(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
22.05.2025.a.
Tsiviilasja number
2-24-143566
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi M. G. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (rk 10060701) lepinguline esindaja Liis Võsa Kostja: M. G. (ik XXX)
Hagihind
5609,77 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 2957,64 eurot, millest põhiosa moodustab 2684,50 eurot, põhiosa viivised 195,66 eurot ja intress 77,48 eurot. Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt 2684,50 eurot alates 05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 2142,55 eurot, millest põhiosa moodustab 1885,71 eurot, intress 116,66 eurot ja viivis 140,18 eurot. Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks viivis põhinõudelt (1885,71 eurot) 15,900% aastas alates 05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Jätta poolte menetluskulud kostja M. G. kanda ning välja mõista kostjalt M. G. menetluskulud summas 595 eurot hageja Swedbank AS kasuks. Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (595 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 1 (6)
Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS (edaspidi hageja) hagi M. G. (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.04.2021 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 300 eurot intressimääraga 20% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 22.220% aastas. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu krediidilimiiti on tõstetud 01.09.2021, kui hageja andis kostja kasutada krediitkaardi toimiva krediidilimiidiga 3000 eurot intressimääraga 20.000% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli limiidi tõstmisel sõlmimisel 22.170% aastas. Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0.031% päevas, 11.150% aastas. Hageja saatis 26.02.2024 kostjale pangateate, milles märkis, et krediitkaart hakkab aeguma. Krediitkaardi kasutamise jätkamiseks tuleb taotleda uus kaart. Hageja informeeris kostjas, et kui krediidilimiit kasutusel, palub hageja kasutatud summa koos kogunenud intressidega 2 (6)
maksta tagasi kaardi kontole hiljemalt 30.06.2024, mil saabus lepingu tähtaeg. Kostja ei taotlenud uut kaarti, seega lõppes leping 30.06.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingujärgse intressimääraga arvestuse kohaselt on lepingust tulenev võlgnevus 2957,64 eurot, millest põhiosa moodustab 2648,50 eurot, põhiosa viivised 195,66 eurot ja intress 77,48 eurot. 27.10.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 6000 eurot intressimääraga 15.900% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.04.2025. Laenusumma kandis hageja 27.10.2021 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 17.370% aastas. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0.031% päevas, 11.150% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 22.07.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja ekirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 26.08.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust xxxx tulenev võlgnevus on kokku 2142,55 eurot, millest põhiosa 1885,71 eurot, intress 116,66 eurot ja viivis 140,18 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine xxxx (13.04.2021, krediidilimiit summas 300 eurot) Kostja töötas T OÜ-s. Lepingu sõlmimisele eelnevalt oli tema keskmine sissetulek oli ca 1771 eurot kuus. Kostjal ei olnud Swedbank AS-is olemasolevaid krediidikohustusi. Väljaspool Swedbank AS-i nähtus kostjal üks kohustus Xxxx (kuumakse 50 eurot). Vaidlusaluse lepingu igakuine maksimaalne krediidikohustus väljastatava krediitkaardi intressimakse näol hakkas olema 5,17 eurot (juhul kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses). Seega moodustasid krediidikohustused kokku (ca 55 eurot kuus) kostja sissetulekust ca 3%. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ca 1716 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest regulaarseid majapidamiskulusid ei nähtunud, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 392 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired kostjal lepingu sõlmimise ajal puudusid. xxxx (01.09.2021, krediidilimiit summas 3000 eurot) Kostja töötas T OÜ-s. Tema keskmine sissetulek oli ca 1773 eurot kuus. Kostjal ei olnud Swedbank AS-is kehtiva lepingu nr xxxx kõrval muid olemasolevaid krediidikohustusi. Väljaspool Swedbank AS-i nähtusid Kostjal kohustused Xxxx ees (kuumaksed kokku 230,27 eurot). Vaidlusaluse lepingu maksimaalne igakuine krediidikohustus krediidilimiidi tõstmisel väljastatava krediitkaardi intressimakse näol hakkas olema 51,67 eurot (juhul kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses). Seega moodustasid krediidikohustused kokku (281,94 eurot kuus) kostja sissetulekust ca 16%. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ca 1492 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest regulaarseid majapidamiskulusid ei nähtunud, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 392 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks 3 (6)
ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired kostjal lepingu sõlmimise ajal puudusid. xxxx (27.10.2021, väikelaen summas 6000 eurot) Kostja töötas T OÜ-s. Tema keskmine sissetulek oli ca 1775 eurot kuus. Kostjal oli Swedbank AS-is olemasolev krediidikohustus kuumaksega 51,67 eurot. Väljaspool Swedbank AS-i nähtusid kostjal kohustused Xxxx ees (kuumaksed kokku 455,18 eurot). Vaidlusaluse lepingu maksimaalne igakuine kuumakse hakkas olema 192,85 eurot. Seega moodustasid krediidikohustused kokku (699,70 eurot kuus) kostja sissetulekust ca 39%. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ca 1075 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest regulaarseid majapidamiskulusid ei nähtunud, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 392 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired kostjal lepingu sõlmimise ajal puudusid. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 2957,64 eurot, millest põhiosa moodustab 2684,50 eurot, põhiosa viivised 195,66 eurot ja intress 77,48 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt 2 684,50 eurot alates 05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; ning laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 2142,55 eurot, millest põhiosa moodustab 1885,71 eurot, intress 116,66 eurot ja viivis 140,18 eurot ning viivis põhinõudelt (1885,71 eurot) 15.900% aastas alates 05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Viru Maakohtu 19.03.2025.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.05.2025 (s.o teadaande kättetoimetatuks lugemise kuupäev). Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 21.05.2025.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse 4 (6)
või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivust kontrollima ex officio, sõltumata poolte vastuväidetest. Esmajärjekorras tuleb kontrollida krediidi kulukuse määra vastavust seadusele, kuna liigkõrge määr muudab lepingu tervikuna tühiseks. Kontrollikohustus kehtib ka tagaseljaotsuse tegemisel (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50). Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kohus peab omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on esitanud kohtule tõenditena kostja pangakontode väljavõtted ning maksehäireregistri raporti. Lähtudes kostja pangakontode väljavõtetest oli kostjal laenulepingute sõlmimise ajal stabiilne ja piisav sissetulek, mis võimaldas tal krediidikohustusi täita. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 5 (6)
Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 595 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 595 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 595 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.