Luminor Bank AS hagi Novadirect OÜ ja XX vastu 14 794,16 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.07.2018 vaheotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3698,54 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Luminor Bank AS (Nordea Bank AS Eesti filiaali õigusjärglane) (registrikood 11315936, asukoht Tallinn, Liivalaia 45), lepinguline esindaja Darja Sudarinen (e-post: XXX) Kostja I: Novadirect OÜ (registrikood 11667776, asukoht rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, Kaupluse tn 1, epost: XXX), seaduslik esindaja AA Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant): XX (endine X) (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7148
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 24.07.2018 vaheotsus osas, milles maakohus tuvastas, et Luminor Bank AS hagi XX vastu ei ole aegunud 2 545,59 euro osas ja põhinõudelt summas 1020 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr 0932127420300, alates 09.05.2018 edasiulatuvalt arvestatava viivise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.1.Jätta Novadirect OÜ taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
3.2.Jätta XX taotlus aegumise kohaldamiseks 2 545,59 euro osas, samuti põhinõudelt summas 1020 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr 0932127420300, alates 09.05.2018 edasiulatuvalt arvestatava viivise osas, rahuldamata.
3.3.Jätta Luminor Bank AS hagi XX vastu 11 913,54 euro nõudes ja põhinõudelt summas 3 121,83 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr 0932127420300, alates 09.05.2018 edasiulatuvalt arvestatava viivise osas, rahuldamata.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.08.05.2018 esitas hageja kostjate I ja II vastu hagi 14 459.13 eruro nõudes. 21.02.2012 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 09321274203 (edaspidi laenuleping1), mille alusel sai kostja I laenu 32 000 eurot. 21.02.2012 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu laenulepingu 1 tagamiseks. 31.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 0932127420300 (edaspidi laenuleping 2), mille alusel sai kostja I laenu 12 000 eurot. 31.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu laenulepingu nr 2 tagamiseks. 20.01.2014 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu 2 muudatused, millega muudeti tagasimaksete perioodi. Laenulepingute ja notariaalselt sõlmitud tagatislepingute alusel seati kohtulik hüpoteek hageja kasuks laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks kinnistule aadressil Tööstuse 9, Lelle alevik, Kehtna vald (registriosa nr 27937).
2.Laenulepingud lõppesid 23.02.2015. Tagatisvara müüdi täitemenetluses kohtutäitur Rocki Alberti poolt 07.07.2016 hinnaga 14 000 eurot, millest maksti hagejale välja 12 116.17 eurot. Nimetatud summast kustutati laenulepingu nr 1 põhiosa võlga summas 10 688 eurot ja laenulepingu 2 põhiosa võlga summas 1428.17 eurot. Seisuga 08.05.2018 on hageja nõue laenulepingu nr 1 alusel: intress 199.69 eurot ja viivis 5199.13 eurot ja laenulepingu nr 2 alusel: laenu põhiosa 4141.83 eurot, intress 370.63 eurot ja viivis 4547.75 eurot.
3.Laenulepingutest tulenev nõue muutus sissenõutavaks laenulepingute lõppemisega 23.02.2015. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat ja nõue aegunuks 23.02.2018, kui aegumine ei oleks TsÜS § 159 lg 1 alusel katkenud täitedokumendi täitmiseks esitamisega 18.03.2015. Seega aegumine katkes ja algas uuesti 19.03.2015. 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7148
4.Kohtutäitur müüs tagatisvara 07.07.2016 ja müügist saadud raha laekus hagejale 08.08.2016. Nõude osalise täitmisega aegumine TsÜS § 158 lg 1 alusel katkes ja algas uuesti 09.08.2016. Seega lõppenuks tehingust tulenev 3-aastane aegumistähtaeg 09.08.2019 ja 08.05.2018 esitatud hagi ei ole aegunud. Hagi esitamise võimalus tekkis hagejal kõige varem pärast tagatisvara müügist saadud raha laekumist ning hageja ei olnud kohustatud enne täitemenetluse lõppemist laenulepingutest tuleneva nõudega kohtusse pöörduma. Enne tagatisvara realiseerimist ei olnud selge hageja nõude suurus. Hageja ei pea mõistlikuks olukorda, kus sissenõudja peab aegumise vältimiseks esitama hagi kohtusse, teadmata, kas ja kui suures ulatuses saab tema nõue rahuldatud paralleelselt läbiviidava täitemenetluse raames.
