M. P. hagi SA Jõhvi Hooldekeskus vastu võlgnevuse nõudes, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Hagihind
16 514, 12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. P., IK xxx, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab, LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post: [email protected] Kostja: Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus, RK 90003172, asukoht: Kaare tn 3, Jõhvi, 41531 Ida-Viru maakond Kostja esindaja: volikirja alusel T. L., e-post: xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
17.09.2018
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt Sihtasutuselt Jõhvi Hooldekeskus hageja M. P. kasuks 15 304, 52 eurot, sh lepingu alusel tasumisele kuuluv hüvitis 14 580 eurot, kahju hüvitis 540 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 184, 52 eurot.
3.Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus hageja M. P. kasuks viivis põhinõudelt (15 120 eurolt) alates 30.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta hageja M. P. menetluskulud kostja SA Jõhvi Hooldekeskus kanda.
5.Määrata kindlaks M. P. menetluskulude rahaline suurus. Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus hageja M. P. kasuks menetluskulu 3960 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 3 260 eurot.
6.Välja mõista kostjalt SA-lt Jõhvi Hooldekeskus hageja M. P. kasuks viivis menetluskuludelt (3 960 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1/9
2-18-8263
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Viru Maakohtu menetluses on alates 20.06.2018 M. P. hagi SA Jõhvi Hooldekeskus vastu võlgnevuse nõudes, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. P. (hageja) ja SA Jõhvi Hooldekeskus (SA, kostja) 14.07.2017 juhatuse liikme lepingu, mille kohaselt kohustus hageja vastavalt lepingule juhtima SA-d vastavalt seadusele ja lepingu tingimustele ning korraldama SA igapäevast majandustegevust. Hageja kutsuti 07.02.2018 SA Jõhvi Hooldekeskuse nõukogu otsusega juhatusest tagasi alates 12.02.2018 (st viimane kohustuste täitmise päev oli 09.02.2018). Alles peale tagasikutsumise tähtaja täitumist 15.02.2018 esitati hagejale SA nõukogu esimehe J. F. poolt 13.02.2018 koostatud ja käsitsi allkirjastatud juhatuse liikme lepingu erakorralise ülesütlemise teade.
2.Hageja esitas 27.03.2018 kostjale avalduse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja ettepaneku vaidluse kohtuväliselt lahendamiseks, kuid see oli edutu ning hageja esitas oma õiguste kaitseks hagi. Hageja nõuab kostjalt kogusummas 15 304, 52 eurot, sh lepingu alusel tasumisele kuuluv hüvitis 14 580 eurot, kahju hüvitis 540 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 184, 52 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuv jooksev viivis.
3.Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §101 lg 1 punktile 1 ja VÕS § 108 lõikele 1, mille alusel on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist, st hüvitist 3 kuu ulatuses lepingu p 5.3 alusel ja hüvitist 6 kuu ulatuses lepingu p 8.1 alusel. Arvestades seda, et hageja igakuine juhatuse liikme tasu suurus oli 1 620 eurot (bruto), siis on hagejal nõuda SAlt hüvitist kokku 9*1620=14 580 euro ulatuses. Lisaks on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 tulenevalt kostja vastu täiendavalt ka kahju hüvitamise nõue, mis seisneb õigusabikuludes kogusummas 540 eurot. Hageja leiab, et tulenevalt VÕS § 128 lg 3 peab kostja need kulutused hagejale hüvitama. Lisaks põhinõudele nõuab hageja hagi esitamise seisuga 29.05.2018 kostjalt viivist lepingust tuleneva hüvitise tasumisega viivituses olnud 57 päeva eest, viivisesumma 182, 15 eurot ning kahju hüvitise tasumisega viivituses olnud 20 päeva eest summas 2, 37 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 184, 52 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel nõuab hageja jooksvat viivist põhinõudelt (15 120 eurolt) alates 30.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule järgmised tõendid: 2/9
2-18-8263
14.07.2017 juhatuse liikme leping, mille kohaselt kohustus hageja vastavalt lepingule juhtima SA-d vastavalt seadusele ja lepingu tingimustele ning korraldama SA igapäevast majandustegevust (tlk 25-29); SA Jõhvi Hooldekeskuse 07.02.2018 nõukogu koosoleku protokoll, milles sisalduva otsusega kutsuti hageja SA juhatusest tagasi alates 12.02.2018 (st viimane kohustuste täitmise päev oli 09.02.2018) (tlk 30-36); SA Jõhvi Hooldekeskuse nõukogu esimehe 13.02.2018 J. F. teade juhatuse liikme lepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tlk 37-38); M. P. 27.03.2018 avaldus hüvitise tasumiseks summas 14 580 eurot ja ettepanek vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks (tlk 39-45); M. P. 02.05.2018 nõudeavaldus SA-le Jõhvi Hooldekeskus lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (tlk 11-17); SA Jõhvi Hooldekesus esindaja R. Paasi teade ja hageja esindaja vastuskirjad, millest sisulist vastust hageja nõudele ei tulnud (tlk 20-21).
