Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Tsiviilasi nr 2-17-4096

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.X Xa (hageja) esitas 15. märtsil 2017 Viru Maakohtule hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 4. jaanuaril 2017 tehtud lepingu ülesütlemise avalduse tühisus, mõista kostjalt välja hageja kasuks: kindlustushüvitis 69 940 eurot; hüvitis 5557,50 eurot Narvas Xxx tn x asunud hävinenud eramu lammutamiseks ja koristamiseks vajalike kulutuste katmiseks; Seisuga 15.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 3905,19 eurot ning alates 16.03.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude summas 69 940 eurot kohase täitmiseni.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Hageja X Xa nõuab kostja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu 15. märtsil 2017 esitatud hagis tuvastada kostja 4. jaanuaril 2017 tehtud lepingu ülesütlemise avalduse tühisus, mõista kostjalt välja hageja kasuks kindlustushüvitis 69940 eurot, mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 5557,50 eurot Narvas Xxx tn x asunud hävinenud eramu lammutamiseks ja koristamiseks vajalike kulutuste katmiseks, mõista kostjalt välja hageja kasuks seisuga 15.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 3905,19 eurot ning alates 16.03.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude summas 69940 eurot kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 19. detsembril 2012 kinnisasja, mis müügilepingu kohaselt oli kantud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr x, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu esemeks olnud kinnisasi asub Ida-Virumaal Narva linnas Xxx tn x. Kinnisasjal paiknevad eramu, kuur, katusealune kuur, käimla, laut, kanalisatsioonitoru. Kinnistu soetamise lepingus ei olnud sätestatud hoonete ehitusaastaid. Ehitisregistri kohaselt on Narva linnas Xxx tn x asuva eramu, mille ehitisregistri kood on z, esmase kasutuselevõtu aasta 1974.

3(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Viru Maakohtu 28. juuni 2018. a otsusega (vaheotsus), mis jõustunud Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrusega, oli tuvastatud kostja 4. jaanuaril 2017 tehtud lepingu ülesütlemise avalduse tühisus, samuti asjaolu, et poolte vahel 11. jaanuaril 2016 sõlmitud kindlustuslepingus EE16-B100000137-0 leppisid pooled kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuses, milleks on 70 000 eurot. Sellest tulenevalt jätab kohus välja vastavad hagiavalduse väited.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 124 lg 1 esimese lause järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 125 järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõutav põhinõue on 75 497,50 eurot. Hagi esitamise päeva (15.03.2017) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 3905,19 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summa on 6039,80 eurot (75 497,50 euro * kaheksa protsenti). Seega on tsiviilasja hind 85 442,49 eurot (75 497,50 + 3905,19 + 6039,80).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu (kd 1, tl 67-73). Hagi vastuses leiab kostja, et kindlustussumma on väiksem kui hoone tegelik taastamisväärtus. Hüvitamisele kuuluks 43 140,63 eurot. Hagi vastuse kohaselt nõuab hageja kindlustussumma, milleks oli 70 000 eurot, hüvitamist, arvestades sellest maha 60 eurot omavastutuse ning lammutus- ja koristustööde kulude hüvitist 5 557,50 eurot. Seega kokku 75 497,50 eurot. Hageja tugineb AS V hinnapakkumisele, mille kohaselt on hoone taastamiskulude maksumus 113 582,05 eurot. Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks olevate kodu koguriskikindlustuse tingimuste nr EE1E-1 punkti 6.4. kohaselt alakindlustuse korral makstakse kindlustushüvitist võrdeliselt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Antud juhul, lähtudes hageja nõudest, on kindlustussumma väiksem kui hoone tegelik taastamisväärtus. Kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhe on: 70 000: 113 582.05=0,62. Seega suhe on 68% 4(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

ja selle alusel kuuluks hüvitamisele 43 140,63 eurot, kui lugeda õigeks antud hinnapakkumine. Sama suhe kehtiks ka lammutus- ja koristuskulude osas. Ekspert T Slt tellitud 25.03.2016 arvamuse kohaselt ei ole AS V hinnapakkumine pädev. Selle kohaselt ei ole tegemist samaväärse elamu taastamismaksumusega. Eelarves olev taastamisväärtus on ligikaudu kaks korda kallim samaväärse hoone taastamise turuhinnast. Novembris 2016 on ekspert T S andnud arvamuse taastamismaksumuse kohta, milleks oli 56 6x,27 eurot koos käibemaksuga ning arvates maha kulumi 53,13% oleks see x 540,73 eurot. Arvestades hoone tegelikku ehitusaastat 1953. a, on kulum veelgi suurem. Hoone tegelikku äärmiselt halba seisundit ja tegelikku ehitusaastat, oleks põhjendatud hüvitise suuruseks maksimaalselt eksperdi poolt arvestatud x 540,73 eurot. Täiendavalt märgib kostja, et antud kahjujuhtumi põhjuseks on ilmselgelt süütamine. Põlengu tekke ajal hoones inimesi ei viibinud. Päästeameti 18.07.2016 vastuse kohaselt ei ole kannatanu Päästeameti Ida päästekeskusele avaldust esitanud. Paikvaatluse tulemuste põhjal on alust arvata, et tulekahju põhjustas lahtise tuleallika kasutamine. Tulekolde asukoht on tuvastatav hoone idapoolsel küljel paikneva veranda põrandal. Sellest järeldub, et hoone on põlema süüdatud väljapoolt ajal kui selles kedagi ei viibinud. Kostjale teadaolevalt on Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri poolt alustatud kriminaalmenetlus antud juhtumi kohta. Viru Maakohtu 28. juuni 2018. a otsusega (vaheotsus), mis jõustunud Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrusega, oli tuvastatud kostja 4. jaanuaril 2017 tehtud lepingu ülesütlemise avalduse tühisus, samuti asjaolu, et poolte vahel 11. jaanuaril 2016 sõlmitud kindlustuslepingus EE16-B100000137-0 leppisid pooled kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuses, milleks on 70 000 eurot. Sellest tulenevalt jätab kohus välja vastavad hagi vastuse väited.

Tsiviilasi nr 2-17-4096

mistõttu on kindlustushüvitise saamise õigus mitte hagejal vaid soodustatud isikutel ühiselt. Seetõttu ei saa hageja kostjalt nõuda kindlustushüvitise maksmist ainult endale. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud ka mitte ühelegi õigusnormile ega Kindlustuslepingu tingimusele, mille kohaselt oleks hagejal üksinda õigus kindlustushüvitist saada. Kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuteks määratud hageja, G V ja AS BIGPANK. Vastavalt VÕS § 425 lg 1 soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Sarnaselt sisustab soodustatud isiku mõiste ka Üldtingimuste punkt

