Credit.ee OÜ hagi Harri Tammet'i vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes
Avaldus
Credit.ee OÜ avaldus hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Credit.ee OÜ, registrikood 11898079, asukoht F. Tuglase tn 19, 51006 Tartu Hageja lepinguline esindaja Veronika Štroman, e-post [email protected] Kostja Harri Tammet, isikukood *, elukoht * Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal, Rüütli Advokaadibüroo
1.Rahuldada hageja Credit.ee OÜ 21.12.2018. a esitatud avaldus kostja Harri Tammet vastu 03.04.2018. a esitatud hagist loobumiseks.
2.Võtta vastu hageja loobumine hagist Harri Tammet'i vastu 03.11.20017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr * tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.
3.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
4.Tühistada käesolevas tsiviilasjas 16. jaanuariks 2019. a kella 11.30-ks määratud kohtuistung seoses tsiviilasjas menetluse lõpetamisega.
5.Rahuldada hageja Credit.ee OÜ avaldus 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks.
6.Pärnu Maakohtul tagastada Credit.ee OÜ-le 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 87,50 (kaheksakümmend seitse eurot 50 senti) eurot Credit.ee OÜ arvelduskontole nr *, viitenumbriga *.
7.Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud hageja Credit.ee OÜ kanda.
2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 50 eurot, millised kulud jäävad hageja enda kanda. Kohus tagastab kohtumääruse jõustumisel hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud summas 485,52 eurot (sh käibemaks 80,92 eurot), millised kulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
1.Asjaolud, menetluse käik
1.1.03.04.2018. a esitas Credit.ee OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Harri Tammet 625,60 euro saamiseks. Kohus tegi 16.04.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.04.2018. a. Võlgnik Harri Tammet esitas 25.04.2018. a nõudele vastuväite, milles kinnitas, et ta ei ole avaldajalt laenu võtnud ning tegi politseile avalduse ning politseis peaks olema algatatud kriminaalasi /I kd tlk 12/.
1.2.15.05.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks.
1.3.28.05.2018. a esitas hageja Credit.ee OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Harri Tammet'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 500 eurot, intressi nõudes summas 65,55 eurot, viivise nõudes summas 33,13 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulude nõudes summas 45 eurot ning jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 24.05.2018. a määras 0,065753% päevas põhivõlgnevuse jäägilt. Nõude aluseks on poolte vahel 03.11.20017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Laen tuli tagastada 12 osamaksena vastavalt maksegraafikule hiljemalt 03.11.2018. a. Laenuleping on hageja poolt üles öeldud 28.02.2018. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 175 eurot ja hageja õigusabikulud summas 50 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. 08.06.2018. a esitas hageja allkirjastatud hagiavalduse.
1.4.11.06.2018. a määrusega võttis maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. 12.06.2018. a esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles tema vastu esitatud hagi kostja ei tunnista, kuna ei ole hagejalt laenu võtnud. Hageja leidis 15.06.2018. a esitatud kirjalikus vastuses, et kostja vastuväited on põhjendamatud. Kohus määras tsiviilasja arutamisele kohtuistungil.
1.5.04.09.2018. a määrusega rahuldas kohus kostja H. Tammet'i riigi õigusabi taotluse ja andis kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses, kohustuseta
hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi tellimuse võttis vastu advokaat Vahur Krinal.
1.6.22.11.2018. a määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks.
1.7.06.12.2018. a toimunud kohtu eelistungil jäi hageja oma nõude juurde ning kohus andis hagejale tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks.
2.Avaldus 21.12.2018. a esitas hageja Credit.ee OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks ning hageja palub talle tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust. Ühtlasi palub hageja maakohtul vabastada hageja täielikult kostja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest, võttes arvesse asjaolu, et käesoleva tsiviilasja menetluse esemeks oleva lepingu sõlmimise tõttu kandsid kahju nii hageja (varaline kahju) kui kostja (õigusvastaselt ärakasutatud isik) ning on vähetõenäoline, et kriminaalmenetluses saavad Credit.ee OÜ kahjud hüvitatud, kuivõrd süütegude toimepanijad on üldjuhul varatud. Hageja hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane kohustada kahju saanud Credit.ee OÜ-d tasuma riigituludesse ka Harri Tammet'i menetluskulud. Täiendavalt juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et kriminaalmenetlus sai algatatud pärast Credit.ee OÜ hagi esitamist ehk Credit.ee OÜ ei olnud süüteo toimepanemisest eelnevalt teadlik, vastasel juhul poleks Credit.ee OÜ Harri Tammet'i vastu hagi esitanud. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
4.TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus edastas hageja avalduse hagist loobumiseks kostjale ja määras kostjale vastamise tähtaja TsMS § 429 lg 3 alusel. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja taotlusele hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.
5.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja Credit.ee OÜ avalduse kostja Harri Tammet'i vastu 03.04.2018. a esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist Harri Tammet'i vastu 03.11.20017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr * tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes ning lõpetab tsiviilasjas menetluse.
6.TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung 16. jaanuariks 2019. a kell 11.30. Kuna käesoleva määrusega kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja.
8.TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.
9.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
9.1.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
9.2.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 429 lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
9.3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 50 eurot, millised kulud jäävad hageja enda kanda.
9.4.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja taotleb 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 175 eurot, millest 1⁄2 on 87,50 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada 1⁄2 riigilõivust, s.o 87,50 eurot Credit.ee OÜ taotletud arvelduskontole, milline on välja toodud käesoleva kohtumääruse resolutiivosas.
9.5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 330 eurot (sh käibemaks 55 eurot) ja riigi õigusabi kulud summas 155,52 eurot (sh käibemaks 25,92 eurot). Riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 485,52 eurot (sh käibemaks 80,92 eurot), millised kulud jätab kohus hageja kanda. Hagejal ei ole vastuväited kostja menetluskulude suurusele ja põhjendatusele /II kd tlk 20/.
9.6.Hageja on palunud TsMS § 190 lg 7 alusel tema vabastamist kostja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 5 ja 7 sätestavad, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või
osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja poolt 21.12.2018. a avalduses ja 11.01.2019. a kirjalikus seisukohas välja toodud asjaolud ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 190 lg 7 alusel hageja vabastamiseks menetluskulude kandmisest. Hageja väited, et ta ei oleks hagi esitanud, kui oleks eelnevalt teadlik olnud süüteo toimepanemisest, on kohtu hinnangul paljasõnalised. Juba 25.04.2018. a esitatud vastuväites maksekäsu kiirmenetluses tugines võlgnik (kostja) asjaolule, et ta ei ole avaldajalt (hagejalt) laenu võtnud ning on teinud politseile avalduse ning politseis peaks olema algatatud kriminaalasi. Samuti on kostja 12.06.2018. a esitatud vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu hageja nõudele, kuna ta pole hagejalt laenu võtnud ning viitas ka isikule, kes võis kuriteo toime panna. Vaatamata eeltoodule leidis hageja 15.06.2018. a vastuses kostja seisukohale, et kostja vastuväited on põhjendamatud ja jäi täies ulatuses esitatud haginõude juurde. Ka 28.08.2018. a toimunud kohtu eelistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ning kinnitas, et nad kindlasti ei loobu hagist aga võivad muuta hagi. Kuna kostja ei olnud võimeline oma õigusi kohtus (sh kohtuistungil) kaitsma, esitas kostja istungijärgselt 03.09.2018. a kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Seega olid hagejale juba enne kostjale riigi õigusabi määramist teada kõik faktilised asjaolud, millele kostja vastuväited tuginesid, sh asjaolu, et kostja ei ole lepingut hagejaga sõlminud ning kostja teadmata on kasutatud kostja isikut tõendavat dokumenti ja pangakaarti. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal võimalus oma nõudest loobuda ka enne riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuid hageja jäi oma nõude juurde ning kinnitas veel 06.12.2018. a toimunud kohtu eelistungil, et jääb esitatud nõude juurde. Samuti ei pea kohus mõjuvaks põhjuseks TsMS § 190 lg 7 alusel hageja kui juriidilise isiku rasket majanduslikku olukorda. Hageja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kes ei osale kohtumenetluses esmakordselt, mistõttu peaks hageja olema teadlik tsiviilasja menetlusega kaasneda võivatest kohustustest, sh teise menetlusosalise menetluskulude kandmise kohustusest hagist loobumise või hagi rahuldamata jätmise korra. Hageja olid menetluses teadlik ka asjaolust, et kostjale määrati riigi õigusabi korras esindaja ning seega pidi hageja teadlik olema ka asjaolust, et menetluse jätkamise korral kostja advokaadist esindaja poolt tehtavate toimingutega seoses tekivad menetluses täiendavad menetluskulud.
9.7.Eeltoodu alusel leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei esine mõjuvat põhjust hageja vabastamiseks menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest.
9.8.Kohus mõistab kostja menetluskulud hagejalt riigi tuludesse välja eraldi määrusega.
9.9.TsMS § 178 lg 1-2 ja lg 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.