Kostja vastuväited
4.Kostja oma vastuses selgitab, et vastavalt SA põhikirja punktile 4.13 hooldekeskust esindab ja tema tegevust juhib juhatus. SA põhikirja p 4.19.2 kohaselt esindab juhatus hooldekeskust kõigis õigustoimingutes. Kostja selgitas, et hageja 06.02.2018.a. erakorralise tagasikutsumise põhjuseks on otsustuse tegemise ajal asutaja seadusliku korralduse täitmata jätmine, millega hageja rikkus juhatuse liikme lepingu punktidest 1.1, 1.2 ja 2.2.5, SA põhikirja punktidest 4.13 ja 4.19.2, sihtasutuse seaduse § 26 lõigetest 3 ja 4, mittetulundusühingute seaduse § 781 lõikest 6 tulenevaid juhatuse liikme otseseis kohustusi ning seadis sellega tõsiselt ohtu kostja maine. Kostja mainet rikkuva tegevuse kirjeldus on kostja vastuse põhjal alljärgnev: SA asutaja, Jõhvi Vallavalitsuse, 08.08.2017 korralduse number 2530 p 1 kohaselt kutsuti alates 08.08.2017 SA nõukogu liikme kohalt tagasi V. J., P.K., V. N. ja E. E., viimane oli ühtlasi ka nõukogu esimees. Jõhvi Vallavalitsuse korralduse p 2 alusel määrati uuteks SA nõukogu liikmeteks M. T., A. O., A. N., V. N. ja E. P.. Jõhvi Vallavalitsuse 08.08.2017 korralduse number 2530 p 3 andis hagejale selge ja üheselt mõistetava korralduse SA juhatusel registreerida muudatused äriregistris. SA asutaja 29.01.2018 korraldusega nr 157 kutsuti SA nõukogu liikme kohalt tagasi 08.08.2017 asutaja poolt määratud nõukogu liikmed M. T., A. N. ja E. P.. Lisaks 08.08.2017 asutaja korraldusega nr 2530 määratud SA nõukogu liikmetele määrati nõukogu liikmeteks L. M., J. F. ja A.S.. SA asutaja 29.01.2018 korraldusega nr 157 anti hagejale korraldus registreerida muudatused äriregistris. Muudatuste registreerimise kohustus tuli hagejale sihtasutuse seaduse § 26 lõikest 4. Samuti oli hageja kohustuseks vastavalt sihtasutuse seaduse § 26 lõikes 3 sätestatule esitada registripidajale vastav teade, kui nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 29.01.2018 asutaja poolt korraldusega nr 157 uute SA nõukogu liikmete määramise ajaks ei olnud hageja täitnud veel isegi SA asutaja 08.08.2017 korraldust number 2530 ega teatanud 5 päeva jooksul registripidajale SA nõukogu liikmete muutusest. Asutaja 08.08.2017 välja antud korraldusest oli 29. jaanuariks 2018 möödunud 5 päeva asemel juba peaaegu pool aastat. Samuti puudub SA üld- ja isikuandmete ajaloo 4. lehe 8. realt nõukogu esimehe Eduard Easti kohta nõutava kandeavalduse märge, kuna hageja ei ole registrile õigeaegselt teadet esitanud. SA nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute nõukogu liikmete määramine 08.08.2017 asutaja korralduse nr 2530 alusel ei olnud hageja poolt esitatud 5 päeva jooksul registrile ja registris ei olnud kuni 29.01.2018 kajastatud 08.08.2017 kuni 29.01.2018 nõukogu liikmed M. T., volikogu esindaja; A. N., valitsuse esindaja; 3/9