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Täiendavalt kostja on seisukohal, et Kindlustuslepingu alusel väljamaksmisele kuuluvat kindlustushüvitist tuleb vähendada kulumi võrra. Riiklikult tunnustatud ekspert T S 07.11.2016 ekspertarvamusega (töö nr 16-427E) on tõendatud, et Kindlustuslepingu alusel kindlustatud hoone kulum oli 53,13%. Kindlustatud hoone äärmiselt halba seisukorda tõendavad lisaks T S 07.11.2016 ekspertarvamusele ka T S 07.11.2016 ekspertarvamuse lisas 113 tuvastatud ja kirjeldatud asjaolud. Kodu koguriskikindlustuse tingimuste punkti 6.6 kohaselt on kindlustusandjal ehitise puhul õigus hüvitada esmalt kindlustushüvitise osa, milles on arvesse võetud ehitise kulumit. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud hüvitise on kasutanud sama ehitise taastamiseks. Tänaseks on selge, et Kindlustuslepingu alusel kindlustud hoone taastamist ei toimu. Riiklikult tunnustatud ekspert T S 07.11.2016 ekspertarvamuse lisaga 3 on tõendatud, et hoone on täielikult lammutatud (lammutatud on isegi vundament) ning hoone endisele asukohale on alustatud täiesti uue ja kindlustatud hoonest oluliselt erineva hoone ehitamist. Eelnevat arvestades on Kindlustuslepingust tuleneva kostja täitmiskohustuse ulatus igal juhul piiratud esmase kindlustushüvitise (Kodu koguriskikindlustuse tingimuste punkti 6.6) suurusega, st kindlustushüvitisega, mida on vähendatud kulumi (53,13%) võrra. Kindlustushüvitist tuleb kulumi võrra vähendada sõltumata sellest, milline on kohtu poolt tuvastatav hoone taastamisväärtus. Hageja poolt esile toodud asjaoludest lähtuvalt on tegemist alakindlustusega Ringkonnakohtu 17.01.2018. a otsuse põhjenduste kohaselt saavad pooled edasises menetluses arutleda ka alakindlustuse üle. Kostja leiab, et hageja poolt esile toodud asjaolusid arvestades oli Kindlustusleping sõlmitud alakindlustusega, mistõttu tuleb kindlustushüvitist ka vastavalt vähendada. Üldtingimuste punkti 1.22 kohaselt on alakindlustus on olukord, kus ilmneb, et kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕS § 482 kohaselt, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sama põhimõtte sätestavad ka Üldtingimuste punkt 3.10 ja Kodu koguriskikindlustuse tingimuste punkt 6.4. Hageja poolt avaldatud asjaolude kohaselt on kogu hoone taastamiskulude suurus ilma vundamendi maksumuseta kokku 113 582,05 eurot. Arvestades asjaolu, et vundamendi maksumus moodustab hoone ehitusmaksumusest ligikaudu 15%, siis oleks kogu hoone kindlustusväärtus tulekahju toimumise hetkel vähemalt 133 629,94 eurot. Vaidlust ei ole selles, et juhul, kui lähtuda kogu hoone ehitusmaksumuse tuvastamisel hageja poolt avaldatud hoone taastamiskulude suurusest, siis on kindlustussumma (70 000 eurot) väiksem kui kindlustusväärtus (133 629,94 eurot) ning tegemist on alakindlustusega. Kindlustussumma moodustab hoone kindlustusväärtusest kuni 52,38%. Seega, hageja poolt avaldatud hoone taastamiskulude suurust (113 582,05 eurot) arvestades oleks kostja poolt Kindlustuslepingu alusel väljamaksmisele kuuluva väljamaksmisele kuuluv kindlustushüvitise maksimaalne suurus kulumit arvestamata 59 494,28 eurot (113 582,05 * 52,38% = 59 494,28 eurot). Kulumit arvestades oleks kindlustushüvitise maksimaalne suurus 31 609,31 eurot (59 494,28 * 53,13% = 31 609,31). Nendest summadest tuleb täiendavalt maha arvata ka omavastutus (60 eurot) ja tasumata kindlustusmaksed.

7(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Eeltoodule vaatamata on kostja jätkuvalt seisukohal, et tegelikult on Kindlustuslepingu alusel väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvitise suurus maksimaalselt x 540,73 eurot. Sellest summast tuleb samuti maha arvata omavastutus (60 eurot) ja tasumata kindlustusmaksed. Kostja jääb täiendavalt kõigi varasemas menetluses esitatud vastuväidete juurde Kostja jääb eespool käsitlemata osas kõigi senises menetluses esitatud vastuväidete ja põhjenduste juurde. Kostja möönab, et kostjal ei ole menetluse käesolevas staadiumis enam võimalik tugineda Kindlustuslepingu kehtetusele. Sellele vaatamata tugineb kostja jätkuvalt faktilistele asjaoludele, millega kostja Kindlustuslepingu tühistamist põhjendas. Nimetatud asjaolud omavad jätkuvalt tähtsust Kindlustuslepingu alusel kindlustatud hoone kulumi hindamisel ja kostja võimaiku hüvitamiskohustuse ulatuse tuvastamisel.

HAGEJA ARVAMUSED

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (kd 1, tl 116-118) ei nõustu hageja kostja väitega, et hoone oli enne tulekahjus hävimist kehvas tehnilises seisukorras. Nii hageja kui kostja poolt osutatud Lev Migdalsky arvamuse kohaselt on hoone üldiselt heas seisukorras. Seega puudus hagejal igasugune põhjus arvata, et hoone tehniline seisukord oleks olnud ebarahuldav. Hageja jääb selle juurde. 11.01.2016 täitis hageja kindlustuslepingu sõlmimise eelselt kostjale kodukindlustuse avalduse, millises on vastanud kõigile kostja poolt esitatud küsimustele. Vundamendi ja voodri seisukorra kohta avalduses küsimusi ei olnud. Hageja ei sea kahtluse alla L M arvamuses toodud järeldusi, küll aga ei nähtu arvamusest, millistele andmetele tuginedes on L M asunud seisukohale, et hoone on ehitatud 1950-ndatel aastatel. Dokumendid, millised hävisid tulekahjus ja millistele on hageja hagis viidanud, on eelnevalt kindlustuslepingu osas sõlmitud kindlustuspoliisid ja seda on hageja ka kostjale ka suuliselt teavitanud. Hagejale jääb arusaamatuks, milline tähendus on asjaolul, et tegemist võis olla süütamisega ning et Kostjale teadaolevalt on alustatud kriminaalmenetlust. Kostja vastutust ei ole sellise väite esitamisega mingil viisil piiratud või välistatud. Seonduvalt võimaliku ala- ja ülekindlustusega märgib hageja, et kostja esitatud käsitlus ei ole asjakohane. Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustusobjektiks hoone – elamu - aadressil Xxx tn x, Narva. Vastavalt kindlustuslepingule kohalduvate kodu koguriskikindlustuse tingimuste nr EE1E-1 punkt 4.2. sätestab, et ehitise kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulutused ehitise esialgsel kujul taastamiseks. Kuna poliisi kohaselt on kindlustusobjektiks hoone, mis on ehitis vastavalt ehitusseadustiku § 3 lg-le 2 ning pooled on leppinud kokku ehitise kindlustusväärtuses, on poolte kokkuleppel tegemist kokkuleppelise kindlustusväärtusega ning kindlustusjuhtumi toimumisel tuleb kindlustusandjal maksta välja elamu taastamiseks kokku lepitud summa, so 70 000 eurot, millisest on maha arvestatud omavastutus 60 eurot. Hageja osutab, et sellisel juhul ei ole oluline ei endine seisukord ega kulum, kindlustusandjal on kohustus maksta välja kindlustussumma, tegemist on erinormiga VÕS § 480 lg 3 osas. Hageja seisukohta toetab ka erialakirjanduses märgitud järgmine seisukoht: „Kokkuleppelise 8(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

kindlustusväärtuse määramine tähendab sisuliselt seda, et kindlustusjuhtumi toimumisel võib kindlustusandja olla kohustatud maksma hüvitust nii suuremas kui ka väiksemas summas, kui on tegelikult tekkinud kahju /suurem hüvitus tuleb kõne alla siiski vaid kindlustussumma piirides). Kõnealusel juhul ei tule eraldi tuvastada üle- või alakindlustuse olemasolu. /.../ Ehitise kindlustamisel võivad pooled kokku leppida, et ehitise kindlustusväärtuseks on ehitise taastamise maksumus (§ 480 lg 4). Sellisel juhul võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust ja amortisatsiooni arvestama ei pea. /.../ Tuleks asuda seisukohale, et § 480 lg 4 on erisäte sama paragrahvi lg 3 osas.“ Eeltoodut aluseks võttes on Hageja seisukohal, et ükski kostja poolt esitatud väide ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-17-4096

