Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 23.11.2018. a esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Merit Pihelgas 31,86 euro saamiseks. Kohus tegi 12.12.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.12.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 02.01.2019. a määrusega kohustas maakohus hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 487 lg 1 järgi kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 alusel kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. 02.01.2019. a määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esindajale on kohtumäärus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 03.01.2019. a. Eeltoodust tulenevalt oli hagiavalduse esitamise tähtajaks 17.01.2019. a, kuid hageja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt hagiavaldust kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna hageja ei ole esitanud tähtaegselt oma nõuet kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 487 lg 3 alusel. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.

TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.