Kostjate vastuväited hagile
5.Kostjate hinnangul on hageja nõue aegunud. Laenulepingud lõppesid 23.02.2015, seega aegus laenulepingutes tulenev nõue 23.02.2018. Hageja esitas täitemenetlusse nõude 18.03.2015. Vastavalt TsÜS § 159 lg 1 aegumine katkes, algas uuesti 19.03.2015 ning aegus uuesti 19.03.2018. Hagi esitati kohtule 08.05.2018.
6.Raha laekumist täitemenetluses ei ole õigustatud lugeda aegumise katkemiseks TsÜS § 158 lg 2 põhiselt, kuna kostjad ei ole tasunud, tasumisi teostas kohtutäitur ja kostjatel puudus võimalus seda muuta. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 järgi siis, kui õigustatud isik esitab kohtule hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise alustamine ei keela nõude esitamist hagina. Olukorras, kus hüpoteegipidajale on ettenähtav, et tal ei õnnestu oma nõuet täies ulatuses rahuldada tagatisvara arvelt, on ta õigustatud aegumise ärahoidmiseks pöörduma kohtusse oma nõude tunnustamiseks osas, mis ei saa tagatisvara realiseerimisel rahuldatud. Kostjad paluvad lugeda hageja nõude aegunuks TsÜS § 142 lg 1 ja § 144 alusel ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingud lõppesid 23.02.2015 ja laenulepingutest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli seega 23.02.2018. Hageja esitas 18.03.2015 hüpoteegi realiseerimiseks kohtutäiturile täitmisavalduse. TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega katkes nõude aegumine ja algas uuesti 19.03.2015 ning uueks aegumistähtajaks oli 19.03.2018. Kohtutäitur müüs tagatisvara 07.07.2016 ja raha laekus hagejale 08.08.2016.
9.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 3-aastane aegumistähtaeg TsÜS 146 lg 1 alusel algas tagatisvara müügist saadud raha laekumisel uuesti. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine sama paragrahvi lg 1 tähenduses seisneb õigustatud isiku kasuks toimingute tegemises, sh võla osalises tasumises. Seadus ei täpsusta, et aegumine katkeb vaid juhul, kui kohustatud isik isiklikult seaduses sätestatud toimingu teeb. Kostjate väide, et nõude tunnustamiseks ei saa täituri poolset tasumist lugeda seetõttu, et kostjatel „puudus võimalus seda muuta“, ei ole korrektne. TMS §de 217- 223 järgi on võlgnikul võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevust, otsuseid ja sundtäitmist tervikuna.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7148
10.Aegumise katkemine seoses tagatisvara realiseerimisega on kooskõlas TsÜS § 147 lg 2, mille kohaselt muutub nõue sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Enne tagatisvara realiseerimist ei olnud hagejale teada, kas ja kui suur on tema laenulepingutest tulenev nõue kostjate vastu, st millise kohustuse täitmist on ta õigustatud nõudma pärast tagatisvara realiseerimist. Hagi esitamine paralleelselt täiemenetluse alustamisega on võimalik ja lubatud, kuid ebaotstarbekas, kuna hagimenetlus tuleb suure tõenäosusega peatada TsMS § 356 lg 1 alusel kuni tagatisvara realiseerimiseni täitemenetluses.