analüüsima, kas tegemist võis olla ala- või ülekindlustusega, ebaõige ning vastuolus Riigikohtu ülalviidatud praktikaga. Ent isegi kui see nii oleks, on Kostja poolt välja toodud arvutuskäik vundamendi osas kontrollimatu. Lisaks on Kostja seisukoht alakindlustuse osas ka ennatlik, kuna Hageja on taotlenud ekspertiisi korraldamist, selgitamaks välja Xxx tn x, 20305 Narva asunud ehitise taastamisväärtus enne kindlustusjuhtumi toimumist. Kokkuvõtvalt on Hageja seisukohal, et Kostja taotlused on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata, hagi tuleb rahuldada. Võttes arvesse, et osade nõuete osas on olemas jõustunud kohtulahend, sõnastab X Xa oma nõude järgmiselt: - rahuldada hagi; - mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal X Xa, G Vi ja AS-i Bigbank kasuks välja kindlustushüvitis summas 69 940 (kuuskümmend üheksa tuhat üheksasada nelikümmend) eurot; - mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal X Xa, G Vi ja AS-i Bigbank kasuks välja hüvitis Narvas, Xxx tn x asunud hävinenud eramu lammutamiseks ja koristamiseks vajalike kulutuste katmiseks summas 5 557,50 (viis tuhat viissada viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot; - mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal X Xa, G Vi ja AS-i Bigbank kasuks välja seisuga 15.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 905,19 (kolm tuhat üheksasada viis eurot ja üheksateist senti) eurot ning alates 16.03.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude summas 69 940 (kuuskümmend üheksa tuhat üheksasada nelikümmend) eurot kohase täitmiseni; - jätta menetluskulud AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal kanda. 31.03.2020 (kd 2, tl 153) teavitas kohus menetluspooli täpsustatud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja määras kostjale tähtaja täpsustatud hagiavaldusele vastuse esitamiseks. KOSTJA SEISUKOHT TÄPSUSTATUD HAGIAVALDUSE KOHTA (kd 2, tl 156-157) Kostja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele hageja poolt 22.08.2019 esitatud täpsustatud nõuete menetlusse võtmisel (TsMS § 333 lg 1). Kostja leidis, et kohus on hageja täpsustatud nõuete menetlusse võtmisel menetlussätteid oluliselt rikkunud. Vastuväide põhjendusi jätab kohus välja, kuna vastuväide oli lahendatud 27. mai 2020. a määrusega (kd 2, tl 169-170). Kohus jättis vastuväited täies ulatuses rahuldamata. Kostja jääb ka hagi täpsustatud nõuete osas kõigi senises menetluses esitatud vastuväidete juurde ega hakka neid eraldi üle kordama. Samas esitab kostja hageja täpsustatud nõudele järgnevad täiendavad vastuväited. Kostja leiab, et hageja täpsustatud nõue tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. Vastavalt VÕS § 475 lg 3, kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Riigikohtu praktika4 kohaselt on VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaeg õigust lõpetav tähtaeg. Kostja tegi kindlustuslepingu täitmisest keeldumise otsuse 04.01.2017. VÕS § 475 lg 3 sätestatud õigust lõpetavat tähtaega arvestades pidanuks hageja hiljemalt 04.01.2018 esitama kostja vastu hagi kindlustuslepingu täitmise nõudes. Teisisõnu oleks hageja nimetatud tähtaja jooksul pidanud kohtusse esitama hagi, milles hageja nõuab kindlustushüvitise maksmist kindlustuslepingus kokku lepitud soodustatud isikutele. 10(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Hageja esitas 15.03.2017 kohtule hagi kindlustushüvitise väljamõistmiseks hageja kui kindlustusvõtja kasuks. Hageja ja kostja vahelise kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustushüvitise saamise õigus mitte kindlustusvõtjal vaid soodustatud isikutel. Hagi kindlustushüvitise väljamõistmiseks soodustatud isikute kasuks esitas hageja alles 22.08.2019, so pärast VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus võttis hageja uue nõude menetlusse 31.03.2020. Kostja märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaeg ei peatu ega katke. Riigikohtu arvates on seadusandja teadlikult soovinud välistada VÕS § 475 lg 3 ettenähtud õigust lõpetava tähtaja peatumise ja katkemise, et eristada õigust lõpetavaid ja aegumistähtaegu ning tagada õigust lõpetavate tähtaegade sätestamise eesmärgi saavutamine, so lõpetada nõue või muu õigus või välistada selle maksmapanek mõistliku aja jooksul aegumistähtaja kestel. VÕS § 475 lg 3 teise lause kohaselt ei vabane kindlustusandja täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. Kostja informeeris hagejat nimetatud tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest oma 04.01.2017 otsuses. Kostja on eelnevale tugiendes seisukohal, et VÕS § 475 lg 3 sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödumise tõttu tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. Juhul, kui kohus ei pea hagi läbivaatamata jätmist võimalikuks, siis tuleb hagi samadel asjaoludel rahuldamata jätta.

KIRJALIK MENETLUS

11(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Hagiavalduses palus Hageja Kostjalt välja mõista kindlustushüvitise summas 69 940 eurot ning lammutus- ja koristustööde hüvitise summas 5557,6 eurot. Asjas on läbi viidud ekspertiis, saamaks muu hulgas teada, milline on aadressil Xxx tn x, 20305 Narva enne kindlustusjuhtumi toimumist asunud ehitise taastamisväärtus. Riiklikult tunnustatud ekspert A L leidis kohtule esitatud eksperdiarvamuses, et Narva, Xxx tn x enne kindlustusjuhtumi toimumist olemas olnud elamu taastamisväärtus koosneb ehitus- ja ehitamisega kaasnevatest kuludest moodustavad koos käibemaksuga summa 73 683,93 eurot. Eksperdiarvamuse punkti 2.3.1. tabelist 2 positsioonidest 1-6 nähtub, et lammutus- ja koristustööde mahuks on ekspert nimetanud 4312,03 eurot. Kuna Hageja ei soovi seada kahtluse alla riiklikult tunnustatud eksperdi arvamust, vähendab Hageja käesolevaga lammutus- ja koristustööde eest esitatavat nõuet ning palub Kostjalt välja mõista lammutus- ja koristustööde hüvitise summas 4312,03 eurot. Ehitise taastamiseks vajalike tööde maksumus tuleneb eksperdiarvamuse p 2.3.2 tabeli 3 positsioonidest 1-56 ning on 67 195,91 eurot. Kuna lammutus- ja koristustööd on eraldi nõudena välja toodud (nõude aluseks on kogusriskikindlustuse p 6.2.), siis lisanduvad nimetatud kuludele ka eksperdiarvamuse punkti 2.3.1 tabelist kaks positsioonid 7-9 käibemaksuga summas 1965,9 ning tabelis kajastatud riigilõivud summas 210 eurot, kogusummas 2175,9 eurot. Seega on ehitise taastamise vajadusest tulenev kindlustushüvitise nõue, arvestades ka omavastutust summas 60 eurot, 69 311,9 eurot. Hageja on nõudnud Kostjalt viivist alates 23.07.2016 kuni hagi esitamiseni, so 15.03.2017. Kuna kogu Kostjalt nõutava kindlustushüvitise summa tulenevalt eksperdiarvamusest on 73 683,93 eurot esialgselt nõutud summa asemel, korrigeerib Hageja viivisenõuet ning paluv Kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 3804,23 eurot. Edasiulatuva viivisenõude esitab Hageja samuti korrigeeritud kindlustushüvitise summalt 73 683,93 eurot. Kostja käsitlus hagi läbivaatamata jätmise osas on ainetu. Hageja on tõendanud, et tal oli hagi esitamise ajal olemas G Vi nõusolek viimase esindamiseks, samuti on G. V kinnitanud, et ta on nõus kohtu poolt välja mõistetava hüvitise kandmisega Hageja arveldusarvele. Kindlustuslepingus samuti soodustatud isikuna märgitud Bigbank AS esitas 08.05.2020 kinnituse, et tal puudub nõue Hageja ja G Vi vastu, seega ei saa Bigbank AS olla enam asjas soodustatud isikuks, vaatamata kindlustuslepingus märgitule. Täiendavalt märgib Hageja, et abikaasasid on Riigikohus käsitlenud ühiste rahaliste nõuete osas solidaarvõlausaldajatena (vt nt lahendi 2-16-9519/78 p 35). Hageja on seisukohal, et ka Bigbank AS-i tuli käsitleda ajani, mil ta oli soodustatud isik, solidaarvõlausaldajana. VÕS § 73 lg-st 1 lähtuvalt võis Hageja esitada ainult nõude kindlustushüvitise maksmiseks endale. Samas on Riigikohus punktis 2.13. osutatud lahendis märkinud, et ei ole keelatud esitada haginõue nii, et kostjat kohustataks raha maksma abikaasadele ühiselt, täpsustades vajadusel ka täitmise korda. Hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tuleks märkida, kas hagi rahuldatakse hagejate kasuks solidaarselt, osadena või ühiselt. Riigikohtu seisukoht tähendab, et Hagejal oli lubatud esitada hagi nii esialgsel kujul kui ka täpsustatud kujul. Kuna Bigbank AS ei ole sisuliselt enam soodustatud isik ning G. V on nõus hüvitise kandmisega M. Xa arveldusarvele, ei muuda Hageja küll 22.08.2019 esitatud taotlust, ent taotleb kindlustushüvitise ja võimalike menetluskulude kandmist tema arveldusarvele vastavalt TsMS § 445 lg-le 1. Eeltoodut ning varasemates menetlusdokumentides esitatut aluseks võttes palub Hageja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud Kostja kanda. Hageja palub: - rahuldada hagi; 12(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

-

-

-

-

mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal X Xa, G Vi ja AS-i Bigbank kui kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikute kasuks välja kindlustushüvitis summas 69 311,9 (kuuskümmend üheksa tuhat kolmsada üksteist eurot ja üheksakümmend senti) eurot; mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal X Xa, G Vi ja AS-i Bigbank kasuks välja Narvas, Xxx tn x asunud hävinenud eramu lammutamiseks ja koristamiseks vajalike kulutuste katmiseks hüvitis summas 4 312,03 (neli tuhat kolmsada kaksteist eurot ja kolm senti) eurot; mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal X Xa, G Vi ja AS-i Bigbank kasuks välja seisuga 15.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 804,23 (kolm tuhat kaheksasada neli eurot ja kakskümmend kolm senti) eurot ning alates 16.03.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude summas 69 311,9 (kuuskümmend üheksa tuhat kolmsada üksteist eurot ja üheksakümmend senti) eurot kohase täitmiseni; määrata kindlaks ning mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal välja X Xa menetluskulud summas 5 087,5 (viis tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot; märkida lahendis, et AAS-d BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal kohustub tasuma kindlustushüvitise ja väljamõistetavad menetluskulud X Xa arveldusarvele; märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja (kd 2, tl 180-182) Kostja leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud hagi on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata. Kostja jääb kõigi senises menetluses hageja nõudele esitatud vastuväidete juurde. Kostja esitas täiendavad seisukohad seoses kostja hüvitamiskohustuse olemasolu ja võimaliku kindlustushüvitise suurusega. Hageja põhjustas kahjujuhtumi tahtlikult, mistõttu on kostjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda Kostja on seisukohal, et Narvas aadressil Xxx x asunud hoone (edaspidi ka Hoone) süütasid hageja ja/või hagejaga seotud isikud. Teisisõnu põhjustas hageja ja/või isikud, kelle eest hageja vastustab (Üldtingimuste1 punkt 5) kahjujuhtumi tahtlikult. Kostja jääb selles osas oma 06.04.2016 menetlusdokumendi punktis 31 ja 20.05.2019 menetlusdokumendi punktides 3.15 kuni 3.19 esitatud põhjenduste juurde. Kahjujuhtumi tahtlikku põhjustamist tõendavad eelkõige riiklikult tunnustatud ekspert T S 07.11.2016 ekspertarvamuse lisas 12 tuvastatud asjaolud. Kostja selgitab, et nimetatud ekspertarvamuse lisa 1 on kahjujuhtumi tahtlikku põhjustamise tõendamiseks piisav isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist on kaudse tõendiga. Riigikohus on selgitanud, et kaudne tõend on tsiviilkohtumenetluses lubatud, kui selle põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgselt kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada. Kuigi riiklikult tunnustatud ekspert T S ei näinud süütamist vahetult pealt, on tema ekspertarvamuse lisas 1 tuvastatud asjaoludest võimalik siiski järeldada, et Hoone süütati hageja ja/või temaga seotud isikute poolt. Muul viisil ei ole võimalik selgitada seda, miks alalise elukohana kasutatavas Hoones tehtud eksperdi poolt tuvastatud ümberkorraldusi (vara osaline eemaldamine ja asendamine jne). Kostja leiab, et kuna Hoone süütati hageja ja/või temaga seotud isikute poolt (kahjujuhtumi tahtlik põhjustamine), on kostjal VÕS § 452 lg 1 ja Üldtingimuste punkti 2.11 alusel õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda. 13(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Kostja poolt makstav kindlustushüvitise maksimaalne suurus on 11 783,57 eurot Kindlustuslepingu kohaselt sõltub kostja poolt makstava kindlustushüvitise suurus järgnevatest asjaoludest: (a) Hoone taastamiskulude suurus, (b) Hoone kulum enne kahjujuhtumi toimumist, (c) alakindlustuse ulatus ja (d) omavastutus. Hoone taastamiskulud. Kodu koguriskikindlustuse tingimuste punkt 6.1 sätestab, et kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab kindlustusandja kindlustusvõtjale kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumi eelnevasse seisukorda viimiseks. Riiklikult tunnustatud ekspert T S poolt 07.11.2016 koostatud ekspertarvamuse kohaselt hoone taastamise kulude suurus 56 6x,27 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja leiab, et Hoone taastamiskulude suuruse tuvastamisel on põhjendatud lähtuda T S 07.11.2016 ekspertarvamusest. Kohtu määratud ekspert Ain L poolt 18.12.2019 koostatud ekspertarvamuse kohaselt on Hoone taastamiskulude suurus 65 712,44 eurot. Kostja leiab, et ekspert A L poolt tuvastatud Hoone taastamiskulude summa on ebatäpne eelkõige järgnevatel põhjustel: (1) A L ekspertarvamuse leheküljel 8 asuva tabeli 1 esimesel real (sisustuse demontaaž) ja teisel real (inventari pakendamine kilesse) on arvestatud 5 siseuksega. Tegelikult oli Hoones siseuksi vaid 3. Seega tabeli 1 esimese ja teise rea õige summa 20,16 eurot mitte 33,60 eurot. Tabeli 1 neljas rida (olmeinventari transport) ja viies rida (olmeinventari ladustamine) on ebavajalikud, kuna säilinud olmeinventar ladustati kõrvalhoones, st transpordikulu ja rendikulu ei tekkinud. Tabeli 1 toodud kirjete korrektne summa on seega 242,94 eurot mitte 914,59 eurot. (2) A L ekspertarvamuse leheküljel 8 asuva tabeli 2 real 5 (ehitusprügi transport) on näidatud ehitusprügi transport 50 km kaugusel asuvasse x prügilasse. Tegelikult võtab ehitusprügi vastu ka Narvas aadressil xasuv prügile, mis asub Hoonest 3,5 km kaugusel. Seega on põhjendatud ehitusprahi transpordi kulu 124,95 eurot (3*3,5*11,9=124,95) mitte 1785 eurot. Tabelis 2 toodud kirjete korrektne summa on seega 4633,08 eurot mitte 6488,02 eurot. (3) A L ekspertarvamuse lehekülgedel 8 ja 10 asuva tabeli 3 rea 44 veerus „kokku kasvavalt“ peaks kajastuma rea 43 veeru „kokku kasvalt“ summa, millele on liidetud rea 44 veeru „maksumus“ summa, mis annaks tulemuseks 44 085,31 eurot. Ekspert aga on rea 43 veeru „kokku kasvalt“ summale ekslikult lisanud rea 46 veeru „maksumus“ summa. Lisaks on tabelis 3 valesti arutatud ehitustööde mahtusid. Ridadel 38 ja 39 on arvestatud 5 siseuksega, kuid siseuksi oli tegelikult 3. Real 43 ei ole arvestatud sellega, et elutoas puudusid põrandaliistud, mistõttu tuleb selle rea summat vähendada 89,28 euro võrra (24 jm * 3,72 = 89,28). Tabeli 3 rida 49 on liigne, kuna Hoones oli ainult kamin. Samuti ei olnud hoones real 51 nimetatud gaasipliiti ja real 52 nimetatud köögivalamut koos torustikuga. Ridade 24-28 puhul n ekspert eeldanud, betoonist aluspõrand ei säilinud. Tegelikult aluspõrand säilis, kuna tulekahju käigus parkett, mööbel ja tapeet ei süttinud ning seintes olevad pistikud ei sulanud, st betoonist aluspõrand ja selles asunud torustik ei saanud hävida. Ridade 24-28 kogumaksumus on 12 094,09 eurot. Viidatud paranduste tegemise järgselt oleks tabelis 3 märgitud tööde kogusumma 50 635,82 eurot (40 165,187 * 0,99085 * 1,2 + 2 521,91 = 65 015,93) mitte 69 717,82 eurot. Kui sellele lisada vundamendi ülaosa korrastamise kulud 749,56 eurot (4 * 157,6 * 0,99085 *1,2 =749,56) ja tabelis 2 märgitud kulude õige suurus (4 633,08 eurot) oleks tulemuseks 56 018,46 eurot, mis on samas suurusjärgus T S poolt tuvastatud Hoone taastamiskulude summaga (56 6x,27 eurot). Hoone kulum. Kodu koguriskikindlustuse tingimuste punkti 6.6 kohaselt on kindlustusandjal ehitise puhul õigus hüvitada esmalt kindlustushüvitise osa, milles on arvesse võetud ehitise kulumit. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud hüvitise on kasutanud sama ehitise taastamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks asunud Hoonet taastama samas kohas, sama liiki ja sama otstarbega hoonena. Veelgi enam, Riiklikult tunnustatud ekspert T S 07.11.2016 ekspertarvamuse lisaga 38 on tõendatud, et samasuguse Hoone taastamist ei toimu. 14(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Riiklikult tunnustatud ekspert T S poolt 07.11.2016 koostatud ekspertarvamuse kohaselt oli Hoone kulum enne kahjujuhtumit 53,13%. Kohtu määratud ekspert A L poolt 18.12.2019 koostatud ekspertarvamuse kohaselt oli kulum 60,07%. Kostja leiab, et Hoone kulumi tuvastamisel on põhjendatud lähtuda ekspert Ain L poolt tuvastatud kulumist. Alakindlustus. Ringkonnakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 17.01.2018 tehtud otsuse põhjenduste kohaselt saavad pooled edasises menetluses arutleda ka alakindlustuse üle. Üldtingimuste punkti 1.22 kohaselt on alakindlustus on olukord, kus ilmneb, et kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕS § 482 kohaselt, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sama põhimõtte sätestavad ka Üldtingimuste punkt 3.10 ja Kodu koguriskikindlustuse tingimuste punkt 6.4. Hageja poolt avaldatud andmetest lähtudes on Hoone kindlustusväärtus 133 629,94 eurot. Kuna Kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussumma oli 70 000 eurot, siis tuleks kostjal VÕS § 482 ning Üldtingimuste punkti 3.10 ja Kodu koguriskikindlustuse tingimuste punkti 6.4 alusel kindlustushüvitisest välja maksta maksimaalselt 52,38%. Omavastutus. Kodu koguriskikindlustuse tingimuste punkt 6.3 kohaselt arvestatakse kindlustushüvitisest maha omavastutus. Kindlustuslepingus kokku lepitu kohaselt oli omavastutuse suurus 60 eurot. Eelnevat arvestades oleks kostja poolt Kindlustuslepingu alusel väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvitise maksimaalne suurus 11 783,57 eurot [(56 6x,2711 – 60,07%) * 52,38% - 60 = 11 783,57).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Kohtule 15. märtsil 2017 kostja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu esitatud hagis palus hageja M. Xa tuvastada kostja poolt 4. jaanuaril 2017 tehtud lepingu ülesütlemise 15(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

avalduse tühisus, mõista kostjalt välja hageja kasuks kindlustushüvitis 69 940 eurot, mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 5557,50 eurot Narvas Xxx tn x asunud hävinenud eramu lammutamiseks ja koristamiseks vajalike kulutuste katmiseks, mõista kostjalt välja hageja kasuks seisuga 15.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 3905,19 eurot ning alates 16.03.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude summas 69 940 eurot kohase täitmiseni. Hageja nõude tuleneb poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingust, mille kohta väljastati poliis nr EE16-B1-00000137-0 kindlustusperioodiga 12.01.201611.01.2017. Lähtuvalt kindlustuslepingu poliisist on kindlustatud objektiks hagejale kuuluv Narva linnas Xxx tn x asuv elamu (kindlustatud elamu), kindlustussummaks on 70 000 eurot ja omavastutuseks 60 eurot. Kindlustuslepingule laienevad poliisi kohaselt kodu koguriskikindlustuse tingimused nr EE1E-1 ja kindlustuslepingute üldtingimused GC*2012. Kindlustatud elamu hävis 22. juuni 2016 öösel toimunud tulekahjus. Hageja palus kostjalt 10.11.2016 kindlustussumma 70 000 euro väljamaksmist. 04.01.2017 edastas kostja hagejale otsuse nr IB1-32220/01-16/1, millega andis teada poolte vahel sõlmitud kodukindlustuse kindlustuslepingu tühistamisest ning kahju hüvitamisest keeldumisest. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja põhilisteks vastuväideteks olid asjaolud, et ta ütles kindlustuslepingu üles, kuna leping sõlmiti pettuse teel või eksimuses. Hageja esitas väärad andmed hoone ehitusaasta ja seisukoha kohta. Need on olulised asjaolud kindlustuslepingu sõlmimisel. Samuti on kostja seisukohalt kindlustussumma väiksem kui hoone tegelik taastamisväärtus. Hüvitamisele kuuluks 43 140,63 eurot. Viru Maakohus tuvastas 28. juuni 2018. a otsusega (vaheotsus), et poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kindlustuslepingus EE16-B1-00000137-0 leppisid pooled kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuses, milleks on 70 000 eurot. Maakohus tegi kindlaks, et poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kindlustuslepingu EE16-B100000137-0 04.01.2017 tühistamisavaldus on tühine (ei ole kehtiv) ja kindlustuslepingut ei ole tühistatud. Tartu Ringkonnakohus 17. jaanuari 2018. a otsusega jättis Viru Maakohtu 28. juuni 2018. a vaheotsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis muuhulgas, et kuna õiguslik vaidlus on Viru Maakohtu 28. juuni 2018. a vaheotsuse jõustumisega sisuliselt lõppenud, siis poolte vaidlusküsimuseks jääb ainult kindlustatud objekti (kinnistu) taastamisväärtuse suurus. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kokkuleppe sõlmimist, lähtudes eeldustest, et leping kehtib ja hoone taastamisväärtus on kokkulepitud. Sest jõustunud kohtulahenditega kindlaks tehti, et: - poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kindlustuslepingus EE16-B1-00000137-0 leppisid pooled kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuses 70 000 eurot; - poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kindlustuslepingu 04.01.2017 tühistamisavaldus on tühine (ei ole kehtiv) ja kindlustuslepingut ei ole tühistatud, siis need on TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt menetlusosalistele kohustuslikud, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kõik poolte väited ja vastuväited, mis on eelnevate tuvastatud asjaoludega seoses. Ülaltoodust tulenevalt ja poolte seisukohtadest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle: - 11.01.2016 sõlmisid osapooled kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingut (kd 1, tl 46-48), mille kohta väljastati poliis nr EE16-B1-00000137-0 kindlustusperioodiga 12.01.2016-11.01.2017 (kd 1, tl 44-45); 16(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

-

-

-

kindlustatud objekt on hagejale kuuluv Narva linnas Xxx tn x asuv elamu (katastritunnus x; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x); kindlustussumma on 70 000 eurot; poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kindlustuslepingus EE16-B1-00000137-0 leppisid pooled kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuses 70 000 eurot; omavastutus on 60 eurot; kindlustuslepingule laienevad poliisi kohaselt kodu koguriskikindlustuse tingimused nr EE1E-1 ja kindlustuslepingute üldtingimused GC*2012; kindlustatud elamu hävis 22. juuni 2016 öösel toimunud tulekahjus; hageja palus kostjalt 10.11.2016 kindlustussumma 70 000 euro väljamaksmist; kostja 04.01.2017. a otsusega nr IB1-32220/01-16/1 andis hagejale teada poolte vahel sõlmitud kodukindlustuse kindlustuslepingu tühistamisest ning kahju hüvitamisest keeldumisest; poolte vahel 11.01.2016 sõlmitud kindlustuslepingu 04.01.2017 tühistamisavaldus on tühine (ei ole kehtiv) ja kindlustuslepingut ei ole tühistatud; kostja ei tasunud hagejale kindlustushüvitist.

