lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-19484/21

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 25.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-18-19484/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1275
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2019. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-19484

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Argo Niglas'e vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja Argo Niglas, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja lepinguline esindaja Erki Casar, Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]

Menetlustoiming

Adolfi

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, 1⁄2 riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ja kostja Argo Niglas'e vahel 25.01.2019. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:

1.Kostja Argo Niglas tasub põhisumma 33,35 eurot, viiviste nõue 8,03 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 37,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6,12 eurot, kõik kokku 110 (ükssada kümme) eurot. Nõutud summad tasub kostja Argo Niglas hageja PlusPlus Capital AS arveldusarvele * *, viitenumbriga * hiljemalt 31. jaanuariks 2019. a.
2.Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 (kolmkümmend seitse eurot 50 senti) eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital arvelduskontole nr * *. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule jääb 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 6,12 eurot kostja kanda. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1.Hagiavaldus, menetluse käik 21.12.2018. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Argo Niglase vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 33,35 eurot, viivise summas 25,61 eurot, alates 21.12.2018. a viivise nõudes põhinõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni 0,07% tasumata summalt päevas ja võla sissenõudmiskulude summas 25 eurot väljamõistmise nõudes. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja Argo Niglase vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustas teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiiliside teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.2018. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 04.01.2019. a esitas hageja hagiavalduse tervikteksti täiendatud kujul ning ühtlasi vähendas 21.12.2019. a hagis esitatud viivise nõuet. Hageja palub hagiavaldusega kostjalt hageja kasuks välja mõista telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 33,35 eurot, viivise summas 8,03 eurot ja viivise põhinõudelt alates 21.12.2018. a VÕS § 113 sätestatud seadusjärgses viivisemääras tasumata põhisumma jäägilt ning võla sissenõudmiskulud summas 25 eurot. 11.01.2019. a määrusega kohus keeldus osaliselt menetlusse võtmast Aktsiaselts PlusPlus Capital 21.12.2018. a hagi Argo Niglas'e vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva viivise nõude osas summas 17,58 eurot ja jooksva viivise nõudes määras 0,07% päevas tasumata põhinõudelt. 11.01.2019. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. 17.01.2019. a esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles avaldas valmisolekut kompromisslepingu sõlmimiseks. 18.01.2019. a määras kohus menetlusosalistele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromisslepingu sõlmimiseks.
2.Kompromissleping 25.01.2019. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu.
1.Pooled leidsid:
1.1.PlusPlus Capital AS esitas hagiavalduse kostja ARGO NIGLAS vastu nõudes, millest põhisumma nõue on 33,35 € ja viiviste nõue 8,03 €, sissenõudekulu 25 € ning menetluskulud: tasutud riigilõiv 75,00 ja õigusabi tasu 420,00 eurot.
1.2.Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse.
2.Pooled leppisid kokku:
2.1.Kostja tasub põhisumma 33,35 eurot, viiviste nõue 8,03 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 37,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6,12 eurot, kõik kokku 110 eurot. Nõutud summad tasub võlgnik PlusPlus Capital AS, arveldusarvele * *, viitenumbriga * hiljemalt 31. jaanuariks 2019. a.
2.2.Lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
3.Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
4.Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-18-19484 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
5.Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks.
6.Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust PlusPlus Capital AS a/a-le * *, viitenumbriga *. Kohtu seisukoht
2.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
2.2.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
2.3.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2.4.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
3.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad kostja kanda jäävad 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 6,12 eurot. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja