nende Hageja: J S (isikukood XXX; elukoht XXX) Lepinguline esindaja Alar Salu (elektronposti aadress XXX) Kostja: O J (isikukood XXX; elukoht XXX; elektronposti aadress XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista O J J S kasuks 2 681,64 eurot, millest 1 276,71 eurot on tagastamata laenusumma ja 1 404,93 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta J S menetluskulud 89,39% ulatuses O J kanda ning O J menetluskulud tema enda kanda.
Rahuldada J S avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt O J välja hageja J S kasuks menetluskulud summas 849,20 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal O J tasuda hagejale J S hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (849,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta J S avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1 550,80 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses
2-18-109940 on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.J S esitas 18.05.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2658,86 euro saamiseks. Kohus tegi 18.05.2018.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 04.06.2018.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 19.06.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 04.07.2018.a hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 03.08.2018.a.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid J S ja O J 13.08.2017.a laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 1 500 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 60 päeva. Hageja kandis kokkulepitud laenusumma 1 500 eurot kostja kontole üle laenulepingu sõlmimise päeval. Kostja ei tagastanud laenu lepingus kokkulepitud tähtajal, so 14.10.2017.a. Kostja hakkas ennast peitma ja varjama ega vastanud hageja pöördumistele. Kolmandate isikute tegevus ja suhtlus sotsiaalmeedias viis kostja niikaugele, et ta tasus hagejale 09.11.2017.a 1 000 eurot. Kuna kostja ülejäänud võlgnevust ei likvideerinud, vaid peitis ennast jätkuvalt ning ei reageerinud hageja pöördumistele, siis esitas hageja 14.05.2018.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille peale kostja esitas vastuväite.
3.Pooltevahelise lepingu järgselt loetakse tasumisel esimeses järjekorras kaetuks võlgnetav intress. Kuna 09.11.2017.a. seisuga oli kostjal lepingujärgne intressivõlgnevus 1 097,26 eurot, siis luges hageja selle kaetuks toimunud laekumisega. Järelikult on hagiavalduse esitamise hetke seisuga kostjal tasumata kogu laenulepingujärgne põhinõude summa 1 500 eurot, seega on kostja põhivõlgnevuse jääk hageja ees 1 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka intressi tasumist summas 1 500 eurot.
2-18-109940
4.03.10.2018.a hageja täpsustas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 500 eurot, viivis summas 1 500 eurot, samuti viivis TsMS § 367 mõttes määras, mida kohus peab õiglaseks, kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud jätta O J kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud põhinõude ja intressi summaga vastavalt 1 500 eurot ja 1500 eurot. Lepingus kokkulepitud intressimäär 25% kuus on määratud perioodiks 14.08.17-14.10.17. Lepingus ei ole märgitud tähtaja möödudes rakenduvaid sanktsioone. Seega leiab kostja, et iga kuu 25% tagastamata osalt intressi viiviste näol küsida ei ole mõistlik. Kostja märgib, et on ära tasunud vastavalt lepingule 14.08.17.a-14.10.17.a perioodi intressi kogu summa 750 eurot. Lisaks veel 250 eurot põhinõuet. Kokku on kostja hagejale võlgnevust tasunud 1 000 eurot. Kostja hinnangul on võlgnevuse jääk tänase seisuga 1 250 eurot. Kostja hinnangul tuleb viivist arvutada võlgnevuselt seaduses sätestatud määras so 8% aastas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Käesoleva asja hind on 3 000 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist .
8.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja laenas 13.08.2017.a kostjale 1 500 eurot intressimääraga 25% kuus. Laenu tagasimakse tähtaeg oli 14.10.2017.a (tl 24). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja tasus laenulepingu alusel 09.11.2017.a hagejale 1 000 eurot (tl 27, 42). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.Pooled vaidlevad selle üle, milline on käesoleval ajal laenusumma jääk, millises summas peab kostja tasuma hagejale intressi ja millises määras on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist.
10.VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
2-18-109940 Pooled on laenulepingu p-s 2.3 kokku leppinud, et laenusaaja maksab laenuandjale laenu tagastamata osalt intressi 25% kuus.
11.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-12 p-is 10 märkinud järgmist: „Samuti nõustub kolleegium kassatsioonkaebuse väitega, et intressi väljamõistmine pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist on põhjendamatu. Kohtud on siinkohal eksinud intressi mõiste sisustamisel ja laenulepingu tõlgendamisel. Kolleegium on 29. jaanuaril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse p-s 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Asjas on tuvastatud, et laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada 1. jaanuariks 2010. Seega kasutas kostja laenu ajavahemikus 13. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 ning sama ajavahemiku eest tuli kostjal tasuda laenu kasutamise eest ka intressi.“
12.Seega pidi kostja tagastama hagejale 14.10.2017.a laenusumma 1 500 eurot ja intressi so tasu laenu kasutamise eest perioodil 13.08-14.10.2017.a 776,71 eurot. Kostja seda ei teinud, vaid alles 09.11.2017.a tasus hagejale 1 000 eurot. Kuivõrd kostja ei tagastanud võlgnevust lepinguga kokkulepitud tähtajal, tekkis hagejal ka õigus nõuda viivist. Kostja hageja nõutava viivisemääraga ei nõustu, vaid leiab, et tasumisele kuulub seadusjärgne viivis.
13.Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel oli kokkulepitud intressimääraks 25% tasumata summalt kuus, mis teeb 300% aastas.
14.Riigikohus on selgitanud, et laenulepingus kokku lepitud intressimäärale saab tugineda kui seadusjärgsele viivisemäärale, kui see intressimäär on suurem üldisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud viivise määrast (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08, p 28). Kui pooled on kehtivas lepingus leppinud kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab Riigikohtu praktika kohaselt võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid. Seega on võlgnik kohustatud maksma viivist lepinguga ettenähtud intressimääras (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).
15.Kohus märgib, et kuigi lepingus kokkulepitud intressimäär 300% aastas on väga kõrge, laenu ja sellelt makstava intressi vahekord on oluliselt ebaproportsionaalne, ei ole tegemist käesoleval juhul tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes ega ka heade kommete vastase tehinguga TsÜS § 86 lg 1 mõttes. Asjaoludest nähtuvalt sõlmisid laenulepingu kaks füüsilist isikut, kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et laenuandja oleks laenu andnud oma majandus- või kutsetegevuses või laenusaaja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada kokkulepitud intressimäära. Vastupidi- hageja on hagiavalduses
2-18-109940 märkinud ja ka tõendanud, et intressimäär on kokkulepitud sellises määras just kostja initsiatiivil (tl 50-53). Kostja sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, et laenusaaja tegi tehingu oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (sundolukord) lähtuvalt. Seega on kokkulepitud intressimäär kehtiv. Samas on 03.10.2018.a menetlusdokumendis hageja ühepoolselt otsustanud alandada kokkulepitud viivisemäära 25%-lt kuus 10%-le protsendile kalendrikuus. Seega tuleb viivise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda just sellisest viivisemäärast.
16.Edasi kohus kontrollib, milliste võlgnevuse osade katteks tuleb lugeda kostja poolt 09.11.2017.a tasutud summat 1 000 eurot. Maksekorraldusele on kostja selgituseks märkinud Laen1 (tl 27, 42). Lepingus on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja teeb laenuandjale makse, millest ei piisa kõigi lepingu alusel võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras muude lepingust tulenevate kohustuste katteks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja võlgnes 09.11.2017 seisuga hagejale laenusumma 1 500 eurot, intressi 776,71 eurot, samuti viivise perioodi 15.10. - 09.11.2017.a eest summas 128,22 eurot. Seega tuleb lepingu kohaselt võlgniku poolt 09.11.2017.a tasutud 1 000 eurost lugeda esmalt intressi katteks 776,71 eurot ja põhivõlgnevuse katteks 223,29 eurot. Viivis tuleb lepingu kohaselt tasutud summadest maha arvestada alles kolmandas järjekorras. Seega on kostja põhivõlgnevuse suuruseks alates 09.11.2017.a 1 276,71 eurot, millele lisandub 09.11.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 128,22 eurot. Edasisel viivise arvutamisel tuleb lähtuda võlgnetavast põhisummast 1276,71 eurot. Nõude täpsustamise seisuga 03.10.2018.a oli kostja võlgnetava viivise suuruseks viivisekalkulaatori kohaselt 1 376,75 eurot, millele lisandub 09.11.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 128,22 eurot, seega oli kostja kogu viivise võlgnevuse suuruseks 1 504,97 eurot. Hageja avaldas 03.10.2018.a menetlusdokumendis, et ta loobub oma viivisenõudest ulatuses, mis ületab tema põhinõuet ja palub välja mõista viivis summas 1 500 eurot. Kuivõrd põhivõlgnevuse suuruseks on alates 09.11.2017.a seisuga 1 276,71 eurot, mõistab kohus kostjalt välja põhinõude katteks 1 276,71 eurot ja viivisena 1 404,93 (viivis põhinõude suuruses 1276,71 + viivis 09.11.2017.a seisuga 128,22) eurot.
17.Hageja palub välja mõista kostjalt TsMS § 367 mõttes viivis määras, mida kohus peab õiglaseks, kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja viivisenõue rahuldamine edasiulatuvalt, kuna sellisel juhul ületaks viivisenõue põhinõude suurust. Riigikohus on 14.06.2005.a otsuse 3-2-1-66-05 punktides 18-19 leidnud, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei ole hageja vastava kahju olemasolu esile toonud ega ka tõendanud.