Kostja hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmise taotluse lahendamine TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel, või jätta hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei saanud üksi hagi esemeks olevat nõuet kostja vastu esitada ja kindlustuslepingust tulenevaid väidetavaid nõudeid üksi maksma panna. Hageja on abielus G V ́iga, mistõttu kindlustatud hoone saab kuuluma abikaasade ühisvara hulka. Seda arvestades saavad Kindlustuslepingust tulenevaid õigusi maksma panna ainult hageja ja G V ühiselt või hageja G V ́i nõusolekul. Kostja vastu esitas hagi hageja üksinda. Hagiavaldusele ei ole G V ́i nõusolekut lisatud ning hagiavalduses ei ole sellise nõusoleku olemasolule ka viidatud. Seega puudus hagiavalduse esitamise ajal hagejal G V ́i nõusolek hagi esitamiseks. Samuti leiab kostja, et hageja ei saanud nõuda kindlustushüvitise tasumist ainult endale. Kostja on seisukohal, et hageja rahaliste nõuete (kindlustushüvitise ja viiviste maksmine hagejale) rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik. Kindlustuslepingus on määratud soodustatud isikud, mistõttu on kindlustushüvitise saamise õigus mitte hagejal vaid soodustatud isikutel ühiselt. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud ka mitte ühelegi õigusnormile ega Kindlustuslepingu tingimusele, mille kohaselt oleks hagejal üksinda õigus kindlustushüvitist saada. Kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuteks määratud hageja, G V ja AS BIGPANK. VÕS § 425 lg 1 ja Üldtingimuste punkti 1.4 teisest lausest tulenevalt ei saa hageja kostjalt nõuda kindlustushüvitise maksmist ainult iseendale. Hageja saaks nõuda kindlustushüvitise tasumist üksnes soodustatud isikutele ühiselt (mitte aga iseendale). Menetluse käigus täiendas hageja oma nõude, samuti korrigeeris peale ehituseksperdi arvamuse saamist oma nõude suurust ning hageja lõplikeks nõueteks, mille kohta käesolev kohtuotsus tehakse, on alljärgnevad:

17(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

BIGBANK.

Iseenesest on õige kostja väide, et kuna kodukindlustus poliisi kohaselt olid soodustatud isikuteks X Xa, G V ja AS BIGBANK, pidi hageja nõudma kindlustushüvitise tasumist nendele ühiselt, mitte ainult endale. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja küll hüvitise maksmist ainult endale, kuid menetluse käigus viis hageja haginõude VÕS § 425 lg 1 ja kostja kindlustuslepingute üldtingimuste GC*2012 punkti 1.4 kooskõlla, täiendades oma vastavad haginõuded. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg-te 1-3 mõttes. TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kohus arvestab ka sellega, et hageja abikaasa G V ́i nõusoleku ja kinnituse (kd 2, tl 86) kohaselt on hagi rahuldamise korral ta nõus hüvitise tasumisega X Xa arveldusarvele ulatuses, millises oleks hüvitis tulnud kanda G. V ́i arveldusarvele. Samuti arvestab kohus BIGBANK AS 08.05.2020 teatisega (kd 2, tl 163, 164), et Bigbank AS-l puudub kehtiv hüpoteek kinnistul, mille registriosa nr on x ning sellest tulenevalt ei ole ka kõnealuses asjas enam nõuet X Xa ega G V ́i osas. Kohus on seisukohal, et samuti pole alust jätta hagi läbi vaatamata ega rahuldamata seetõttu, et hagi on esitanud ainuüksi hageja, kuid abikaasad pidid abikaasade vara ühisust eeldades esitama hagi ühiselt. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et PKS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Seda arvestades saavad Kindlustuslepingust tulenevaid õigusi maksma panna ainult hageja ja G V ühiselt või hageja G V ́i nõusolekul.

18(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Ent kohus ei ole nõus kostja väitega, et justkui hagiavalduse esitamise ajal puudus hagejal G V ́i nõusolek hagi esitamiseks, sest hagiavaldusele ei ole G V ́i nõusolekut lisatud ning hagiavalduses ei ole sellise nõusoleku olemasolule ka viidatud. Sellekohane nõusolek sai kirjalikult esitatud asja menetlemise käigus. Hageja abikaasa G V ́i nõusoleku ja kinnituse (kd 2, tl 86) kohaselt esitas hageja hagi oma abikaasa teadmisel ja nõusolekul. X Xa ́l on kõik õigused esindada oma abikaasa tsiviilasjas nr 2-17-4096 vajaduse korral. Ning PKS § 29 lg 1 teisest lausest tulenevalt kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et abikaasasid on Riigikohus käsitlenud ühiste rahaliste nõuete osas solidaarvõlausaldajatena (vt nt lahendi 2-16-9519/78 p 35). Ka Bigbank AS-i tuli käsitleda ajani, mil ta oli soodustatud isik, solidaarvõlausaldajana. VÕS § 73 lg-st 1 tulenevalt kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Osutatud sättest lähtuvalt võis hageja esitada nõude kindlustushüvitise maksmiseks ainult endale. Samas on Riigikohus punktis 2.13. osutatud lahendis märkinud, et ei ole keelatud esitada haginõue nii, et kostjat kohustataks raha maksma abikaasadele ühiselt, täpsustades vajadusel ka täitmise korda. Hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tuleks märkida, kas hagi rahuldatakse hagejate kasuks solidaarselt, osadena või ühiselt. Riigikohtu seisukoht tähendab, et hagejal oli lubatud esitada hagi nii esialgsel kujul kui ka täpsustatud kujul. Kuna Bigbank AS ei ole sisuliselt enam soodustatud isik ning G. V on nõus hüvitise kandmisega M. Xa arveldusarvele, taotleb hageja kindlustushüvitise ja võimalike menetluskulude kandmist tema arveldusarvele vastavalt TsMS § 445 lg-le 1. Kohus on seisukohal, et lähtudes eeltoodust ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata ega rahuldamata. Samuti leiab kostja, et hageja täpsustatud nõuet tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata VÕS § 475 lg 3 sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödumise tõttu. Kostja tegi kindlustuslepingu täitmisest keeldumise otsuse 04.01.2017. VÕS § 475 lg 3 sätestatud õigust lõpetavat tähtaega arvestades pidanuks hageja hiljemalt 04.01.2018 esitama kostja vastu hagi kindlustuslepingu täitmise nõudes, milles hageja nõuab kindlustushüvitise maksmist kindlustuslepingus kokku lepitud soodustatud isikutele. Hagi kindlustushüvitise väljamõistmiseks soodustatud isikute kasuks esitas hageja alles 22.08.2019, so pärast VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus võttis hageja uue nõude menetlusse 31.03.2020. Kohus ei ole kostja käsitlusega nõus. Kohus on ikkagi tuvastanud, et hagi esitamiseks ja hüvitise nõudmiseks enda kasuks oli hagejal abikaasa nõusolek. Abikaasa nõusolekut eeldatakse ka PKS § 29 lg 1 teise lause alusel. Samuti tegi kohus eelnevalt kindlaks, et Bigbank AS-l ei ole kõnealuses asjas enam nõuet X Xa ega G V ́i osas, seeläbi Bigbank AS pole enam sisuliselt soodustatud isik. Kohus arvestab ka, et esialgu kostja probleemi ei näinud, kuna hagi vastuses ei tulegi kõne alla, et hagejal ei ole õigust esitada hagi ainult oma nimelt ega et hagejal ei ole õigust nõuda hüvitist ainult enda kasuks. Seevastu avaldas hagi vastuse osa „I. Menetluslikud küsimused“ punktis 3 (kd 1, tl 67 pöördel) kostja, et tal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise kohta. Kostja kohustus hagejal kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse 19(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 422 lg 1 näeb ette, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Hageja kindlustas enda kodu koguriski vastu (kd 1, tl 40) kindlustusperioodiga 12.01.201611.01.2017. Kindlustatud elamu hävis 22. juuni 2016 öösel toimunud tulekahjus. VÕS § 476 lg 1 alusel peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kohus on seisukohal, et vaidlustamata asjaoludest tulenevalt on aset leidnud poolte vahelise kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustusjuhtum, kuna saabus risk, mille vastu hageja elamu kindlustati VÕS § 423 lg 1, 2 järgi. Kuna kindlustusjuhtumi tõttu tekkis hagejale kahju (varakahju), siis on kostjal kui kindlustusandjal tekkinud VÕS § 422 lg 1 järgi kindlustusvõtja ehk hageja ees lepingu täitmise kohustus. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei hüvitanud hagejale käesoleva ajani kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, millega rikkus kostja oma lepingulist kohustust. Kostja leiab, et temal on õigus keelduda tulekahju tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest Hagi vastuses on kostja asunud seisukohale, et antud kahjujuhtumi põhjuseks on ilmselgelt süütamine. Põlengu tekke ajal hoones inimesi ei viibinud. Päästeameti 18.07.2016 vastuse kohaselt ei ole kannatanu Päästeameti Ida päästekeskusele avaldust esitanud. Paikvaatluse tulemuste põhjal on alust arvata, et tulekahju põhjustas lahtise tuleallika kasutamine. Tulekolde asukoht on tuvastatav hoone idapoolsel küljel paikneva veranda põrandal. Sellest järeldub, et hoone on põlema süüdatud väljapoolt ajal kui selles kedagi ei viibinud. Kostjale teadaolevalt on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt alustatud kriminaalmenetlus antud juhtumi kohta. Edasise menetluse käigus täiendas kostja oma väited. Kostja leiab, et on alust arvata, et hageja või temaga seotud isikud on tulekahju tahtlikult põhjustanud. Kostjal on alust arvata, et hoone süütas hageja või hagejaga seotud isik hageja ülesandel. Kahjujuhtumi tahtlikult põhjustamisele viitavad eelkõige järgnevad asjaolud: (1) Hageja ja G V ei ole Päästeameti Ida pääsekeskusele juhtumi kohta avaldust esitanud. (2) Kostjale teadaolevalt ei ole hageja ja G V juhtumi kohta ka kuriteoteadet esitanud. (3) Enne tulekahju oli hoonest välja viidud üleriided, lasteasjad, dekoratiivsed- ja mälestusesemed ning kallim alkohol. 20(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

