Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS Inges Kindlustus esitas 14.09.2018 hagi A L vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 30.03.2018 xxxx liiklusõnnetus (edaspidi „liiklusõnnetus“), mille põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk xxxx reg.märk xxxx (edaspidi „xxxx“). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tagant otsa sõites vigastada T.R Oy-le kuuluv xxxx, reg.märgiga xxxx, millel oli haagis, reg.märgiga xxxx (edaspidi „Xxxx“) ning tekkisid isikukahjud xxxx liiklusõnnetuse ajal viibinud kostja kaasreisijatele A K’ile ja R V’ile. Xxxx suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-ga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping nr I173730854. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles juhtumit ja hüvitas kannatanutele tekitatud kahju kokku summas 115269,54 eurot AS Inges Kindlustus. Juhtum on registreeritud AS-s Inges Kindlustus toimikuna nr I00181253. 30.04.2018 laekus AS-le Inges Kindlustus xxxx kahjukäsitluse partnerilt Xxxx (Xxxx) teade liiklusõnnetusest (tlk 7) ja politseiraport (tlk 12) selle kohta, et 30.03.2018 toimus xxxx eelnimetatud liiklusõnnetus. Teate ja politseiraporti kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse xxxx juhtinud alkoholijoobes kostja. Vastavalt politseiraportis toodud juhtumi kirjeldusele sõitis xxxx tagant otsa Xxxxle ning seejärel sõitis xxxx kraavi. Xxxx kiirus oli kokkupõrke hetkel 80 km/h. Politsei tuvastas kostjal liiklusõnnetuse põhjustamise ajal joobe 1,45 promilli. Xxxx oli liiklusõnnetuse hetkel 3 kaasreisijat. Kui politsei jõudis sündmuskohale, olid kostja ja kaassõitja K V autost väljas, kaks ülejäänud kaasreisijat (A K ja R V) olid raskelt vigastatuna autos ja viidi sündmuskohalt xxxx haiglasse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatada Xxxx tagumine osa (hageja lühikokkuvõte politseiraportist, tlk 12). Tuginedes eeltoodule on politseipatrull teinud kindlaks, et liiklusõnnetuse põhjustamise ajal juhtis xxxx kostja. Samuti on tuvastatud, et kostja oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal piirmäära ületavas alkoholijoobes (tlk 12).

LKindlS § 53 lg 1 p 4 on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Vastavalt LS § 69 lg 3 ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kuivõrd xxxx politsei poolt läbi viidud menetlusega (sündmuskoha vaatlus, kostja ütlused, sündmuskohal tehtud fotod, alkoholijoobe kontroll) on tuvastatud, et kostja juhtis Xxxxit liiklusõnnetuse toimumise ajal ja samuti tuvastati kostjal piirmäära ületav joove, siis tulenevalt LKindlS on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus. Xxxx käsitles juhtumit hageja partnerettevõte Xxxx. Xxxx hüvitas liiklusõnnetuses kannatanutele kahju kokku summas 111769,54 eurot, millele lisandus Xxxx käsitluskulu summas 3500 eurot. Sellest tulenevalt esitas Xxxx hagejale 07.06.2018 tagasinõude summas 115269,54 eurot (tlk 20), mis on hageja poolt Xxxx-ile tasutud (tlk 26). 19.07.2018 saatis hageja kostjale tagasinõude summas 115 269,54 eurot, milles paluti nõue tasuda või võtta hagejaga ühendust võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel hiljemalt 02.08.2018 (tlk 27). Kostja nimetatud kuupäevaks nõude summat ei tasunud ning ei ole väljendanud tahet sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuna on rikutud raha maksmise kohustust, on avaldajal õigus nõuda selle täitmist, vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 lg 1 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Ametlike Teadaannetes 01.07.2018 avaldatud intressimäära teate kohaselt teatab Eesti Pank, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2018 oli 0,00 %. Lisades sellele VÕS § 113 lg 1 kohase 8%, on viivisemääraks 8,00% aastas. Hageja teatab, et on seoses hagi esitamisega kandnud tõlkekulusid (summas 203,46 eurot), et lasta tõlkebürool Xxxx OÜ tõlkida xxxx keelest eesti keelde xxxxkeelne politseiraport ja inglise keelest eesti keelde Xxxx poolt hagejale saadetud teade liiklusõnnetusest ja tagasinõue. Nimetatud tõlketööde kohta on Tõlkebüroo Xxxx OÜ 14.08.2018 esitanud hagejale arve nr 20181276 (tlk 28), mille hageja on tasunud (tlk 29). Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja AS-i Inges Kindlustus kasuks põhinõue 115269,54 eurot, alates käesoleva hagiavalduse esitamisest jooksev viivis kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 115269,54 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras (8,00% aastas ehk 0,0219% päevas), riigilõiv 1500 eurot ning hageja poolt tasutud tõlkekulud summas 203,46 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.12.2018 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (ema N L vahedusel). Kostjat on 17.09.2018 määrusega kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud ema vahendusel 21.12.2018, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 04.01.2018. Kuivõrd politsei teatel elab kostja peamiselt Xxxxs ehk välisriigis, on kohus vastust oodanud vaikivalt 28 päeva, ehk arvestanud viimaseks päevaks 18.01.2019. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ja lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud asja väärtus. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seadusele teise sõidukiga seotud kulud. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (regressinõue). LKindlS § 53 lg 1 punkti 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse (LS) §69 lg 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Esitatud materjalidest nähtuvalt on kindlustusjuhtumi põhjustajaks kostja. Kostja ei ole hüvitanud 30.03.2018 toimunud kindlustusjuhtumiga/liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Seega rahuldab kohus hageja nõude kahju 115269,54 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 14.09.2018. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus viivise rahuldatud põhinõudelt kuni otsuse tegemiseni. Seega moodustab seadusjärgne viivis põhinõudelt (115269,54 eurolt) perioodil 14.09.2018 kuni 21.01.2019 (k.a) 130 päeva eest 3284,39 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus rahuldab ka hageja nõude edasiulatuva viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1500 eurot ja tõlkekulud 203,46 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu ja tõlkekulude näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.