Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-18685 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 11.12.2018 esitas A E Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise taotluse. 18.12.2018 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Reppi, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 7 501.69 euro ulatuses, ja võlgniku vara 4.01.2019 seisuga oli 188,62 eurot ja xxx. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Maksejõuetuse põhjuseks võib teada oleva informatsiooni alusel lugeda võlgniku süütegude toime panemist, mis on toonud võlgnikule kaasa rahalised kohustused, mida viimane ei suuda teenindada. Võlgniku täpset maksejõuetuse kujunemise aega ei ole võimalik kindlaks määrata, mis kuulub täpsustamisele pankrotimenetluse käigus, kuid arvestades Võlgniku suhtes järjepidevalt toimunud täitemenetlusi, siis võib lugeda Võlgniku maksejõuetuse kujunemiseks ajaks aastat 2006. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus on asunud seisukohale, et otstarbekas ei ole deposiidi nõudmine pankrotimenetluse jätkamiseks, sest ühelgi võlausaldajal ei ole soovi menetlust finantseerida. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Praegusel juhul on võlgniku võlgnevus kujunenud peamiselt võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusena ja kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik vabaneda vaid väga väikesest osast koguvõlgnevusest. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tuleb keelduda.

2-18-18685 Kuna kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, siis vastavalt PankrS § 29 lg 1 kooskõlas PankrS § 2 ja PankrS § 171 lg 11 mõttega kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning kuulub väljamõistmisele. Kuna menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, siis PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja võlgnikult ning määrab nende hüvitamise riigi vahenditest 397 euro ulatuses. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.