(4) Tulekahju järgselt ei paiknenud paljud asjad nende tavapärastes kohtades. Osa asju oli asendatud sarnastega. (5) Osa köögitehnikast, nõud ja elutoa teler koos digiboksiga olid enne põlengut ära viidud. (6) Hoones olnud uus pesumasin oli asendatud vanaga. Punktides 3-6 loetletud asjaolud tulenevad T S 07.11.2016 ekspertarvamuse lisa 1 punktidest 3 ja

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Kohus leiab, et juba kostja 4. jaanuari 2017 otsuse nr IB1-32220/01-16 tegemise ajaks olid kostjale teada T S tuvastatud asjaolud, mis väidetavalt annavad kostjale õiguse tulekahju tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest keelduda. Otsusest aga ei tulene, et kostja oleks nendel asjaoludel keeldunud kahju hüvitamast. Seega kostja otsus ei vasta tema poolt kehtestatud kindlustuslepingute üldtingimuste GC*2012 punktile 11.3. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja poolt avaldatul ei ole vaidluses tähtsust. Põhinõue suurus VÕS § 476 lg-st 1 tulenevalt peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kindlustusjuhtum on toimunud ja hagejale tekitati kahju, on hageja õigustatud nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist VÕS § 422 lg 1, § 423 lg 1 ja § 476 lg 1 alusel. Ehitise kindlustusväärtuse mõiste sätestab VÕS § 479 lg 3, mille kohaselt loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kindlustusandja kodu koguriskikindlustuse tingimuste 4. osa „kindlustusväärtus ja kindlustussumma“ p. 4.2. kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulutused ehitise esialgsel kujul taastamiseks. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja kindlustatud hoone hävis ja tema kahju suuruseks on hoone taastamiseks kuluv summa. Kindlustusandja üldtingimuste p. 6.1. kohaselt on kodu koguriskikindlustuse korral kindlustushüvitiseks ehitise kahju hüvitamine: kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab kindlustusandja kindlustusvõtjale kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumis eelsesse seisukorda viimiseks. VÕS § 480 lg 1 sätestab, et kindlustusväärtuse võib kokkuleppel määrata eelnevalt kindla summana (kokkuleppeline kindlustusväärtus). Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võivad lepingupooled ehitise kindlustamise korral ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Käesoleval juhul on Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et kindlustuslepinguga EE16-B1-00000137-0 leppisid pooled kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuses 70 000 eurot. Õiguskirjanduses on leitud, kui pooled on ehitise kindlustamisel leppisid kokku, et ehitise kindlustusväärtuseks on ehitise taastamise maksumus (VÕS 480 lg 4), siis võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust 22(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

ja amortisatsiooni arvestama ei pea (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, V. Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2007. - VÕS § 480/3.1, lk 521-522). Ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12 7. novembri 2012. a otsuse punktis 23 leidis, et ringkonnakohus lähtus väärast arusaamast, et kokkuleppelise kindlustusväärtuse korral on hagejal igal juhul õigus nõuda hüvitist, mis vastab hoone taastamise maksumusele hoone vanust ja amortisatsiooni arvestamata. Kokkuleppeline kindlustusväärtus on oluline VÕS § 481 (ülekindlustus) ja § 482 (alakindlustus) kohaldamise puhul. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused kindlustushüvitise suuruse kohta oleksid olnud õiged juhul, kui ringkonnakohus oleks tuvastanud, et pooled sõlmisid VÕS § 480 lg-s 4 nimetatud kokkuleppe. VÕS § 480 lg 4 sätestab, et ehitise kindlustamise korral võivad lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Sellisel juhul võib kindlustusvõtja nõuda summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust ja amortisatsiooni ei võeta arvesse.“ Seega ehitise kulum ei oma tähtsust. Kõigest eeltoodust lähtudes teeb kohus kindlaks, milline oli hagejale kuuluva hoone taastamisväärtus 22.06.2016 seisuga. Asja materjalide juures on erinevate asjatundjate arvamusi ja hinnapakkumisi: L M ekspertarvamus (kd 1, tl 17, tõlge tl 18); AS V eelarve (kd 1, tl 14-15, tõlge tl 12-13); riiklikult tunnustatud eksperdi T S 2016. a novembri ekspertarvamus, töö nr 16-427E (kd 1, tl 31-39) ja tema 03.01.2017 töö nr 16-427E Lisa 1 (kd 1, tl 19-28). Ka teostati kohtumenetluses kohtulik ekspertiis, eksperdi A L poolt (kd 2, tl 133-140). Kohus ei arvesta L M ekspertarvamusega, sest see sai tehtud Narva, Xxx tn x asuva elumaja ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta 19.12.2014 seisuga. AS V koostatud elumaja taastamise eelarve kohaselt on taastamistööde, s.h projekteerimistööd, lammutustööd, ehitustööde organiseerimine, maksumus kokku käibemaksuga 119 139,55 eurot, käibemaksuta 99 282,96 eurot. Kohus ei arvesta AS V koostatud eelarves taastamismaksumuse suurusega, sest dokumendil puudub koostamise kuupäev, olemas üksnes aastaarv 2016. Samuti arvestab kohus ekspert A. L arvamuse p-s 2.2.2 sätestatuga (kd 2, tl 136), et eelarve on koostatud EKE-Nora üksushinnetes. Nimetatud eelarve koostamisel ei ole kasutatud EKE-Nora üksushinnete kataloogi üksushindeid projekteerimise, akende paigaldamise, eritööde (so vesi ja kanalisatsioon, elektripaigaldis) teostamise, küttekollete ehitamise ja ehitustööde organiseerimise kulude kirjeldamisel olgugi et vastavad üksushinnete kataloogid on olemas. Kohati on üksushindeid kasutatud eksitavalt (nt elamu välisseinad ei ole prussidest). Puitseinte ja lagede ehitamise üksushinnete kataloogid on EKE-Nora poolt koostatud ja kättesaadavad. Eksitav on kasutada üksikute nt puitprussi paigaldamise maksumust seinte ja lagede ehitamise kirjeldamisel. Soojustuse kirjeldus ei ole kooskõlas konstruktsiooni ja varasema teabega. Dokumendil puudub koostamise kuupäev. Eelnevas p. 2.2.2 viidatu tõttu ei kajasta AS V poolt koostatud eelarve kõnealuse elamu taastamismaksumuse suurust tõepäraselt. Riiklikult tunnustatud eksperdi T S 2016. a novembri ekspertarvamuses, töö nr 16-427E kokkuvõttes (kd 1, tl 39 pöördel) leiti, et vaidlusaluse elamu taastamismaksumus on 56 6x,27 eurot koos käibemaksuga. Ilma avariiliste vundamentideta ja arvestades kulumit, x 540,73 eurot. Hoone protsentuaalne kulum vahetult enne kahjujuhtumit oli 53,13%. Kohus ei arvesta T S poolt 2016. a novembri ekspertarvamuses, töö nr 16-427E, taastamismaksumuse suurusega, kuna ekspert A. L arvamuse p-st 2.2.3 tulenevalt (kd 2, tl 136) 23(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

on jäänud vajaliku tähelepanuta kõnealuse elamu eripärad (üle dimensioneeritud parameetritega lintvundament ja tapitud poolpalkidest seinad) ning nende rajamise töömahukused. Samuti ei näe Mtm 11.06.2015.a määrus nr. 63 ette hoone osa nn „kapitaalsusest“ juhindumist vaid annab juhise baasaasta ehitusmaksumuse korrigeerimiseks 20% ulatuses. Olemasolevate jooniste alusel võib väita, et taastamismaksumuse arvutamiseks määratletud suletud brutopind erineb varasemalt olemas olnust. Ilmselt ei ole töö nr. 16-427E autoril olnud kasutada kõnealuse elamu kohta EV Riigiarhiivi kogutud materjale ja joonised ning seetõttu on taastamismaksumuse määratlemisel mõningane kõrvalekalle. Samuti T. S ekslikult arvestanud ehitise vanust ja amortisatsiooni. Kohus jätab elamu taastamisväärtuse kindlaks määramisel arvestamata ka T S töö nr 16-427E Lisa 1 (kd 1, tl 19-28), sest see ei sisalda taastamismaksumust. Seega ei tõenda L M ekspertarvamus; AS V eelarve; riiklikult tunnustatud eksperdi T S 2016. a novembri ekspertarvamus, töö nr 16-427E ja tema 03.01.2017 töö nr 16-427E Lisa 1 täiesti veenvalt vaidlusaluse elamu taastamisväärtus põlengu aja seisuga. Ain L 18.12.2019 ekspertarvamuse (kd 2, tl 133-140) p 3.2. kohaselt koosneb Narvas, Xxx tn x enne kindlustusjuhtumi toimumist olemas olnud elamu taastamisväärtus ehitus- ja ehitamisega kaasnevatest kuludest ning nimetatud on esitletud eelnevas p. 2.3.1 Tabelis 2 ja p. 2.3.2 Tabel 3 (kulukirjed nr 1-56) ning moodustavad kokku koos käibemaksuga summa 6488,02+67195,91=73683,93 €. Krundisisesed võrgud ei ole standardi EVS 885:2005 juhiste kohaselt hoone osad. Elamu taastamismaksumust arvestades on elamu osade säilimist esitletud eelnevas p. 2.3.2. lk 10 ning on hinnanguliselt 65712,44 €. Kõnealuse elamu hinnanguline kulum on 60,07%. Narvas, Xxx tn x asunud elamu hinnanguline jääkväärtus vahetult enne tulekahju toimumist on x831€. Ain L ekspertarvamuses kajastati normatiiv- ja alusmaterjalid (Mtm. 11.06.2015.a.määrus nr. 63. EV Statistikaameti andmebaas. Standardite EVS 811, EVS 932:2017, EVS 885:2005 juhised, RT kartoteek, EPN15.1 eelnõu, EKE-Nora üksushinded. Hinnakirjad) ja lähteandmed (Ida-Virumaal, Narvas, Xxx tn x 22.06.2016. a tulekahjus hävinenud elamu kohta varasemalt koostatud dokumendid, hinnangud ning kohtutoimikusse kogutud materjalid ning EV Riigiarhiivi säilikutesse kogutud andmed, ehitisregistri andmed), millest ta oma arvamuse koostamisel juhindus. Lisaks on ekspert esitanud kulude liiki ja väärtust (inventari ja mööbli kolimise ja säilitamisega seonduvad kulud; ehitusplatsi ettevalmistamise ja ehitamisega seonduvad korralduskulud jne) erinevates tabelites. Kohus on seisukohal, et ekspert A. L arvamus on osapoolte esitatud arvamustest ja eelarvest objektiivsem. A. L ekspertiisi käigus kogutu, selle alusel tehtud arvestused, metoodika kasutamine ja akti põhjendused koos arvamuse aluseks olnud andmetega sellised, mille alusel leiab kohus, et kohtuekspertiisi tulemused selle kohta, et elamu taastamisväärtus oli 22.06.2016 seisuga koos käibemaksuga 73 683,93 eurot, on usaldusväärsed ning veenvad. Elamu taastamismaksumus, arvestades elamu osade säilimist, on hinnanguliselt 65 712,44 eurot. Kõnealuse elamu hinnanguline kulum on 60,07%. Narvas, Xxx tn x asunud elamu hinnanguline jääkväärtus vahetult enne tulekahju toimumist on x 831 eurot. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, et Ain L eksperdiarvamuses toodud Hoone taastamiskulude arvestus sisaldab mitmeid arvutusvigu. Pärast ekspertarvamuse saamist küsis kohus pooltelt kas nad soovivad eksperdi kohtuistungil ärakuulamist. Mõlemad pooled vastasid eitavalt. Kostjal oli võimalik esitada eksperdile täiendavaid küsimusi, kuid ta seda ei teinud. 24(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Kohus leiab veenvalt tõendatuks, et hagejale kuuluva hoone taastamisväärtus oli 22.06.2016 seisuga 65 712,44 eurot. Samas nõustub kohus kostjaga, et A L eksperdiarvamuses taastamiskulude suurus 65 712,44 eurot juba sisaldab ka eksperdi arvamuse tabelis 2 toodud ehitamisega kaasnevaid kulusid. Sellest summast tuleb välja arvata omavastutus 60 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kuna Bigbank AS ei ole enam soodustatud isik mõistab kohus kostjalt hageja ja tema abikaasa G. Vi kasuks solidaarselt kindlustushüvitusena 65 652,44 eurot. Viivis VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on rikkunud lepingu täitmise kohustust, hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 450 lg 1 järgi kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks- määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Hageja viitas Riigikohtu asjas nr 3-2-1-133-12 otsuse p-s x väljendatud seisukohale, et kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks VÕS § 450 lg-s 1 ja VÕS § 82 lg-s 3 sätestatud tingimuste korral - oluline on kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumine. Kohus on juba viidanud poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule laienevate BTA kindlustuslepingute üldtingimuste nr GC 2012 punktile 11.3, millest tuleneb kostja kohustus tegema kahju suuruse kindlaksmääramise otsuse, kui juhtum on kindlustusjuhtumiks tunnistatud, 3 tööpäeva jooksul arvates kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja selle ulatuse määramiseks ning kindlustushüvitise tasumiseks vajaliku teabe, dokumentide (sh remondikalkulatsioonide) saamisest. Üldtingimuste p 12.1 järgi BTA lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja BTA täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Pooled ei vaidle, et 22.06.2016 pöördus hageja kahjuteatega kostja poole. Kahju suuruse tuvastamiseks tellis kostja riiklikult tunnustatud ekspert T Slt ekspertarvamuse. T S ekspertarvamus oli koostatud 07.11.2016. Kostja teatas hagejale 15.11.2016 (kd 1, tl 9 pöördel), et komisjoni otsusega on hageja hüvitise suuruseks 30 040,73 eurot (koos lammutuskuludega). Hageja teatas kostjale 15.11.2016 (kd 1, tl 9 pöördel), et ei ole kahju hüvitamise suurusega nõus. Pooled ei vaidle, et kostja ei tasunud hagejale isegi komisjoni otsusega määratud hüvitist summas 30 040,73 eurot (koos lammutuskuludega). 25(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Kohus leiab, et kuna kindlustusjuhtumi toimumise ja kostja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud lõppesid T Slt 07.11.2016 ekspertarvamuse saamisega, siis tulenevalt Üldtingimuste p-dest 11.3 ja 12.1 koosmõjus muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 16.11.2016. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks alates 16.11.2016, seega alates 16.11.2016 kohtuotsuse tegemise päeva 25.08.2020 seisuga moodustab viivis summalt 65 652,44 euro 19 832,06 eurot (65 652,44 * 0,08 (viivis 8% aastas) / 365 päeva * viivitatud päevi 1379). Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 19 832,06 eurot ning alates x.08.2020 viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus pöörab poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramine Hageja palus kohtul TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks otsuse täitmine selliselt, et kostja on kohustatud tasuma kindlustushüvitise ja viivist X Xa arveldusarvele. Kostja ei esitanud seisukoha hageja taotluse kohta. Vastavalt TsMS 445 lg 1 esimesele lausele võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et hageja otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus märgib otsusesse hageja poolt soovitud otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1).

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 26(27)

Tsiviilasi nr 2-17-4096

Kuna hagi on rahuldatud osaliselt ja umbes 89% ulatuses, jätab kohus 89% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 11% kostja menetluskuludest hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

27(27)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.