18.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhivõlgnevus ja viivis kokku summas 2 681,64 eurot kostjalt välja mõista.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab
2-18-109940 kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 89,39% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
21.Kohus selgitab, et lähtub hageja menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel tsiviilasja hinnast 3 000 eurot (põhinõue 1 500 + viivis 1 500) ning asjaolust, et kohus rahuldas põhinõude summas 1 276,71 eurot, viivisenõude summas 1 404,93 eurot, so hagi hinna mõistes kogusummas 2 681,64 eurot. Seega on kohus hagi rahuldanud 89,39% ulatuses (2681,64 x 100% / 3000).
22.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
23.Hageja esindaja esitas 27.08.2018.a, 12.09.2018.a, 03.10.2018.a ja 17.12.2018.a avalduse ja selle täpsustused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 275 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 2 125 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusteenust osutatud 17h ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 2 400 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
24.Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja leiab vaid, et õigusabi kasutamine on olnud hageja õigus, mitte kohustus. Kohtu põhjendused
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Kohus märgib, et menetlusosalisel on vaba valik, kas ta soovib kohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Et hageja on otsustanud võla sissenõudmisel realiseerida oma õigust kasutada professionaalse esindaja abi, ei ole kuidagi hagejale etteheidetav. Kui kostja oleks oma kohustused täitnud õigeaegselt ja kohaselt, puudunuks hagejal igasugune vajadus õigusnõu saamiseks. Kostja pidi aru saama, et oma kohustuse
2-18-109940 põhjendamatu mittetäitmise korral võib hageja pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole ning see toob endaga kaasa kulusid, mis tuleb sel juhul võlgnikul hüvitada.
27.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
28.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 275 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 14.05.2018 ja 04.07.2018.a tasunud riigilõivu kokku 275 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
29.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: dokumentidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 2,5h; hagi koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja kohtule esitamine 5,5h; hagivastusega tutvumine ja seisukoha koostamine 1,5h, nõudeavalduse täpsustamine ja kompromissiläbirääkimised 3h, kostja vastusega ja kohtumäärusega tutvumine ja seisukoha koostamine, kliendikonsultatsioon 2,5h.
30.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on asjaoludega tutvumiseks ja hagi koostamiseks kulunud kokku 8h (menetluskulude nimekirjas märgitud ekslikult 10h). Kohus leiab, et nimetatud toimingu ajakulu on ülemäärane. Koostatud hagi on lihtsamapoolne ning see on suhteliselt lühike, sisulised asjaolud on esile toodud esile ca 1,5 leheküljel, ülejäänu on menetlusosaliste andmed ning viited seadusesätetele. Hagile ei ole lisatud suures mahus tõendeid. Tegemist on tavapärase raha nõudmise hagiga, kus puudus keeruline õiguslik probleem. Seega on kohus seisukohal, et hagi koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 3h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 5h võrra.
31.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hagivastusele seisukoha koostamiseks kulunud kokku 1,5h. Kohus peab seda ajakulu põhjendatuks.
32.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus nõudeavalduse täpsustamisele ja kompromissiläbirääkimistele 3h. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingutele tehtud ajakulu osaliselt põhjendamatu. Kohtu hinnangul ei saa vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks pidada ajakulu ulatuses, mis kulus hagejal nõudeavalduse täpsustamisega seotud dokumendi koostamisele. Kui hageja esindaja tõi hagiavalduses esile seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas mitteoleva nõude, siis ei saa selle tagajärgede kõrvaldamisega seotud menetluskulu pidada mõistlikuks ja vajalikuks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes, mille kostja peaks hagejale hüvitama. Kohus vähendab hüvitatavat ajakulu 2 h võrra.
33.Hageja menetluskulude nimekirja 17.12.2018.a täpsustuse kohaselt kulus esindajal kostja vastusega ja kohtumäärusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja kliendikonsultatsiooniks 2,5h. Kohus leiab, et nimetatud toimingu ajakulu on
2-18-109940 ülemäärane. Kohus märgib, et kostja on kohtule esitanud mõnelauselise seisukoha, ülejäänu on viited kohtu nõudekirjale, hageja enda menetlusdokumentidele ning seadusesätetele. Nimetatud seisukohale vastuse koostamise ajakulu ei saa olla suurem kui 1h. Kohtumäärusega, millega kohus määras kohtulahendi teatavaks tegemise aja ning andis võimaluse esitada lõplikud seisukohad tutvumine ja selgitamine kliendile ei saa võtta kauem kui 0,25h. Seega on kohus seisukohal, et hagivastusele seisukoha koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 1,25h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1,25h võrra.
34.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Asi läbis sisuliselt ühe kohtuastme. Asjas ei toimunud kohtuistungit. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Sissenõudjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda sissenõudjale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta).
35.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 6,75h (17h – 10,25h), mis hageja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasumäära (100 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 675 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 950 eurot (lepingulise esindaja kulu 675 eurot + kohtukulud 275 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 849,20 eurot (950 eurot x 89,39%). Kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1 550,80 euro ulatuses (taotletud summa 2400 – rahuldatud summa 849,20).
36.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude
2-18-109940 kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.