11.TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus aegumise kohaldamise taotluse kohta teha vaheotsuse. Aegumise kohaldamata jätmise korral pärast vaheotsuse tegemist menetlus jätkub. Kuna hagi ei ole aegunud, menetlus jätkub ning kostjatele tuleb anda täiendav tähtaeg hagile sisulise vastuse esitamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab kohus pärast hagi sisulist lahendamist. Apellatsioonkaebus
12.Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada taotlus aegumise kohaldamiseks. Maakohus on ekslikult leidnud, et hagi ei ole aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 24.07.2018 vaheotsus osas, milles maakohus tuvastas, et Luminor Bank AS hagi XX vastu ei ole aegunud 2 545,59 euro osas ja põhinõudelt summas 1020 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr 0932127420300, alates 09.05.2018 edasiulatuvalt arvestatava viivise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
14.. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Asja materjalidest nähtub, et : -21.02.2012 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 09321274203 (edaspidi laenuleping1), mille alusel sai kostja I laenu 32 000 eurot. -21.02.2012 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu laenulepingu 1 tagamiseks. -31.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 0932127420300 (edaspidi laenuleping 2), mille alusel sai kostja I laenu 12 000 eurot. -31.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu laenulepingu nr 2 tagamiseks. -20.01.2014 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu 2 muudatused, millega muudeti tagasimaksete perioodi. -Eelnimetatud laenulepingutest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks seati kohtulik hüpoteek hageja kasuks kinnistule aadressil Tööstuse 9, Lelle alevik, Kehtna vald (registriosa nr 27937). -Laenulepingud lõppesid tähtaja saabumise tõttu 23.02.2015. -Laenulepingute lõppemisel oli kostjal I hageja ees lepingutest tulenev võlgnevus. -Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse kinnistule aadressil Tööstuse 9, Lelle alevik, Kehtna vald (registriosa nr 27937) seatud hüpoteegi realiseerimiseks 18.03.2015.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7148 -Kinnistu aadressil Tööstuse 9, Lelle alevik, Kehtna vald (registriosa nr 27937) müüdi täitemenetluse raames 07.07.2016. Kohtutäitur kandis müügist saadust, so 14 000 eurost hagejale üle 08.08.2016 12 116,17 eurot. - Tagatise müügist laekunud summast luges hageja tasutuks laenulepingu nr 1 järgse põhivõla summas 10 688 eurot ja laenulepingu nr 2 järgse põhivõlgnevuse summas 1 428,17 eurot. Täitemenetlusest saadud summa ei olnud piisav, et katta kogu laenulepingutest tulenev kostja 1 võlgnevu hageja ees. -Hageja esitas hagi kohtusse 08.05.2018. -Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid kohaldada aegumist.
16.Maakohtu otsusele kostja I apellatsioonkaebust ei esitanud, seega kostja I suhtes on maakohtu otsus jõustunud. Apellatsioonkaebuse esitas kostja II ehk käendaja. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja nõue kostja II vastu on aegunud. Selleks, et tuvastada kas hageja nõue kostja II vastu on aegunud, tuleb tuvastada, millal algas hageja nõuete aegumine kostja I vastu.
17.Hagiavalduses on hageja esile toonud, et nõue tuleneb järgnevast : -Laenulepingust nr 1 tulenev intressinõue summas 199,69 eurot. -Laenulepingust nr 1 tulenev viivisenõue, kusjuures enne laenulepingu lõppemist tekkinud kohustuste täitmisega viivitamise tõttu on viivise suuruseks 1 250,61 eurot ning peale laenulepingute lõppemist tekkinud viivise suuruseks kuni põhinõude täitmiseni on 3 948,62 eurot. -Laenulepingust nr 2 tulenev põhinõue summas 4 141,83 eurot. -Laenulepingust nr 2 tulenev intressinõue 370,63. -Laenulepingust nr 2 tulenev viivisenõue summas 4 547,75 eurot, kusjuures enne laenulepingu lõppemist tekkinud viivisenõude suurus on 654,88 eurot ja laenulepingu nr 2 lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni tekkinud viivise suuruseks on 3 892,87 eurot. -Lisaks palub hageja välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest laenulepingust nr 2 tulenevalt põhinõudelt summas 4 141,83 eurot kuni nimetatud põhinõude täitmiseni.
