Marina Vassiljeva hagi AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kindlustuslepingu täitmiseks 21 360,62 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. juuni 2018 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal (kostja), rk 11223507; esindaja Andrus Reidi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Marina Vassiljeva (hageja), ik XXX; esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 28. juuni 2018 vaheotsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marina Vassiljeva (hageja) esitas 15. märtsil 2017 Viru Maakohtule hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 4. jaanuaril 2017 tehtud lepingu ülesütlemise avalduse tühisus, mõista kostjalt välja hageja kasuks kindlustushüvitis 69940 eurot, mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 5557,50 eurot Narvas Rakvere tn 26 asunud hävinenud eramu lammutamiseks ja koristamiseks vajalike kulutuste katmiseks, mõista kostjalt välja hageja kasuks seisuga 15.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 3905,19 eurot ning alates 16.03.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude summas 69940 eurot kohase täitmiseni. Pooled sõlmisid 11.01.2016 kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati poliis nr EE16-B1-00000137-0 kindlustusperioodiga 12.01.2016-11.01.2017. Lähtuvalt kindlustuslepingu poliisist on kindlustatud objektiks hagejale kuuluv Narva linnas Rakvere tn 26 asuv elamu (kindlustatud elamu), kindlustussummaks on 70000 eurot ja omavastutuseks 60 eurot. Kindlustuslepingule laienevad poliisi kohaselt kodu koguriskikindlustuse tingimused nr EE1E-1 ja kindlustuslepingute üldtingimused GC*2012. Kindlustatud elamu hävis 22. juuni 2016 öösel toimunud tulekahjus. Hageja palus kostjalt 10.11.2016 kindlustussumma 70000 euro väljamaksmist. 04.01.2017 edastas kostja hagejale otsuse nr IB1-32220/01-16/1, millega andis teada poolte vahel sõlmitud kodukindlustuse kindlustuslepingu tühistamisest ning kahju hüvitamisest keeldumisest. Hageja väitel teadis ka hoone ehitamise aastat endiselt omanikult kinnisasja ostmisel saadud dokumentatsiooni alusel, millest nähtus, et hoone on ehitati 1974. aastal. Dokumendid hävisid tules. Kostjal puudus alus taganemiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ütles kindlustuslepingu üles, kuna leping sõlmiti pettuse teel või eksimuses. Hageja esitas väärad andmed hoone ehitusaasta ja seisukoha kohta. Need on olulised asjaolud kindlustuslepingu sõlmimisel. Kindlustussumma on väiksem kui hoone tegelik taastamisväärtus. Hüvitamisele kuuluks 43140,63 eurot.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus tuvastas 28. juuni 2018 otsusega, et poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kindlustuslepingus EE16-B1-00000137-0 leppisid pooled kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuses, milleks on 70 000 eurot. Maakohus tuvastas, et poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kindlustuslepingu EE16-B1-00000137-0 04.01.2017 tühistamisavaldus on tühine (ei ole kehtiv) ja kindlustuslepingut ei ole tühistatud. Kindlustuslepingust on selgelt nähtav, et seal märgitud kindlustusväärtus on kokkuleppeline VÕS § 480 lg 4 mõttes, kuna see tuleneb lepingu sõnastusest. Kindlustuslepingus leppisid pooled kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuses, milleks on 70 000 eurot. Kui pooled on VÕS § 480 lg 4 tähenduses leppinud kokku ehitise kindlustusväärtusena taastamisväärtuse, siis sellisel juhul võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust ja amortisatsiooni ei võeta arvesse. Kindlustuslepingu tühistamine TsÜS § 94 (pettus) ning VÕS § 441 lg 5 alusel on põhjendamata, kuna pettuse alused puuduvad. Seega on kindlustuslepingu tühistamisavaldus õigusvastane ning kindlustuslepingu tühistamisavaldus tühine. Isegi juhul, kui petmine oleks tõendatud, võib TsÜS § 99 lg 1 p 2 alusel tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kostja enda esitatud informatsiooni kohaselt sai ta väidetavast pettusest teada 29.06.2016. Seega saabus TsÜS § 99 lg 1 p-st 2 tulenevalt tähtaeg lepingu tühistamiseks pettuse alusel 29.12.2016 ning kostja 04.01.2017 hagejale edastatud tühistamisavaldus ei olnud tähtaegne. 11.01.2016 kodukindlustuse avalduses märgitu kohaselt oli kindlustusobjekti siseviimistluse tase keskmine, ehitusaastaks on 1974, remondi- ja ehitustöid objektil pole planeeritud. Tehnilise seisundi kohta on avalduses märgitud, et osaline kapitaalremont tehti 2013 ning osalise kapitaalremondi koostisosadeks on elektrisüsteem, küttesüsteem, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, katusekattematerjal, siseviimistlus. Märgitud on, et vee- ja kanalisatsioonitorude vanuseks on 20 aastat. Kindlustusavalduses esitatud andmed on olulised asjaolud VÕS § 440 lg-s 1 sätestatud mõttes, kuna kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. Maakohus nõustus hageja käsitlusega, et FIE Lev Migdalski ei ole oma ekspertarvamuses nimetanud ühtegi allikat, millele tuginedes on antud hinnang, et hoone on ehitatud ,,50-ndatel“ ega nimetanud ka konkreetset aastat. Kindlustusobjekti ehitusaasta kohta vastuolulise andmete korral ei saa väita, et hageja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist. Endiselt omanikult saadud informatsioon ehitusaasta kohta langes kokku ehitisregistrisse kantuga, mis on avalik register.