2-18-15819
Tagaseljaotsus (osaotsuse mõttes) Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Viktor Brügel
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-15819
Tsiviilasi
Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72// Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu hagi A P, V P, S K, M K’i ja A K’i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
776,58 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, esindajad Mahtra tn 72// Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (registrikood 80070977, asukoht Arbu tn 12-1, 13617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Jaan Brikker (Jaan Brikkeri Õigusbüroo, e-post [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja I: A P (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja II: V P (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja III: S K (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja IV: M K (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja V: A K (isikukood xxxx, elukoht xxxx). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-18-15819 muutunud viivised 7,05 eurot ning viivised põhinõudelt (233,16 eurot) alates 19.10.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-18-15819 edasiulatuva viivise nõudes. Võlgnevus on arvestatud perioodi jaanuar 2018 – september 2018 eest. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist vastavalt korteriomandi xxxx kaasomandisse kuuluva osa suurusele selliselt, et iga kaasomanik peab tasuma võlgnevust vastavalt tema omandis olevale kaasomandi suurusele. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja on esitanud haginõude selliselt, et nõuab võlgnevuse tasumist vastavalt kaasomandi osale selliselt, et kostja 1 ja 2 peavad tasuma kumbki 1/3 võlgnevusest. Kohus võtab selle aluseks ka menetluskulude jaotamisel. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja kulud 337,50 eurot ja tõendi (kinnistusraamatu väljatrüki) saamise kulu 3 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu summas 337,50 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud tõendi saamise kulu 3 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 515,50 eurot, millest kostja 1 ja 2 peavad kumbki hüvitama 1/3 ehk 171,83 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel 1 ja 2 tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
3 (4)
2-18-15819 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.