikult kostja juhatuse liikme kohalt tagasi astuma, tegi J. Fedorenko nõukogu koosolekul avalduse, mille kohaselt hüvitist ei maksta, kuna hageja on oma tegevusega seadnud ohtu kostja vara või maine. J. Fedorenko protokollitud avaldusele vaatamata ei ole nõukogu sellekohast otsust vastu võtnud ega seda küsimust täiendavalt arutanud. Kostja põhikirja p-dest 4.4.7 ja 4.4.8 tulenevalt on juhatuse liikme lepingus ettenähtud hüvitiste vähendamine nõukogu pädevuses. Sellist otsust kostja nõukogu vastu võtnud ei ole. Maakohus ei analüüsinud tõendeid väidetavate kostja lepingurikkumise kohta, kuna on ilmne, et hageja hüvitise maksmisest keeldumiseks puudub õiguslik alus (s.o kostja nõukogu kui otsustamispädevust omava esindusorgani otsus). Maakohus asus seisukohale, et kostja puudus tagasikutsumise hetkel igasugune mõistlik vajadus lepingu lõpetamiseks etteteatamistähtaega järgimata. Juhul, kui kostja soovis viivitamatut tagasikutsumist, oleks ta pidanud järgima kokkulepitud etteteatamistähtaega või selle vähendamise korral tasuma hagejale kompensatsiooni. Samuti oleks mõistlik etteteatamistähtaeg võimaldanud kostjal läbi viia hageja tegevuse kontrolltoimingud ja vastu võtta motiveeritud otsus. Juhatuse liikme tagasikutsumine protokollis kirjeldatud viisil on vastuolus heade tavade ja heauskse käitumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ning lepingu p 8.1 alusel on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist. Hageja on juhatuse liikme õigustest tagasikutsumise korral õigustatud saama hüvitist kolme kuu ulatuses lepingu 5.3 alusel ja hüvitist kuue kuu ulatuses. Hageja igakuine tasu oli 1620 eurot (bruto). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 14 580 eurot (9 x 1620). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel rahuldas maakohus hageja nõude kostja vastu kahju (õigusabikulude) hüvitamiseks summas 540 eurot. Lisaks rahuldas maakohus ka hageja viivise nõude.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus teinud ebaõige järelduse, et lepingus ettenähtud hüvitise vähendamist oleks pidanud otsustama nõukogu. Kostja viitab põhikirja
p-dele 4.4.7 ja lepingu p-dele 8.1 ja 8.2. Otsustus selle kohta, et nõukogu järgib varem kinnitatud tingimusi, ei vajanud enam uuesti nõukogu otsuse vastuvõtmist. Nõukogu esimees J. Fedorenko sedastas koosolekul lepingu p 8.2 toodud tingimust. Kuna kohus tegi ebaõige järelduse, siis on ta ka põhjendamatult jätnud kostja tõendid hindamata. Hageja kutsuti juhatusest tagasi põhjusel, et ta jättis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile (edaspidi register) teatamata kostja nõukogu liikmetes toimunud muudatused. Selline kohustus tulenes lepingu p-dest 1.1, 1.2 ja 2.2.5, põhikirja p-dest 4.13, 4.19.1 ja 4.19.2, SAS § 26 lg-dest 3 ja 4 ning MTÜS § 781 lg-st 6. Oma tegevusega seadis hageja ohtu kostja vara ja maine. Kostja on seisukohal, et sihtasutuse juhatuse liikme hoolsusstandard on mõnevõrra kõrgem korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandardist. Kostja tegevust finantseeritakse valla eelarvelistest vahenditest ja kohatasudest. Kostja viitab SAS § 14 lg-le 3 ja MTÜS §-le 80. Registrikanded kajastavad kostja juhtorganite esindusõigust ning kinnitavad konkreetsete nõukogu liikmete pädevust otsuste tegemisel. Kostja lepingupartnerid peavad saama usaldada registrikannet. Esindusõiguse puudumine on tehingu tühistamise aluseks. MTÜS § 76 kohaselt kohaldatakse registrile mh äriseadustiku (ÄS) § 71, mis näeb ette ettevõtte vastutuse. Kostja viitab ka ÄS § 70 lg-tele 1-3.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26. septembri 2018 otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Asja materjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14. juulil 2017 juhatuse liikme lepingu, mille alusel kohustus hageja vastavalt lepingule juhtima sihtasutust vastavalt seadusele ja lepingu tingimustele ning korraldama igapäevast majandustegevust (I kd tl 25-29). Kostja nõukogu
7.veebruari 2018 otsusega kutsuti hageja kostja juhatusest tagasi alates 12. veebruarist 2018 (viimane juhatuse liikme kohustuste täitmise päev 09.02.2018). Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt juhatuse liikme lepingu p-des 5.3. ja 8.1. sätestatud hüvitis kokku 9 kuu eest summas 14 580 eurot. Kostja vaidles hüvitise nõudele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kohaldub asjas juhatuse liikme lepingu p 8.2., mis välistab hüvitise maksmise.
