Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Lepingu punkti 5.3 kohaselt on sihtasutus aga kohustatud juhatuse liikmele teatama tema juhatusest tagasikutsumise kavatsusest viivitamata, kuid vähemalt kolm (3) kuud enne vastava otsuse tegemist. Sama lepingupunkt sätestab täiendavalt, et kui etteteatamistähtaega ei jälgita, siis makstakse tagasi kutsuvale liikmele igakuist tasu. Lepingu punkt 8.1 sätestab omakorda, et juhatuse liikme kohustustest vabastamisel sihtasutuse nõukogu otsuse alusel makstakse juhatuse liikmele hüvitist nelja (4) kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Kostja ei ole hagejale tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kavatsusest ette teatanud, ega maksnud lepingu p 5.3 ja 8.1 ettenähtud hüvitisi. Hageja nõuab kostjalt mh lepingujärgsete hüvitiste tasumist.

kostja ei teavitanud hagejat kolm kuud ette, siis kohustus kostja tasuma hagejale kompensatsiooni vähem etteteatatud aja osas. Kostja on seisukohal, et lepingu p 5.3 ei kohaldu olukorras, kus juhatuse liikme tagasikutsumine on ajendatud juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Lepingupunkti sõnastus sellist tõlgendamist ei võimalda. Asjakohatu on hageja hinnangul kostja argumentatsioon VÕS § 101 lg 3 kohaldamisega seonduvalt. Isegi kui hageja oleks kostja nõukogu 01.07.2021.a koosoleku protokollis või kostja seisukohtades märgitud juhatuse liikme kohustusi rikkunud, puudub kostjal juhatuse liikme lepingust tulenev õigus keelduda hagejale juhatuse liikme lepingu p-s 5.3 märgitud hüvitise maksmisest. Hageja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, nagu kostja seda väidab ning kostja sellekohased väited on tõendamata. Lepingu lõpetamise soovist etteteatamine oli täielikult kostja tahtest sõltuv. Kostja aga ei soovinud lepingu lõpetamisest ette teatada. Järelikult on kostjal juhatuse liikme lepingu p 5.3 alusel igal juhul kohustus tasuda hagejale hüvitist ning hagi tuleb ses osas igal juhul rahuldada. 4.3 Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostjapoolne lepingu p-dele 5.3 ja 8.2 antud tõlgendus ei vasta samale lepingule 2018. ja 2019. a maa- ja ringkonnakohtu antud tõlgendusele (tsiviilasi nr 2-18-8253). Viidatud tsiviilasjas oli vaidlus samuti kostja endise juhatuse liikme ja kostja vahel. Kohtuotsusest nähtub, et ka toona oli vaidlus poolte vahel samade lepingupunktide üle, kusjuures lepingupunktide sisu on identne. Käesolevas vaidluses puudub põhjus tõlgendada lepingu p-de 5.3 ja 8.2 erinevalt tsiviilasjas nr 2-18-8253 antud kohtute tõlgendusest. Kuivõrd kostja pärast varasemat kohtuvaidlust oma lepingu projektis muudatusi ei teinud, saab järeldada, et kostja nõustus kohtu antud tõlgendusega.

Kostja valetab kohtule väites, et 3. korruse remonttööd said alguse hageja juhatuse liikmeks olemise ajal. Hageja ei rikkunud EhS § 12 lg 1 kohustusi kuna sanitaarremonditööd ei ole käsitletavad ehitustöödena ehitusseadustiku mõttes. Hageja juhatuse liikmeks olemise ajal teostati 3. korrusel vaid värskendustöid, mille teostamise käigus ei tehtud ühtegi EhS § 4 lg 1 nimetatud töödest. Seega ei saanud hagejal tekkida ka EhS § 12 lg 1 tulenevat kohustust koostada ehitusprojekt või kohustus esitada remonditööde läbiviimiseks ehitus- või kasutusteatis ega kohustust taotleda ehitus- või kasutusluba. Kohut eksitav on kostja väide, et 3. korruse tööde teostamiseks puudus ehitusluba ja ehitusdokumentatsioon. Väite tõendamiseks esitas kostja Jõhvi vallavalitsuse kinnituse. Jõhvi vallavalitsuse kinnitus tõendab üksnes seda, et arhiivis kõnealuseid dokumente ei olnud, mitte seda, et dokumente olnuks vaja. Hageja on varasemalt selgitanud ja tõendanud, et ajal, mil hageja oli juhatuse liige, teostati üksnes ruumide värskendustöid, mis ei vajanud ei ehitusprojekti, ehitusluba ega ehitus- või kasutusteatist. Hageja tegutses 3. korruse remonttööde jätkamise korraldamisel kostja nõukogu teadmisel ja nõusolekul (vt hageja 22. detsembri 2021. a menetlusdokumendi lisa 1, p 6, I kd tl 128). Nõukogu nõusolekul jäeti mh ventilatsioon lõpuni ehitamata, sest kostja viidatud ruumis ei elanud keegi, sisutühjad lisatööd olnuks ebavajalikud ja kulukad ning ventilatsiooni sai kasutada ka selliselt. Kuna ventilatsioon jäi lõpuni ehitamata eeskätt kostja majanduslike huvide valguses ning seda kostja nõukogu teadmisel ja nõusolekul, siis jääb arusaamatuks kostja etteheide, et ventilatsiooni tööd on lõpetamata ja hageja tegevus tekitas kostjale kahju. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et esines puuduseid hooldekeskuse kanalisatsioonis või tuletõrjesüsteemis ning et selliste puuduste eest vastutab hageja. Kostja esitatud 11.08.2021.a. ATS süsteemi hooldustööde aktis ükski kirjeldatud puudus ei viita probleemidele hooldekeskuse 3. korrusel. Hagejale ei saa ette heita tuletõrje ja kanalisatsiooni probleeme ka kolmanda korruse remonditöödest eraldiseisvalt, sest hageja hoidis tehnosüsteeme nõuetekohases seisundis. Viimane Päästeameti kontrollkäik 19.01.2021.a ühtegi ettekirjutust ei teinud. Seega ei saa väidetavad puudused olla seotud hageja tegevusega. Kogu dokumentatsioon sanitaarremonditööde kohta on uue juhatuse valduses. A. M. ütlustest nähtub üheselt, et hooldekeskuse 3. korruse remonttööd algasid 1995. a või 1996. a paiku. Ajal, mil hageja oli kostja juhatuse liige, toimusid üksnes ruumide korrastustööd. Kogu ehitusperioodi vältel käisid töödega tutvumas ning neid kontrollimas mh valla toonased ehitusspetsialistid, vallavanemad ning järelevalve, kes olid töödega kursis, kiitsid tööd heaks, ega pidanud nõutavaks ei ehitusprojekti, ehituba ega ehitus- või kasutusteatist. Ehitustööd toimusid kostja nõukogu teadmisel ning heakskiidul. Isegi, kui Jõhvi Vallavalitsuse tänase ehitusspetsialisti sõnul on kõnealune ehitusdokumentatsioon väidetavalt nõutav, siis toonased ehituspetsialistid, vallavanemad ega ka järelevalve ei pidanud seda nõutavaks. 5.2 Hooldekeskuse lahkunud klientide rahalised vahendid Hageja on toiminud kostja nõukogu 22.12.2020.a kinnitatud lahkunud klientide laekumata lootuseta võlgade mahakandmise ja ilma järelpärijateta klientide rahaliste vahendite arvele võtmise korrale. Vastava korra p 3.1 kantakse ilma pärijateta klientide rahalised vahendid kostja arvele kolm kuud pärast kliendi surma. Kostja võtab eelnimetatud rahalised vahendid arvele bilansiväliselt (mitte ei kanna tuludesse nagu ekslikult väidab kostja). Pärijate ilmumisel annab kostja vahendid pärijatele üle. Valed ning kohut eksitavad on kostja väited, et - hageja ainuisikuliselt võttis vastu ja kinnitas korra, millega lahkunud klientide vara väidetavalt omandas kostja ning - hageja on seadusevastaselt käinud ümber kostja klientide varaga. Hageja koostas kõnealuse korra ning selle käskkirja (I kd tl 137, 138) kostja nõukogu soovil ja seda selleks, et kostja nõukogu saaks käskkirja ja korra kehtestamise kuupäeval (22. detsembril 2020. a)

