Kostja: A C OÜ (registrikood xxxx; asukoht xxxx; e-post xxxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A C OÜ taotlus lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-6575 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
2.Jätta J A-M hagi A C OÜ vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu märke kandmiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
Tühistada Harju Maakohtu 08.11.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-6575 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kohta kinnistusraamatu kolmandasse jakku järgmine märkus „Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-6575 on korteriomandi suhtes käimas vaidlus, milles J A-M nõuab üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist.“
5.Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
2-18-6575
1.J A-M esitas 26.04.2018.a Harju Maakohtule hagi A C OÜ vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu märke kandmiseks. Hageja palus kohtul tuvastada H R E OÜ 17.10.2017.a poolt J A-M ́le esitatud Xxxx asuva korteriomandi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, kanda Xxxx asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga J A-M, isikukood xxxx, kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048.a“. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal on õigus vastavalt üürilepingule korterit kasutada kuni 31.12.2048.a, kanda Xxxx asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga J A-M, isikukood xxxx, kasuks.“ Hagi aluseks oli asjaolu, et kostjal puudus õigus üürilepingut üles öelda, kuivõrd hagejal ei olnud kostja ees üürivõlga.
2.Samal ajal oli hageja (üürnik) esitanud avalduse samade nõuetega ka T Ü menetlemiseks. 25.04.2018.a kostja (üürileandja) esitas T Ü ka oma nõuded hageja vastu.
3.09.05.2018.a võttis Harju Maakohus hagi määrusega menetlusse. Kostja esindaja sai hagimaterjalid kätte 14.05.2018.a.
4.14.05.2018.a otsustas T Ü rahuldada nii hageja kui ka kostja nõuded osaliselt, kohustas hagejat lubama kostjal üle vaadata eluruum Xxxx, kohustas hagejat vabastama Xxxx asuv eluruum, juhul, kui hageja ei vabasta Xxxx asuvat eluruumi, määrata otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmine koos seda kasutavate isikutega ning tuvastas, et kostjal puudub käesoleva otsuse tegemise ajal pandiõigus hageja Xxxx asuvas eluruumis olevale varale.
5.03.06.2018.a esitas kostja oma vastuväited hagile, milles palus menetluse lõpetada.
6.Hageja esitas 04.06.2018.a Harju Maakohtule hagi täienduse, milles palus tuvastada H R E OÜ 17.10.2017.a poolt J A-M ́le esitatud Xxxx asuva korteriomandi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus vastuolu tõttu hea usu põhimõttega VÕS § 326 lg 1 ja § 327 järgi, kanda Xxxx asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga J A-M, isikukood xxxx, kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048.a“. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal on õigus vastavalt üürilepingule korterit kasutada kuni 31.12.2048.a, kanda Xxxx asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga J A-M, isikukood xxxx, kasuks.“
7.Harju Maakohus jättis 26.07.2018.a määrusega hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.11.2018.a määrusega Harju Maakohtu 26.07.2018.a. määruse ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et maakohtul oleks tulnud käsitleda hageja 04.06.2018.a menetlusdokumenti uue hagiavaldusena, milles hageja soovib T Ü 14.05.2018.a otsuse üürivaidlusasjas nr xxxx vaidlustada. Kuna hageja viitas oma hagi täiendusena pealkirjastatud avalduses ka esialgsele hagiavaldusele, on menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatud arvestada neid ühtse dokumendina, kuid käsitleda õigeaegse hagiavalduse esitamisena 04.06.2018.a kuupäeva.
8.Harju Maakohus palus ülevaatlikkuse huvides esitada kohtule hagiavalduse terviktekst koos kõikide nõuete ning taotlustega. Hageja esitas 16.11.2018.a hagiavalduse tervikteksti, mille kohaselt on tema nõuded on järgmised: tuvastada H R E OÜ 17.10.2017.a poolt J A-M ́le esitatud Xxxx asuva korteriomandi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, kanda Xxxx asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga J A-M, isikukood xxxx, kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048.a“.