18.Hageja nõuete aegumise alguse tuvastamisel on oluliseks asjaoluks see, et hageja nõue kostja 1 vastu tulenes laenulepingutest ning oli suunatud lepingu järgi üleantud raha tagastamisele kokkulepitud maksegraafiku järgi. Asja materjalidele lisatud laenulepingute ning nende tagasimaksmise ajalugudest (tlk 39, 41) nähtuvad krediidisumma ja intressi tasumise tähtajad ja intressi osamaksete suurus. Kuna krediit tuli tagastada ja intress tasuda osamaksetena, on tegemist korduvate kohustustega (kostjal 1 oli kohustus iga kuu tasuda kindlaks määratud summa). Seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel kohaldada TsÜS § 154, mille järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seetõttu leidis maakohus ekslikult, et hageja laenulepingutest tuleneva aegumistähtaja kulg algas kohe peale lepingute lõppemist ning oleks aegunud TsÜS § 146 lg 1 järgi 23.02.2018, kui ei oleks esinenud aegumise katkemist.
19.TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7148
20.Laenulepingu nr 2 lisa (tlk 36) järgi tuli kostjal 1 tasuda laenu osamaksed 2014 aastal igakuiselt 465 eurot, 2015.a jaanuaris 465 eurot ja 2015.a veebruaris 455 eurot. Laenulepingu nr 1 järgi tuli kostjal 1 tasuda laenu osamaksed 2014 aastal igakuiselt 880 eurot, 2015.a jaanuaris 880 eurot ja 2015.a veebruaris 920 eurot. TsÜS § 154 järgi algas 2014. a tasumisele kuulunud osamaksete aegumine 01.01.2015 ning TsÜS § 146 lg 1 järgi oleks nõue aegunud 31.12.2017. 2015.a osamaksete aegumine algas 01.01.2016 ning nõuded oleksid aegunud 31.12.2018.
21.Käesolevas asjas esitas hageja hagi kohtusse 08.05.2018, seega TsÜS § 146 lg 1 järgi olid 2014.a tasumisele kuulunud osamaksetest tulenev nõue aegunud, kuid 2015.a tasumisele kuulunud osamaksed aegunud ei olnud. Seega ei ole hageja põhinõue kostja I vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 2 aegunud.
22.TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega arvestades on aegunud 2014. aastal laenulepingute järgi tasumisele kuulunud intressid ja 2014.a tasumisele kuulunud osamaksete viivitamisest tekkinud viivis.
23.Aegunud ei ole samas laenulepingute järgi 2015.a tasumisele kuulunud intressinõue ja 2015.a tasumisele kuulunud osamaksete viivitamisest tekkinud viivis. 2015 .a intressinõue on vastavalt tagasimaksete ajaloo järgi laenulepingu nr 2 järgi 2015.a jaanuaris 9,75 eurot ja veebruaris 4,91 eurot, laenulepingu nr 1 järgi oli 2015.a jaanuari intressinõue 5,28 eurot ja 2015.a veebruaris 2,77 eurot.
24.Mõlema laenulepingu p 7.1 sätestas, et kui laenusaaja ei soorita maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma viivist võlgnetavalt summalt, mille arvestuse aluseks on intressimäär (baasintressimäär pluss marginaal) lisatuna 10 (kümme) protsenti aastas, kuid mitte vähem kui 25 protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivise määraks 25 % aastas.