vastuvõetud otsusega korra kinnitada. Hooldekeskus ei omandanud lahkunud klientide raha ning seda ei kantud kostja tuludesse. Raha võeti arvele bilansiväliselt. Kostja tegevust kontrollis mh audiitor. Kontrolli käigus selgitas hageja ning seda kinnitas kostja nõukogu esimees, et vastavalt kostja nõukogu poolt vastuvõetud otsusele, kinnitati 22. detsembrist 2020. a kord, mis reguleerib asutuse (kostja) siseselt laekumata lootusetute võlglaste ja ilma pärijateta lahkunud klientide rahaliste vahendite mahakandmist ja arvele võtmise korda. See aga ei takista rakendada pärimisseadusest tulenevat õigust, kui ilma pärijateta lahkunud klientide osas ilmuvad pärimisseadusega kehtestatud aja jooksul lahkunud klientide õigustatud pärijad. Kui ilmuvad lahkunute pärijad, kantakse rahalised vahendid pärijatele. Hageja ei rikkunud klientide rahaliste vahenditega ümber käimisel seadust ega juhatuse liikme kohustusi. 5.3 X OÜ koolitusega seonduv Kostja heidab X OÜ koolituste osas hagejale tagantjärele ette, et - hageja määras koolitusele töötajad, kellel väidetavalt puudus selleks igasugune vajadus ning - hageja esitas kostja tegevusloa taotluses väidetavalt valeandmeid. Mõlemad kostja väited valed. Arusaamatu, ebaõige ja tõendamata on kostja väide, et Töötukassa pakub võimalust koolituse saamiseks tasuta. Kostja nõukogu andis 17.10.2018 nõusoleku kostja töötajatele koolituse organiseerimiseks ning Töötukassalt koolitustoetuse taotlemiseks. Vastavalt Töötukassa 30.11.2018 otsusele maksis Töötukassa kostjale X OÜ koolituse katteks koolitustoetust kokku 24 500 eurot. Seega oli Töötukassalt võimalik taotleda toetust koolituskulude katteks, mitte nõuda koolituse tasuta läbiviimist. Hageja on vastava taotluse esitanud ning Töötukassa on toetuse välja maksnud. Ebaõiged ja tõendamata on kostja väited nagu oleks X OÜ-l puudunud pädevus tellitud koolitusteenust läbi viia ja väljastada selle läbimise kohta tunnistus. Vastavalt TäKS § 3 lg 1 esitab täiendkoolituse läbiviija täiendkoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks majandustegevusteate kui tal ei ole seadusega ette nähtud kohustust taotleda täiendkoolituse läbiviimiseks tegevusluba. Hooldustöötaja koolituse läbiviimiseks tegevusloa kohustust seaduses sätestatud ei ole. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et X OÜ esitas majandustegevusteate 24.04.2018. Vastavalt koolitusteenuse lepingule koolitas X OÜ kostja töötajaid 20.11.2018-20.05.2019.a. Järelikult oli X OÜ koolitusteenuse osutamise hetkel pädev kostja töötajaid koolitama. Samuti väljastas X OÜ kõigile koolituse läbinud töötajatele ka vastava tunnistuse. Koolituse läbinud kostja töötajad said asuda kostja juures tööle hooldustöötajatena. X OÜ koolitus oli koolituslepingu p 1.1 ja 2.2 järgi SHS § 22 lg 4 p 2 tähenduses hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täiendkoolituse õppekava. Koolituse läbiviija pädevust kontrollis teiste seas ka Töötukassa. Hageja möönab, et koolitusel osales ka töötaiad, kes enne selle toimumist ei töötanud hooldustöötajana. Need töötajad saadeti koolitusele eesmärgiga anda võimalus omandada vastav haridus ja oskused hooldustöötajana tööle asumiseks. Kuivõrd hooldekeskusel esineb sageli puudust hooldustöötajatest, oli tegemist mõistliku ja kostja huvisid arvestava käitumisega. Hagejale jääb täiesti arusaamatuks kostja väide nagu oleks hageja võltsinud kostja tegevusloa taotlust. Kostja teab, et tema majandustegevuses on tööjõudu keeruline leida ning kui olukord seda nõuab, siis tuleb hooldustöösse kaasata ka isikuid, kes ei ole ametilt küll hooldustöötajad, kuid kellel on vastav õpe. Kostja tõlgendab tagantjärele teadlikult liialt kitsalt hooldustöötaja mõistet. Tegelikkuses on kostja teadlik, et hooldustöötajad liigitatakse SHS mõttes isikuteks, kes osutavad hooldusteenust vahetult ja kaudselt. Tegevusloa taotluses võis hooldustöötajana näidata ka isikuid, kes kaudselt osutasid hooldusteenust, nt medõde või tugiisik. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Tegevusloa taotlus kooskõlastati eelnevalt kostja nõukogu ning Sotsiaalametiga.

A. M. antud ütlustest nähtub, et kostja nõukogu oli teadlik X OÜ koolitusele minevatest isikutest ning kostja nõukogu kiitis koolitusel osalevad isikud heaks. A. M. rõhutas, et Hooldekeskus pidi olema võimeline pakkuma teenust jätkusuutlikult. Seega oli põhjendatud suunata koolitusele ka kostja töötajaid, kes ei töötanud formaalselt hooldustöötaja ametikohal, vaid oli nt hooldusjuht või vannitaja. 5.4 Hooldekeskuse toitlustusteenus Toitlustusteenuse osutamiseks oli olemas kostja nõukogu eelnev nõusolek, vajalikud töötingimused ja ka tegevusluba. Samuti andis kostja nõukogu nõusoleku ka Jõhvi Haigla klientide toitlustamiseks ning kostja auto kasutamist toidu transpordiks Jõhvi haiglasse. Pärast tähtajalist tegevusluba väljastati kostjale tähtajatu tegevusluba. Kostja köögi nõuetele vastavust on pidevalt kontrollinud ka terviseamet, ka põllumajandus-ja toiduamet. Kostja väidab vääralt, et köögi avamisega toitlustusteenuse pakkumiseks tekkis kostjale 2,5 aasta jooksul kahju 180 000 euro ulatuses. Kostja lisatud toitlustusteenuse aruanne 01.01.2019 30.06.2021 ei ole asjakohane, kuna annab tegelikust olukorrast ainult osalise ülevaate. Esitatud aruanne arvestab tuludena üksnes toitlustuse müüki väljapoole hooldekeskust, ehkki arvestatav osa toitlustusest müüdi omahinnaga hooldekeskuse klientidele ja töötajatele. Kostja esitatud tõendist ei ole võimalik aru saada, mitme toidupäeva kohta arvestus käib või mis on toidupäeva hind. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas arvestas kostja välja toitlustustegevusega väidetavalt tekkinud kahju ja toidupäeva hinna summas 9,45 eurot. Kostja on ekslikult arvestanud hooldekeskuse klientide toitlustamise kulu kostja toitlustustegevusest tekkinud kahjuks. Tegelikkuses oli kostja köögi avamine toitlustusteenuse pakkumiseks kostjale kasulik otsus. Kostja köök võimaldab pakkuda hooldekeskuse klientidele soodsama hinnaga toitlustamist kui toitlustusteenuse sisse ostmist. Toitlustusteenuse hooldekeskusest välja müümine võimaldab kostjal teenida kasumist. Seega on kostja väited toitlustusteenuse kahjumlikkuse kohta tõendamata ja ebaõiged. Kostja märgib, et hageja esitatud toitlustegevuse tulemiaruanne (I kd tl 148) ei ole jälgitav ja hageja ei ole selgitanud, millistele allikatele tuginedes on tabel koostatud; kostja raamatupidaja koostatud toitlustegevuse aruande kohaselt oli toitlustustegevus kahjumlik. Hageja esitatud toitlutustegevuse tulemiaruanne on koostatud automaatselt raamatupidamissüsteemis, millele raamatupidaja lisas read alates punasega tähistatust. Raamatupidamissüsteem teeb tehted automaatselt süsteemis kajastatud ning läbivalt juurde kantud info kohaselt. Kostja esitas seevastu suvalise Exceli tabeli, mille väidetavalt koostas kostja raamatupidaja. Kostja aruandes puuduvad elementaarsed artiklid ning koodid, seetõttu on „aruanne“ ebaülevaatlik. Isegi juhul, kui tabeli koostas kostja pragune raamatupidaja, siis on tegemist suvalise Exceli tabeliga, kus andmete muutmine käib sisestaja suva järgi. Jõhvi Vallavalitsus tellis 2016. või 2017. a kolmandalt isikult uuringu, et analüüsida mh, kuidas muuta kostja majandustegevus tulemuslikumaks. Aruandes selgitati üheselt, et kostja majandustegevus oleks tulusam, kui kostja ei ostaks toitlusteenust sisse, vaid pakuks seda ise. Just seepärast kiitiski kostja nõukogu mõni aeg hiljem, so 17. septembril 2018. a heaks ettevalmistused üleminekuks kostja toitlustamisteenusele (vt hageja 22. detsembri 2021. a menetlusdokumendi lisa 9 p 3). Hagejale teadaolevalt pikendas kostja mh X koostöölepingut, et toitlustegevust viimase suhtes jätkata. Kui toitlustegevuse oleks tõepoolest kahjumlik, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja järjepidevalt seda edasi osutab.

oleks maksnud hagejale juhatuse liikme kohustuste täitmise eest korduvalt preemiat. Viimati tegi kostja seda 22. detsembril 2020. a kostja nõukogu otsusel). Tunnistaja A. M. ütlustest nähtub selgelt (vt .....kohtuistungi protokoll lk-d 21-23), et kohtu esitatud küsimuse peale, kas kostja nõukogul oli etteheiteid hagejale kui juhatuse liikmele, kinnitas A. M., et kui oleks olnud etteheiteid hagejale, siis nõukogu ei oleks pikendanud hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut, vaid alustanud uue juhatuse liikme otsinguga. Hageja märgib, et hetkel, mis kostjat veel ei esindanud advokaadid, olid kostja väited hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamise põhjuste kohta umbmäärased ning lakoonilised. Kohtumenetluses esile toodud väidetavaid rikkumisi Jõhvi Hooldekeskuse 01.07.2021.a. nõukogu protokollist ei nähtu. Kõnealused etteheited on päevakorda tulnud alles seejärel, kui kostjat hakkasid esindama advokaadid. Isegi, kui hageja oleks etteheidetud punktide valguses juhatuse liikme kohustusi rikkunud, siis kostja ei tuginenud nendele 01. juuli 2021. a nõukogu otsuses. Hilisemas kohtumenetluses ei saa kostja aga tugineda võimalikele teemapunktidele, millele ta nõukogu otsust ei rajanud. Õiguslikult ei saa ega tohi lepingut üldsõnaliselt üles öelda heitmata ette konkreetseid põhjuseid ning neid alles tagantjärele otsima ja genereerima hakata.

20 125. Eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 101 lg punkti 1 ja § 108 lõike 1 alusel nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisena 20 125 euro tasumist.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja viivise hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuseni kindla summana, seejärel edasi protsendina seadusjärgses määras põhinõutest, kuid mitte rohkem kui põhinõuete ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja toob välja põhjused, mis tingisid hageja tagasikutsumise Hooldekeskuse juhatuse liikme kohalt (ehk hagejale etteheidetavad juhatuse liikme kohustuste rikkumised). 11.1 Hooldekeskuse 3. korruse ebaseaduslik ehitamine Hageja korraldas Hooldekeskuse juhatuse liikmena 2019. aastal Hooldekeskuse vasaku tiiva – (miinus) -3. korruse ruumide remonditööd. Tagantjärele on välja tulnud, et ruumide ehitustööd on teostatud ilma igasuguse projektita. Samuti puudub ehitustöödega seonduvalt ehitusluba ja ruumide kasutamiseks puudub kasutusluba. Probleemid on ka kanalisatsiooni ja tuletõrjesüsteemiga, kuivõrd tuletõrjesüsteem on pidevalt häires. Eeltoodud töödega seonduvalt on Päästeamet teinud Hooldekeskusele ka ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmiseks on tehtud tuletõrje- ja turvasüsteemi kontroll S OÜ poolt. S OÜ on eeltooduga seonduvalt tuvastanud hulganisti puuduseid. Hooldekeskuse nõukogu on 11.06.2020 otsusega hagejat kohustanud esitama nõukogule projektid Hooldekeskuse renoveerimise kohta. Hageja seda ei teinud. Hooldekeskuse –(miinus) 3 korruse all peetakse silmas Hooldekeskuse 3. korruse vasakut tiiba. -3. korruse remonditööd said alguse hageja juhatus liikmeks olemise ajal, kuna viidatud dokumendile on alla kirjutanud hageja. Ühelt poolt seisnes hageja poolne juhatuse liikme kohustuse rikkumine selles, et hageja juhtimisel tellitud tööde teostamiseks puudus ehitusluba ja ehitusdokumentatsioon. Eelnimetatud asjaolu on kinnitanud Jõhvi vallavalitsus (Jõhvi vallavalitsuse kiri, 19.01.2022, I kd tl 179). Seejuures ehitustöödega seonduvaid dokumente ei esitanud hageja ka nõukogu korraldusel, mis tähendab, et hageja ei ole kinni pidanud Hooldekeskuse nõukogu seaduslikest korraldustest (SAS § 17 lg 7 ja Hooldekeskuse põhikirja p 4.19.1). Teiselt poolt seondub hageja rikkumine tagajärgedega, mida on kaasa toonud ehitusprojektita teostatud tööd. Hageja on ilma igasuguse projektita tellinud -3 korrusega seonduvalt ehitustöid ning selle tagajärjel esinevad -3 korruse ehitamisel olulised puudujäägid. Hageja ülesandeks oli ehitustööde korraldamine selliselt, et -3 korrus vastaks kõikidele nõuetele ja oleks elamisväärne, kuid tagantjärele on selgunud, et ehitustööd tuleb selle eesmärgi saavutamiseks ümber teha (nt paigaldada ventilatsioon). Arvestades, et kostja oleks korruse kasutusse võtmiseks pidanud tellima ka ventilatsiooni paigaldamise tööd, siis vajanuks ventilatsioonitööd ehitusluba. Arvestades, et -3 korruse ehitamisega seonduvalt puudub mistahes projektdokumentatsioon, siis ei ole hageja juhtinud Hooldekeskust seadusest tulenevaid nõudeid järgides ning samuti ei ole hageja kinni pidanud Hooldekeskuse nõukogu seaduslikest korraldustest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et ruumides viidi läbi tööd, mis ei vajanud ehitusprojekti, ehitusluba ja ehitus- või kasutusteatist. Seevastu on kostja tõendanud, et töödeks vajalik teostusdokumentatsioon -3 korruse kohta puudub. Kostja esitab kohtule Jõhvi Vallavalitsuse 25.07.2022 kirja, mille kohaselt vallavalitsuse ehitusspetsialist kinnitab: „JVV ei ole väljastanud ehituslube köögibloki ja -3. (miinus kolm) korruse ruumide ümberehitamiseks. Nende ruumide korda tegemiseks on vaja tellida ehitise audit ning taotleda kasutusluba läbi ehitusregistri“ (Jõhvi Vallavalitsuse 25.07.2022 kiri II kd tl 25). Teostatud remonditööde näol ei saanud tegemist olla kõigest värskendustöödega, kuna remonttööde peale on kulunud 2019-2021.a 47 818,40 eurot; - D OÜ-le on tehtud ehitustöödega seonduvaid makseid kokku summas 7 459,50 eurot (vt D OÜ maksed II kd tl 26) ; - OÜ Q Kohtla Järvele on tehtud ehitustöödega seonduvaid makseid kokku summas 5 191,70 eurot (vt OÜ QKohtla Järve maksed summas 4 615,90 euro, II kd tl 27t; OÜ Q Kohtla Järve maksed summas 575,80 eurot, II kd tl 28); - R OÜ-le on tehtud ehitustöödega seonduvaid makseid kokku summas 2 446,76 eurot (vt II tl 2930) Seega ei ole eluliselt usutav hageja väide, et ehitustööde näol oli tegemist kõigest värskendustöödega. 11.2 Hooldekeskuse elanike rahaga seonduv

Hooldekeskuse elanike suremise korral kantakse elanike poolt makstud teenustasud pärijatele või kohalikule omavalitsusele. Hageja ei ole seda teinud. 2020. aastal on hageja kandnud Hooldekeskuse surnud klientide poolt ette makstud tasud summas 6305,73 eurot Hooldekeskuse tuludesse. Hageja selline käitumisviis on vastuolus seadusega ja seega käsitletav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena vaatamata sellele, kas Hooldekeskusele on tekkinud kahju või mitte. Vastava teabe avalikkuse ette jõudmisel kaasneb Hooldekeskusele paratamatult mainekahju, mis on omakorda lepingu p-s 8.2 sätestatud hüvitise tasumisest vabastava asjaoluna. Hageja on ainuisikuliselt vastu võtnud ja kinnitanud korra, mille kohaselt lahkunud elanike pärijate puudumise korral kantakse endiste elanike raha Hooldekeskuse kontole. Hageja on otsustanud, et surnud elanike raha saab pärijate puudumise korral endale Hooldekeskus, mitte kohalik omavalitsus. Selline kord on otseses vastuolus PärS § 18 lg-ga 1. Hageja enda poolt koostatud kord on hageja enda poolt ka kinnitatud (vt hageja 16.01.2022 menetlusdokumendi lisa 3), kuigi põhikirja kohaselt on pärandavara vastuvõtmisega seonduvate küsimuste osas pädevus Hooldekeskuse nõukogul (vt põhikirja p 3.2). Hageja on kandnud Hooldekeskuse surnud klientide poolt ette makstud tasud summas 6305,73 eurot Hooldekeskuse tuludesse (I kd tl 74-75). Eeltoodust tulenevalt on ainetu ka hageja väide, et „kostja võtab eelnimetatud rahalised vahendid arvele bilansiväliselt“. 11.3 Hooldekeskuse töötajate koolitusega seonduv Hageja on Hooldekeskuse juhatajana tellinud koolitusteenust X OÜ-lt selleks, et Hooldekeskus vastaks hooldekodu töötajate haridusnõuetele. Vastavalt koolitusteenuse lepingule on lepingu objektiks Hooldekeskuse töötajatele koolituse organiseerimine hooldustöötaja õppekava alusel, süvendatud erialase eesti keele mooduliga üldmahus 320 AK tundi, sh 240 AK tundi hooldustöötaja koolitust ja 80 tund süvendatud erialase eesti keele koolitust (p 1.1). Hooldustöötaja koolituse õppekava peab vastama kõikidele HTM poolt kinnitatud täiskasvanute koolituse õppekava nõuetele ja olema aktsepteeritud Eesti Vabariigis kehtivatele koolitusnõuetele (p 2.2). Koolituse lõppemisel kohustus töövõtja õppuritele väljastama vastavasisulised hooldustöötaja sertifikaadid või tunnistused kursuse läbimise kohta. Koolitus osutus sisuliselt mõttetuks, kuna Hooldekeskuse töötajatele ei väljastatud koolituse lõppemisel nõuetele vastavaid pädevustunnistusi. Nimelt puudus X OÜ-l koolituse teostamise ajal õigus nõuetele vastava tunnistuse väljastamiseks. Samuti määrati Hooldekeskuse juhataja poolt hooldusõdede koolitusele töötajad, kellele puuduks selleks igasugune vajadus (X OÜ koolitusel osalejate nimekiri; nimekirjast nähtub, et koolitusel osalesid peale hooldajate veel juhiabi, hooldusjuht, sotsiaaltöötaja, vannitaja/koristaja, nõudepesija, abikokk) (vt 13.08.2021 nõukogu protokoll). Kuna koolitusteenuse pakkuja hooldajatele vastavat sertifikaati ei väljastanud, siis hooldekodudele esitatud nõuetele vastamiseks esitas hageja hooldekodule tegevusloa taotlemisel hooldajatena isikud, kes ei olnud Hooldekeskuses hooldajateks (vt 13.08.2021 nõukogu protokoll;– MTR väljavõte; eeltoodu puudutab järgnevaid töötajaid, kes on toodud väljavõtte lk 5 (töötajad toodud nimekirja järjekorranumbri järgi: 2, 3, 6, 9, 12, 13). Hageja rikkus eeltooduga juhatuse liikme hoolsuskohustust ja seadis ohtu Hooldekeskuse vara seeläbi, et on sõlminud koolitusteenuse lepingu olukorras, kus selleks puudus igasugune vajadus. Hooldekeskusel oli võimalik saada koolitusteenust Töötukassalt tasuta, kuid kummalisel põhjusel otsustas hageja tellida teenuse sisse tasulisena. Kostja möönab, et täiendavate materjalide kogumisel on selgunud, et Töötukassa on Hooldekeskusele hüvitanud 24 500 eurot. Samas ei mõjuta eeltoodud asjaolu seda, et hageja poolt määrati koolitusele töötajad, kellele puuduks selleks igasugune vajadus. Hageja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust seeläbi, et kostja sõlmis lepingu isikuga, kellel ei olnud pädevust välja anda Hooldekeskuse tegevusloa taotlemiseks vajalikke pädevustunnistusi ning koolitus oli selle eesmärki (pädevustunnistuste saamine) arvestades mõttetu.

Hageja on rikkunud hoolsuskohustust, olles põhimõtteliselt võltsinud Hooldekeskuse tegevusloa taotlust. Hageja poolt esitatud tegevusloa taotluses märgiti Hooldekeskuse töötajateks isikud, kes polnud Hooldekeskuses hooldajad. Selliselt käitudes on hageja ühtlasi Lepingu p 8.2 mõttes oluliselt ohtu seadnud Hooldekeskuse maine, kui viidatud asjaolud avalikkuseni jõuavad. Koolituslepingu mahuks oli 32 500 eurot, mis tähendab, et Hooldekeskuse enda kanda jäid kulud ca summas 8000 eurot. Kuivõrd töötajate T.L. (juhiabi), S.B. (hooldusjuht), N.K. (sotsiaaltöötaja), M. U. (vannitaja/koristaja), M. S. (nõudepesija) jaoks ei olnud koolituse tellimine põhjendatud ja koolitusteenuse lepingu p 3.1 kohaselt oli koolituse hind töötaja kohta 2500 eurot, siis järelikult tekitas hageja koolituse tellimisega Hooldekeskusele põhjendamatuid kulutusi summas 12 500 eurot (millest Töötukassa toetust arvesse võttes jäi Hooldekeskuse kanda 8000 eurot). Kostja märgib, et ebausutav ja tõendamata on hageja väide, mille kohaselt eelnimetatud töötajad saadeti koolitusele eesmärgiga anda neile võimalus omandada vajalik haridus kostja juures hooldustöötajana tööle asumiseks. Koolitusteenuse tellimine toimus muudatuse raames, mille kohaselt alates 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa ja hooldekodude töötajatele haridusnõue. Sellega seonduvalt on hageja pannud toime ka teise juhatuse liikme kohustuse rikkumise. Nimelt on tegevusloa saamise eelduseks on nõuetelevastavate hooldustöötajate koosseisu olemasolu Hooldekeskuses. Hageja on aga tegevusloa taotlemisel tegevusloa saamiseks esitanud Hooldekeskuse hooldustöötajatena isikud, kes tegelikult hooldustöötajatena Hooldekeskuses ei töötanud. Tegevusloa väljavõttest nähtub hageja poolt esitatud Hooldekeskuse hooldustöötajate koosseis (16 isikut) Hooldustöötajatena on seal muuhulgas nimetatud O.N. , kes töötab Hooldekeskuses tegelikult medõena, N.G., kes töötab Hooldekeskuses tegelikult hooldusjuhina, J.B., kes töötab Hooldekeskuses tegelikult tugiisiku/administraatorina ja L.R., kes töötas Hooldekeskuses tegelikult medõena. Ometi on tegevusloal toodud kõikide eeltoodud isikute ametinimetuseks „hooldustöötaja“. Seega on hageja tegevusloa taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ning esineb risk, et hageja tegu võib olla KarS § 280 alusel kriminaalkorras karistatav. Sõltumata karistusõiguslikust vastutusest on hageja valeandmete esitamisega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kostja ei või hooldustöösse kaasata SHS § 22 lg-s 4 nimetatud hariduseta töötajaid SHS § 22 lg 4 kohaselt peab teenust vahetult osutaval hooldustöötajal olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava; 2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava; 3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. Kostjale teadaolevalt ei ole kõnealustel ametikohtadel töötavatel isikutel täidetud SHS § 22 lg-st 4 tulenevad nõuded. Seega ei ole võimalik hooldusteenuse osutamisesse kõnealustel ametikohtadel töötavaid isikuid kaasata. Isikutel, kel puudub SHS § 22 lg-s 4 loetletud haridus või kutse, kaasamine hooldustöösse ohustaks hooldusteenust saavate isikute elu ja tervist. Kostja rõhutab, et SHS § 22 lgs 4 toodud nõuete täitmine ei ole pelgalt formaalse tähtsusega. 11.4 Hooldekeskuse toitlustamisteenusega seonduv Hageja on Hooldekeskuses ümber korraldanud toitlustegevuse selliselt et erinevalt varasemalt valmistatakse toit Hooldekeskuse elanikele kohapeal (st teenust ei tellita sisse). Sellist teenust pakuti ka teistele asutustele. Toitlustusteenuse pakkumisega alustati hageja poolt 29.09.2018 (SA X 29.09.2018 töövõtuleping nr 2018/5) ning teenust pakuti ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli filiaalile Kukrusel (vt 13.08.2021 nõukogu protokoll). Toitlustustegevuse pakkumisega alustati hageja poolt omaalgatuslikult, st toitlustusteenuse osutamine ei olnud Hooldekeskuse põhikirjaline tegevus ja teenuse pakkumiseks puudus ka nõukogu vastav korraldus (SA Jõhvi Hooldekeskus 22.12.2020 nõukogu protokoll; vt päevakorrapunkt 3, millest nähtub, et põhikirja muutmise küsimus tõusetus

alles pärast teenuse pakkumisega alustamist). Samuti puudus teenuse osutamiseks tegevusluba ja töötingimused (vt 13.08.2021 nõukogu protokoll). Toitlustusteenuse osutamisega seonduvalt on Hooldekeskusele tekkinud kahjum summas ca 180 000 eurot (toitlustusteenuse aruanne 01.01.2019-30.06.2021). Kahjumi tekkimine tuleneb suuresti ebaproportsionaalsetest tulude ja kulude jaotusest, mis pidi olema ilmne. Kostja raamatupidaja on koostanud kokkuvõtliku aruande toitlustustegevuse tuludest ja kuludest. Aruandest nähtub, et kõiki toitlustustegevusega seonduvaid kulutusi arvesse võttes on 2019. aasta kulu 127 096 eurot (vt C19), tulu 65 596 eurot (vt C2), 2020. aasta kulu 129 966 eurot (vt D19) ja tulu 64 689 eurot (D2) ning seisuga 2021 juuni kulu 70 294 eurot (E19) ja tulu 33 148 eurot (E2). Aruandeperioodide kahjum oli seega vastavalt 61 500 eurot, 78 433 eurot ja 43 987 eurot (poolaasta kohta, mis tähendab, et 2021. aasta kogukahjum on eeldatavasti ligikaudu kaks korda suurem, I kd tl 188). Eeltoodust nähtub, et toitlustustegevuse kahjum on vahemikus 2019-2021 liikunud kasvavas trendis. Seega pidi hageja hiljemalt 2020. aasta lõpus olema teadlik, et toitlustusteenuse tegevus on Hooldekeskuse äärmiselt kahjumlik. Viidatud 2020. aasta lõpp on märgilise tähendusega seetõttu, et sel ajal lõppes toitlustusteenus leping X. Hagejal oli lepingu lõppemisel võimalus toitlustusteenuse kahjumlikkust arvesse võttes Jõhvi Haiglale toitlustusteenust edaspidi mitte osutada ehk lepingut mitte pikendada. Ometi on hageja toitlustusteenuse pakkumist Jõhvi Haiglale jätkanud ka 2021. aastal (SA X 14.11.2020 töövõtuleping nr 202002). Seega on hageja rikkunud hoolsuskohustust seeläbi, et on kasutusele võtnud ärimudeli, mis on ilmselgelt Hooldekeskusele kahjulik ning sellist tegevust jätkanud ka teadmises, et tegevus on kahjumlik. Hagejal oli seejuures alternatiivne võimalus pöörduda tagasi endise toitlustamismudeli peale, mille kohaselt toitlustusteenust ostetakse sisse. SA X töövõtulepingu raames oli toitlustamise hind 4,30+km päevas, millele lisanduvad personalikulud, transpordikulud, majanduskulud. Samas raamatupidamise aruandest nähtub, et tegelik toitlustamise maksumus on 9,45 eurot, st kulud ületavad tulusid ca 2 korda. Lisaks on teenuste hind sama ka nii Hooldekeskuse elanikele kui ka Jõhvi Haigla klientidele, kuigi Jõhvi Haiglale teenuse pakkumisel lisandub ka transpordikulu (vt 13.08.2021 nõukogu protokoll). Hageja alustas toitlustusteenuse pakkumist selleks tegevusluba omamata. Isegi juhul, kui juhatuse liige ei olnud tegevusloa kohustusest teadlik, siis informeerituse nõudest tulenevalt oleks hageja pidanud olema sellistest nõuetest teadlik. Seega on hageja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja esitatud tulemiaruanne ei ole jälgitav ning hageja ei ole selgitanud, millistele allikatele tuginedes tabel on koostatud ja vastavad algandmed saadud. Kostja on seisukohal, et tõesed andmed on kajastatud Hooldekeskuse raamatupidaja poolt koostatud ja kostja poolt esitatud aruandes. Hageja on kasutusele võtnud ärimudeli, mis on ilmselgelt Hooldekeskusele kahjulik, teenuse kulud ületavad ca kahekordselt tulusid ning selle tagajärjel on Hooldekeskusele tekkinud kahjum summas 180 000 eurot. Informeeritud ja põhjendamatuid riske vältiv juhatuse liige ei sõlmiks lepinguid selliste toitlustusmääradega (ja arvestamata mh seda, et toitlustust pakutakse sama hinnaga sõltumata teenuse saaja asukohast), mille alusel on sisuliselt tagatud juriidilisele isikule kahju tekkimine.

aasta juunist, kui nad valiti Hooldekeskuse nõukogusse (vt hagiavalduse p 3). Seega reageeris Hooldekeskuse uus nõukogu hageja rikkumistele viivitamatult pärast seda, kui selgus, et hageja on oluliselt enda ametikohustusi rikkunud ja uuel nõukogu koosseis tekkis pädevus hageja tagasi kutsuda. Hageja heidab kostjale ette seda, et tema tagasikutsumise otsus on lakooniline. Kostja hagejaga ei nõustu. Tagasikutsumise otsuse on piisavalt selge. Esiteks hageja rikkumisi seonduvalt -3 korruse ehitustöödega tuleb mh käsitleda kui ohutusnõuete puuduliku täitmist. -3 korruse jaoks tuleb taotleda kasutusluba (vt kostja 29.07.2022 menetlusdokumendi p 19). Kasutusluba antakse üksnes ehitisele, mis on ohutu (vt nt EhS § 11 lg 2 p 2, § 55 p 2, 6). Samuti on SHS § 153 p 4 kohaselt sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa eelduseks teenuse osutamise koha vastavaus tuleohutusnõuetele. Kuivõrd -3 korruse ehitustöödega seonduvalt puudub kasutusluba ja muu ehitusdokumentatsioon (sh on kostja varasemalt selgitanud hoone ehitustööde puudujääke), siis puudub teave ehitise ohutuse kohta, millest tulenevalt on hageja puudulikult täitnud ohutusnõudeid. Kostja rõhutab, et sõltumata sellest, millal ehitustööd alguse said, oli hageja kui juhatuse liikme kohustuseks veenduda, et tema juhitav asutus on teenuse pakkumiseks ohutu, sh et ehitustööde ja ehitisega seonduvalt on esitatud kõik asjakohased taotlused ja dokumendid. Ehitustöödega seonduvalt on hageja eiranud ka nõukogu seaduslikke korraldusi. Hooldekeskuse nõukogu on 11.06.2020 otsusega hagejat kohustanud esitama nõukogule projektid Hooldekeskuse renoveerimise kohta, kuid hageja seda ei teinud. Klientide vara, töötajate koolituse ja toitlustusteenuse osutamisega seonduvad rikkumised on mh käsitletavad hooldusteenuse puuduliku ja nõuetele mittevastava korraldamisena. Puuduliku ja nõuetele mittevastava teenuse korraldamise all tuleb silmas pidada teenuse osutamist vastuolus juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Tagasikutsumise juures on oluline üksnes asjaolu, kas juhatuse liige ka tegelikkuses oma kohustusi on rikkunud. Hageja rikkumised on kohtumenetluses tõendatud. Samuti rõhutab kostja seda, et hagi rahuldamata jätmiseks piisab üksnes ühe hagejale etteheidetava rikkumise tõendatuks lugemist.

tuleb kostja nõudest vabanemiseks tõendada üksnes hageja poolset juhatuse liikme kohustuse rikkumist, mil järel on hageja kohustatud tõendama, et ta on täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (RK 3-2-1-197-13, p 14). Kostja toob hagejale etteheidetavate rikkumistena välja: - Hooldekeskuse 3. korruse ebaseaduslik ehitamine - Hooldekeskuse elanike rahaga seonduv - Hooldekeskuse töötajate koolitusega seonduv - Hooldekeskuse toitlustamisteenusega seonduv Arvestades lepingu p 8.2 ebaõnnestunud sõnastust (millist kinnitab poolte vaidlus sätte tõlgendamise üle), on eeldatav, et lepingut ei ole koostanud piisavate õigusteadmistega isik. Kostja hinnangul võib eeldada, et ebapiisavate õigusteadmistega isik ei omista niivõrd kõrgendatud ja teadvustatud tähelepanu sõnale „süütegu“ kui hageja seda üritab väita. Lauseosa eesmärgiks on kehtestada kaks juhtumit, mil Hooldekeskus hüvitise maksmise kohustusest vabaneb – kui juhatuse liige paneb toime kriminaalkorras karistatava teo või kui juhatuse liige paneb toime rikkumise, millega kaasneb tsiviilõiguslik vastutus. Hageja tõlgenduse kohaselt kohaldub Lepingu p 8.2 siis, kui juhatuse liige paneb toime „kriminaalkorras karistatava süüteo“ või „tsiviilkorras karistatava süüteo“ – ehk siis hageja tõlgenduse kohaselt teine alternatiiv kohalduda ei saakski (kuna tsiviilkorras karistatavat süütegu ei ole olemas). Hageja on oma seisukohas samuti viidanud analoogsele vaidlusele tsiviilasjas nr 2-18-8263, milles ringkonnakohus leidis, et lepingu p 8.2 ei kohaldu, kuna juhatuse liikme rikkumine ei seadnud ohtu sihtasutuse vara ega kahjustanud mainet (vt ringkonnakohtu otsuse p 11). Teisisõnu leidis kohus, et lisaks juhatuse liikme kohustuste rikkumisele peab lepingu p 8.2 kohaldamiseks juhatuse liige sellise rikkumisega olema seadnud ohtu ka sihtasutuse vara või maine. Hageja viide analoogsele tsiviilasjale asjakohatu, kuna viidatud tsiviilasjas esitatud õiguslikud põhjendused ei ole käesoleva asja lahendamisel siduvad. Kostja hinnangul on ringkonnakohtu tõlgendus juhatuse liikme lepingust selgelt ebaõige. Lepingu p 8.2 sõnastusest nähtub, et sätte kohaldamisel on mitu alternatiivi ning sätte kohaldamine ei eelda mitme sättes toodud eelduse samaaegset esinemist. Seega on ringkonnakohtu tõlgendus Lepingu p 8.2 osas selgelt ebaõige. Juhatuse liikmele hüvitise maksmisest vabanemiseks piisab sellest, kui juhatuse liige on toime pannud kriminaalkorras karistatava teo või rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ning Hooldekeskuse vara või maine ohtu seadmine ei ole eelnimetatule täiendav eeldus. Samas märgib kostja, et käesoleval juhul on hageja lisaks juhatuse liikme kohustuste rikkumisele seadnud ohtu ka Hooldekeskuse vara ja maine, mistõttu on kostja vabastatud hüvitise maksmisest ka ringkonnakohtu tõlgendusest lähtudes. Tunnistaja A. M. tõlgendus lepingu p-st 8.2 ei ole tõsiseltvõetav ega usutav. A. M. tõlgendus on ilmselgelt otsitud, meelevaldne ja vastuolus igasuguse loogikaga. Mitte ükski keskmine eesti keelt kõnelev mõistlik isik ei mõista lepingu p 8.2 selliselt nagu seda väidetavalt tegi A. M. lepingu sõlmimise ajal. A. M. on lepingu p-st 8.2 „välja lugenud“ eeldusi, mida ükski mõistlik isik sealt välja ei loeks (nt on A. M.i arvates justkui nõude eelduseks kostja vastu tsiviilhagi esitamine, kahju tekitamine, hagi rahuldamine, otsuse jõustumine). Isegi kui tegemist oli A. M.i tegeliku arusaamaga lepingu p-st 8.2 (milles kostja kahtleb), siis selline ebaõige ja meelevaldne tõlgendus ei ole pooltele siduv ega lange vähimalgi määral kokku poolte ühiste tegeliku või eeldatava tahtega või keskmise isiku arusaamaga lepingust. Ka hageja ei ole kohtumenetluse raames andnud lepingu p-le 8.2 sellist tõlgendust nagu A. M..

punkti te ei arutanud?“ vastas hageja „Ei arutanud“ (vt kohtuistungi protokoll, lk 15). Eeltoodu kinnitab, et lepingu punkt oli poolte vahel läbi arutamata ja seega ei kujunenud pooltel lepingu p 8.2 suhtes välja ühist arusaama, nagu hageja üritab väita. 13.2 Lepingu p 5.3 alusel esitatud nõue 3 kuu töötasu ulatuses Kostja on seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu nõue ka lepingu p 5.3 alusel. Esiteks on kostja seisukohal, et lepingu p 5.3 ei kohaldu olukorras, kus juhatuse liikme tagasikutsumine on ajendatud juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Lähtudes pooltevahelise õigussuhte olemusest (juriidilise isiku ja selle juhatuse vaheline leping, vt VÕS § 29 lg 5 p 4) on ebamõistlik ja vastuolus tavapärase praktikaga järeldada, et juriidiline isik on kohustatud tasuma hüvitist juhatuse liikmele ka siis, kui selle on põhjustanud viimase kohustuste rikkumine. Nii ei saa ka kostjalt mõistlikult võttes eeldada, et ta on kohustatud viivitama juhatuse liikme tagasikutsumisega (järgides etteteatamistähtaega), kui juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud. Lepingu sätet konkreetse õigussuhte olemuse ja eesmärgi põhjal tõlgendades võib seega järeldada, et lepingu p 5.3 ei näe ette hüvitise maksmise ega etteteatamise kohustust olukorras, kus tagasikutsumise on põhjustanud juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Teiseks, VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tegemist on TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtte laiendusega, millise järgimist on pooled kinnitanud lepingu p-s 9.1. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi tulenevalt juhatuse liikme kohustuste rikkumistest, VÕS § 101 lg 3 mõttes põhjustas kostja poolt lepingu p-s 5.3 sätestatud etteteatamistähtaja rikkumise hageja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus – st hagejapoolne lepingu ja juhatuse liikme hoolsuskohustuse oluline rikkumine, mille riisikot saab tulenevalt kohustuse sisust kanda üksnes hageja Hageja on oma seisukohas samuti viidanud analoogsele vaidlusele tsiviilasjas nr 2-18-8263, milles ringkonnakohus leidis, et lepingu punktis 5.3 nimetatud hüvitis tuleb juhatuse liikmele igal juhul välja maksta, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi ilma lepingus ettenähtud tähtaega järgimata ning punktis 5.3 nimetatud hüvitist ei mõjuta lepingu punkti 8.2 sätestatu kuivõrd see piirab üksnes punktis 8.1 nimetatud hüvitist. Olukorras, kus juhatuse liige on tagasi kutsutud tulenevalt juhatuse liikme kohustuste rikkumistest (samuti maine ja vara ohtu seadmisest), põhjustas kostja poolt lepingu p-s 5.3 sätestatud etteteatamistähtaja rikkumise VÕS § 101 lg 3 hageja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus.

Kostja leiab, et on tõendanud, et hageja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikmel on kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning informeeritult ja põhjendamatuid riske mitte võttes (RK 3-2-1-45-03, p 21; Lepingu p 2.2.6). Hageja poolt mittehooldajatest isikutele koolituse tellimine on majanduslikult ebaotstarbekas. Hageja Hooldekeskuse juhatuse liikmena pidi teadma, et mittehooldajatest töötajatel puudus koolitusele määramiseks mistahes objektiivne põhjus. Eeltoodust tulenevalt on selge, et hageja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Teiseks on tõendatud ka hageja tekitatud kahju suurus. X OÜ koolituse lõplikuks maksumuseks on 32 460,51 eurot. Arvestades, et Töötukassa otsuse kohaselt on Hooldekeskusele hüvitatud sellest 24 500 eurot, siis on Hooldekeskusele kanda jäänud põhjendamatute kulutuste summaks 7960,51 eurot. Tegemist on Hooldekeskusele tekkinud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Hageja rikkumise ja tekitatud kahju vahel esineb samuti põhjuslik seos. Kostjale ei oleks sellises ulatuses põhjendamatuid kulutusi tekkinud, kui hageja ei oleks tellinud koolitusi mittehooldajatest töötajatele (kelle kulu koolitusteenuse lepingu kohaselt oli 12500 eurot). Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 7960,51 eurot. Juhul, kui kohus hagi osaliselt või täies ulatuses rahuldab, palub hageja TsMS § 457 lg 2 mõttes tasaarvestada kostjalt välja mõistetava summa kostja kahju hüvitamise nõudega summas 7960,51 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

viivis põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõuete rahuldamiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõuded Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

Vaidlust ei ole selles, et SA Jõhvi Hooldekeskus juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatuse liikme lepingust tulenevaid (p 5.3 ja 8.1) hüvitisi ei maksnud.

Hageja viitab analoogilisele vaidlusele tsiviilasjas nr 2-18-8263 (M. P. – SA Jõhvi Hooldekeskus), milles ringkonnakohus leidis, et lepingu punktis 5.3 nimetatud hüvitis tuleb juhatuse liikmele igal juhul välja maksta, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi ilma lepingus ettenähtud tähtaega järgimata ning punktis 5.3 nimetatud hüvitist ei mõjuta lepingu punkti 8.2 sätestatu kuivõrd see piirab üksnes punktis 8.1 nimetatud hüvitist. Kohus nõustub kostjaga selles, et viidatud tsiviilasjas esitatud õiguslikud põhjendused ei ole käesoleva asja lahendamisel kohtule siduvad. Kohus on aga seisukohal, et lepingu p-s 5.3 hüvitis tuleb juhatuse liikmele maksta ka juhul kui tagasikutsumise põhjuseks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja juhatuse liige kutsutakse tagasi etteteatamistähtaega järgimata. Iseenesest on õige, et kostjalt ei saaks mõistlikult eeldada juhatuse liikmega lepingu jätkamist olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud ja asjaolusid ning mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni (nt kolm kuud). Küll aga ei tähenda see seda, et kostja vabaneks hüvitise maksmise kohustusest etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. 08.08.2022.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A. M. (sõlmis SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu esimehena A. S.iga 01.12.2020.a juhatuse liikme lepingu)selgitas samuti, et kui teatatakse ette vähem kui kolm kuud, tuleb maksta hüvitist vähem ette teataud aja eest (protokolli lk 22) Kohtu hinnangul kinnitab eelkirjeldatud seisukohta ka lepingu p 8.2 sõnastus viitega otseselt p-le 8.1 - „... nimetatud hüvitist ei maksta juhul.....“, st p-s 8.1 nimetatud hüvitist (I kd tl 15). Lepingu punktis 8.2 sätestatud laieneb üksnes punktis 8.1 nimetatud hüvitisele. Pooled ei ole kokku leppinud teatud juhtudel lepingu p-s 5.3. nimetatud hüvitise mittemaksmises ning hageja õigust lepingu p-s 5.3 ettenähtud hüvitisele ei mõjuta lepingu p-s 8.2 sätestatu. Kohus lisab, et kuivõrd SAS § 21 lg 1 annab nõukogule võimaluse juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, on põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega näha juhatuse liikme lepingus ette hüvitis juhuks kui otsustatakse juhatuse liige tagasi kutsuda nõukogu otsusega. Kohus ei nõustu kostja viitega VÕS § 101 lg 3 sätestatule, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tegemist on TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtte laiendusega, millise järgimist on pooled kinnitanud lepingu p-s 9.1. Kostjapoolset etteteatamistähtaja järgimata jätmist ei saa käesoleval juhul ette heita hagejale. 22.2 Vaidlust ei ole selles, et kostja ei maksnud hagejale lepingu lõpetamisel p-s 8.1 ettenähtud hüvitist. Lepingu p 8.1 järgi juhatuse liikme kohustustest vabastamisel sihtasutuse nõukogu otsuse alusel või juhatuse liikme tähtaja möödumisel või tervislikel põhjustel, makstakse juhatuse liikmele hüvitist nelja kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Lepingu p 8.2 sätestab, et nimetatud hüvitist ei maksta juhul, kui juhatuse liige on toime pannud kriminaal- või tsiviilkorras karistatava süüteo või on oma tegevusega seadnud ohtu sihtasutuse vara või maine või on rikkunud lepingu punktis 6 sätestatud konfidentsiaalsuse- ja konkurentsikeelu nõudeid. Kohus nõustub kostjaga selles, et p 8.2 sõnastusest tulenevalt on sätte kohaldamisel mitu alternatiivi ning sättes nimetatud eeldused ei pea esinema üheaegselt. Lepingu p 8.2 kohaselt ei maksta juhatuse liikmele p-s 8.1 nimetatud hüvitist - kriminaalkorras karistatava süüteo toimepanemise korral - „tsiviilkorras karistatava süüteo“ toimepanemise korra - kui juhatuse liige on oma tegevusega seadnud ohtu sihtasutuse vara või maine

- rikkunud lepingu p-s konfidentsiaalsuse- ja konkurentsikeelu nõudeid Kriminaalkorras karistatava süüteo toimepanemist ning konfidentsiaalsuse- ja konkurentsikeelu nõuete rikkumist kostja hagejale ette ei heida – ei ole heitnud SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 01.07.2021.a. otsuses ega ka kohtumenetluses. Pooled on erinevatel seisukohtadel väljendi „tsiviilkorras karistatava süüteo“ tõlgendamisel. Kostja märgib, et lepingu p 8.2 sõnastust „tsiviilkorras karistatav“ tuleb mõista selliselt, et pooled on selle all mõelnud rikkumisi, millele järgneb tsiviilõiguslik vastutus. Hageja pidi lepingu sõlmimisel mõistma, et Hooldekeskuse huvidest lähtuvalt ei soovi Hooldekeskus piirata sätte kohaldamisala üksnes juhtumitele, mil hageja tegevusega kaasneb kriminaalkaristus ja mitte tsiviilõiguslik vastutus. Lepingu olemusest ja eesmärgist lähtudes tuleb lugeda, et pooled mõistsid „tsiviilkorras karistatava teo“ all silmas juhatuse liikme tsiviilõigusliku vastutust (VÕS § 29 lg 6 ja 7). Hageja leiab, et kostja tõlgendus lepingu p-le 8.2 on meelevaldne ega vasta kindlasti poolte ühisele tahtele juhatuse liikme lepingu sõlmimise hetkel, lepingus kasutatud sõnade väljendite üldlevinud tähendusele, kostja poolt samale lepingutingimusele varem antud tõlgendusele ega sellele kuidas mõistaks lepingutingimust hageja ja kostjaga sarnane mõistlik isik. Kostja esitatud tõlgenduses saaks mistahes juhatuse liikmele tehtava etteheite korral hüvitise maksmise kohustusest vabaneda. Arvestades lepingu olemust, sisu ja eesmärki on hageja hinnangul ilmselge, et kostja selline tõlgendus on väär. Hageja lisab, et kostja ei heida hagejale p-s 8.2 nimetatut ette, vaid väidab, et hageja rikkus juhatuse liikme kohustusi ning kostjal on seepärast õigus keelduda hüvitiste tasumisest. Hageja ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Isegi kui hageja rikkunuks juhatuse liikme kohustusi (millega hageja ei nõustu), siis juhatuse liikme kohustuste rikkumine ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt alus, et kostja võiks keelduda p.8.1 hüvitise tasumisest. Kostja nimel hagejaga juhatuse liikme lepingu sõlminud tunnistaja A. M. ütlustest nähtub (08.08.2022.a kohtuistungi protokoll lk 22-23), et fraasi „tsiviilkorras karistatav süütegu“ tõlgendati lepingu sõlmimisel mh kostja poolt selliselt, et kui keegi esitab tsiviilhagi kostja vastu, tõendatakse ära, et juhatuse liige ei ole käitunud korrektselt, sellega on tekkinud kostjale kahju, hagi rahuldatakse ja sellekohane kohtuotsus jõustub, siis keeldutakse juhatuse liikmele hüvitise tasumisest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Ühise tahte tõendamiskoormus on poolel, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1). Kui ühist tahet ei suudeta tõendada, tuleb lähtuda mõistliku isiku positsioonist. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb lähtuda lepingu p 8.2 sõnastuse tõlgendamisel mõistliku isiku positsioonist, mitte poolte ühisest tahtest. Hageja kinnitas kohtuistungil 08.08.2022 istungil, et lepingupunkti 8.2 sõnastust lepingu sõlmimisel ei arutatud (08.08.2022 istungi protokolli lk 16). Seega ei saa ka tunnistaja A. M. öeldut lugeda poolte ühiseks tahteks, vaid tunnistaja enda arusaamaks. Kui ühist tahet kindlaks teha ei ole võimalik, peab kohus tõlgendama lepingut objektiivselt ja andma sellel tähenduse, mida annaks lepingule mitte abstraktne mõistlik isik, vaid isik, kes on

lepingupooltega sarnane ja samas olukorras. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-98-09 p 11) Tulenevalt SAS § 23 lg 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hooldusega. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et juhatuse liige vastutab kohustuse rikkumisega sihtasutusele tekitatud kahju hüvitamise eest ning juhatus liige vabaneb vastutusest kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. SAS 23 lg 1 ning poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu sisust tulenevalt on kohus seisukohal, et mõistliku inimese arusaama kohaselt tuleb p 8.2 „tsiviilkorras karistatava süüteo“ all mõista juhatuse liikme tegu, millega on tekitatud kahju sihtasutusele ja mille eest on juhatuse liige vastutav.

juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt Riigikohtu 19.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-54-17 p 13.3) 23.1 SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 01.07.2021.a. otsuse kohaselt kutsuti A. S. tagasi seoses lepinguliste kohustuste olulisel määral täitmata jätmisega SA Jõhvi Hooldekeskuse juhtimisel, mis seisneb eelkõige ohutusnõuete puudulikus täitmises ja hooldusteenuse osutamise puudulikus ja nõuetele mittevastavas korraldamises, samuti SA Jõhvi Hooldekeskuse nõukogu seaduslike korralduste eiramises (viimane juhatuse liikme kohustuse täitmise päev on 01.07.2021.a). Hagiavaldusele esitatud vastuses ja hilisemates seisukohtades tugineb kostja asjaolule, et hageja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi: hooldekeskuse 3. korruse ebaseaduslik ehitamine, hooldekeskuse elanike rahadega seonduv, hooldekeskuse töötajate koolitamisega seonduv ja hooldekeskuse toitlustamisteenusega seonduv. Peamiselt tugineb kostja nõukogu 13.08.2021.a, protokollile (I kd tl 62-63) Kostja nõukogu 01.07.2021.a. koosoleku protokollis (I kd tl 17) ei ole hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise põhjusena kohtumenetluses esitatud rikkumisi esile toodud. 23.2 Kostja selgitab, et hageja rikkumisi seonduvalt -3 korruse ehitustöödega tuleb mh käsitleda kui ohutusnõuete puudulikku täitmist. -3 korruse jaoks tuleb taotleda kasutusluba (vt kostja 29.07.2022 menetlusdokumendi p 19). Kasutusluba antakse üksnes ehitisele, mis on ohutu (vt nt EhS § 11 lg 2 p 2, § 55 p 2, 6). Samuti on SHS § 153 p 4 kohaselt sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa eelduseks teenuse osutamise koha vastavaus tuleohutusnõuetele. Kuivõrd -3 korruse ehitustöödega seonduvalt puudub kasutusluba ja muu ehitusdokumentatsioon, siis puudub teave ehitise ohutuse kohta, millest tulenevalt on hageja puudulikult täitnud ohutusnõudeid. Ehitustöödega seonduvalt on hageja eiranud ka nõukogu seaduslikke korraldusi. Hooldekeskuse nõukogu on 11.06.2020 otsusega (I kd 65-69) hagejat kohustanud esitama nõukogule projektid Hooldekeskuse renoveerimise kohta, kuid hageja seda ei teinud. klientide vara, töötajate koolituse ja toitlustusteenuse osutamisega seonduvad rikkumised on mh käsitletavad hooldusteenuse puuduliku ja nõuetele mittevastava korraldamisena. Puuduliku ja nõuetele mittevastava teenuse korraldamise all tuleb silmas pidada teenuse osutamist vastuolus juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Hageja leiab, et nõukogu ei ole kohustatud oma otsuses pisidetailideni juhatuse liikme kohustuste rikkumist põhistama. Tagasikutsumise juures on oluline üksnes asjaolu, kas juhatuse liige ka tegelikkuses oma kohustusi on rikkunud ning hagi rahuldamata jätmiseks piisab üksnes ühe hagejale etteheidetava rikkumise tõendatuks lugemist. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Juhul kui kostja nõukogu pidanuks vajalikuks juhatuse liige tagasi kutsuda tuginemata juhatuse liikme rikkumistele, st oleks maksnud välja ka lepingus ettenähtud hüvitised, puuduks kostjal kohustus põhjendada tagasikutsumist. Kui Hooldekeskuse vastvalitud nõukogu otsustas juhatuse liikme tagasi kutsuda päevapealt (etteteatamiseta) ja vaid mõni päev pärast nõukogu nimetamist, pidi nõukogu juhatuse liikme tagasikutsumisel viimase kohustuste rikkumisele tuginedes ka rikkumised selgelt välja tooma ja põhjendama. SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu 01.07.2021.a otsuses esile toodu ja kohtumenetluses etteheidetavad rikkumised ei kattu, kohtu hinnangul on kostja asunud pärast juhatuse liikme tagasikutsumist sisustama tagasikutsumise otsuses esitatud etteheiteid.

23.3 Klientide vara, töötajate koolituse ja toitlustusteenuse osutamisega seonduvad etteheidetud rikkumised ei ole kohtu hinnangul käsitletavad hooldusteenuse puuduliku ja nõuetele mittevastava korraldamisena. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 20 lg 1 on väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis (lg 2). Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise (lg 3). SHS § 22 sätestab nõuded teenuseosutajale. Teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis (§ 22 lg 1). Teenuse osutamisel ööpäevaringselt peab vastava personali olemasolu olema tagatud ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks (lg 2). Väidetav hooldusteenuse puudulikkus ja nõuetele mittevastavus peaks kohtu hinnangul tulenema eelviidatud sätetest tuleneva puudulikus täitmises. Kohtumenetluses ei ole esile toodud ühtegi kliendi või ka töötaja kaebust senduvalt hooldusteenuse puuduliku osutamise või korraldamisega. Toitlustusteenuse korraldamist ja selle kasulikkust /kahjumlikkust hooldekeskusele võib käsitleda Hooldekeskuse juhtorganite majanduslike otsuste kontekstis. Isegi kui nõustuda sellega, et majanduslikus mõttes on toitlustusteenus kahjumlik, ei ole kohtu hinnangul väidetav negatiivne tagajärg seostatav otseselt juhatuse liikme poolse hooletu tegutsemise, nõuannete eiramise, nõukogu poolse nõusolekuta tegutsemise vms ebapädevusega, mille puhul saaks öelda et juhatuse liige on oma hoolsuskohustust rikkunud. 23.4 Kostja leiab, et hageja rikkumisi seonduvalt -3 korruse ehitustöödega tuleb mh käsitleda kui ohutusnõuete puudulikku täitmist: -3 korruse jaoks tuleb taotleda kasutusluba (II kd tl 25). Kasutusluba antakse üksnes ehitisele, mis on ohutu (vt nt EhS § 11 lg 2 p 2, § 55 p 2, 6). Samuti on SHS § 153 p 4 kohaselt sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa eelduseks teenuse osutamise koha vastavaus tuleohutusnõuetele. Kuivõrd -3 korruse ehitustöödega seonduvalt puudub kasutusluba ja muu ehitusdokumentatsioon, siis puudub teave ehitise ohutuse kohta, millest tulenevalt on hageja puudulikult täitnud ohutusnõudeid. Ehitustöödega seonduvalt on hageja eiranud ka nõukogu seaduslikke korraldusi. Hooldekeskuse nõukogu on 11.06.2020 otsusega (I kd 65-69) hagejat kohustanud esitama nõukogule projektid Hooldekeskuse renoveerimise kohta, kuid hageja seda ei teinud. Hageja on menetluses läbivalt selgitanud, et tegutses nõukogu teadmisel ja heakskiidul. Kohus möönab, et nõukogu 11.06.2020.a. otsustega on hagejat kohustatud esitama Kaare 3 hoone renoveerimist puudutavad projektid (I kd tl 65-68). Üheselt ei tulene aga nõukogu koosoleku protokollist, et nõutu puudutab -3 korruse remonditöid. Seda saab üksnes eeldada / oletada. Jõhvi Vallavalitsuse ehitusspetsialisti 27.07.2022.a. kirjast (II kd tl 25) tulenevalt nähtub küll see, et peetakse vajalikuks ümberehitustööde auditi tellimist ja kasutusloa taotlemist, kuid kohus viitab, et nimetatud vastus on saadud 1 aasta peale hageja tagasikutsumist. Remonditöödest olid hageja ja ka kohtuistungil ülekuulatud A. M. selgituste kohaselt teadlikud nii nõukogu kui vallavanemad ja valla ehitusspetsialistid (vt istungi protokolli lk 23-24), märgukirju selle kohta, et midagi on puudu või valesti, ei esitatud. Menetluses esitatud tõenditest ei selgu üheselt millised remondi-/ehitustööd

-3 korrusel teostati, millised remondi- /ehitustööd vajanuks kostja arvates projekti ja /või kasutusluba. Kostja esitatud remonditööde teostajatele tehtud ülekannetest (II kd tl 26-30) ei nähtu et teostatud tööd oleksid ehitamine EhS § 4 lg 3 mõttes. Kohus nõustub, et ehitis peab olema ohutu (EhS § 8) kogu olemasolu vältel (EhS § 11 lg 1), sh hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded muuhulgas tuleohutust (EhS § 11 lg 2 p 2). Kohtu hinnangul ei ole aga menetluses veenvalt tõendatud hagejale etteheidetav ohutusnõuete rikkumine. Tuleohutusnõuete osas on Hooldekeskuse nõukogu 17.10.2018 koosoleku protokolli nr 5 kohaselt hageja esitanud taotluse vallavalitsusele ja volikogule vahendite eraldamiseks tuletõrjesüsteemi uuendamiseks (I kd tl 128-129, 131). Päästeameti Ida Päästekeskuse kontrollkäigu protokolli nr 7.2-5-2021-374 19.01.2021.a. kohaselt ei ole tuvastatud rikkumisi (I kd tl 133-136).Smart Time automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi aastase hooldustöö aktis 11.08.2021 (I kd tl 64) on välja toodud tuvastatud puudused, kuid tuletõrjesüsteemi uuendamise vajadusele on hageja pööranud tähelepanu 2018. a (I kd tl 128-129, 131) ja esitanud vallavalitsusele taotluse vahendite eraldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul alust heita ette tuletõrjesüsteemi puudulikkust hagejale. 23.5 Hooldekeskuse töötajate koolituse ja hooldekeskuse toitlustamisega seonduvat ei ole Hooldekeskuse nõukogu 01.07.2021.a. hageja tagasikutsumise otsuses nimetanud. Ka ei ole eeltoodu käsitletav hooldusteenuse puudulikkusega nagu väidab kostja. Kohtu hinnangul ei ole X OÜ koolitusega seonduv kuidagi käsitletav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena. Asjas on tõendatud, et X OÜ koolituse maksumus oli kokku 32 460, 51 eurot (I kd tl 182), Eesti Töötukassa hüvitas sellest 24 500 (vt Töötukassa 30.11.2018 otsus TKT/18/0225 (I kd tl 157-159), Hooldekeskuse enda kanda jäi 7960,51 eurot. Vaidlust ei ole selles, et koolitusele saadeti ka töötajaid, kes ei töötanud hooldaja ametikohal. Asjaolu, et koolitusele saadeti ka neid töötajaid, kes ei töötanud hooldajatena, ning selleks puudus uue ametisse nimetatud nõukogu arvates igasugune vajadus, ei saa kohtu hinnangul pidada juhatuse liikme pahatahtlikkuseks (kahju tekitamiseks), ebamõistlikuks majandamiseks, ebapädevuseks jne. Töötajate koolitamine on hooldekeskuse huvides. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et juhatuse liige tegutses hooldekeskuse huvide vastaselt, tahtlusega põhjustada hooldekeskusele kahju või muu negatiivne tagajärg. Kohtu hinnangul on alusetu pidada töötajate koolitamist tööandja ja sellega seotud kulude katmist (osalist katmist) tööandja varaliseks kahjuks. Hageja selgitas, et eesmärk oli koolitada võimalikult palju töötajaid, et oleksid vajalikud oskused juhul kui on vaja hooldajat asendada. Hooldajate puudus oli hageja selgituste kohaselt hooldekeskuses pidev ning nende asendamise vajadus samuti. Tõendamata on kostja väide, et koolituse läbinutele ei antud vajalikke kutsetunnistust. Hageja on esitanud koolitusel osalejale antud tunnistuse 20.11.2018-20.05.2019 X hooldustöötaja koolituse läbimise kohta (I kd tl 153 ). 23.6 Klientide rahadega seonduva osas märgib kohus järgmist: Hageja on 22.12.2020.a. käskkirjaga KK-T 222 kinnitanud SA Jõhvi Hooldekeskus lahkunud klientide laekumata lootuseta võlgade mahakandmise ja järelpärijateta klientide rahaliste vahendite arvele võtmise korra (I kd tl 137-138), mille p 3 kohaselt kantakse pärijateta klientide rahalised vahendid Hooldekeskuse arveldusarvele kolm kuud pärast kliendi surma. Pärijate selgumisel tagastab Hooldekeskus kliendi vahendid pärijatele. Kostja esitatud kostja 31.12.2020.a. akti kohaselt on isikute, kelle lepingu lõppemisest on möödunud 1 aasta, väljanõudmata ettemaksed tulusse (I kd tl 74) Hageja märgib, et Hooldekeskus ei omandanud lahkunud klientide raha ning seda ei kantud kostja tuludesse, raha võeti arvele bilansiväliselt. Kostja tegevust kontrollis audiitor. Kontrolli käigus selgitas hageja ning kinnitas kostja nõukogu esimees (I kd tl 156), et vastavalt kostja nõukogu poolt

vastuvõetud otsusele, protokoll 22/12-20 p 1 22. detsembrist 2020. a kinnitati kord (I kd tl 97), mis reguleerib asutuse (kostja) siseselt laekumata lootusetute võlglaste ja ilma pärijateta lahkunud klientide rahaliste vahendite mahakandmist ja arvele võtmise korda. Kord ei takista pärimisseadusest tulenevat pärija õiguste realiseerimist, võlglaste ja pärijateta lahkunud klientide rahalised vahendid võetakse raamatupidamislikult arvele, kuid bilansiväliselt. Kui ilmuvad lahkunute pärijad, kantakse rahalised vahendid pärijatele. Hageja ei rikkunud klientide rahaliste vahenditega ümber käimisel seadust ega juhatuse liikme kohustusi. Kostja märgib, et hooldekeskuse elanike suremise korral kantakse elanike poolt makstud teenustasud pärijatele või kohalikule omavalitsusele (PärS § 18 lg 1). Hageja ei ole seda teinud. 2020. aastal on hageja kandnud Hooldekeskuse surnud klientide poolt ette makstud tasud summas 6305,73 eurot Hooldekeskuse tuludesse. Hageja käitumisviis on vastuolus seadusega ning käsitletav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena vaatamata sellele, kas Hooldekeskusele on tekkinud kahju või mitte. Kostja hinnangul vastava teabe avalikkuse ette jõudmisel kaasneb Hooldekeskusele mainekahju, mis on omakorda lepingu p-s 8.2 sätestatud hüvitise tasumisest vabastava asjaoluna. PärS § 18 lg 1 kohaselt on PärS § 11 lg 1 nimetatud pärijate puudumisel (seadusjärgsete pärijate puudumisel) seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus. Viidatud sätte mõttes on eespool nimetatud kord ebakorrektne. Tuvastamata ja tõendamata on surnud klientide rahaliste vahendite omastamine kostja poolt või hageja isikliku kasu saamise eesmärk. Samuti on alusetu väide, et korra kehtestamisel tegutses juhatuse liige ainuisikuliselt ja omavoliliselt. 23.7 Seonduvalt toitlustusteenuse osutamisega märgib kostja, et hageja on Hooldekeskuses ümber korraldanud toitlustegevuse selliselt et toit valmistatakse Hooldekeskuse elanikele kohapeal (st teenust ei tellita sisse). Toitlustusteenuse pakkumisega alustati hageja poolt 29.09.2018 (SA Jõhvi Haigla 29.09.2018 töövõtuleping nr 2018/5) ning teenust pakuti ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli filiaalile Kukrusel (vt 13.08.2021 nõukogu protokoll). Toitlustustegevuse pakkumisega alustati hageja poolt omaalgatuslikult, toitlustusteenuse osutamine ei olnud Hooldekeskuse põhikirjaline tegevus ja teenuse pakkumiseks puudus ka nõukogu vastav korraldus (SA Jõhvi Hooldekeskus 22.12.2020 nõukogu protokoll; vt päevakorrapunkt 3, millest nähtub, et põhikirja muutmise küsimus tõusetus alles pärast teenuse pakkumisega alustamist). Samuti puudus teenuse osutamiseks tegevusluba ja töötingimused (vt 13.08.2021 nõukogu protokoll; I kd tl 98). Toitlustusteenuse osutamisega seonduvalt on Hooldekeskusele tekkinud kahjum summas ca 180 000 eurot (toitlustusteenuse aruanne 01.01.2019-30.06.2021, I kd tl 188). Kostja leiab, et 2020. aasta lõpus (kui lõppes leping X) pidi hageja olema teadlik, et toitlustusteenus sellisel kujul on kahjumlik. Ometi jätkas hageja toitlustusteenuse pakkumist Jõhvi Haiglale ka 2021. aastal (SA X 14.11.2020 töövõtuleping nr 202002). Seega on hageja rikkunud hoolsuskohustust, võttes kasutusele ärimudeli, mis on ilmselgelt Hooldekeskusele kahjulik ning sellist tegevust jätkanud ka teadmises, et tegevus on kahjumlik. Hageja alustas toitlustusteenuse pakkumist selleks tegevusluba omamata. Hageja seevastu märgib, et toitlustusteenuse osutamiseks oli olemas kostja nõukogu eelnev nõusolek, vajalikud töötingimused ja ka tegevusluba. Samuti andis kostja nõukogu nõusoleku ka X klientide toitlustamiseks ning kostja auto kasutamist toidu transpordiks Jõhvi haiglasse (SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu koosoleku protokoll nr 5 17.10.2018.a. ; I kd tl 126-130). SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu koosoleku protokolli nr 4 kohaselt on otsustatud kiita heaks tehtavad ettevalmistustööd üleminekuks oma toitlustamisele ja taotleda Vallavalitsuselt toetust oma köögi avamiseks vajaliku inventari soetamiseks (I kd tl 139-141) Tegevusluba on olemas (I kd tl 142). Kostja köögi nõuetele vastavust on kontrollinud terviseamet, ka põllumajandus-ja toiduamet (I kd tl 143-146).

Kostja väidab vääralt, et köögi avamisega toitlustusteenuse pakkumiseks tekkis kostjale 2,5 aasta jooksul kahju 180 000 euro ulatuses. Tegelikkuses oli kostja köögi avamine toitlustusteenuse pakkumiseks kostjale kasulik otsus. Kostja köök võimaldab pakkuda hooldekeskuse klientidele soodsama hinnaga toitlustamist kui toitlustusteenuse sisse ostmist. Toitlustusteenuse hooldekeskusest välja müümine võimaldab kostjal teenida kasumist. Kostja väited toitlustusteenuse kahjumlikkuse kohta tõendamata ja ebaõiged (vt hageja esitatud tulemiaruanne, I kd tl 148). Hagejale teadaolevalt pikendas kostja mh Jõhvi Haiglaga koostöölepingut, et toitlustegevust viimase suhtes jätkata. Kui toitlustegevuse oleks kahjumlik, ei ole eluliselt usutav, et kostja jätkab selle edasi osutamist. Kohus ei nõustu kostjaga väidetega, et toitlustusteenuse osutamise algatas hageja ainuisikuliselt, omamata tegevusluba ja töötingimusi. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja ega kostja esitatud toitlustamise tulemiaruandest (I kd tl 188, 148) selgetele lähteandmetele tuginev tulem toitlustusteenuse kasumlikkuse / kahjumlikkus kohta. Isegi kui nõustuda 13.08.2021 kostja nõukogu koosoleku protokolli p 1 tooduga, et hetkeseisuga on toitlustustegevus kahjumis, tuleks prognoosida tulevikuperspektiivi. Otsuse p-s 23 viitas kohus Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest ei saa rikkumist veel järeldada. Isegi kui nõustuda toitlustusteenuse kahjumlikkusega, ei ole millegagi tõendatud, et juhatuse liige tegutses viisil, kuidas sarnastel tingimustel sellises ametis mõistlik isik ei toimiks, mis annaks aluse lugeda juhatuse liiget hoolsuskohustuse rikkunuks. Lisaks eeltoodule lisab kohus, et hageja tagasikutsumise otsuses 01.07.2021.a. viidet kohustuste rikkumisele seonduvalt toitlustusteenuse pakkumisega ei esitatud.

või maine või on rikkunud juhatuse liikme lepingu punktis 6 sätestatud konfidentsiaalsuse või konkurentsi keeldu. Kohus leidis otsuse p-s 24, et p-s 8.2 nimetatud eelduseid mis õigustaks hüvitise maksmata jätta, käesoleval juhul tõendatud ei ole. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale hüvitise 4 kuu töötasu ulatuses, s.o summas 4 x 2 875 eurot, kokku 11 500 eurot. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Juhatuse liikme lepingus ei ole eraldi kokku lepitud, millal kostja hagejale nimetatud hüvitised tasuma peab. 01.07.2021.a. nõukogu otsuse kohaselt oli hageja viimane tööpäev juhatuse liikmena 01.07.2021.a, seega pidi kostja tasuma kõik hüvitised juhatuse liikme volituste lõppemise kuupäeval, s.o 01.07.2021.a. Kostjal on hageja ees täitmata rahaline kohustus 8 625 eurot + 11 500 eurot, kokku summas 20 125 eurot. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (§ 76 lg 3). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes mis annab võlausaldajale õiguse rakendada VÕS § 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud poole (võlgniku) suhtes. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). VÕS § 101 lg punkti 1 ja § 108 lõike 1 alusel nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisena 20 125 euro tasumist. Kohus rahuldab nõude täies ulatuses.

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja viivise hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuseni kindla summana, seejärel edasi protsendina seadusjärgses määras põhinõutest, kuid mitte rohkem kui põhinõuete ulatuses. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates hagiavalduse esitamisest (06.09.2021) summalt 20 800 eurot. Viivise 06.09.2021.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni so 01.11.2022.a on 1923,86 eurot (arvestusega võlg 20 800 eurot; 422 viivitatud päeva; viivis päevas 0,021918,) ja alates 02.11.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 2. lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.