2-18-6575 Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal on õigus vastavalt üürilepingule korterit kasutada kuni 31.12.2048.a, kanda Xxxx asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga J A-M, isikukood xxxx, kasuks.“
9.Kostja on esitanud 07.12.2018.a vastuse hagile ja taotluse lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-6575 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kostja leiab, et antud asjas on jõustunud lahend kohtueelses menetluses ehk T Ü otsus nr xxxx jõustus 14.05.2018.a. Tsiviilasjas nr 2-186575 04.06.2018.a esitatud hagiavalduse täienduses rikkus hageja seadust ja ei esitanud kohtule täpselt samu nõudeid, nagu ta esitas T Ü, vaid muutis hagi aluseid ja nõudeid. T Ü menetles põhjalikult mõlema poole nõudeid ja seisukohti ja tegi otsuse, muutes kostja nõusolekul üürilepingu lõpetamise kvalifikatsiooni ning seletades põhjalikult, millised õigused on üürileandjal tähtajatu üürilepingu puhul. Nimetatud T Ü otsus on jõustunud ja on ka täna kehtiv. Hageja on kaotanud valduse korteri üle ning mingit sisulist üürisuhet kostjaga tänaseks ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2018.a määrus vaidluse tagasi saatmise kohta Harju Maakohtusse ei muuda juba jõustunud ja täidetud T Ü otsust mittejõustunuks tagasiulatuvalt. Kohtu põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
11.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-6575 menetlus põhjusel, et antud asjas on jõustunud lahend kohtueelses menetluses ehk T Ü otsus nr xxxx on jõustunud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et T Ü 14.05.2018.a otsus nr xxxx on terves ulatuses jõustunud.
12.Üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lg 1 sätestab, et kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. Kohtule nähtuvalt tegi T Ü nr xxxx otsuse 14.05.2018.a ja hageja esitas hagi täiendused 04.06.2018.a ehk siis on hageja iseenesest esitanud tähtaegselt nõude Tallinna Üürivaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks. ÜVLS § 21 lg 3 järgi kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu juhiste järgi tuleb 04.06.2018.a menetlusdokumenti käsitleda uue hagiavaldusena, milles hageja soovib T Ü 14.05.2018.a otsuse üürivaidlusasjas nr xxxx vaidlustada, siis selles menetlusdokumendis toodud nõude osas ei ole T Ü otsus jõustunud. Lahendit ei muuda jõustunuks, mitte jõustumismärge lahendil, vaid kindla tähtaja jooksul lahendi mitte vaidlustamine. Seega puudub alus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks.
13.Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt on kohtu menetluses hageja nõue tuvastada H R E OÜ 17.10.2017.a poolt J A-M ́le esitatud Xxxx asuva korteriomandi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, kanda Xxxx asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga J A-M, isikukood xxxx, kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048.a“. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal on õigus vastavalt üürilepingule korterit kasutada kuni 31.12.2048.a, kanda Xxxx
2-18-6575 asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga J A-M, isikukood xxxx, kasuks.
14.ÜVLS § 21 lg 4 kohaselt kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool.
15.Kohus märgib, et kuivõrd hageja (üürnik) ei ole kohtule esitanud taotlust, et kohus vaataks hagimenetluse korras hagina uuesti läbi üürileandja (käesolevas vaidluses kostja) poolt üürikomisjonile esitatud nõuded, mille üürikomisjon rahuldas, on üürikomisjoni otsus jõustunud osaliselt. T Ü 14.05.2018.a otsus üürivaidluses nr xxxx on jõustunud osas, millega kohustas hagejat lubama kostjal üle vaadata eluruum Xxxx, kohustas hagejat vabastama Xxxx asuv eluruum, juhul, kui hageja ei vabasta Xxxx asuvat eluruumi, määrata otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmine koos seda kasutavate isikutega. Samuti on üürikomisjoni 14.05.2018.a otsus jõustunud osas, millega tuvastati, et kostjal puudub käesoleva otsuse tegemise ajal pandiõigus hageja Xxxx asuvas eluruumis olevale varale. Seega on üürikomisjoni 14.05.2018.a otsuse sundtäitmine toimunud jõustunud ja seadusliku täitedokumendi alusel.
16.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Normi eesmärk on välistada selliste hagide menetlemine, millel ei oleks sisulist tulemit.
17.Kohtu menetluses on hageja tuvastusnõue üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja üürilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue on tuvastusnõue. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Mõlemad pooled on kohtule esile toonud, et üürikomisjoni otsus on tegelikkuses sundtäidetud ja hageja tõsteti sundkorras Xxxx korterist välja 09.08.2018.a. Kohus rõhutab, et kuivõrd üürnik ei vaidlustanud kohtus üürikomisjoni otsust eluruumi vabastamise ning väljatõstmise osas, on sundtäitmine ja üürniku väljatõstmine toimunud seaduslikult jõustunud täitedokumendi alusel.
18.TsMS 423 lg 2 p 2 järgi on kohtul õigus jätta läbi vaatamata hagi, mille kaudu hagejal ei ole võimalik oma õigusi ega huve kaitsta. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõuded tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd tegemist on perspektiivitute nõuetega, kuivõrd hagejal puudub nõuete vastu õiguslik huvi ja vaidluse lahendamisel ei oleks sisulist reaalset tulemust. Kuigi hageja eesmärgiks on tuvastada, et tema ja kostja vahel on jätkuvalt üürisuhe, ei ole võimalik üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega saavutada mingit sisulist tulemit ega taastada üürniku valdust kostja omanduses olevale üüripinnale. Isegi juhul, kui kohus tuvastab üürilepingu ülesütlemise tühisuse, on hageja elamispinnalt sundkorras väljatõstetud ja tal valdus üüripinnale puudub. Samuti ei saa üürnikul olla mingit õiguslikku huvi märke kohta kinnistusraamatus üüripinna suhtes, mida üürnik tegelikkuses ei valda. Hagiga koos nõuet valduse taastamiseks või muud sooritust eeldavat nõuet hageja esitanud ei ole. Kohus märgib ka seda, et kuivõrd hagiavaldus on menetlusse võetud ja kostjale kätte toimetatud, siis eeldab hagi muutmine kostja või kohtu nõusolekut (TsMS § 376 lg 1).
2-18-6575
19.Kohus selgitab, et kohtud ei menetle sooritusnõudest eraldi tuvastusnõuet, millega soovitakse tuvastada sooritusnõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagi alusesse kuuluva asjaolu tuvastamine eraldi menetluses ei ole hageja õiguste kaitseks piisav ja kohtupraktika kohaselt ei anna riik sellisel eesmärgil esitatud hagile õiguskaitset. Kohus märgib ka seda, et kuivõrd hageja ei ole vaidlustanud üürikomisjoni poolt tehtud otsustust eluruumi vabastamiseks ning üürniku väljatõstmiseks, on üürikomisjoni otsuse täitmine toimunud õiguslikul alusel ning ka kahjunõuet ei saa üürnik üürileandja suhtes esitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kohus juhib tähelepanu, et ilmselgelt perspektiivitu ja sisulise tulemita hagi läbivaatamata jätmine võimaldab vältida pooltele põhjendamatute menetluskulude tekitamist.
20.Kohus märgib, et on 08.11.2018.a määrusega hagi tagamist kohaldanud hageja põhistusel, et kostja võib võõrandada korteri kolmandale isikule, kellel puudub taotletava märkuse puudumise korral kohustus lubada hagejal eelnimetatud üürilepingu alusel korterit vallata.
21.TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel 08.11.2018.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada.
22.Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus Harju Maakohtu 08.11.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-6575 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kohta kinnistusraamatu kolmandasse jakku järgmine märkus „Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-6575 on korteriomandi suhtes käimas vaidlus, milles J A-M nõuab üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist.“
23.Kohus leiab, et kostja menetluse kiirendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 3331 lg 1 sätestab, et kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu. TsMS § 3331 lg 2 järgi, kui kohus peab taotlust põhjendatuks, määrab ta 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud.
24.Kohus leiab, et kohus ei ole tsiviilasja nr 2-18-6575 menetluses mõjuva põhjuste jätnud tegemata asja lahendamiseks vajalikku toimingut. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid menetlenud alates aastast 2015. Kohtule on hagiavaldus esitatud 26.04.2018.a ja kohus võttis hagi menetlusse 09.05.2018.a. Hageja esitas hagiavalduse täiendused 04.06.2018.a. Kohus jättis hagiavalduse 26.07.2018.a kohtumäärusega läbi vaatamata, millele hageja esitas määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus on 05.11.2018.a kohtumäärusega tühistanud Harju Maakohtu 26.07.2018.a määruse ning saatnud tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on lahendanud hageja hagi tagamise avalduse 08.11.2018.a ja küsinud hagejalt hagiavalduse tervikteksti, mille hageja ka 16.11.2018.a esitas. Kuna kostja ei olnud hagile veel sisulist vastust esitanud, määras kohus kostjale 23.11.2018.a e-kirjaga hagivastuse esitamiseks tähtaja hiljemalt 07.12.2018.a. Kostja esitas tähtaegselt vastuse hagile. Seega on kohus pidevalt tegelenud asja lahendamiseks vajalike toimingutega. Kohus ei lahenda ainult ühte tsiviilasja, vaid paljusid tsiviilasju korraga. Kuna kohus ei ole jätnud tegemata ühtki vajalikku menetlustoimingut,
2-18-6575 siis ei ole asja lahendamine viibinud ja kostja taotlus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.