Täiendav otsus 07.03.2018 otsusele Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. märts 2018 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-116146
Tsiviilasi
AA hagi BB ja CC vastu 488.55 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
488.55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx, xxxxxxx, lepinguline esindaja J.A. Kostjad BB, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx CC, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses / lihtmenetlus (TsMS § 405)
Rahuldada AA hagi BB ja CC vastu. Välja mõista solidaarselt BBlt (B, isikukood xxxxxxxxxxx) ja CClt (C, isikukood xxxxxxxxxxx) KÜ Xxxxxxxxx xx esitatud arvete nr 192, 247 ja 302 alusel põhivõlg 488 (nelisada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 55 (viiskümmend viis) senti AA (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Määrata kostjate hüvitatavate menetluskulude suuruseks 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ning mõista nimetatud summa solidaarselt BBlt ja CClt AA kasuks välja. Menetluskulud on välja mõistetud käibemaksuta TsMS § 174 lg 10 toodud kinnituse puudumise tõttu. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu
Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-17-116146 menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid AA esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse BB ja CC vastu 488.55 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse (tl 9-12) kohaselt hageja on korteriomandi asukohaga x.x. xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx omanik alates 27.02.2017 (kinnistusraamatu kande tegemise aeg, tl 13). Omandamise ajal korteriomand oli koormatud üürilepinguga (tl 15-16). Hageja teatas omaniku muutusest 11.05.2017 üürilepingu ülesütlemise avalduses (tl 18-19). Täiendavad selgitused olid antud ka 23.05.2017 kirjas (tl 20). Seega olid kostjad teadlikud üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust hagejale. Hageja selgitas, et seadus ei näe ette vajadust sõlmida uut üürilepingut korteri omaniku vahetumisel. Samuti ei pidanud endine omanik loovutama nõuet omandajale, kuna kostjatel tekkis võlgnevus ajal, kus üürileandja õigused ja kohustused juba läksid üle asja omandajale (avaldaja omandas korteri 27.02.2017 ja tasumata arved on 2017 aasta aprilli, mai ja juuni kuu eest). Väljavõttest 27.01.2017 e-kirjast võib järeldada, et endise üürileandja esindaja V.G. teatas kostjatele, et seoses korteri võõrandamisega lõpetab üürilepingu 28.04.2017. Hageja leidis, et mainitud teade on tühine seoses seaduses toodud vorminõuete rikkumisega (vt VÕS § 325 lg 1 ja 2). Seoses sellega esitas tema ise üürilepingu ülesütlemise avalduse, mis oli koostatud juristi abiga. Seda kostjad vaidlustanud ei ole ja vabastasid korteri selles näidatud ajaks. Ülaltoodu kinnitab hageja arvates seda, et kostjad oma käitumisega tunnistasid üürisuhte olemasolu hagejaga. Võlgnevuse olemasolust on kostjaid õigeaegselt ja kirjalikult informeeritud ning palutud võlgnetavad summad tasuda (tl 24). Kuna lõppkokkuvõttes korteriühistu arvete tasumise ees vastutavaks isikuks on korteri omanik (hageja), oma üürilepingujärgse kohustuse täitmata jätmisega võlgnikud tekitavad kahju hagejale. Tähelepanuväärne on see, et üürilepingu lisa nr 3 kohaselt said korteri üürnikud (kostjad) C ja BB kasutada korterit, tasudes ainult korteriühistu poolt esitatavaid arveid. Seega üüri, kui sellist, nemad hagejale ei tasunud. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse, mis hagile lisatud arvete (tl lk 21-23) kohaselt moodustab 488,55 € (arve nr 192 - 182,58, arve 247 - 156,46 ja arve 302 - 149,51 €). Hageja loobub viivise nõudest, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas. Kostjate seisukohad Kostja BB esitatud vastuse (tl 42) kohaselt ei nõustu kostja hageja nõudega ja märgib, et ta ei ole sõlminud ühtegi kirjaliku lepingut hagejaga. Samasisulise vastuse esitas ka kostja CC (tl 45). 30.01.2018 toimunud kohtueelistungil (protokoll tl lk 58-59) hageja jäi esitatud nõude juurde. Kostja CC istungile ei ilmunud. Kostja BB selgitas, et ta jättis ühistule maksmata sellepärast, et vana korteriomanik jäi talle võlgu. Kinnitas, et ta sai kätte hagile lisatud maikuu kirja, kus oli kirjas, et üürileandja muutub.
Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-116146 tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolus, et kostjad üürisid korteriomandit asukohaga x.x. xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et hageja on korteriomandi asukohaga X x xxxxxxxxx xx xx-xx, xxxxx omanik alates 27.02.2017 ning omandamise ajal oli korteriomand koormatud üürilepinguga. Kostjad sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjad leiavad vaid, et nemad ei ole sõlminud ühtegi kirjaliku lepingut hagejaga ning seega hagiga ei nõustu. Vaidluse all ei ole ka see, et kostjail oli kohustus tasuda üürileandjale vaid korteriühistu esitatud arvete eest (üürilepingu lisa 3 (tl 16) p 2.1). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 291 lg 1 sätestab, et kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Vastavalt VÕS § 304 lg 1 üüritud asja omaniku vahetumisel võib omandaja nõuda üürnikult üüri maksmist omandi ülemineku kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Hagiavalduse lisast nähtuvalt teatas hageja omaniku muutusest 11.05.2017 üürilepingu ülesütlemise avalduses. Seega kostjad oli teadlikud üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust hagejale. Hageja selgitas ka kostjatele, et seadus ei näe ette vajadust sõlmida uut üürilepingut korteri omaniku vahetumisel. Samuti on hageja kostjaid võlgnevuse olemasolust õigeaegselt ja kirjalikult informeeritud ning palutud võlgnetavad summad tasuda. Kostjad ei ole väitnud, nagu nad oleksid tasunud kõnealused arved eelmisele korteriomanikule. Seega tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 488,55 € KÜ Xxxxxxxxx xx poolt esitatud arvetest tulenevalt. Mingit tasaarvestusavaldust või tõendeid eelmise korteriomaniku poolt kostjaile võlgujäämise kohta ei ole kostjate poolt esitatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Praeguses tsiviilasjas on hagejat esindanud jurist J.A.. Seega on hagejal õigus nõuda teda menetluses esindanud esindajate kulude hüvitamist. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjatelt tuleb välja mõista 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-116146 hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 100 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on esitanud kohtule õigusabi kulu suuruseks 714 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad menetluskulude nimekirja ega tunnitasu suuruse (100 eurot tund) osas vastuväiteid esitanud ei ole ja nimekirja toodud toimingud ei tekita kahtlusi nende põhjendatuses ega ole ka tunnitasu ebamõistlik. Hageja ei ole aga TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodu alusel määrab kohus avaldaja menetluskulude hüvitatavaks suuruseks kokku 695 eurot (100 eurot riigilõiv + õigusabikulu 595 eurot käibemaksuta summana), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.