25.Hageja on arvestanud 2015.a jaanuaris laenulepingute järgi kuulunud osamaksete tasumisega viivitamise tõttu viivist kuni lepingute lõppemiseni lepingu 1 järgi 19,73 eurot ja lepingu 2 järgi 10,33 eurot ning need nõuded ei ole aegunud. Aegunud ei ole ka hageja viivisenõue lepingu 1 järgi 2015. a tasumisele kuulunud osamaksete, so summas 888+920= 1808 eurot tasumisega viivitamise tõttu alates 24.02.2015, kuni lepingu I järgse põhinõude tasumiseni 07.08.2016, kokku summas 656,82 eurot. Põhjendatud on ka lepingu 2 järgi viivisenõue 2015.a tasumisele kuulunud osamaksetelt, so summas 1020 eurot alates 24.02.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.05.2018 kokku summas 816 eurot.
26.VÕS § 145 lg 2 esimese ja teise lause järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal, kui samad nõuded põhivõlgniku vastu, ei ole aegunud hageja nõue kostja II vastu summas (1020+9,75+4,91+5,28+2,77+19,73+10,33+656,82+816)= 2 545,59 eurot.
27.Hageja on seisukohal, et tema nõude aegumine katkes TsÜS § 159 lg 1 järgi, sest laenulepingute täitmist taganud Tööstuse 9, Lelle alevik, Kehtna vald seatud hüpoteek realiseeriti 18.03.2015 esitatud täitmisavalduse alusel. Lisaks on hageja avaldanud seisukohta, et aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel ka siis, kui täitemenetluse raames laekus hüpoteegi realiseerimisest saadud summa hagejale. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud asjaoludel ei katkenud aegumine käendaja vastu. VÕS § 149 järgi saab käendaja esitada võlausaldaja nõude vastu põhivõlgnikule kuuluvaid vastuväiteid, mis pärinevad põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelisest suhtest ning
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7148 samuti saab käendaja esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis kuuluvad käendajale endale tulenevalt käenduslepingust. Kostja II väidetel on hagi tema vastu aegunud. Ringkonnakohus osutab, et käenduslepingu alusel esitatava nõude aegumine peatub üksnes juhul, kui aegumise peatumise alused esinevad käenduslepingu sõlminud isikute vahel. Käesolevas asjas ei ole hageja selliseid asjaolusid, sh seda, et käendaja on ise põhivõlgniku võlga tunnustanud, esile toonud.
28.Täiendavalt osutab ringkonnakohus Riigikohtu tsiviilasjas 2-16-11056 tehtud lahendi p-le 29, milles avaldati seisukohta, et TsÜS § 159 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamise tagajärjeks TsÜS § 159 lg 1 järgi nii kohese sundtäitmise kokkuleppest kui täitedokumendist kui ka laenulepingust tulenevate nõuete aegumise katkemine, kuid Riigikohus täpsustas, et katkemise toime laieneb laenulepingutest tulenevatele nõuetele üksnes juhul, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik, ja üksnes ulatuses, milles laenunõuded ei ületa hüpoteegisummat, st maksimaalses hüpoteegiga tagatud ulatuses. Käesolevas asjas oli hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik kostja I. Seega täitmisavalduse esitamine hageja poolt kostja II suhtes aegumist ei peatanud.
29.Hageja esitas hagis ka edasiulatuva viivisenõude laenulepingust nr 2 tuleneva põhinõude tasumisega viivitamisel määraga 8% aastas. Ringkonnakohus leidis, et laenulepingust nr 2 tulenevast nõudest summa 1020 eurot ei ole kostja II suhtes aegunud. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et hageja hagi kostja II vastu ei ole aegunud 2 533,97 euro ulatuses, samuti põhinõudelt summas 1020 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr 0932127420300, alates 09.05.2018 edasiulatuvalt arvestatava viivise osas. Ülejäänud ulatuses on hagi kostja II vastu aegunud ning selles osas tuleb asjas teha lõppotsus.
30.Ringkonnakohtus esitas kostja II hagile seonduvalt aegumisega vastuväiteid, mida ta maakohtus ei esitanud. Kuna kostja II ei põhjendanud, miks ta neid vastuväiteid maakohtus ei esitanud, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel need vastuväited tähelepanuta. Menetluskulud
31.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendis.