PlusPlus Capital AS-i hagi Merike Tuumi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
283 eurot 88 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. septembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PlusPlus Capital AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Vastustaja (kostja): Merike Tuum (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. septembri 2018 otsus osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ning välja mõista Merike Tuumalt PlusPlus Capital AS kasuks sihtlaenulepingust nr L3700596646 tulenev põhivõlgnevus 2863 eurot 89 senti, intress 211 eurot 25 senti, lepingu haldustasu
5 eurot 40 senti ja viivis perioodi 04.03.2017 kuni 21.01.2019 eest 805 eurot 51 senti ning sihtlaenulepingust nr L3700682576 tulenev põhivõlgnevus 1784 eurot 92 senti, intress 176 eurot 92 senti, lepingu haldustasu 5 eurot 40 senti ja viivis perioodi 04.03.2017 kuni 21.01.2019 eest 670 eurot 50 senti. Samuti muuta maakohtu menetluskulude rahalist suurust.
3.2.Välja mõista Merike Tuumilt AS-i PlusPlus Capital AS kasuks sihtlaenulepingust nr L3700596646 tulenev põhivõlgnevus 2863 eurot 89 senti, intress 211 eurot 25 senti, lepingu haldustasu 5 eurot 40 senti ning viivis perioodi 04.03.2017 kuni 21.01.2019 eest 805 eurot 51 senti.
3.2.1.Välja mõista Merike Tuumilt AS-i PlusPlus Capital AS kasuks viivis 14,9% aastas alates 22.01.2019 kuni sihtlaenulepingust nr L3700596646 tuleneva põhivõlgnevuse 2863 eurot 89 senti tasumiseni. Viivise kogusumma koos sissenõutavaks muutunud viivisega 805 eurot 51 senti ei või ületada põhivõlgnevust 2863 eurot 89 senti.
3.3.Välja mõista Merike Tuumilt AS-i PlusPlus Capital AS kasuks sihtlaenulepingust nr L3700682576 tulenev põhivõlgnevus 1784 eurot 92 senti, intress 176 eurot 92 senti, lepingu haldustasu 5 eurot 40 senti ning viivis perioodi 04.03.2017 kuni 21.01.2019 eest 670 eurot 50 senti.
3.3.1.Välja mõista Merike Tuumilt AS-i PlusPlus Capital AS kasuks viivis 19,9% aastas alates 22.01.2019 kuni sihtlaenulepingust nr L3700682576 tuleneva põhivõlgnevuse 1784 eurot 92 senti tasumiseni. Viivise kogusumma koos sissenõutavaks muutunud viivisega 670 eurot 50 senti ei või ületada põhivõlgnevust 1784 eurot 92 senti.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Merike Tuumi kanda.
6.Välja mõista Merike Tuumilt AS-i PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud maakohtus 824 eurot (sh riigilõiv 450 eurot, lepingulise esindaja kulud 350 eurot, sõidukulud 24 eurot.
7.Välja mõista Merike Tuumilt AS-i PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 75 eurot (s.o riigilõiv). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 15. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule hagi Merike Tuumi (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on aktsiaselts Krediidipank Finants AS loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Krediidipank Finants AS ja kostja sõlmisid 19. aprillil 2016 sihtlaenulepingu nr L3700596646 (leping I) ja 19. juulil 2016 sihtlaenulepingu nr L3700682576 (leping II). Kostja rikkus sõlmitud lepinguid ja ei tagastanud laene õigeaegselt. Laenulepingute ülesütlemise teated on kostjale kätte toimetatud 3. märtsil 2017. Pank on järginud vastustundliku laenamise põhimõtteid. Lepingu I kohaselt anti kostjale laenu 3000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 20. kuupäevaks 72 euro 47 sendi suuruse igakuise maksena alates 20. maist 2016 kuni viimase osamakseni 20. aprillil 2021 summas 73 eurot 89 senti. Põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 14,9% aastas ja viivisemäär 14,9% aastas. Kostja tagastas laenu põhiosa perioodil
20.maist 2016 kuni 20. augustini 2016 summas 136 eurot 11 senti ja intressid 211 eurot 25 senti. Kostja tegi viimase makse 20. augustil 2016. Lepingust I tulenevad järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2863 eurot 89 senti, intressid 211 eurot 25 senti, lepingu haldustasu 5 eurot 40 senti ja viivis perioodi 4. märtsist 2017 kuni 15. veebruarini 2018 eest 408 eurot 1 sent. Hageja nõudis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,0408% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni Lepingu II kohaselt anti kostjale laenu 1801 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 20. kuupäevaks 48 euro 84 sendi suuruse igakuise maksena alates
20.augustist 2018 kuni viimase osamakseni 20. juulil 2021 summas 49 eurot 10 senti. Põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 19,9% aastas ja viivisemäär 19,9%. Kostja viimane ja ainus makse oli tehtud 20. augustil 2018. Lepingust II tulenevad järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1784 eurot 92 senti, intressid 176 eurot 92 senti, haldustasu 5 eurot 40 senti, viivised perioodi 4. märtsist 2017 kuni 15. veebruarini 2018 eest summas 339 eurot 63 senti. Hageja nõudis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,0545% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja osamakseid tasunud. Hageja ei ole neid summasid võlgnevusest maha arvestanud. Lepingute ülesütlemise teateid ei ole kostjale kätte toimetatud. Hageja ei ole järginud vastustustundliku laenamise põhimõtet. Laen väljastati ajal, kui kostjal oli terve rida võlgnevusi ja kohustusi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 10. septembri 2018 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingust I tuleneva põhivõlgnevuse 2710 eurot 12 senti, intressi 182 eurot 23 senti, haldustasu 5 eurot 40 senti ja viivise perioodi 4. märtsist 2017 kuni 15. veebruari 2018 eest 386 eurot 11 senti, samuti viivise 0,0408% päevas põhivõlgnevuselt (2710 eurot 12 senti) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (s.o 16. veebruarist 2018) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus määras, et viiviste kogusumma koos sissenõutavaks muutunud viivisega (386 eurot 11 senti) ei või ületada põhivõlgnevust (2710 eurot 12 senti). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingust II tuleneva põhivõlgnevuse 1736 eurot 10 senti, intressi 155 eurot 91 senti, haldustasu 5 eurot 40 senti ja viivise perioodi 4. märtsist 2017 kuni 15. veebruari 2018 eest 330 eurot 34 senti, samuti viivise 0,0545% päevas põhivõlgnevuselt
(1736 eurot 10 senti) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (s.o 16. veebruarist 2018) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus määras, et viiviste kogusumma koos sissenõutavaks muutunud viivisega (330 eurot 34 senti) ei või ületada põhivõlgnevust (1736 eurot 10 senti). Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 800 eurot (riigilõiv 450 eurot + lepingulise esindaja tasu 350 eurot) ning viivise menetluskuludelt. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb Krediidipank Finants ja kostja vahel sõlmitud lepingud lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi tarbijakrediidilepinguteks. 15. septembri 2017 ja 6. märtsi 2018 nõude loovutamise teatest tulenevalt luges kohus tõendatuks, et lepingutest tulenevad nõuded on 15. septembril 2017 loovutatud hagejale. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja on lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud. Samuti luges maakohus tuvastatuks, et lepingud lõppesid panga poolt ülesütlemiseteate elektroonilise kättetoimetamisega kostjale 3. märtsil 2017. Olukorras, kus laenutaotleja esitas krediidiasutusele ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumist ette heita. Laenulepingu I järgi mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 2710 eurot 12 senti ja intressi perioodi 20. septembrist 2016 kuni 3. märtsini 2017 eest 182 eurot 23 senti. Laenulepingu II järgi mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 1736 eurot 10 senti ja intressi perioodi 20. septembrist 2016 kuni 3. märtsi 2017 eest 155 eurot 91 senti. Laenulepingute haldustasule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuna lepingutes on haldustasu kokku lepitud ja hageja on lepingutest tulenevad nõuded omandanud, mõistis maakohus haldustasud kostjalt hageja kasuks välja. Laenulepingu I põhivõlgnevuseks oli 2710 eurot 12 senti, seega perioodil 4. märtsist 2017 kuni
15.veebruarini 2018 on viiviseks 386 eurot 11 senti. Laenulepingu II põhivõlgnevuseks oli 1738 eurot 10 senti, seega perioodil 4. märtsist 2017 kuni 15. veebruarini 2018 on viiviseks 330 eurot 34 senti. Hageja esitatud edasiulatuv viivisenõue on kooskõlas seadusega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega vähendati põhivõlgnevust, intressi, viivist ja õigusabi kulu, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et kostja tasutud 289 eurot 88 senti pidi lepingust I tulenevast põhivõlgnevusest maha arvestama. Maksegraafikust lähtudes on kostja tasunud osamakseid alates 20. maist 2016 kuni 20. augustini 2016. Iga osamakse sisaldas põhi-, intressi ja haldustasu osa. Hagiavalduses on hageja võlanõude summa tekkimist selgitanud. Kuigi otsuses ei ole otsest viidet, on maakohus põhjendustest lähtuvalt kohaldanud VÕS § 415 lg 2. Hageja hinnangul viidatud säte praegusel juhul ei kohaldu. Kostja on teinud osamakseid alates 20. mai 2016 osamaksest kuni 20. augusti 2016 osamakseni tähtaegselt ja kooskõlas lepinguga. Laenu põhiosa on arvutatud ebaõigesti. Õige põhivõlgnevuse summa on 2863 eurot 89 senti. Kostja ei esitanud sisulist vastuväidet intresside arvutamise kohta. Hageja hinnangul on maakohus intressi võlgnevuse arvutamisel lähtunud põhivõlgnevuse summast 2710 eurot ja intressimäärast 14,9% aastas. Hagiavalduses selgitas hageja, et lähtus maksegraafikus ettenähtud intressi summadest alates 20. septembri 2016 osamaksest kuni 20. veebruari 2017 osamakseni. Seega on lepingust I tulenev tasumata intressi summa 211 eurot 25 senti.
Ekslik on maakohtu järeldus, et kostja on tasunud 64 eurot 90 senti lepingust II tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja on tasunud osamakse 48 eurot 84 senti, mis sisaldas põhiosa 16 eurot 8 senti, intressi 31 eurot 86 senti ja haldustasu 90 senti. Laenu põhiosa on arvutatud ebaõigesti. Õige põhivõlgnevuse summa on 1784 eurot 92 senti. Kostja ei esitanud sisulist vastuväidet intresside arvutamise kohta. Hageja hinnangul on maakohus intressi võlgnevuse arvutamisel lähtunud põhivõlgnevuse summast 1736 eurot 10 senti ja intressimäärast 19,9% aastas. Hagiavalduses selgitas hageja, et lähtus maksegraafikus ettenähtud intressi summadest alates 20. septembri 2016 osamaksest kuni 20. veebruari 2017 osamakseni. Seega on lepingust I tulenev tasumata intressi summa 176 eurot 92 senti. Maakohtu tuvastatud põhivõlgnevuse summad on ekslikud. Sellest tulenevalt on ekslik ka viivis. Hageja jääb 16. juuli 2018 seisukoha juurde, et lepingust I tulenev viivis on 408 eurot 1 sent ja lepingust II tulenev viivis on 339 eurot 63 senti. Hageja õigusabi kulud 700 eurot ja sõidukulud 24 eurot on mõistlikud ja põhjendatud.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 10. septembri 2018 otsus tühistada osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult ning mõistab välja kostjalt hageja kasuks sihtlaenulepingust nr L3700596646 tuleneva põhivõlgnevuse 2863 eurot 89 senti, intressi 211 eurot 25 senti, lepingu haldustasu 5 eurot 40 senti ja viivise perioodi 04.03.2017 kuni 21.01.2019 eest 805 eurot 51 senti ning sihtlaenulepingust nr L3700682576 tuleneva põhivõlgnevuse 1784 eurot 92 senti, intressi 176 eurot 92 senti, lepingu haldustasu 5 eurot 40 senti ja viivise perioodi 04.03.2017 kuni 21.01.2019 eest 670 eurot 50 senti. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja vastuses apellatsioonkaebuses esitatud väite vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest hageja poolt. Kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ning seetõttu ei ole maakohtu otsust nimetatud osas vaidlustatud.
8.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus on ebaõigesti kostja poolt lepingu I täitmiseks tasutud 289 eurot 88 senti maha arvanud lepingust I tulenevast põhivõlgnevusest 3000 eurot. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja tasunud lepingu I täitmiseks 16. mail 2016 72 eurot 47 senti (tl 42), 20. juunil 2016 72 eurot 47 senti (tl 45), 16. juunil 2016 72 eurot 47 senti (tl 48) ja
18.augusti 2016 72 eurot 47 senti (tl 35), kokku 289 eurot 88 senti. Vastavalt maksegraafikule (tl 6) on tasumine toimunud osamaksete katteks, mis sisaldas põhiosa, intressi ja haldustasu. Maakohus on ebaõigesti võtnud kostja poolt osamaksetena tasutud summad maha ainult põhivõlgnevuselt, sest osamakse sisaldas lisaks põhiosale ka intressi ja lepingutasu. Seetõttu on lepingu I järgseks põhivõlgnevuse summaks 2863 eurot 89 senti (3000 – (33,08+33,50+35,15+34,38)=2863,89), mitte aga maakohtu poolt märgitud 2710 eurot 12 senti.
Lepingu II täitmiseks on kostja tasunud 18. augustil 2016 48 eurot 84 senti (tl 51). Maksegraafiku kohaselt sisaldab nimetatud osamakse samuti põhiosa, intressi ja haldustasu (tl ), seega arvestades laenusummat 1801 eurot on lepingu II järgne põhivõlgnevus summas 1784 eurot 92 senti, (180116,08=1784,92), mitte aga maakohtu poolt märgitud 1736 eurot 10 senti.
9.Kuna maakohus on arvestanud ebaõigesti lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse, siis on ebaõige ka maakohtu poolt arvestatud intress. Hageja on nõudnud lepingu I järgset intressi alates 20.09.2016 (võlgnevuse alguse aeg) kuni 03.03.2017 (lepingu lõppemine ülesütlemise tõttu) lähtudes maksegraafikus märgitust summas 211 eurot 25 senti. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lepingu I järgne intressi võlgnevus on 211 eurot 25 senti (36,75+35,13+35,83+34,23+34,89+34,42=211,25) ning tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on nõudnud lepingu II järgset intressi alates 20.09.2016 (võlgnevuse alguse aeg) kuni 03.03.2017 (lepingu lõppemine ülesütlemise tõttu) lähtudes maksegraafikus märgitust summas 176 eurot 92 sent. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lepingu II järgne intressi võlgnevus on 176 eurot 92 senti (30,59+29,31+29,97+28,71+29,33+29,01=176,92) ning tuleb kostjalt välja mõista.
10.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et seoses maakohtu tuvastatud lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse ebaõigete summadega on ebaõige ka viivise suuruse arvestus. Hageja on nõudnud viivist alates lepingute lõpetamise päevast 04.03.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.02.2018 kindlas summas ning edasi lepingutes kokkulepitud viivise määras kuni täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Lepingu I (tl 5) kohaselt leppisid pooled kokku viivise määras 14,90% aastas ja lepingu II (tl 8) järgi on kokkulepitud viivise määraks 19,90% aastas. Arvestades kokkulepitud viivise määra ja perioodi (04.03.2017-21.01.2019) on lepingu I järgseks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 805 eurot 51 senti ja lepingu II järgseks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 670 eurot 50 senti. Alates 22.01.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb välja mõista kostjalt viivis lepingu I järgi põhinõudelt 14,9% aastas ja lepingu II järgi põhinõudelt19,9% aastas. Maakohus on piiranud viivise kogusumma koos sissenõutavaks muutunud viivisega põhivõlgnevuse suurusega ning selles osas ei ole apellatsioonkaebuses kohtuotsust vaidlustatud.
11.Maakohtu otsust ei ole kaebuses vaidlustatud muuhulgas osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu I haldustasuna 5 eurot 40 senti ja lepingu II haldustasuna 5 eurot 40 senti.
12.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel samuti kostja kanda.
12.1.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid hageja õigusabikulud 724 eurot. Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 350 eurot.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestades tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et esitatud hagi vormi kasutab sama esindaja korduvalt samalaadsete nõuete esitamisel. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kostjalt hageja kasuks vaidlustatud otsusega väljamõistetud õigusabikulude suurendamiseks. Küll on aga maakohus jätnud tähelepanuta, et lisaks õigusabikuludele nõudis hageja ka sõidukulude hüvitamist (24 eurot). Menetlusosaliste (ja ka nende esindajate) sõidukulud on TsMS § 144 lg 2 järgi kohtuvälised kulud. Hageja sõidukulud on tõendatud 29. mai 2018 menetluskulude nimekirjale lisatud bussipiletitega (2 x 12 eurot). Vaidlust ei ole selles, et hageja esindas sõitis Tallinnast Võru kohtumajas toimuvale kohtuistungile. Seega tuleb lisaks riigilõivule ja hageja lepingulise esindaja kuludele mõista kostjalt hageja kasuks välja ka sõidukulud 24 eurot.
12.2.Hageja ei ole ringkonnakohtu määratud tähtajaks (2. jaanuariks 2019) menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 125 eurot. Apellatsioonkaebuse hinnaks on 283 eurot 88 senti, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 75 eurot. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot. Ülejäänud osas (50 eurot) on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.