Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2019. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-116146
Tsiviilasi
XX hagi YY ja CC vastu solidaarselt 488.55 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 7. märtsi 2018. a otsus ja 28. märtsi 2018. a täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
488.55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX); esindaja Jüri Asari Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 7. märtsi 2018. a otsus ja 28. märtsi 2018. a täiendav otsus muutmata.
2.YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisadena nr 1-3 märgitud tõendid ning tagastada need apellandile pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
4.Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebuse vastuse lisana nr 2 märgitud tõend.
5.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta YY kanda.
6.Rahuldada XX taotlus ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Määrata kindlaks XX ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskuludena 336 eurot ja välja mõista YY-lt XX kasuks menetluskulud 336 eurot.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-17-116146
8.Jätta XX taotlus ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 432 eurot rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas kohtule hagiavalduse YY (kostja) ja CC vastu solidaarselt võlgnevuse 488.55 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi asukohaga XXX Pärnus omanik alates 27.02.2017. Korteriomandi omandamise ajal oli korteriomand koormatud üürilepinguga, mis oli sõlmitud kostjatega. Hageja teatas omaniku muutusest 11.05.2017 üürilepingu ülesütlemise avalduses. Üürilepingu ülesütlemist kostjad ei vaidlustanud ja vabastasid korteri selles näidatud ajaks. Täiendavad selgitused olid antud kostjatele ka hageja 23.05.2017 kirjas. Seega olid kostjad teadlikud üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust hagejale. Hageja selgitas, et seadus ei näe ette vajadust sõlmida uut üürilepingut korteri omaniku vahetumisel. Samuti ei pidanud endine omanik loovutama nõuet uuele korteri omandajale, kuna kostjatel tekkis võlgnevus ajal, kus üürileandja õigused ja kohustused juba läksid üle asja omandajale (avaldaja omandas korteri 27.02.2017 ja tasumata arved on 2017 aasta aprilli, mai ja juuni kuu eest). Kuna lõppkokkuvõttes korteriühistu arvete tasumise ees vastutavaks isikuks on korteri omanik (hageja), oma üürilepingujärgse kohustuse täitmata jätmisega võlgnikud tekitatanud kahju hagejale. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse, mis moodustab kokku 488.55 eurot (arve nr 192 – 182.58 eurot, arve nr 247 – 156.46 eurot ja arve nr 302 – 149.51 eurot). Kostjate vastuväited hagile
2.Kostjad nõuet ei tunnistanud, kuna nemad ei ole sõlminud ühtegi lepingut hagejaga. Menetluse edasine käik
3.Maakohtu kohtuistungil selgitas YY, et korteriühistule on jätnud ta maksmata põhjusel, et vana korteriomanik jäi talle võlgu. Kommunaalmakseid maksis otse korteriühistule. Esimese astme kohtu otsus
4.Pärnu Maakohus lahendas asja lihtsustatud menetluses TsMS § 405 kohaselt rahuldades 07.03.2018 otsusega hagi. Kohus mõistis solidaarselt kostjatelt välja põhivõlgnevuse 488.55 eurot ja menetluskulud 695 eurot hageja kasuks. Menetluse edasine käik 2(6)
Tsiviilasi nr 2-17-116146
YY esitas 19.03.2018 maakohtule kaebuse, milles märgib, et kuna 12.09.2012 sõlmitud üürilepingus ei olnud kokku lepitud kõrvalkulude tasumise osas, nõuab ta hagejalt VÕS § 291 lg-st 1 tulenevalt võlgnevuse 1 573.26 euro tasumist. Võlgnevus on kujunenud ajavahemikul 12.09.2012-28.02.2017, koosnedes maja renoveerimislaenu osamaksetest summas 1 213.77 eurot, maja renoveerimislaenu intressidest summas 53.21 eurot, maja kindlustusmaksetest summas 35.91 eurot, maja remondifondist summas 180.30 eurot ja trepikoja koristamisest summas 90.70 eurot.
Kohus märkis 21.03.2018 kirjas, et käsitleb esitatud kaebust teatena soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, mistõttu teeb 28.03.2018 avalikult teatavaks asjas täiendava otsuse.
Esimese astme täiendav otsus
7.Pärnu Maakohus 28.03.2018 otsuses märgib, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja poolt kinnistusraamatu kande kohaselt 27.02.2017 omandatud korteriomandit koormas üürileping, kus üürnikeks olid kostjad. Hageja on kostjaid teavitanud korteriomandi omaniku muutusest ning selgitanud VÕS § 291 lg 1 olemust. Hageja on kostjaid võlgnevusest eelnevalt teavitanud. Kostjad ei ole väitnud, et nad oleksid tasunud võlgnevuse aluseks olevad arved eelmisele korteriomanikule. Seega kuulub hagi VÕS § 271 ja 304 lg 1 alusel rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
8.YY esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele, milles palub tühistada maakohtu otsuse, millega on kostjatelt välja mõistetud võlgnevus 488.55 eurot ja menetluskuluna 695 eurot. Kuna 12.09.2012 sõlmitud üürilepingus ei ole kokku lepitud kõrvalkulude kandmises ning ei võimaldatud tutvuda üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega, esitas YY 04.04.2017 rahalise nõude üürileandjale summas 1 573.26 eurot. Nõue oli kujunenud ajavahemikul 12.09.2012-28.02.2017 maja renoveerimislaenu osamaksetest summas 1213.77 eurot, maja renoveerimislaenu intressidest summas 53.21 eurot, maja kindlustusmaksetest summas 35.91 eurot, maja remondifondist summas 180.30 eurot ja trepikoja koristamisest summas 90.70 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Hageja apellatsioonkaebust ei tunnista. Esitatud asjaolud on esmakordsed ning ei ole tõendatud, samuti on selgusetu nõude kujunemise suurus. Lisaks on nõue aegunud. Kõrvalkulude tasumise kokkulepe on 12.09.2012 sõlmitud üürilepingu punktis 3.1. ja 02.09.2014 üürilepingu lisa nr 3 punktis 2.1. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse muutmiseks.
11.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna CC 3(6)
Tsiviilasi nr 2-17-116146 ei ole maakohtu otsust edasikaebe tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 02.05.2018, vaidlustanud, on maakohtu otsus CC osas jõustunud.
12.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.Apellatsioonkaebuses kinnitab kostja vaidlustamata asjaolu, et tema ja ta abikaasa CC sõlmisid 12.09.2012 VV-ga eluruumi aadressil XXX, Pärnu kasutamiseks kirjaliku üürilepingu (tl 15). Kolleegium ei nõustu kostja YY apellatsioonkaebuse väitega, et 12.09.2012 üürilepingu sõlmimisel ei lepitud kokku üüritud asjal üürniku poolt kõrvalkulude kandmise kohustuses. Vastavalt VÕS § 292 lg-le 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Käesolev paragrahv võimaldab eluruumi üürnikul ja üürileandjal kõrvalkulud kokkuleppel eluruumi üürniku kanda jätta. 12.09.2012 eluruumi üürilepingu p 3.1. teise lause kohaselt kohustub üürnik lisaks üürile tasuma 100% ühistu poolt väljastatud arvetest (tl 15). Seega sisaldus 12.09.2012 eluruumi üürilepingus VÕS § 292 lg 1 kohane kokkulepe, millest tuleneva kõrvalkulude kandmise kohustuse ülemineku VÕS § 291 lg 1 alusel hagejale, on maakohus õigesti tuvastanud.