2-18-8263 E. P., pensionäride esindaja. Nimetatud toiming oli hageja poolt teostamata ja nõukogu liikmed äriregistrisse kandmata. Tegemist on tõsise juhatuse liikme lepingu rikkumisega, arvestades asjaoluga, et nimetatud nõukogu andis korralduse SA toitlustuse riigihanke läbiviimiseks. Kostja arvates rikkus hageja sellise hooletu tegevusega ja asutaja seadusliku korralduse täitmata jätmisega juhatuse liikme lepingu punktidest 1.1, 1.2 ja 2.2.5, SA põhikirja punktidest 4.13 ja 4.19.2, sihtasutuse seaduse § 26 lõigetest 3 ja 4, mittetulundusühingute seaduse § 781 lõikest 6 tulenevaid juhatuse liikme otseseis kohustusi ning seadis sellega tõsiselt ohtu kostja maine.
5.Täiendavalt toob kostja välja, et peale hagejaga 12.02.2018 juhatuse liikme lepingu erakorralist lõpetamist said kostjale teatavaks hageja poolt juhatuse liikme lepingu ajal tehtud täiendavad juhatuse liikme lepingust tulenevate kohustuste rikkumised: Hageja korraldusel 11.12.2017 käskkirja nr 84 - korralduse maksti SA töötajatele jõulupreemiat SA eelarvest kokku 2 100 eurot (bruto). Vastavalt SA raamatupidamist osutava teenuse Hrraamat OÜ raamatupidaja Helge Murutalult saadud teabele ja ekirjale, maksis SA faktiliselt oma eelarve vahenditest 2017. aasta detsembris preemiat 2 570 eurot (bruto). Muid preemia väljamaksmise otsuseid nõukogult ega käskkirju juhatuse liikmelt preemiate välja maksmisest ei olnud. Seega maksti 2017. aasta detsembris SA eelarvest 470 euro võrra rohkem preemia kui SA dokumentidega oli ette nähtud.
6.SA raamatupidamise andmetel ei oma SA põhivarana sõiduautot vaid rendib Luminor Liisingult Citroen Berlingot numbrimärgiga xxx. Antud sõiduautot tangitakse diislikütusega, mille kulud kaetakse SA eelarvest SA-le kuuluva pangakaardi maksetega. Kostjale sai teatavaks, et 03.11.2017, 22.11.2017 ja 12.12.2017 on SA-le kuuluva pangakaardiga tasutud Jõhvi tanklas bensiini eest kokku summas 151, 26 eurot, vaatamata sellele, et märgitud ajavahemikul bensiinisõidukit SA kasutuses ei olnud. Hagejale mingeid hüvitisi isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioonide näol SA nõukogu teinud ei ole ja juhatuse liikme lepinguga ette ei olnud nähtud. Viimane nähtub ka SA nõukogu 07.02.2018 koosoleku protokolli nr 1 päevakorrapunktis 2.6, millega tõstatati alles esimest korda juhatuse liikme sõiduauto kasutamise hüvitamise küsimus.
7.Kostjal on pangas avatud 3 arveldusarvet, millest 2 kasutab Sa oma tegevuse majandamiseks ja ühel arvetest hoitakse SA hoolealustele/klientidele kuuluvaid erinevaid toetusi ning rahalisi sääste, mida SA-l on keelatud oma tegevuskuludeks kasutada. 31.08.2018 seisuga oli SA klientide raha jääk SA kontol kokku 6 597, 98 eurot, aga kogu raha jääk asutusel oli 4 628, 16 eurot ehk 1 969, 82 euro ulatuses oli kulutatud võõrast SA hooldusel olevate vanurite raha
8.Kostja on seisukohal, et hageja on oma tegevusega tõsiselt rikkunud hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut, SA põhikirja ja kehtivat seadusandlust ning oluliselt kahjustanud SA mainet, mis põhjustas SA nõukogu juhatuse liikme lepingu erakorralise lõpetamise. Kuna hageja on oluliselt rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ja juhatuse liikme leping lõpetati hageja poolt tulenevatel põhjustel erakorraliselt, siis vastavalt lepingu punktile 8.2 ei ole kostjal alust hagejale hüvitist maksta.
9.Kostja on oma seisukoha tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid: SA Jõhvi Hooldekeskuse põhikiri, millest tulevad hageja kohustused (tlk 73-78); Jõhvi Vallavalitsuse korraldus 2530, mis andis hagejale selge ja üheselt mõistetava korralduse SA juhatusel registreerida muudatused äriregistris (tlk 79);
4/9
2-18-8263
Jõhvi Vallavalitsuse korraldus nr 157, mis andis hagejale korralduse registreerida muudatused äriregistris (tlk 80); 06.02.2018 Tartu Maakohtu registriosakonna vastus nr S 400 12467/H6, mis kinnitab seda, et asutaja 08.08.2017 korraldusest oli 29. jaanuariks 2018 möödunud pool aastat (tlk 81); SA registrikaardi üld- ja isikuandmete ajalugu, mille kohaselt puudub nõukogu esimehe Eduard Easti kohta nõutava kandeavalduse märge 4. lehe 8. realt (tlk 82-86); 11.12.2017 SA käskkiri nr 84 jõulupreemia maksmise kohta; Olerex tankla 31.12.2017 arve nr 505-10688254 bensiini eest tasumise kohta summas 43, 69 eurot (tlk 89-90); Olerex tankla 30.112017 arve nr 505-10678801 bensiini eest tasumise kohta summas 98, 83 eurot (tlk 91-62); 06.07.2018 raamatupidaja e-kiri selle kohta, et 1 969, 82 euro ulatuses on kulutatud võõrast raha (tlk 88); 19.03.2018 SA nõukogu esimehe kiri Audest Audiitoriteenuste OÜ-le auditeerimise käigus väljaselgitamist vajavate küsimuste kohta (tlk 93-95).
Hageja 27.08.2018.a. esitatud täiendavad vastuväited kostja seisukohale
10.Hageja on seisukohal, et hüvitise maksmisest keeldumiseks aluseid ei esine. Lepingu p 5.3 näeb väga selgelt ette, et SA on kohustatud juhatuse liikmele teatama tema juhatusest tagasikutsumise kavatsusest viivitamata, kuid vähemalt 3 kuud enne vastava otsuse tegemist. Juhul kui etteteatamistähtaega ei jälgita (mille üle vaidlus puudub), siis makstakse tagasi kutsutavale juhatuse liikmele tasu proportsionaalselt etteteatamata tähtaja ulatuses, lähtudes igakuisest tasust. Seega tuleb hagejale maksta hüvitis summas 3*1620=4860 eurot. Kostja pole viidanud ühelegi alusele, mis õigustaks kohustuse täitmisest keeldumist. Samuti ei esine aluseid lepingu p 8.1 täitmise nõude rahuldamata jätmiseks. Vaidlust ei ole, et hageja vabastati SA juhatuse liikme kohustest nõukogu otsuse alusel. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et nõude rahuldamise välistaks asjaolu nagu oleks hageja kriminaal- või tsiviilkorras karistatud või et hageja on rikkunud lepingu punktis 6 sätestatud konfidentsiaalsuse või konkurentsikeelu nõudeid. Lepingu punktist 8.2 tuleneb selgelt, et lepingu punktis 8.1 nimetatud hüvitise välja maksmata jätmise eelduseks on asjaolu, kui juhatuse liige on oma tegevusega seadnud ohtu SA vara või maine, mida hageja ei ole teinud. Hageja poolt muudatuste edastamine registrile viibis seetõttu, et nõukogu liikmed polnud edastanud hagejale vastavaid nõusolekuid nõukogu liikmeksoleku kohta, mis nähtub ka nõukogu koosoleku protokollist. Viimased nõusolekud sai hageja alles 02.02.2018, mis järel esitas hageja 05.02.2018 registrile ka vastava teate. Samuti on hageja selgitanud SA-le, et nõukogu liikmete volitused hakkavad kehtima alates nende valimisest, mitte vastava muudatuse registrisse kandmisest. Viimane on oluline üksnes kolmandate isikute jaoks. Mis puudutab Eduard Easti, siis kutsuti ta nõukogust tagasi, mistõttu ei saanudki täiendavat infot tema kohta registrisse enam kanda. Kostja pole põhistanud ega tõendanud oma väidet nagu oleks hageja seadnud tõsiselt ohtu kostja maine. Samuti ei saa kostja poolt lepingu lõpetamise aluseks olla asjaolud, mis said talle teatavaks pärast lepingu lõpetamist ning sellised väidetavad rikkumised tuleb täies ulatuses tähelepanuta jätta. Hageja selgitab, et jõulupreemia maksmise käskkirjast ei nähtu, et tegemist oleks brutosummaga, vastupidi, ka kostja raamatupidaja ja hageja said mõlemad käskkirjast selliselt aru, et mõeldud oli, et töötajad saavad preemiat 100 eurot netos. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et hageja on alusetult SA 5/9
2-18-8263 pangakaarti kasutanud bensiini eest tasumisel. Kostja 08.07.2018 vastusest nähtub, et kaardi omanikuks on olnud A. S., mitte hageja. A. S. oli kostja majahoidja, kelle kasutusse oli mh määratud ka ametiauto. Hageja selgitab, et SA-l pole mitte kolm, vaid kaks arvelduarvet. Arveldusarvele nr EE841010220019295016 kanti 12.10.2017 mitte võõras raha, vaid SA hoolealuste palvel ja nende poolt koostatud nimekirja alusel sotsiaaltöötaja käes olev SA hoolealuste raha summas 3 150 eurot. Raha kanti kontole kui ettemaks SA poolt osutatavate teenuste eest, mitte kui elanike umbmäärane pension. Seda on oluline eristada, kuivõrd SA-l puudub juriidiline õigus ja pädevus elanike pensioneid enda käes hoida, veel vähem neid hoiustada. Vastav otsus on kooskõlastatud Jõhvi valla sotsiaalosakonna ja raamatupidamisega. Seega, elanike poolt ettemaksuna SA-le antud raha vajadusel ka kulutati ning on loogiline, et vastava raha jääk seetõttu ka väheneb. Lepingu lõppedes andis hageja üle SA-le tema käes olnud sularahajäägi.
11.Hageja esitatud lisatõendid: 05.02.2018 SA avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale nõukogu liikmete registrisse kandmiseks (tlk 110-125); 06.02.2018 SA avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale registrikannete muutmiseks (tlk129-144) SA 14.08.2017 koosoleku protokoll nr 1, mis tõendab, et nõukogu liikmete registrisse kandmata jätmine pole takistanud nende kohustuste täitmist (tlk 127-128); SA 04.09.2017 koosoleku protokoll, mis tõendab, et nõukogu liikmete registrisse kandmata jätmine pole takistanud nende kohustuste täitmist (tlk 145-146); SA 22.09.2017 koosoleku protokoll, mis tõendab, et nõukogu liikmete registrisse kandmata jätmine pole takistanud nende kohustuste täitmist (tlk 147-149); Väljavõte SA nõukogu 17.02.2015 koosoleku protokollist, A. S. töölepingu nr 40 lisa 16; sõiduauto reg.numbriga xxx tehniline pass (tlk 150-152); Väljavõte Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni 28.11.2017 koosoleku protokollist nr 27 seoses ettemaksuga SA poolt osutatavate teenuste eest (tlk 153); 08.02.2018 üleandmise-vastuvõtmise akt, mis tõendab hageja poolt SA-le üle antud sularahajääki (tlk 154-155).
12.Kostja omapoolseid tõendeid, taotlusi ega seisukohti hageja poolt 27.08.2018 esitatud tõenditele ei esitanud ega teatanud kohtule ka soovist täiendavalt tõendeid koguda.
Viru Maakohtu 17.09.2018 kohtuistung
13.Hageja jäi esitatud taotluste juurde ning palus asi läbi vaadata. Kostja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks ning kostjale aja andmiseks täiendavate tõendite kogumisel, et tõendada hageja poolt toime pandud rikkumisi, mis on ilmnenud peale tema juhatuse liikme tagasikutsumist. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse täiendavate tõendite ära ootamiseks ning asus seisukohale, et tegemist ei ole tõendiga, mis puudutab vaidluse eset sellel hetkel, kui toimus hageja kui juhatuse liikme tagasikutsumine. Kohus lõpetas eelmenetluse ja vaatas asja istungil läbi.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. 6/9
2-18-8263
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel on 14.07.2107.a. sõlmitud juhatuse liikme leping, mille punkt 8.1. sätestab juhatuse liikme garantiid: Juhatuse liikme kohustusest vabastamisel SA nõukogu otsuse alusel /.../ makstakse Juhatuse liikmele hüvitist kuue (6) kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Punkt 8.2. sätestab, et Nimetatud hüvitist ei maksta juhul kui juhatuse liige on pannud toime kriminaal- või tsiviilkorras karistatava süüteo või on oma tegevusega seadnud ohtu Sihtasutuse vara või maine/.../. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja M. P. kutsuti juhatuse liikme kohustustest tagasi kostja SA Jõhvi Hooldekeskuse nõukogu 07.02.2018.a. otsusega.
15.Esmalt analüüsib kohus hageja SA Jõhvi Hooldekeskuse juhatuse liikme staatusest tagasikutsumise asjaolusid ja uurib sellekohaseid asjassepuutuvaid tõendeid. Hageja on esitanud tõendina kostja poolt SA Jõhvi Hooldekeskuse 07.02.2018 nõukogu koosoleku protokollile. Protokolli punkt 4.1.4 on sõnastatud järgmiselt: „Pakkuda M. P.le tööd juhiabina, millest M. P. keeldus.“ Sellele järgneb punkt 4.2. „Uue juhatuse liikme tutvustamine. J. F. tutvustab uut juhatuse liikme kandidaati A. S., /.../ talle antud valdkond tuttav. Kandidaat saab väga hästi aru, et nimetatud ametis, kuhu ta kandideerib, ootab teda ees töö inimestega.“ Edasi nähtub protokollist järgnev: „J. F.: lootsime väga, et M. P. teeb meiega koostööd ja võtab talle nõukogu poolt pakutud juhiabi ametikoha vastu. Aleksandr Smirnov: tore oleks, kui M. P. jääks juhaiabina tööle. J. F.: äriregistrisse kande tegemata jätmine on probleem, samuti on probleemiks see, et M. P.lt oli küsitud dokumentide esitamist ning ta ei teinud seda. Hüvitist ei maksta, kuna juhatuse liige oma tegevusega seadnud ohtu Sihtasutuse vara või mainele. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.“ Seega tuvastas kohus kostja 07.02.2018.a. a. nõukogu koosoleku protokollist, et esmalt pakuti hagejale tööd kostja juures juhatuse liikme abina. Alles peale seda kui hageja keeldus ettepanekust, avaldasid koosolekul osalenud isikud lootust, et ta võiks tööle edasi jääda juhiabina. Kohtu hinnangul on nendest sõnavõttudest ja ettepanekutest ilmne, et kostja oli hageja senise tegevusega üldises plaanis rahul, ning kostja soovis, et hageja jätkaks kostja juhatuse liikme igapäevatööd juhiabina. Sellest järeldab kohus, et kostja hinnang hageja tegevusele ei sisaldanud kuni hagejapoolse koostööst keeldumise hetkeni sisulisi etteheiteid hagjeja tööle, sealhulgas olulistele minetustele, millega seati ohtu kostja maine või vara. Kohtu arvates on ilmne, et nende asjaolude tegelikul ilmnemisel ei oleks kostja nõukogu koosolekul avaldanud mitmekordselt soovi ja valmisolekut jätka lepingulist suhet hagejaga hageja töökohustuste jätkamiseks juhiabina (sisuliselt oma igapäevatöö jätkamist madalamal ametikohal). Kohtu arvates omab käesoleva vaidluse jaoks määravat tähtsust fakt, et alles peale seda, kui hageja ei olnud nõus vabatahtlikult SA Jõhvi Hooldekodud juhatuse liikme kohalt tagasi astuma, teeb J. F. nõukogu koosolekul järgmise avalduse: „Hüvitist ei maksta kuna juhatuse liige oma tegevusega on seadnud ohtu SA vara või maine.“ Märkimist väärib ära ka asjaolu, et hoolimata J.F. protokollitud avaldusest hüvitise maksmisest keeldumise kohta ei ole nõukogu sellekohast otsust vastu võtnud ega
7/9
2-18-8263 küsimust üleüldse täiendavalt arutanud. Otsus on vastu võetud 4. punktis, kuid ükski neist ei käsitle hagejale makstava hüvitise vähendamise või maksmata jätmise küsimust.
16.Tulenevalt kostja esitatud SA Jõhvi Hooldekeskuse põhikirja punktist 4.4.7. kinnitab nõukogu sihtasutuse juhatuse esimehe tasustamise korra ja määrad. Põhikirja punktide 4.4.8 otsustab nõukogu juhatuse liikmete koosseisu ja juhatuse liikmete tagasikutsumise. Eeltoodust tuleb üheselt järeldada, et juhatuse liikme lepingus ettenähtud hüvitiste vähendamine on nõukogu otsustuspädevuses. Sellist otsust kostja vastu võtnud ei ole. Hageja on kohtule esitanud üksnes nõukogu esimehe teatise, kuid sellele lisatud otsus hüvitisi küsimust ei käsitle Seega ei ole kostja pädev organ vastu võtnud vastu põhikirja nõuetest tulenevat otsust hagejale makstava hüvitise vähendamiseks või hüvitise maksmisest keeldumiseks. Kohus ei analüüsi seetõttu poolte poolt esitatud täiendavaid tõendeid väidetavate kostja lepingurikkumiste kohta, kuna on ilmne, et hagejale hüvitise maksmisest keeldumiseks puudub õiguslik alus s.o. kostja nõukogu kui otsustamispädevust omava esindusorgani otsus.
17.Kostja on hageja tagasi kutsunud ilma igasuguse etteteatamiseta, sealjuures ei ole kostja järginud lepingus ega seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega. Samas on kostja alates veebruaris toimunud tagasikutsumisest kuni tänase päevani tegutsenud eesmärgiga tuvastada peale tagasikutsumist hageja töös erinevaid puudusi, millised ei olnud kostjale teada tagasikutsumise otsuse tegemise ajal. Kohus, olles tutvunud tagasikutsumise protokolliga ja seda analüüsinud, leiab, et kostjal puudus tagasikutsumise hetkel igasugune mõistlik vajadus lepingu lõpetamiseks etteteatamistähtaega järgimata, ning juhul kui kostja soovis viivitamatut tagasikutsumist, oleks kostja pidanud järgima poolte poolt kokku lepitud etteteatamistähtaega, või selle vähendamise korral tasuma hagejale kompensatsiooni. Samuti oleks mõistlik etteteatamistähtaeg võimaldanud kostjal läbi viia hageja tegevuse kontrolltoimingud ja vastu võtta motiveeritud otsus. Kohus leiab et juhatuse liikme tagasikutsumine protokollis kirjeldatud viisil on vastuolus heade tavade ja heauskse käitumisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtu arvates ei ole hageja ja kostja need argumendid, mis puudutavad kostja poolset tegevust sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise poliitilisi motiive ning ja kohaliku võimu korduvast vahetusest tulenevaid asjaolusid, kohtumenetluses tõendi väärtusega, ega oma käesolevas asjas tõendi väärtust. Kohus rõhutab, et sõltumata võimalike poliitilistest allhoovuste ja otsustuste tagamaade olemasolust või nende puudumisest tsiviilõiguslike lepingute täitmisel on tsiviilõiguse peamiseks põhimõtteks õiguskindluse printsiip, millest tulenevalt on poolte vahel sõlmitud võlaõiguslikud lepingud kehtivad ja pooltele täitmiseks kohustuslikud. Ükski päevapoliitiliselt vajalikuks osutunud toiming, argument või võimuvahetuse läbiviimine kohalikus omavalitsuses ei saa kohtu hinnangul olla seaduslikuks aluseks võlaõiguslike lepingu sätete täitmisest aluseta keeldumisele või põhikirjas toodud otsustuspädevuse eiramisele.
18.Eeltoodust tulenevat leiab kohus, et hageja nõude rahuldamisel kuulub kohaldamisele VÕS §101 lg 1 p 1 koostoimes VÕS § 108 lg 1, ning hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktist 8.1 tulenevalt on hagejal õiguskaitsevahendina õigus nõuda lepingu täitmist - seega on hageja juhatuse liikme õigustest tagasikutsumise korral õigustatud saama poolte poolt varem kokku lepitud hüvitist 3 (kolme) kuu ulatuses lepingu p 5.3 8/9
2-18-8263 alusel ja hüvitist 6 kuu ulatuses. Vaidlus puudub selle üle, et hageja igakuine juhatuse liikme tasu suurus oli 1 620 eurot (bruto). Seega mõistab kohus hagejale välja hüvitise kogusummas 9*1620=14 580 euro ulatuses. Lisaks rahuldab kohus VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 koostoimest tulenevalt hageja nõude kostja vastu kahju (õigusabikulude) hüvitamise nõudes kogusummas 540 eurot. Kohus rahuldab ka hageja nõude hagi esitamise seisuga 29.05.2018 kostjalt viiviste väljamõistmiseks lepingust tuleneva hüvitise tasumisega viivituses olnud 57 päeva eest kogusummas 182, 15 eurot ning kahju hüvitise tasumisega viivituses olnud 20 päeva eest summas 2, 37 eurot, kokku 184, 52 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude TsMS § 367 alusel jooksvat viivise väljamõistmiseks põhinõudelt (15 120 eurolt) alates 30.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 163 lõigete 1 ja 2 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitada tuleb teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldas esitatud hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista 3 260 eurot käibemaksuga ja viivise seaduses sätestatud määras. Samuti on hageja tasunud riigilõivu 700 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi hinnaga 150 eurot tunnis. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Samuti on mõistlik ja põhjendatud aeg, mis on hageja esindajal kulunud menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3 960 eurot, millest 700 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 3 260 õigusabikulud. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summas 3 960 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.