Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord

2-18-122363 Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

B2 Kapital SIA nõuab 28. novembril 2018 esitatud hagis Aļona Ķire vastu 336 euro 80 sendi suuruse põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise 32 eurot 35 senti ja sissenõudmiskulu 34 eurot 99 sendi väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Tele 2 Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust. Samuti nähtub, et kostja ostis 25. aprillil 2017 seadme Lenovo Ideatab Yoga3 X50L, mille eest tuli tasuda 12 kuud, 21,33 eurot kuus. Seadme ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi täitnud. 9. novembril 2017 loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutaja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult (avaldatud

2-18-122363 Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot väljamõistmiseks. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu. Kostjal tuleb hüvitada menetluskuluna 100 eurot. TsMS §-st 4842 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui 20 eurot. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu selgitustega 8. märtsi 2017. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 (p-d 12.1–12.3). Nimetatud 20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks välja mõista Kohus loeb põhjendatuks ka hagimenetluse kuluna 140 eurot (s.o õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.