14.Apellatsioonkaebuses viitab kostja lisaks VÕS § 292 lg-le 2 märkides, et üürileandja on jätnud täitmata oma kohustuse võimaldada üürniku nõudmisel tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole antud asjaolu maakohtu menetluses esitanud. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb TsMS § 633 lg 5 järgi apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta ei esitanud asjaolu esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 teise lause järgi, kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja on kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele viidanud apellatsioonkaebuses uute asjaolude esiletoomisele, millele kostja ei tuginenud ei maksekäsu kiirmenetluses ega ka asja arutamisel esimese astme kohtus. Seega tuleb kolleegiumi arvates jätta eelnimetatud apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus märgib selgituseks, et maakohtus toimunud 30.01.2018 kohtuistungil on kostja märkinud, et kommunaalmaksed maksti otse ühistule (tl 58-59). Seega on kostja avaldatust võimalik järeldada, et kostja tegi seda varasemalt ühistult saadud arvete alusel, mistõttu on ta saanud arvetega ka tutvuda. Käesolevas menetluses on hageja nõudnud kõrvalkulude väljamõistmist, mis on tekkinud aprillis, mais ja juunis 2017, s.o kolme kuu eest ja esitanud kõrvalkulude nõude tõendamiseks KÜ XXX poolt vastavatel kuudel esitatud arved (tl 21-23). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et ta ei oleks hagimaterjale kätte saanud. Seega on kostja saanud arvetega, millest kõrvalkulude arvestus nähtub ja mille väljamõistmist praegu nõutakse, igal juhul tutvuda. 4(6)
Tsiviilasi nr 2-17-116146
15.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja on esitanud ka väite, et tal on nõue endise üürileandja VV vastu summas 1 573.26 eurot, apellatsioonkaebuses esmakordselt, selle varasemat esitamata jätmist põhjendamata. Maakohtu 30.01.2018 istungil on kostja küll avaldanud, et jättis ühistule arved maksmata, sest vana korteriomanik jäi talle võlgu, kuid jätnud täpsustamata, millest eelmise üürileandja võlg tekkis, kuigi maakohus andis võimaluse veel seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 16.02.2018 (tl 58-59). Seega saanuks kostja oma apellatsioonkaebuses esitatud väite, et ta on esitanud VV 04.04.2017 avalduse rahalise nõude kohta summas 1 573.26 eurot, mida kostja oli maksnud KÜ XXX arveldusarvele alates 12.09.2012 kuni 28.02.2017, maakohtu menetluses. Kolleegium jätab eeltoodud põhjendusel antud väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, mistõttu ei ole asjakohane hageja poolt antud väitega seoses apellatsioonkaebuse vastusele tõendina lisatud YY 02.06.2017 e-kiri hagejale ning ringkonnakohus jätab tõendi asja juurde võtmata. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle füüsiliselt tagastamiseks.
16.Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka apellatsioonkaebuse lisadena nr 1-3 märgitud tõendeid, sest apellatsioonkaebuses ei ole põhjendatud, miks tõendid esitatakse alles ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 4). Lisaks on lisa 1, s.o üürileping, juba kohtutoimikus olemas (tl 15). Kuna 03.05.2018 apellatsioonkaebusega esitatud lisa 1 (üürileping) on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle füüsiliselt tagastamiseks. Apellandile tuleb tagastada 15.05.2018 esitatud apellatsioonkaebuse lisad 1-3 pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist, sest need on esitatud kohtule paberkandjal.
17.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja YY kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud apellatsiooniastmes järgmisi toiminguid: apellatsioonkaebusega tutvumine, 1,25h – 125 eurot; kaebuse arutamine volitatavaga, 0,75h – 75 eurot; tutvumine kohtu otsusega 0,30h – 30 eurot; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, 2,45h – 245 eurot; vastuse volitatavaga kooskõlastamine, 1,4h – 140 eurot ja vastuse kohtule esitamine, 0,25h – 25 eurot. Kokku aritmeetilise tehtena on hageja menetluskulud 6,40 tunni ulatuses kogumaksumusega 640 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (128 eurot), seega kokku 768 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 100 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja üle hinnanud ajakulu nii apellatsioonkaebusega tutvumisele kui ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Apellatsioonkaebus on oma sisult vaid üheleheküljeline ning apellatsioonkaebuse vastus kahel leheküljel. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumisele 0,5h ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1h, arvestades nimetatud dokumentide sisutihedust ja mahtu. Kolleegiumi hinnangul on samuti üle paisutatud ajakulu, mis kulus esindajal väidetavalt volitatavaga dokumentide kooskõlastamisele. Tegemist ei olnud keeruka asjaga, lisaks olid kooskõlastatavad 5(6)
Tsiviilasi nr 2-17-116146 dokumendid väiksemahulised. Kohus peab õigustatuks esindatavaga kooskõlastamiseks kulutatud ajakulu kokku 0,25h ulatuses. Ülejäänud osas vastavad hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajamahud õigustatult vajalikele toimingutele, samuti vastab hageja esindaja töötunnihind keskmisele töötunnihinnale. Kostjal tuleb hüvitada hagejale apellatsiooniastme menetluskulud 2,8 töötunni eest summas 280 eurot (2,8h x 100 eurot/h), millele lisandub käibemaks, seega kokku 336 eurot (280 eurot + 20%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 3,6 töötunni ulatuses maksumusega 360 eurot (3,6h x 100 eurot/h), mis käibemaksuga koos teeb kokku 432 eurot (360 eurot x 20%). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.