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada, et kindlustuslepingu EE16-B1-00000137-0 4. jaanuari 2017 tühistamisavaldus on kehtiv ja kindlustusleping on tühistatud. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus tuvastas, et pooled leppisid kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamismaksumuses summas 70 000 eurot ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei nähtu kindlustuslepingust, et pooled oleksid kokku leppinud kokkuleppelises kindlustusväärtuses 70 000 eurot VÕS § 480 lg 1 mõttes. Ehitise kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus ehk vähimad kulutused ehitise esialgseks taastamiseks. Kindlustusandja on VÕS § 489 lõike 1 järgi kohustatud tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ehk taastamisväärtuse; 2) hindas maakohus tõendeid vääralt, kui leidis, et lepingut ei ole tühistatud. Hageja teadis hoone ehitusaastat. Tema valduses olid inventariseerimisjoonised ning Lev Migdalskiy ekspertarvamus, millega on tõendatud hoone tegelik ehitusaasta ja selle seisukord. Maakohus jättis hindamata inventariseerimisjoonistelt saadud teabe ja Lev Migdalskyi arvamuse. Maakohus jättis tähelepanuta ekspert Teet Sepaste arvamuse; 3) ei saanud kostja pettusest teada 29.06.2016. TsÜS § 99 lg 1 p 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg lepingu tühistamiseks ei olnud möödunud. Hageja esitas sel kuupäeval kostjale inventariseerimisjoonised. Kostja ei ole väitnud, et ta sai sel kuupäeval pettusest teada; 4) tuleb juhul, kui kohus ei leia, et leping sõlmiti pettuse teel, tuvastada, et see sõlmiti eksimuses.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) on maakohus põhjendatult osutanud BTA kodu koguriskikindlustuse tingimuste nr EE1E-1 punktile 4.2, millise kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulud ehitise esialgsel kujul taastamiseks. Hageja võttis lepingut sõlmides teadlikult riski, et juhul, kui ehitise tegelik taastamisväärtus ületab 70 000 eurot, tuleb need kulud kanda hagejal, samas kostja võttis riski, et juhul, kui ehitise tegelik taastamisväärtus jääb madalamaks kui 70 000 eurot, tuleb see summa siiski kostjale välja maksta; 2) puudus mistahes mõistlik põhjendus pidada õigeks L. Migdalski koostatud arvamuses ilma allikatele viitamata esitatud väidet, et hoone on ehitatud „50-datel“. Inventariseerimisjoonised sai hageja enda valdusesse pärast kindlustusjuhtumit Narva linnavalitsusest, seega nendel dokumentidel olev ehitusaasta ei olnud hagejale kindlustuslepingu sõlmimisel teada. Inventariseerimisjoonistel kajastatud aastaarvul ei ole õiguslikku tähendust; 3) koostati Teet Sepaste arvamus pärast kindlustusjuhtumi toimumist, mistõttu sellel tõendil ei olnud tähendust väidetaval teavitamiskohustuse rikkumisel; 4) ei olnud hageja VÕS § 441 lg 2 p 2 kohaselt teavitamiskohustuse rikkumises süüdi, kuna andmed olid vastuolulised; 5) eeldab pettus petmistahet. Kuna seda ei olnud, ei saanud ka petmist tuvastada. Tühistamine tehti hilinenult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu vaheotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu õigust teha vaheotsus lepingu kehtivuse ja kindlustusväärtuse suuruse osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud järeldustega.
8.Ringkonnakohus leiab, et kindlustuslepingu tühistamisavaldus on kehtetu, kuna täidetud ei ole formaalsed eeldused. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Asjas ei ole vaidlust, et kostja sai 29.06.2016 teada, et hoone ehitusaasta võib olla teine, kui kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel avaldas. Kostja kinnitab seda hagejale saadetud e-kirjas (tl 16). Apellandi väide, et talle ei saa teadasaamist omistada, kuna oli vaja koguda täiendavaid tõendeid, ei ole asjakohane. Apellant on kindlustusandja, kes väidab, et hoone ehitusaasta on oluline asjaolu, milles eksimine toob kaasa õiguse leping ühepoolse avaldusega tühistada. Kui kindlustusandja sai materjalid, milles hoone ehitusaastaks oli 1974 a asemel 1958, siis oli sellest alates aega veel 6 kuud avalduse esitamiseks, mis oli piisav täiendavate materjalide kogumiseks. Apellant esitas tühistamisavalduse 04.01.2017, seega pärast kuue kuu möödumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et täidetud ei olnud ka tühistamisavalduse materiaalsed eeldused. TsÜS §-st 94 tulenevalt eeldab pettus alati tahtlust teist isikut eksitada ning tahtlus võib seisneda ka isiku teadmises, et ta avaldab valet eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Asja materjalides puuduvad asjaolud, mis tõendaksid, et hageja märkis avalduses ebaõige hoone ehitusaasta eesmärgiga kindlustusandjat tahtlikult petta. Lisaks sellele, et hageja petmistahe on tõendamata puudub ka tühistamiseks vajalik põhjuslik seos. TsÜS § 94 lg 3 annab õiguse tehingu tühistada üksnes siis, kui leping sõlmiti ebaõigete andmete mõjul, st tahtliku tegutsemise ja vaidlusaluse lepingu sõlmimise vahel on põhjuslik seos.
9.Kindlustusandja tugines tühistamise avalduses lisaks pettusele paralleelselt VÕS § 441 lg-le 1, mis annab kindlustusandjale õiguse lepingust taganeda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles kohus tuginedes VÕS §-de 440 ja 441 andis hinnangu kindlustusandja õigusele lepingust taganeda ja jõudis õigesti järeldusele, et taganemise materiaalsed eeldused puudusid. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi.
10.Apellandi väide, et kindlustuslepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud kokkuleppelises kindlustusväärtuses 70 000 eurot VÕS § 480 lg 1 mõttes, ei ole õige. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda kindlustuslepingu osaks olevatest üldtingimustest ja kodu koguriski üldtingimustest (tüüptingimused). Hageja kindlustas enda kodu koguriski vastu (lk 40). Kindlustusandja kodu koguriskikindlustuse tingimuste 4. osa „kindlustusväärtus ja kindlustussumma“ p. 4.2. kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulutused ehitise esialgsel kujul taastamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et hageja kindlustatud hoone hävis ja tema kahju suuruseks on hoone taastamiseks kuluv summa. Kostja on kindlustusandjana tüüptingimuste kasutaja, kelle tüüptingimuste kohaselt on kodu koguriski kindlustuse korral ehitis kindlustatud taastamisvääruses, muid valikuid tüüptingimused ei sätesta. Kindlustusandja pidi eraldi hagejaga läbi rääkima, kui soovis oma tüüptingimustest kõrvale kalduda.
Ringkonnakohtule jääb mõneti selgusetuks, mille vastu kostja vaidleb väites, et poolte vahel sõlmitud lepingus ei lepitud kokku, et ehitise kindlustusväärtuseks on kindlustatud ehitise taastamise maksumus. Kostja vastuses tugineb kostja kodu koguriski üldtingimuste p 6.4 ja leiab, et tegemist on alakindlustusega. Kindlustusandja on lepingu lisadeks olevates üldtingimustes kinnitanud, et kodu koguriskikindlustuse korral on kindlustushüvitis p. 6.1. kohaselt ehitise kahju hüvitamine: kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab kindlustusandja kindlustusvõtjale kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumis eelsesse seisukorda viimiseks.
11.Ringkonnakohus märgib, et vaheotsusega on kohus üksnes tuvastanud, et poliisile märgitud 70 000 euro osas on pooled kindlustusväärtusena kokku leppinud kindlustatud ehitise taastamise maksumuse (VÕS § 480 lg 4). Maakohus ei ole andud hinnangut hageja rahalise nõude põhjendatusele ega otsustanud, millises summas on hagejal õigus kostjalt hüvitist saada. Ennatlik on apellandi viide VÕS § 489 lg-le 1, mille kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kahju suuruse aluseks olevaid asjaolusid hindab kohus edasises menetluses. Maakohtu otsusest tuleneb, et kokkulepitud taastamisväärtus on 70 000 eurot, kui tuvastatakse, et hüvitatav kahju on oluliselt suurem või väiksem, siis saavad pooled arutleda VÕS §-des 481 ja 482 sätestatud üle- või alakindlustuse üle, samuti ka teiste kahju suurust mõjutavate asjaolude üle.
12.Ringkonnakohus teeb pooltele ettepaneku kaaluda kokkuleppe sõlmimist, lähtudes eeldustest, et leping kehtib ja hoone taastamisväärtus on kokkulepitud. Asja materjalide juures on kaks hinnangut, milles on märgitud hoone taastamisele kuluva summa suurus. Üks hinnang viitab ala- ja teine ülekindlustuse võimalikkusele, arvestades suurusjärke võib kokkulepitud taastamisväärtus olla kompromissi läbirääkimiste alguspunkt. Eksperthinnang kinnistu turuväärtuse kohta ei ole relevantne, kuna lepingu kohaselt tuleb lähtuda taastamisväärtusest. Õiguslik vaidlus on käesoleva otsuse jõustumise korral sisuliselt lõppenud, samas peavad pooled asja edasisel arutamisel arvestama suurenevate menetluskuludega.
13.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis, andes muuhulgas hinnangu ka kostja poolt vaheotsuse vaidlustamisega seotud kulude vajalikkusele ja põhjendatusele.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.