8.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja kolme kuu eest hüvitise nõuet, mille aluseks on juhatuse liikme lepingu p 5.3. Lepingu p 5.3. kohaselt on sihtasutus kohustatud juhatuse liikmele teatama tema juhatusest tagasikutsumise kavatsusest viivitamata, kuid vähemalt kolm kuud enne vastava otsuse tegemisest. Juhul kui etteteatamistähtaega ei jälgita, siis makstakse tagasi kutsutavale juhatuse liikmele tasu proportsionaalselt etteteatamata tähtaja ulatuses lähtudes juhataja liikme igakuisest tasust. Kostja ei ole hageja tagasi kutsumisel järginud lepingu p-s 5.3. sätestatud etteteatamise tähtaega. Kostja nõukogu 7. veebruari 2018 otsusega kutsuti hageja kostja juhatusest tagasi alates
12.veebruarist 2018 (viimane juhatuse liikme kohustuste täitmise päev 09.02.2018). Kuna kostja
ei järginud lepingu p-s 5.3. kokkulepitud etteteatamise tähtaega, siis on hagejal õigus hüvitisele kolme kuu ulatuses, s.o summas 4860 eurot (3 x 1620 = 4860). Juhatuse liikme lepingus ei ole pooled kokku leppinud teatud juhtudel lepingu p-s 5.3. nimetatud hüvitise mittemaksmises. Hageja õigust lepingu p-s 5.3. ettenähtud hüvitisele ei mõjuta lepingu p-s 8.2. sätestatu, sest viidatud punkt sätestab alused, mil ei maksta lepingu p-s 8.1. nimetatud hüvitist.
9.Lepingu p 8.2. kohaselt p-s 8.1. nimetatud hüvitist ei maksta juhul, kui juhatuse liige on pannud toime kriminaal- või tsiviilkorras karistatava süüteo või on oma tegevusega seadnud ohtu sihtasutuse vara või maine või on rikkunud lepingu p-s 6 sätestatud konfidentsiaalsuse või konkurentsikeelu nõudeid. Siinkohal ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et kostja ei pidanud vastu võtma otsust juhatuse liikmele lepinguga ettenähtud hüvitiste vähendamiseks, ning maakohtu vastupidine seisukoht on alusetu. Asjaolu, et kostja põhikirja p 4.4.7. kohaselt kinnitab nõukogu juhatuse liikmete tasustamise korra ja määrad ning p 4.4.8. järgi otsustab juhatuse liikmete tagasikutsumise, ei anna alust asuda seisukohale, et juhatuse liikme lepingu p 8.2. kohaldamiseks on vajalik nõukogu vastav otsus.
10.Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puudub alus lepingu p 8.2. kohaldamiseks. Kostja ei ole esile toonud selliseid alused, mis võimaldaksid jätta hagejale maksmata lepingu p-s 8.1. sätestatud hüvitise. Nähtuvalt nõukogu 7. veebruari 2018 koosoleku protokollist (I kd tl 30-33) on kostja asunud seisukohale, et hageja on kahjustanud sihtasutuse mainet ja vara sellega, et jättis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile teatamata kostja nõukogu liikmetes toimunud muudatused. Samuti tugineb kostja oma apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolule, muid aluseid (põhjendusi) ei ole kostja kaebuses maakohtu otsuse peale esitanud. Asja materjalide kohaselt Jõhvi Vallavalitsuse 08.08.2017 korralduse (I kd tl 79) p 1 kohaselt kutsuti kostja nõukogu liikme kohalt tagasi Vadim Jerjomenko, Peeter Kaldur, Viktor Nikolai ja Eduard East ning p 2 alusel määrati uuteks kostja nõukogu liikmeteks Meelis Tint, Andrei Ojamäe, Aleksei Naumkin, Velli Naber ja Endel Paap. Korralduse p 3 järgi pidi kostja juhatus registreerima muudatused äriregistris. Jõhvi Vallavalitsuse 29.01.2018 korralduse (I kd tl 80) p 1 kohaselt kutsuti kostja nõukogu liikme kohalt tagasi Meelis Tint, Aleksei Naumkin ja Endel Paap ning p 2 alusel määrati lisaks vallavalitsuse 08.08.2017 korraldusega määratud nõukogu liikmetele Liina Mihkelson, Jevgeni Fedorenko ja Aleksandr Smirnov. Sama korraldusega anti kostja juhatusele korraldus registreerida muudatused äriregistris. Hageja seisukoha järgi ei esitanud ta õigeaegselt registrile teadet nõukogu koosseisu muutumise aja ja põhikirjalise aluse kohta seetõttu, et teatele tuleb lisada uue liikme nõusolek liikmeksoleku kohta, kuid viimased nõusolekud esitati alles 02.02.2018 ning seejärel esitas hageja 05.02.2018 registrile vastava teate.
11.Vastavalt SAS § 26 lg-le 4 esitab juhatus nõukogu koosseisu muutumisel registrile viie päeva jooksul teate nõukogu koosseisu muutumise aja ja põhikirjalise aluse kohta. Teatele lisatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri, milles peavad olema märgitud liikmete nimed, isikukoodid ja volituste alguskuupäevad, samuti uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksoleku kohta. Hageja juhatuse seadusliku esindajana on rikkunud SAS § 26 lg-st 4 tulenevat tähtaega ning jätnud esitamata registrile teate nõukogu koosseisu muutumisest viie päeva jooksul. Usutav ei ole hageja vastuväide, et registrile teate esitamine viibimist ligikaudu 7 kuud seetõttu, et uued nõukogu liikmed ei andnud nõusolekut liikmeksoleku kohta.
Samas aga ei ole kostja tõendanud asjaolu, et hageja oma tegevusega (hilinemisega registrile teate esitamine nõukogu koosseisu muutuse kohta) seadis ohtu sihtasutuse vara või maine. Samuti ei ole tõendatud see, et hageja, jättes esitamata registrile SAS § 26 lg 3 kohase teate nõukogu esimehe valimise kohta, seadis ohtu sihtasutuse vara või maine. Ainuüksi asjaolu, et hageja rikkus registrile teate esitamisel seaduses sätestatud tähtaega ning ei täitnud enda kui juhatuse liikme kohustusi, ei too kaasa sihtasutuse vara ohtu seadmise ja maine kahjustamise. Kostja ei ole väitnud (ega ka tõendanud), et teate registrile esitamata jätmise tõttu oli halvatud nõukogu tegevus (s.o et nõukogu ei saanud täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid). Kuna asja materjalidest ei nähtu, et hageja poolt kostja nõukogu koosseisu muudatuste kohta teate esitamata jätmine oleks seadnud ohtu sihtasutuse vara või selle mainet kahjustanud, siis puudub alus juhatuse liikme lepingu p 8.2. kohaldamiseks ning maakohus on õigesti rahuldanud hagi lepingu p 8.2. alusel hüvitise summas 9774 eurot väljamõistmiseks (6 x 1629 = 9774).
12.Maakohus on rahuldanud hageja nõude kahju (õigusabikulud) väljamõistmiseks ning selles osas ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud ringkonnakohtus 531 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (150 eurot, millele lisandub käibemaks) on mõistliku suurusega. Hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud arvestades apellatsioonimenetluses esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 531 eurot. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.